Psühholoogiateadus Uurimismeetodid psühholoogias Eva Palk
Psühholoogiateadus <ul><li>Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid...
Psühholoogiateadus <ul><li>Teadus inimese psüühikast </li></ul><ul><li>Psüühika on inimese võime peegeldada keskkonda ja v...
Psühholoogiateadus <ul><li>Psühholoogia tegeleb lisaks kirjeldamisele ka vaimsete protsesside seletamisega e põhjuste otsi...
Psühholoogiateadus <ul><li>Tuleb jälgida teatud standardiseerimisnõudeid.  </li></ul><ul><li>Hea teooria võimaldab seostad...
Ajalugu <ul><li>Eelteaduslik psühholoogia </li></ul><ul><li>Filosoofia ( Hippokrates, Calenos. Kehamahlade teooria) </li><...
Psühholoogia seos teiste teadustega PSÜHHOLOOGIA Matemaatika  Filosoofia  ( Neuro) Füsioloogia  Pedagoogika Sotsioloogia, ...
Teoreetilised psühholoogia harud <ul><li>Üldpsühholoogia </li></ul><ul><li>terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid teadmi...
Psühholoogia struktuur, valdkonnad Tööstus-  ja organisatsPS -5% Kliiniline PS ja Psühhoteraapia- 38% Õiguspsühholoogia  P...
Psühholoogiateaduse eesmärk <ul><li>Uurida psüühikat </li></ul><ul><li>1. Kirjeldada käitumist </li></ul><ul><li>2. Seleta...
Rakenduspsühholoogia harud <ul><li>…  on kujunenud ajaloo käigus ja on </li></ul><ul><li>kunstlikud, peegeldades teaduse a...
Käitumise kontseptsioon <ul><li>Kuna psüühika on ideaalne nähtus ( ei näe ja ei saa füüsiliselt tajuda), siis </li></ul><u...
Moodsad teoreetilised seisukohad <ul><li>Psühholoogial on  </li></ul><ul><li>Evolutsiooniline tagapõhi – käitumist ja </li...
Moodsad teoreetilised seisukohad <ul><li>Psühhoanalüütiline – teadvus + alateadvus </li></ul><ul><li>Neuropsühholoogiline ...
Teaduslik psühholoogia ja rahvapsühholoogia <ul><li>Vaga vesi, sügav põhi </li></ul><ul><li>Käbi ei kuku kännust kaugele <...
Teaduslik psühholoogia ja rahvapsühholoogia <ul><li>Uurib psüühika ja käitumise üldisi kehtivaid seaduspärasusi </li></ul>...
Mis on teadvus? Mis on alateadvus? Mis on eneseteadvus? <ul><li>Teadvus  on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olem...
Kas loomadel on eneseteadvus? G. Gallupi peeglitest (1970) Gordon Callup -Ameerika loomapsühholoog. Simpans ja orangutang
Laste eneseteadvus <ul><li>Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2. </li></ul><ul><li>eluaastast (Amsterdam, 1972; t...
Psüühika funktsioonid <ul><li>Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. </li></ul><ul><li>Psüühika funktsiooni...
Teadvustamatus <ul><li>Automatismid </li></ul><ul><li>Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja ...
Teadvustamata nähtusi <ul><li>Tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid  </li></ul><ul><li>Vast...
Psüühika ja kultuur <ul><li>Mis on kultuur? </li></ul><ul><li>Juri Lotman(1922-1993) </li></ul><ul><li>Kõik see, mida ühis...
Uurimismeetodid psühholoogias <ul><li>kirjeldavad uurimused  - juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid;  </li></ul><u...
Uurimismeetodid. Juhtumi analüüs <ul><li>Uuritakse üht või mitut inimest põhjalikult, näiteks: ajukahjustusega või mõne ps...
Uurimismeetodid. Vaatlus <ul><li>Sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. </li></ul><ul>...
Uurimismeetodid. Vaatlus <ul><li>VAATLUS  e objekti sihipärane jälgimine, väliselt tajutavale </li></ul><ul><li>Teaduslik ...
Uurimismeetodid. Vaatlus <ul><li>Laboratoorne vaatlus </li></ul><ul><li>Naturalistlik vaatlus </li></ul><ul><li>Kvantitati...
