Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Kaido Kikkas "Vaba ja tasuta? Vaba tarkvara mõisted ja olemus."

879 views

Published on

Vaba ja tasuta? Vaba tarkvara mõisted ja olemus. Erinevad vabad litsentsid ja mida peaks nende kasutamisel silmas pidama. Kaido Kikkas, PhD.

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Kaido Kikkas "Vaba ja tasuta? Vaba tarkvara mõisted ja olemus."

  1. 1. VVaabbaa jjaa ttaassuuttaa......?? Kaido Kikkas IT kolledž / TLÜ Vaba tarkvara päev 26.09.14 Kaido Kikkas 2014. Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on sätestatud ühega järgnevatest litsentsidest kasutaja valikul: * GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi versioon 1.2 või uuem * Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (CC BY-SA)
  2. 2. MMõõnneedd aarrvvaammuusseedd ● alati tasuta ● võib teha mida iganes ● äri teha ei tohi ● jaosvara, vabavara, vaba tarkvara - mis seal vahet on? ● kama, mida litsents ütleb... Kedagi ju ei huvita
  3. 3. NNeellii ppõõhhiikkrriitteeeerriiuummii ● vabalt kasutatav mistahes otstarbel ● vabalt levitatav ● vabalt muudetav ● vabalt levitatav ka muudetud kujul (ent samadel tingimustel)
  4. 4. KKõõrrvvaalleeppõõiiggee:: nnaattuukkee tteerrmmiinniitteesstt ● Neid sõnu kasutatakse tänasel päeval palju, seega siin väike esmatutvustus: – Vaba tarkvara – vt eelmist slaidi – Omandvara (omanduslik tarkvara) – kinnise lähtekoodiga, tootena turustatav tarkvara – Priivara – nullhinnaga omandvara – Jaosvara – tasuta prooviajaga omandvara – Tootjalukustus – tootja püüe panna klient sundseisu, milles just selle tootja toodang on ainus või selgelt eelistatav lahendus. Hea näide IT maailmast on MS Office (eriti failivormingute kaudu)
  5. 5. VVääiikkee ppiillkk aajjaalluukkkkuu ● 60/70-ndate häkkerikultuur ● 70-ndad ja 80-ndate algus: äri murrab sisse ● Richard M. Stallman, MIT "viimane tõeline häkker" ● 1983 - GNU projekti algus ● 1989/91 - GNU litsents ehk GPL ● 1991 – Linux ● 1992/93 – Free/Open/NetBSD ● 1995 – LAMP, Apache, Red Hat ● 1996-97 - GNOME ja KDE ● 2001 – OpenOffice.org ● …
  6. 6. TTuunnttuummaadd lliittsseennttssiidd ● GNU GPL (versioonid 2 ja 3) ● GNU LGPL (versioonid 2 ja 3) ● BSD litsents ● MIT litsents ● Apache litsents ● Mozilla litsents (MPL) ● AGPL ● EUPL
  7. 7. NNiiii jjaa nnaaaappiiddii ● tasuta - enamasti küll, ent vaba tarkvara määratlus ei keela selle müümist või muudmoodi äritegemist, kui litsentsi tingimusi järgitakse ● kopeeritav - jah, aga nõuab litsentsi kaasapanekut ja lähtekoodi kättesaadavust ● muudetav - jah, aga ei nõua paljudel juhtudel (k.a. GPL) "majasiseste" muudatuste avaldamist (NB! Seda nõuab AGPL)
  8. 8. ÕÕiigguussttee eeddaassiikkaanndduummiinnee ((ccooppyylleefftt)) ● puuduv - tuletist võib ümber litsentsida. N: BSD, MIT, Apache ● nõrk - tuletis jääb üldjuhul sama litsentsi alla, ent linkimine muu litsentsiga tarkvaraga on lubatud. N: LGPL ● tugev - tuletis läheb samaväärse litsentsi alla. N: GPL ● ülitugev - tugevale lisandub "teenusepakkuja klausel". N: AGPL NB! Tarkvara kombineerimisel jääb peale tugevam aste!
  9. 9. AAvvaattuudd lläähhtteekkoooodd?? ● Kaks lähenemist sisuliselt samale asjale – Vaba tarkvara (free software) – eetilis-poliitiline lähenemine (vaba, kuna nii on õige ja hää) ● Richard M. Stallman ● http://www.fsf.org – Avatud lähtekood (open source) – pragmaatiline lähenemine (vaba, kuna nii on mõistlikum) ● Linus Torvalds, Bruce Perens, Eric Raymond jt ● http://www.opensource.org ● Eesti keeles on “vaba tarkvara” pruugitud laiema terminina, kattes mõlemad suunad
  10. 10. ÕÕppeettaammiinnee ● Millele peaks koolides vaba tarkvara rakendades tähelepanu pöörama: – Litsentside ühilduvus omavahel ja omandvara kasutustingimustega – Erinevalt omandvarast ei ole reeglina eraldi “kooliversioone” – Kindlasti tuleks kasutada ära võimalus anda vaba tarkvara õpilastele koju kaasa – Litsentsi- ja tooteülene õpetamine
  11. 11. ÄÄrriitteeggeemmiinnee ● Ärisfääris kasutatakse vaba tarkvara tegelikult väga palju, sh Eestis – Serverid (veeb, e-post jne) – Arendus – Testimine – Andmeturve ● Arendajad peaksid vabu litsentse paremini tundma (eriti õiguste edasikandumise eri variante) - “üks vabavara kõik” võib tuua kaasa üllatavalt suure paugu ● Põim- ja hübriidmudelid
  12. 12. KKookkkkuuvvõõtttteekkss ● Vaba tarkvara väärib paremat tundmaõppimist ● Litsentsid on kohati väga erinevad ● Ühilduvus on tähtis küsimus
  13. 13. AAiittäähh!! http://www.slideshare.net/UncleOwl

×