Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Mart Reimann Eesti Ökoturismi Ühendus Tallinna Ülikool Rekreatsiooniteaduste osakond OÜ Reimann Retked www.retked.ee Loodu...
Head ja halvad ettevõtjad <ul><li>“ Head” ettevõtjad </li></ul><ul><li>Nende pakutav elamus sõltub otseselt loodusest, sel...
Head ja halvad looduskaitseametnikud <ul><li>“ Head” </li></ul><ul><li>looduskaitseametnikud </li></ul><ul><li>Kuulavad är...
Kuhu liiguvad arenenud demokraatlikud riigid   <ul><li>  </li></ul><ul><li>K aitsealade planeerimine on  jõudnud  stabiils...
Kuhu liiguvad arenenud demokraatlikud riigid   <ul><li>Suurema hulga eesmärkide arvestamine kaitsealade juhtimises loob pi...
Piirangud – kas probleem ja kelle jaoks probleem ? <ul><li>Põhjendatud ja kaalutud looduskaitselised piirangud tulevad kin...
Kui palju on palju ja kelle jaoks? <ul><ul><ul><li>Väga keeruline küsimus </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Kvantitatiiv...
Loodusturism, kas  kaitsealadel või mitte? <ul><li>Infrastruktuur </li></ul><ul><ul><li>Tsoonid </li></ul></ul><ul><ul><li...
Kaitseala kui kaubamärk <ul><li>Siseturist tahab sinna kus on huvitav. Sageli ei ole tal üldse teavet kaitsealade kohta. T...
Külastajad, kas  head või halvad? <ul><li>Külastajate teadlikkus ja  </li></ul><ul><li>informeeritus on väiksem  </li></ul...
Külastuskonfliktid <ul><li>Korraldajate mulje külastajatest kujuneb </li></ul><ul><li>sageli aktiivsemate külastajate põhj...
Tursimiteenus/ loodusharidus  võimaldab <ul><ul><li>Vähendada külastajate </li></ul></ul><ul><ul><li>kahjustusi tundlikel ...
Kuidas koostöö peaks toimima <ul><li>Strateegiad ja kokkulepped kõrgeimal tasandil </li></ul><ul><li>Tegelik tegevus madal...
Kui ohtlikud ikkagi on turismiettevõtjad loodusele? <ul><li>Eesti turismihooaeg on lühike </li></ul><ul><li>Sotsiaalsete j...
<ul><li>Eesti tuntus loodusturismisihtkohtade hulgas on tagasihoidlik....... tõnäoliselt ei tõuse see oluliselt isegi suur...
MIS ON  AKTIIV N E PUHKU S? TÄNAN! [email_address]
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Loodusturismi ettevotlus kaitsealadel reimann

406 views

Published on

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Loodusturismi ettevotlus kaitsealadel reimann