Uurimismeetodid. Vaatlus <ul><li>2 . ANDMETE REGISTREERIMISE ALUSEL </li></ul><ul><li>registreeritakse enam-vähem kõik toi...
Uurimismeetodid. Vaatlus <ul><li>Seega enne vaatlusuuringu teostamist tuleb otsustada,  mida, millal, kus  vaadelda </li><...
Uurimismeetodid. Vaatlus <ul><li>Vaatlusmeetodi eelised </li></ul><ul><li>Kasulikud uuringu varases staadiumis </li></ul><...
Uurimismeetodid. Vaatlus <ul><li>pole kerge säilitada objektiivsust (kirjeldavat iseloomu; loomade vaatlusel võib probleem...
Uurimismeetodid. Küsitlus <ul><li>Küsitlused  on väga tähtsad inimeste arusaamade selgitamisel.  </li></ul><ul><li>Vastust...
Uurimismeetodid. Küsitlus <ul><li>Küsimustikud( ankeedid) on küsitluse läbiviimise üks metoodikaid. </li></ul><ul><li>Kasu...
Uurimismeetodid. Testid <ul><li>Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, milles uuritakse ja mõõdetaks...
Uurimismeetodid. Testid <ul><li>Testid  võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi  ...
NÕUDED PSÜHHOLOOGIA TESTIDELE <ul><li>Teaduslik psühholoogia test peab olema: </li></ul><ul><li>1. VALIIDNE – mõõtma seda,...
<ul><li>TESTI NORMEERIMINE </li></ul><ul><li>Väljavõtu kogum peab olema </li></ul><ul><li>representatiivne (esinduslik) </...
<ul><li>“ Testide väljatöötamine, nende normeerimine, </li></ul><ul><li>valiidsuse ja reliabiilsuse hindamine, aga samuti ...
NÕUDED TESTI KASUTAJALE <ul><li>(esitatud testide kirjastajate ja The Psychological Corporation poolt) </li></ul><ul><li>K...
Testide liigid: <ul><li>1. Saavutustestid </li></ul><ul><li>Näiteks: aritmeetikatest, lugemistest, ajalootest, </li></ul><...
Korrelatiivsed uurimused <ul><li>Nähtuste omavaheliste seoste uurimine. </li></ul><ul><li>Korrelatsioon näitab,kui palju ü...
Eksperimendid <ul><li>Sir William Hamilton </li></ul><ul><li>George Miller( 7+-2 reegel) </li></ul><ul><li>Ernst Weber, Al...
Eksperimentide mudelid <ul><li>Kontrollgrupi meetod ( A võrdlus B-ga) </li></ul><ul><li>Näiteks A grupp e kontrollgrupp- M...
Eksperimendid <ul><li>Põhjuslike seoste leidmiseks. </li></ul><ul><li>Kasutatakse laboriseadmeid. Mõjustused ja tulemused ...
Eetika <ul><li>Probleeme, millega uurimistöös arvestada: </li></ul><ul><li>EETILISED  PROBLEEMID   </li></ul><ul><li>Ethos...
Eetika <ul><li>Eetikakomiteed Eestis: </li></ul><ul><li>Eesti Bioeetika Nõukogu </li></ul><ul><li>Eesti Arstide Liidu eeti...
Eetika <ul><li>Eesti Psühholoogide Liidu liikme eetilised nõuded  www.epl.org.ee </li></ul><ul><li>1. Psühholoog uurijana,...
Kasutatud allikad <ul><li>T.Bachmann, R.Maruste. Psühholoogia alused.Tallinn. Ilo, 2003 </li></ul><ul><li>Allik,J. jt. Psü...
