Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Süda Ja Vereringe

õppematerjal 9.klassile

  • Login to see the comments

Süda Ja Vereringe

  1. 1. SÜDA JA VERERINGE Urve Jõgi Kilingi-Nõmme Gümnaasium
  2. 2. RINGEELUNDKOND <ul><li>Ringeelundkonna moodustavad süda, veresooned ja neis ringlev veri </li></ul>
  3. 3. SÜDA <ul><li>Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel </li></ul><ul><li>Südant kaitseb luustunud rinnakorv </li></ul><ul><li>Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun </li></ul><ul><li>Südamepauna õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame töötamisel hõõrdumist </li></ul>
  4. 4. SÜDAME EHITUS HÕLMASED KLAPID POOLKUUKLAPID VASAK VATSAKE VASAK KODA KOPSUVEENID KOPSUARTER AORT ÜLEMINE ÕÕNESVEEN PAREM KODA PAREM VATSAKE
  5. 5. SÜDAME OSADE ÜLESANDED <ul><li>Parem koda võtab vastu kehavereringest tuleva venoosse vere ning surub selle paremasse vatsakesse </li></ul><ul><li>Vasak koda võtab vastu kopsuvereringest tuleva arteriaalse vere ning surub selle edasi vasakusse vatsakesse </li></ul><ul><li>Parem vatsake pumpab vere kopsuarterisse </li></ul><ul><li>Vasak vatsake pumpab vere aorti </li></ul><ul><li>Hõlmased klapid takistavad vatsakeste kokkutõmbe ajal vere tagasipääsu kodadesse </li></ul><ul><li>Poolkuuklapid ei lase arteritest verel tagasi südamesse pääseda </li></ul>
  6. 6. SÜDAME TÖÖ <ul><li>Südamelihase panevad tööle ajust regulaarselt saabuvad närviimpulsid </li></ul><ul><li>Südame töötsükkel koosneb kolmest faasist </li></ul><ul><ul><ul><li>Kodade kokkutõmme </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Vatsakeste kokkutõmme </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Südame lõtvumine </li></ul></ul></ul><ul><li>Vaata animatsiooni </li></ul>
  7. 7. Kodade kokkutõmme <ul><li>Kodade kokkutõmbe ajal surutakse veri vatsakestesse </li></ul><ul><li>Hõlmased klapid on avatud </li></ul><ul><li>Kestab ~0,1 sekundit </li></ul>
  8. 8. Vatsakeste kokkutõmme ehk süstol <ul><li>Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri läbi poolkuuklappide arteritesse </li></ul><ul><li>Hõlmased klapid on suletud, et veri ei pääseks tagasi kodadesse </li></ul><ul><li>Kestab ~ 0,3 sekundit </li></ul>
  9. 9. Südame lõtvumine ehk diastol <ul><li>Puhkeolekus on kõik südamelihased lõtvunud </li></ul><ul><li>Poolkuuklapid on suletud, takistades vere tagasivoolu arteritest südamesse </li></ul><ul><li>Kestab ~0,4 sekundit </li></ul>
  10. 10. PULSS <ul><li>Pulss näitab inimese südamelöökide arvu minutis </li></ul><ul><li>Üks südametsükkel kestab ~0,8 sekundit, seega on pulss 75 lööki/minutis </li></ul><ul><li>Pulsisagedus sõltub: </li></ul><ul><ul><li>Vanusest </li></ul></ul><ul><ul><li>Treenitusest </li></ul></ul><ul><ul><li>Tervislikust seisundist jne. </li></ul></ul>
  11. 11. VERESOONED <ul><li>Arterid viivad verd südamest välja. </li></ul><ul><ul><li>Arterite seintes on paks lihaskiht </li></ul></ul><ul><ul><li>Suurim arter on aort </li></ul></ul><ul><ul><li>Pärgarter varustab verega südamelihast </li></ul></ul><ul><li>Veenid toovad verd südamesse. </li></ul><ul><ul><li>Veenide seintes olev lihaskiht on õhem </li></ul></ul><ul><ul><li>Veenides on klapid, mis tagavad vere ühesuunalise voolu </li></ul></ul><ul><li>Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. </li></ul><ul><ul><li>Kapillaaride seinad koosnevad ühest rakukihist </li></ul></ul><ul><ul><li>Neis toimub nii gaaside kui ka toit- ja jääkainete vahetus </li></ul></ul>
  12. 12. VERERINGE <ul><li>Inimesel on kaks vereringet </li></ul><ul><ul><li>Suur ehk kehavereringe </li></ul></ul><ul><ul><li>Väike ehk kopsuvereringe </li></ul></ul>
  13. 13. Kehavereringe <ul><li>Algab südame vasakust vatsakesest </li></ul><ul><li>Arteriaalne veri liigub aorti ja sealt edasi väiksematesse arteritesse </li></ul><ul><li>Arterid harunevad üle kogu keha peenteks kapillaarideks </li></ul><ul><li>Kapillaarides annab veri rakkudele hapniku ja võtab vastu süsihappegaasi </li></ul><ul><li>Venoosne veri koguneb veenidesse </li></ul><ul><li>Veenid viivad venoosse vere südame paremasse kotta </li></ul>
  14. 14. Kopsuvereringe <ul><li>Algab südame paremast vatsakesest </li></ul><ul><li>Veri liigub kopsuarterisse, mida mööda liigub venoosne veri kopsudesse </li></ul><ul><li>Kopsudes harunevad arterid kapillaarideks </li></ul><ul><li>Kapillaarides toimub süsihappegaasi äraandmine kopsualveoolidesse ja hapniku vastuvõtmine verre </li></ul><ul><li>Kopsuveenide kaudu liigub arteriaalseks muutunud veri südame vasakusse kotta </li></ul>
  15. 15. VERERÕHK <ul><li>Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele </li></ul><ul><li>Vererõhu tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis vere arteritesse surub </li></ul><ul><li>Erinevates veresoontes on vererõhk erinev. Kõige kõrgem on see arterites ja kõige madalam veenides </li></ul><ul><li>Vatsakeste kokkutõmbe järel on arterites vererõhk kõige kõrgem – see on süstoolne rõhk </li></ul><ul><li>Südame lõtvumisel on rõhk arterites kõige madalam – see on diastoolne rõhk </li></ul><ul><li>Noortel on normaalne vererõhk 115-130/70-80 mm/Hg </li></ul>

×