Successfully reported this slideshow.

Head ja halvad küsimused

6,136 views

Published on

  • Be the first to comment

Head ja halvad küsimused

  1. 1. • huvi ja tähelepanu äratamine;• diagnoosimine ja kontrollimine;• teatud faktide või informatsiooni meeldetuletamine ning kinnistamine;• mõtlemisele julgustamine;• arvamuse väljendamine;• …
  2. 2. • võimalikult lihtsad ja üheselt mõistetavad;• küsida tohib ühte asja korraga;• vältida tuleks liiga pikki ja liigendatud küsimusi, samuti suunavaid või mõjutavaid küsimusi.
  3. 3. 1. Sisuliselt ebaõige küsimus, mille eeldus onebamäärane või väär väide, või sisaldabvasturääkivaid väiteid.  Millises Läänemere piirkonnas asub Kihnu saar?  Millised linnud ja loomad elavad metsas?
  4. 4. 2. Loogiliselt ebaõige küsimus, mis välistabadekvaatse ja mõistliku vastuse saamist.  Nimeta loomaliigid, kes elavad metsas või jões?  Kumb on Eesti Vabariigi riigitegelane, kas Konstantin Päts või Arnold Rüütel?
  5. 5. 3. Liitküsimus, mille eeldus koosneb erinevatessevaldkondadesse kuuluvatest eeldustest.  Millised on selle sõna sulghäälikud ja selle tähendus?  Mis värvi on sinirebane ja kui palju maksis nahk 19. sajandil Tallinna turul?
  6. 6. 4. Provokatiivsed küsimused: solvavad, agressiivsed.  Kas sa oled oma liigse kehakaaluga juba tegelema hakanud?  Miks naised ei sobi riigijuhiks?
  7. 7. • Suletud küsimusedKüsimusele vastatakse ühe sõna või lausega. Õpilane oneelnevalt vastust kuulnud või lugenud ning tal on vaja seeainult meelde tuletada. Vastuseid saab lihtsalt lugedaõigeks või valeks.• Avatud küsimusedKüsimused nõuavad pikemaid arutlusi, seletusi võikirjeldusi. Õpilased saavad avaldada oma arvamust võiväljendada tundeid. Küsimused algavad missugune,kirjelda, põhjenda jne...
  8. 8. • Teadmisi kontrollivad küsimusedTeadmiste küsimused nõuavad eelnevalt õpitudfaktide meeldetuletamist, mitte seda, et õpilanepeaks mõistma, mida ta pähe õppis või seda, etta oskab kasutada neid fakte näiteks probleemilahendamisel.Küsimuste koostamisel kasutada verbe:defineeri, tunne ära, tuleta meelde, määratle, märgista, uuri, näita jne.
  9. 9. • Mõistmist kontrollivad küsimusedNõuavad päheõpitud faktidest või reeglitestarusaamist.Küsimuste koostamisel kasutada verbe:seletama, kokku võtma, laiendama, muutma jne.
  10. 10. • Rakendamisoskust kontrollivad küsimusedNõuavad, et õpilane kasutab reegleid probleemilahendamisel või kontekstis, mis erineb sellest,milles informatsioon õpiti.Küsimuste koostamisel kasutada verbe:kasutama, demonstreerima, lahendama, rakendama jne.
  11. 11. • AnalüüsimineKüsimused, millega on vaja jagada probleemosadeks ja teha kindlaks osadevahelised seosed. Küsimuste koostamisel kasutada verbe:toetama, seostama, eristama, jne...
  12. 12. • SünteesimineÕpilastel tuleb leida lahendus, koostada vastus või ennustada lahendus probleemile.Küsimuste koostamisel kasutada verbe:võrdlema, looma, ennustama, tegema jne.Paljudel juhtudel peaks õpetaja kõiki vastuseid aktsepteerima.
  13. 13. • HindamineÕpilased peavad andma hinnangu mingitekriteeriumide põhjal. Kriteeriumid võivad olla kassubjektiivsed (tuginema õpilaste endiväärtushinnanguil) või objektiivsed (kui hindamisekson mingi teaduslik alus).Verbid, mida kasutada küsimuste koostamisel:hindama, kaitsma, õigustama, otsustama jne.
  14. 14. • Testi reliaablus ehk usaldusväärsus näitab kuivõrd võime ja saame usaldada testi tulemusi.• Test on usaldusväärne, kui tulemus vastab õppija teadmiste-oskuste tasemele testi sooritamise hetkel.• Reliaablus sõltub testi pikkusest ja raskusastmest, sooritamise ajalimiidist, testi läbiviimisjuhendist ning valikute hulgast erinevatel sooritustel (valikud vähendavad usaldusväärsust).
  15. 15. • Testi valiidsus näitab, kas test mõõdab seda ja üksnes seda, mida ta öeldakse mõõtvat.• Valiidsust võivad ohustada teatud teemade alaesindatus ja teemavälised variatsioonid – kui test mõõdab ka midagi muud peale ettenähtud ja –teatatud komponentidele (nt isikuomadusi või taustateadmisi).
  16. 16. • Puuduvad selged juhised ülesannete täitmiseks.• Paralleelvariantide raskusaste kontrollimata.• Lünktesti lüngad liiga sagedasti või pole vastajale üheselt mõistetav.• Ühes küsimuses sisaldub vastus teisele.• Ei arvestata valikvastuste juhusliku aimamisega.• Kontrollitakse juhuslikke osi õpitust.

×