 
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

PsüHholoogiateadus, Uurimismeetodid

6,134 views

Published on

Published in: Economy & Finance, Business
0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
6,134
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
32
Actions
Shares
0
Downloads
22
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

PsüHholoogiateadus, Uurimismeetodid

  1. 1. Psühholoogiateadus Uurimismeetodid psühholoogias Eva Palk
  2. 2. Psühholoogiateadus <ul><li>Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid </li></ul><ul><li>Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese( ja loomade) hinge-ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise </li></ul><ul><li>Kr.k.” psyche” - hing/vaim ja “ logos” - õpetus </li></ul><ul><li>Hingeteadus, vaimuõpetus </li></ul>
  3. 3. Psühholoogiateadus <ul><li>Teadus inimese psüühikast </li></ul><ul><li>Psüühika on inimese võime peegeldada keskkonda ja vastavalt sellele muuta oma käitumist. </li></ul><ul><li>Psühholoogid uurivad kuidas inimesed- mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, õpivad, suhtlevad teistega ja mõistavad ennast </li></ul><ul><li>( Sternberg,1998) </li></ul>
  4. 4. Psühholoogiateadus <ul><li>Psühholoogia tegeleb lisaks kirjeldamisele ka vaimsete protsesside seletamisega e põhjuste otsimisega, ennustamisega ning vajadusel ka muutmisega. </li></ul><ul><li>(nt.psühhoteraapia, nõustamispsühholoogia jm) </li></ul><ul><li>Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult: </li></ul><ul><li>süsteemne info, terminoloogia, </li></ul><ul><li>teoreetilised seisukohad, eksperimendid </li></ul>
  5. 5. Psühholoogiateadus <ul><li>Tuleb jälgida teatud standardiseerimisnõudeid. </li></ul><ul><li>Hea teooria võimaldab seostada paljusid fakte ja esitada kontrollitavaid hüpoteese, millel võib olla ka rakenduslik tähtsus. </li></ul>
  6. 6. Ajalugu <ul><li>Eelteaduslik psühholoogia </li></ul><ul><li>Filosoofia ( Hippokrates, Calenos. Kehamahlade teooria) </li></ul><ul><li>Teaduslik psühholoogia ( W. Wundt 1879) </li></ul><ul><li>Filosoofiline Loodusteaduslik </li></ul>
  7. 7. Psühholoogia seos teiste teadustega PSÜHHOLOOGIA Matemaatika Filosoofia ( Neuro) Füsioloogia Pedagoogika Sotsioloogia, Majandusteadus Antropoloogia Esteetika Geneetika Arstiteadus Bioloogia Lingvistika Semiootika Füüsika Küberneetika Loogika Õigusteadus
  8. 8. Teoreetilised psühholoogia harud <ul><li>Üldpsühholoogia </li></ul><ul><li>terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid teadmised </li></ul><ul><li>2. Eksperimentaalpsühholoogia </li></ul><ul><li>Uurimismeetodid, testid, eksperimendid </li></ul>
  9. 9. Psühholoogia struktuur, valdkonnad Tööstus- ja organisatsPS -5% Kliiniline PS ja Psühhoteraapia- 38% Õiguspsühholoogia Psühhoanalüüs FarmakoPS Pedagoogiline e kooliPS- 9% Militaarps, InternetiPS Personali ja juhtimis PS Reklaami- ja meediaPS Eripsühholoogia (puuetega in.ps) SpordiPS, LiiklusPS Psüholoogiline nõustamine, konsultats 9% <ul><li>Üldpsühholoogia </li></ul><ul><li>Psühhofüsioloogia ja EksperimentaalPS- 5% </li></ul><ul><li>Neuropsüh </li></ul><ul><li>Sotsiaal- ja ühiskonna PS -4% </li></ul><ul><li>Arengupsühholoogia-4% </li></ul><ul><li>Filosoofiline psühhol </li></ul><ul><li>Isiksusepsühholoogia </li></ul><ul><li>NägemisPS </li></ul><ul><li>Kognitiivpsühholoogia </li></ul><ul><li>Kunstipsühholoogia </li></ul><ul><li>Loomapsühholoogia </li></ul><ul><li> </li></ul>Rakenduslik Teoreetiline