  1. 1. Mart Reimann Eesti Ökoturismi Ühendus Tallinna Ülikool Rekreatsiooniteaduste osakond OÜ Reimann Retked www.retked.ee Loodusturism kaitsealadel Mission impossible või possible ?
  2. 2. Head ja halvad ettevõtjad <ul><li>“ Head” ettevõtjad </li></ul><ul><li>Nende pakutav elamus sõltub otseselt loodusest, selle toimimiseks tunnevad nad loodust ning annavad oma parima, et kliendid ei teeks kurja loodusele ja loodus klientidele. </li></ul><ul><li>“ Halvad” ettevõtjad </li></ul><ul><li>Loodus on nende jaoks juhuslik keskkond (kuna siin ei pea ürituse toimumise eest üüri maksma) või lisaväärtus nende põhitootele (loodusest jalutatakse kähku läbi siirdumisel põhiobjektidele, giidid teevad vahet kuusel ja kasel kuid sookailu ja küüvitsa eristamine on sageli liiga suureks väljakutseks) </li></ul>
  3. 3. Head ja halvad looduskaitseametnikud <ul><li>“ Head” </li></ul><ul><li>looduskaitseametnikud </li></ul><ul><li>Kuulavad ära kõik huvigrupid ning võimaluse korral üritavad leida kompromissi isegi kui nad ei mõista ja/või ei salli mõnda neist </li></ul><ul><li>“ Halvad” looduskaitseametnikud </li></ul><ul><li>Targad ametnikud, kelle põhiline missioon on korra tagamine ning looduse uurimine ja kelle jaoks on loodus elitaarne ressurss mida lollide peale raisata ei tohiks </li></ul>
  4. 4. Kuhu liiguvad arenenud demokraatlikud riigid <ul><li>  </li></ul><ul><li>K aitsealade planeerimine on jõudnud stabiilsuse ajastust sotsiaalsete ja poliitiliste muutuste ajastusse . </li></ul><ul><li>K aitsealade korraldus toimu b üha politiseeritumates tingimuste s </li></ul><ul><li>Huvigruppide mitmekesisus suurene b , mistõttu eraldatakse kaitsealadele rohkem raha, samas teeb see juhtimise palju keerulisemaks. </li></ul><ul><li>Praegu aktsepteeritakse järjest enam kaitsealadel tegevusi mida kunagi peeti kaitsealade kontseptsiooniga mitte kooskõlas olevaks . </li></ul><ul><ul><li>Näiteks tunnustat a kse põlisrahvaste seaduslikku õigust elada alad el , mis esialgselt rajati looduse kaitseks ning kus varem üritati kõrvaldada igasugune inimtegevus, sealhulgas traditsiooniline . </li></ul></ul><ul><li>Juhid peavad nüüd tasakaalustama traditsioonilise kasutuse ja eesmärgi, säilitada bioloogilist mitmekesisust, ökoloogilisi protsesse ja elupaiku ohustatud liikide jaoks. </li></ul>
  5. 5. Kuhu liiguvad arenenud demokraatlikud riigid <ul><li>Suurema hulga eesmärkide arvestamine kaitsealade juhtimises loob pingeid, mille jaoks traditsioonilised, ratsionaalsed, laiahaardelised planeerimismudelid ei ole valmis.  </li></ul><ul><li>Järgides uuemaid suundi planeerimises pea vad lähenemised kaitsealade korralduse le hõlmama nii tehnilis-teaduslikke andmeid kui ka sotsiaalseid teadmisi, et arendada efektiivset ja toimivat arenenud. </li></ul><ul><li>Külastusuuringud lähevad järjest põhjalikumaks ja kvalitatiivsemaks </li></ul><ul><li>Näiteks vaatamata olulistele katsetele kasutada koormustaluvuse uuringuid kui külastamise korraldus e alust on see andnud kaitsealade juhtidele vähe praktilist suunda (liiga teoreetiline). </li></ul><ul><li>Selle peamine põhjus on, et rekreatsiooni ja turismi kasutuse mõjusid on sageli mõjutanud muud näitajad kui kasut ajate hulk . </li></ul><ul><li>Turismiettevõtjates nähakse järjest olulisemaid parnereid </li></ul>
  6. 6. Piirangud – kas probleem ja kelle jaoks probleem ? <ul><li>Põhjendatud ja kaalutud looduskaitselised piirangud tulevad kindlasti loodusturismi ettevõtlusele kasuks </li></ul>