  10. 10. Psühholoogiateaduse eesmärk <ul><li>Uurida psüühikat </li></ul><ul><li>1. Kirjeldada käitumist </li></ul><ul><li>2. Seletada käitumist </li></ul><ul><li>3. Ennustada käitumist </li></ul><ul><li>4. Muuta käitumist </li></ul>
  11. 11. Rakenduspsühholoogia harud <ul><li>… on kujunenud ajaloo käigus ja on </li></ul><ul><li>kunstlikud, peegeldades teaduse arengu </li></ul><ul><li>taset, moodi ja kujutlust mingist nähtuste </li></ul><ul><li>valdkonnast </li></ul>Meditsiin üld PS Med PS Ex PS
  12. 12. Käitumise kontseptsioon <ul><li>Kuna psüühika on ideaalne nähtus ( ei näe ja ei saa füüsiliselt tajuda), siis </li></ul><ul><li>loobutakse selle uurimisest ja vaadeldakse </li></ul><ul><li>neid nähtusi, mida on võimalik mõõta </li></ul><ul><li>Stiimul Reaktsioon </li></ul><ul><li>Biheivoristid ( J.Watson) </li></ul>PSÜÜHIKA
  13. 13. Moodsad teoreetilised seisukohad <ul><li>Psühholoogial on </li></ul><ul><li>Evolutsiooniline tagapõhi – käitumist ja </li></ul><ul><li>psüühikat vaadeldakse kui evolutsiooni tagajärge </li></ul><ul><li>Käitumuslik tagapõhi – keskkonna mõju käitumisele </li></ul><ul><li>Kognitiivne – kuidas inimene võtab infot vastu </li></ul><ul><li>Fenomenoloogiline – inimese kogemuste </li></ul><ul><li>erinevus objektiivsest reaalsusest </li></ul>
  14. 14. Moodsad teoreetilised seisukohad <ul><li>Psühhoanalüütiline – teadvus + alateadvus </li></ul><ul><li>Neuropsühholoogiline – füsioloogilised protsessid ja struktuurid mõjutavad inimese käitumist </li></ul>
  15. 15. Teaduslik psühholoogia ja rahvapsühholoogia <ul><li>Vaga vesi, sügav põhi </li></ul><ul><li>Käbi ei kuku kännust kaugele </li></ul>
  16. 16. Teaduslik psühholoogia ja rahvapsühholoogia <ul><li>Uurib psüühika ja käitumise üldisi kehtivaid seaduspärasusi </li></ul><ul><li>Teadmised on saadud teaduslike meetoditega: katsed-eksperimendid jt </li></ul><ul><li>Ümberlükatavad ( Milgrami katse) </li></ul><ul><li>Korratav ( täpselt dokumenteeritud) </li></ul><ul><li>Vastastikku kontrollitav </li></ul><ul><li>Rakendatavad </li></ul>
  17. 17. Mis on teadvus? Mis on alateadvus? Mis on eneseteadvus? <ul><li>Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. </li></ul><ul><li>( Kus teadvus asub? Dualism, monism). </li></ul><ul><li>Alateadvus - teadvuse teadvustamatud protsessid e väljatõrjutud mõtted, kujundid jm (S.Freud). </li></ul><ul><li>Eneseteadvus - teadlik olemine ja arusaamine iseendast. Identiteeditunne, minapilt. </li></ul><ul><li>( Mis su nimi on? Kes sa oled?) Peeglitest. </li></ul>
  18. 18. Kas loomadel on eneseteadvus? G. Gallupi peeglitest (1970) Gordon Callup -Ameerika loomapsühholoog. Simpans ja orangutang
  19. 19. Laste eneseteadvus <ul><li>Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2. </li></ul><ul><li>eluaastast (Amsterdam, 1972; tegi lastele peeglitesti) </li></ul><ul><li>Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi,imiteerima, ja tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteavust (nt kohmetus) </li></ul><ul><li>Kolmeaastane ei suuda vahet teha asja enda ja </li></ul><ul><li>asjale suunatud mõtte vahel (reflektiivne mõtlemine). </li></ul>
  20. 20. Psüühika funktsioonid <ul><li>Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. </li></ul><ul><li>Psüühika funktsioonid: </li></ul><ul><li>Taju </li></ul><ul><li>Mälu </li></ul><ul><li>Mõtlemine </li></ul><ul><li>Keel </li></ul><ul><li>Tunded </li></ul><ul><li>Tegevuse juhtimine </li></ul><ul><li>Kas loomad mõtlevad? </li></ul><ul><li>Kas loomad mõtlevad? </li></ul><ul><li>Wolfgang Köhler(1887-19679) “Ahvide mõistus” </li></ul>
  21. 21. Teadvustamatus <ul><li>Automatismid </li></ul><ul><li>Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist. </li></ul><ul><li>Jean-Martin Charcot (1885) – ämmaemanda juhtum </li></ul>
  22. 22. Teadvustamata nähtusi <ul><li>Tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid </li></ul><ul><li>Vastusreaktsioonid nõrkadele, subjektiivselt mittetajutavatele ärritajatele </li></ul><ul><li>Uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne </li></ul><ul><li>deprivatsioon, hüpnoos, hüpnagoogsed elamused, </li></ul><ul><li>transs, meditatsioon </li></ul>
  23. 23. Psüühika ja kultuur <ul><li>Mis on kultuur? </li></ul><ul><li>Juri Lotman(1922-1993) </li></ul><ul><li>Kõik see, mida ühiskonnas kantakse edasi mittepärilikul viisil </li></ul><ul><li>Kas loomadel on kultuur? </li></ul><ul><li>Kultuuri kandjaks on: </li></ul><ul><li>Keel, jt märgisüsteemid MEEMID? </li></ul><ul><li>Ayeroni metsik poiss </li></ul>
  24. 24. Uurimismeetodid psühholoogias <ul><li>kirjeldavad uurimused - juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid; </li></ul><ul><li>korrelatiivsed uurimused (seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel); </li></ul><ul><li>eksperiment (aitab seletada mingit käitumist). </li></ul><ul><li>Enamasti kombineeritakse erinevaid meetodeid </li></ul>
  25. 25. Uurimismeetodid. Juhtumi analüüs <ul><li>Uuritakse üht või mitut inimest põhjalikult, näiteks: ajukahjustusega või mõne psüühikahäirega inimest </li></ul><ul><li>Küsimus? Kuivõrd on antud indiviid tüüpiline, et teha üldistusi. </li></ul>
  26. 26. Uurimismeetodid. Vaatlus <ul><li>Sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. </li></ul><ul><li>Vaatlus on rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud kindla plaani alusel. </li></ul><ul><li>E nne vaatlusuuringu teostamist tuleb otsustada, mida, millal, kus vaadelda </li></ul><ul><li>Introspektsioon e enesevaatlus, </li></ul><ul><li>Ekstrospektsioon e. teiste inimeste vaatlus. </li></ul><ul><li>Kasutatakse tehnilisi abivahendeid: filmimine, helisalvestus, mõõtevahendid. Varjatuks jäävad subjektiivsed faktorid: tunded, mõtted, kujutlused </li></ul>
  27. 27. Uurimismeetodid. Vaatlus <ul><li>VAATLUS e objekti sihipärane jälgimine, väliselt tajutavale </li></ul><ul><li>Teaduslik vaatlus toimub </li></ul><ul><li>1. täpselt määratletud tingimustel </li></ul><ul><li>2. süstemaatilisel ja objektiivsel viisil </li></ul><ul><li>3. hoolika andmete registreerimisega. </li></ul><ul><li>Vaatlusi võib klassifitseerida vastavalt sellele, </li></ul><ul><li>mil määral vaatleja sekkub vaatlusalusesse situatsiooni; </li></ul><ul><li>VAATLEJA OSALUSE ALUSEL e. osalusvaatlus </li></ul><ul><li>( Vestlus võib olla vaatluse täienduseks, registreeritakse intonatsioon, sõnakasutus, näoilme, osaletakse tegevuses. </li></ul><ul><li>2. VAATLEJA SEKKUMISETA </li></ul><ul><li>Uuritakse ka näiteks inimesele kuuluvaid esemeid, elukohta, tuba, loomingut, kirju jm </li></ul>
  28. 28. Uurimismeetodid. Vaatlus <ul><li>Laboratoorne vaatlus </li></ul><ul><li>Naturalistlik vaatlus </li></ul><ul><li>Kvantitatiivne vaatlus. Registreeriv. Sisaldab üldarvu, sagedust, osakaalu. Keda, mida, millal, kus, kuidas? </li></ul><ul><li>Kvalitatiivne vaatlus- uuriv, avastav eesmärk </li></ul><ul><li>Miks? Kuidas? Mille pärast? </li></ul>