  7. 7. Kui palju on palju ja kelle jaoks? <ul><ul><ul><li>Väga keeruline küsimus </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Kvantitatiivne lähenemine jääb liiga primitivseks </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Ühest ja head vastust ei ole </li></ul></ul></ul>
  8. 8. Loodusturism, kas kaitsealadel või mitte? <ul><li>Infrastruktuur </li></ul><ul><ul><li>Tsoonid </li></ul></ul><ul><ul><li>Kui rajatised majandusmetsa panna siis “peksavad” metsamajandajat nii looduskaitsjad kui külastajad </li></ul></ul><ul><li>Tooted </li></ul><ul><ul><li>Giid võib viia külastajad sinna </li></ul></ul><ul><ul><li>kuhu hetkel vajalik ja võimalik </li></ul></ul>
  9. 9. Kaitseala kui kaubamärk <ul><li>Siseturist tahab sinna kus on huvitav. Sageli ei ole tal üldse teavet kaitsealade kohta. Tema allikad on teised kui tavapärased turismireklaamid </li></ul><ul><li>Välisturisti “võlusõnaks” on rahvuspark, kõik teised kaitsealad on “tume maa” </li></ul><ul><li>Ettevõtjate seas rahvuspargi kaubamärgi tugevuse suhtes erinevad arvamused....... </li></ul>
  10. 10. Külastajad, kas head või halvad? <ul><li>Külastajate teadlikkus ja </li></ul><ul><li>informeeritus on väiksem </li></ul><ul><li>kui korraldajad arvavad </li></ul><ul><li>Külastajad määratlevad piirkonda pigem oma kasutuse järgi kui ala algselt planeeritud eesmärkide alusel </li></ul><ul><li>Külastajate väljakujunenud harjumusi on raske muuta </li></ul><ul><li>Kaitseala rajatiste loomine ja informatsiooni jagamise tõttu suurenev külastajate hulk mõjub sageli kokkuvõttes piirkonnale kui metsik rekreatsioon </li></ul><ul><li>Oluline on tsoneerimine </li></ul>
  11. 11. Külastuskonfliktid <ul><li>Korraldajate mulje külastajatest kujuneb </li></ul><ul><li>sageli aktiivsemate külastajate põhjal. </li></ul><ul><li>Külastuse korraldamisel ei saa lähtuda </li></ul><ul><li>“ keskmisest külastajast”, vaid tuleb luua </li></ul><ul><li>võimalusi erinevate vajadustega </li></ul><ul><li>külastajate gruppide jaoks. </li></ul><ul><li>Parim järelevalve on korralik külastajad </li></ul><ul><li>Puhkerajatiste planeerimisel on vaja mõelda ka võimalike külastuskonfliktide peale </li></ul><ul><ul><li>Erinevatele sihtgruppidele on vaja erinevaid rajatisi erinevates tsoonides (jalgratturid, ratsutajad, jalutajad erivajadustega inimesed) </li></ul></ul>
  12. 12. Tursimiteenus/ loodusharidus võimaldab <ul><ul><li>Vähendada külastajate </li></ul></ul><ul><ul><li>kahjustusi tundlikel </li></ul></ul><ul><ul><li>aladel </li></ul></ul><ul><ul><li>Suunata külastajaid </li></ul></ul><ul><ul><li>vähemtundlikumatesse </li></ul></ul><ul><ul><li>piirkondadesse </li></ul></ul><ul><ul><li>Aidata külastajal arendada suuremat teadlikkust ja lugupidamist külastatava ala kohta </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>Mida rohkem külastaja teab, seda rohkem ta hoolib </li></ul></ul></ul><ul><ul><li>Edastada personaalset või organisatsiooni eetikat </li></ul></ul>
  13. 13. Kuidas koostöö peaks toimima <ul><li>Strateegiad ja kokkulepped kõrgeimal tasandil </li></ul><ul><li>Tegelik tegevus madalaimal tasandil </li></ul><ul><li>Kui ei ole inimlikku püüdlust arvestada, ei tee ükski strateegia ega leping olukorda paremaks </li></ul>
  14. 14. Kui ohtlikud ikkagi on turismiettevõtjad loodusele? <ul><li>Eesti turismihooaeg on lühike </li></ul><ul><li>Sotsiaalsete ja looduslike ressursside taastumiseks on rohkem aega kui massiturismi sihtkohtadel </li></ul>
  15. 15. <ul><li>Eesti tuntus loodusturismisihtkohtade hulgas on tagasihoidlik....... tõnäoliselt ei tõuse see oluliselt isegi suurte ponnistustega..... </li></ul><ul><li>LEPPIGEM SELLEGA.......!!!! </li></ul>
  16. 16. MIS ON AKTIIV N E PUHKU S? TÄNAN! [email_address]

×