  29. 29. Uurimismeetodid. Vaatlus <ul><li>2 . ANDMETE REGISTREERIMISE ALUSEL </li></ul><ul><li>registreeritakse enam-vähem kõik toimuv täielikult (verbaalne üleskirjutus, video- või magnetofonisalvestus). Saadud narratiivi analüüsitakse hiljem vastavalt uuringu eesmärgile. </li></ul><ul><li>registreeritakse ainult käitumise teatud aspektid vastavalt huvialuse käitumise kategooriatele eelnevalt määratletud skaala alusel. </li></ul>
  30. 30. Uurimismeetodid. Vaatlus <ul><li>Seega enne vaatlusuuringu teostamist tuleb otsustada, mida, millal, kus vaadelda </li></ul><ul><li>Kui 2 vaatlejat vaatlevad samaaegselt sama käitumist, saame arvutada vaatlejatevahelise reliaabluse e. selle, kuivõrd erinevate vaatlejate hinnangud sama asja kohta ühtivad. Seda võib väljendada </li></ul><ul><li>vaatlustevahelise korrelatsioonina, hea uuringu korral suurem kui 0.70; </li></ul><ul><li>nõustumise protsendina: (nõustumiste arv / kõigi võimaluste arv)X 100; hea uuringu korral tavaliselt suurem kui 85%. </li></ul>
  31. 31. Uurimismeetodid. Vaatlus <ul><li>Vaatlusmeetodi eelised </li></ul><ul><li>Kasulikud uuringu varases staadiumis </li></ul><ul><li>kui pole muud võimalust huvialust käitumist uurida (eetika!) </li></ul><ul><li>paindlikud, odavad </li></ul><ul><li>ökoloogiline valiidsus - uuritake loomulikus olukorras toimuvat käitumist </li></ul><ul><li>võimalus kontrollida laborieksperimentide välist valiidsust </li></ul><ul><li>Vaatlusmeetodi puudused </li></ul><ul><li>pole kerge hinnata sündmustevahelisi seoseid </li></ul><ul><li>pole kerge korrata </li></ul>
  32. 32. Uurimismeetodid. Vaatlus <ul><li>pole kerge säilitada objektiivsust (kirjeldavat iseloomu; loomade vaatlusel võib probleemiks olla antropomorfism ): uurija eelarvamused, hoiakud, suhtumised võivad mõjutada. </li></ul><ul><li>Vaadeldavate reaktiivsus - kui inimene teab, et teda vaadeldakse, võib ta käituda ebaloomulikult. </li></ul><ul><li>Selle vältimiseks võib teha varjatud vaatlust </li></ul><ul><li>harjutada vaatlusaluseid olukorraga, et neid vaadeldakse, </li></ul><ul><li>teostada varjatud mõõtmisi (unobtrusive measures): käitumise asemel uurida käitumise materiaalseid tagajärgi. ( näit. prügikastide sisu, kuulutusi, reklaame, konspekte, võistluste protokolle jne). </li></ul>
  33. 33. Uurimismeetodid. Küsitlus <ul><li>Küsitlused on väga tähtsad inimeste arusaamade selgitamisel. </li></ul><ul><li>Vastuste usaldusväärsus sõltub suurel määral küsimuse vormist. Seega tuleb alati vaadata sõnastuse võimalikku mõju vastustele. </li></ul><ul><li>Küsitlustulemuste esinduslikkus, nende vastavus kogu rühma seisukohtadele on tagatud ainult väga kindlate valikureeglite ja -protseduuride järgimise korral. </li></ul><ul><li>Valim peab olema esinduslik ja piisavalt suur </li></ul><ul><li>Küsitletavate valik tuleb teha nii, et see peab esindama kogu rühma või populatsiooni </li></ul><ul><li>Suuline või kirjalik.(telefon, tänavaküsitlus, internet jm.) </li></ul><ul><li>Pikaajalised küsitlused( longitudinal ehk LONGITUUD)), lühiajalised </li></ul><ul><li>läbilõikelised( näiteks erinevad vanusegrupid jms), </li></ul><ul><li>trendi e ennustuslikud uurimused </li></ul>
  34. 34. Uurimismeetodid. Küsitlus <ul><li>Küsimustikud( ankeedid) on küsitluse läbiviimise üks metoodikaid. </li></ul><ul><li>Kasutatakse uuringus osalejate tunnete, mõtete, väärtushinnangute kogumiseks </li></ul><ul><li>Ei tohiks olla liiga pikk </li></ul><ul><li>Täitmist mõjutab ka küsimustiku väljanägemine </li></ul><ul><li>Pilootküsimustik- kas küsimustik töötab korralikult, kas vastajad tõlgendavad küsimusi sinuga sarnaselt, kui kaua võtab aega </li></ul><ul><li>Näiteks: rahulolu </li></ul><ul><li>6. Hinnangute leht </li></ul><ul><li>Näiteks: </li></ul><ul><li>Hea 1-------2---------3---------4-------5Halb </li></ul><ul><li>Ilus 1-------2--------3----------4-------5 Inetu </li></ul><ul><li>Intervjuu </li></ul>
  35. 35. Uurimismeetodid. Testid <ul><li>Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, milles uuritakse ja mõõdetakse erinevaid võimeid, oskusi ja omadusi </li></ul><ul><li>Test koosneb küsimustest ja/ või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastata, anda lahendus või valida õige vastus etteantud võimaluste hulgast. </li></ul><ul><li>Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi. </li></ul><ul><li>Ei selgitata uusi seaduspärasusi </li></ul>
  36. 36. Uurimismeetodid. Testid <ul><li>Testid võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse ja normi suhtes või selle isiku kuuluvus teatud kategooriasse. </li></ul><ul><li>Nt võimekus- ja isiksusetestid.Võrreldakse inimeste intelligentsi või määratakse kindlaks isiksuseomadusi. </li></ul><ul><li>Isiksusetestid jaotatakse: objektiivtestid, projektiivtestid, küsimustikud ( n temperamendi ja isiksuse karakteristikud, suundumuste testid) </li></ul><ul><li>Erinevaid spetsialistidele mõeldud teste on üle 120 </li></ul><ul><li>Kommertsiaalsed ja ise koostatud testid. </li></ul>
  37. 37. NÕUDED PSÜHHOLOOGIA TESTIDELE <ul><li>Teaduslik psühholoogia test peab olema: </li></ul><ul><li>1. VALIIDNE – mõõtma seda, mille jaoks test on mõeldud </li></ul><ul><li>2. RELIABIILNE (usaldusväärne) – andma mõõtevea piires </li></ul><ul><li>püsiva tulemuse, kui objektiivsed olud seda eeldavad </li></ul><ul><li>3. NORMEERITUD – testi normid peavad olema loodud </li></ul><ul><li>4. KORDAMINE peab olema võimalik </li></ul><ul><li>5. STANDARDISEERITUD võimaldama kasutamist </li></ul><ul><li>erinevates kultuurides </li></ul>
  38. 38. <ul><li>TESTI NORMEERIMINE </li></ul><ul><li>Väljavõtu kogum peab olema </li></ul><ul><li>representatiivne (esinduslik) </li></ul><ul><li>Näiteks: testi tulemused sõltuvad vanusest ja haridusest </li></ul><ul><li>haridus vanus (aastad) </li></ul><ul><li>25-30 31-35 36-40 41-45 46-50 </li></ul><ul><li>--------------------------------------------------------------------------- </li></ul><ul><li>Algharidus 33,3 33,3 </li></ul><ul><li>Keskharidus 33,3 </li></ul><ul><li>Kõrgharidus 33,3 </li></ul>
  39. 39. <ul><li>“ Testide väljatöötamine, nende normeerimine, </li></ul><ul><li>valiidsuse ja reliabiilsuse hindamine, aga samuti </li></ul><ul><li>testimine ise on vastava ettevalmistuse saanud </li></ul><ul><li>psühholoogi, mitte aga mõne muu eriala asjatundja </li></ul><ul><li>(juhi, pedagoogi, arsti jms) ülesanne” </li></ul><ul><li>T. Saksakulm </li></ul>
  40. 40. NÕUDED TESTI KASUTAJALE <ul><li>(esitatud testide kirjastajate ja The Psychological Corporation poolt) </li></ul><ul><li>Kvalifikatsiooni tase A – PhD (psühholoogia või </li></ul><ul><li>pedagoogiline kraad) või selle ekvivalent </li></ul><ul><li>Kvalifikatsiooni tase B – magistrikraad (psühholoogia </li></ul><ul><li>või pedagoogiline kraad) või selle ekvivalent </li></ul><ul><li>Kvalifikatsiooni tase C – vastava testi läbiviimiseks </li></ul><ul><li>spetsiaalse koolituse läbinud ja testi läbiviimiseks litsentsi saanud inimene </li></ul>
  41. 41. Testide liigid: <ul><li>1. Saavutustestid </li></ul><ul><li>Näiteks: aritmeetikatest, lugemistest, ajalootest, </li></ul><ul><li>ärioskuste test jne </li></ul><ul><li>2. Intelligentsustestid </li></ul><ul><li>Näiteks: Wechsler Adult Intelligence Scale </li></ul><ul><li>• 6 verbaalset alltesti </li></ul><ul><li>• 5 tegevusel põhinevat alltesti </li></ul><ul><li>3. Erivõimete testid </li></ul><ul><li>Näiteks: sensoorsed </li></ul><ul><li>protsessid, psühhomotoorsed </li></ul><ul><li>vilumused, matemaatilised </li></ul><ul><li>võimed, muusikalised </li></ul><ul><li>võimed </li></ul>
  42. 42. Korrelatiivsed uurimused <ul><li>Nähtuste omavaheliste seoste uurimine. </li></ul><ul><li>Korrelatsioon näitab,kui palju üks suurus sisaldab infot mingi teise suuruse kohta ehk kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on. </li></ul><ul><li>Korrelatsioon ei näita põhjuslike seoseid. </li></ul><ul><li>Positiivne ja negatiivne korrelatsioon </li></ul><ul><li>Sir Francis Calton- korrelatsiooni mõiste , seose olemasolu kahe nähtuse vahel </li></ul><ul><li>Karl Pearson- korrelatsioonikordaja ( r)- näitab seose tugevust Väärtused -1 kuni +1. Seos puudub kui korrelatsioonikordaja on 0 </li></ul>
  43. 43. Eksperimendid <ul><li>Sir William Hamilton </li></ul><ul><li>George Miller( 7+-2 reegel) </li></ul><ul><li>Ernst Weber, Alfred Wilhelm Volkmann- eristusvõime, eristuslävi </li></ul><ul><li>Gustav Theodor Fechner- fechneri seadus : mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt kasvab tajumulje. Näitas, et füüsiliste ja vaimsete seaduste vahel esineb kindel seaduspärasus </li></ul><ul><li>Wilhelm Maximilian Wundt- 1879 maailma eimene psühholoogialaboratoorium. </li></ul><ul><li>Emil Kraepelin </li></ul><ul><li>Eksperimentaalpsühholoogia rajajad. </li></ul><ul><li>Laboratoorne eksperiment </li></ul><ul><li>Loomulik eksperiment- tavapärases keskkonnas, katseisik ei tea </li></ul>
  44. 44. Eksperimentide mudelid <ul><li>Kontrollgrupi meetod ( A võrdlus B-ga) </li></ul><ul><li>Näiteks A grupp e kontrollgrupp- Marta, Andre, Ivari, Linda, Getter </li></ul><ul><li>B grupp e uuritav grupp- Taago, Kersti, Kevin, Kristiina, Eino </li></ul><ul><li>Mõõtmine---------------Tulemus </li></ul><ul><li>Mõõtmine---------------Tulemus----------Tulemus </li></ul>Mõjutamine Mõjutuse lõpp
  45. 45. Eksperimendid <ul><li>Põhjuslike seoste leidmiseks. </li></ul><ul><li>Kasutatakse laboriseadmeid. Mõjustused ja tulemused on mõõdetavad, reaktsioonid registreeritavad. </li></ul><ul><li>Juhised ja instruktsioonid, </li></ul><ul><li>Korratavad </li></ul><ul><li>Eksperimendi käigus on võimalik täpselt teatud tegureid kontrollida ja teisi muuta. </li></ul><ul><li>Uuritakse muutuja toimet ekspermentaatorit huvitavale nähtusele. Seda nimetatakse sõltumatuks muutujaks . </li></ul><ul><li>Aset leidvat efekti või muutust nim sõltuvaks muutujaks. </li></ul><ul><li>Tulemused on mõõdetavad, registreeritavad </li></ul><ul><li>Kontrollrühm, katserühm </li></ul>
  46. 46. Eetika <ul><li>Probleeme, millega uurimistöös arvestada: </li></ul><ul><li>EETILISED PROBLEEMID </li></ul><ul><li>Ethos kr. k. ‘komme’, ‘tava’ = lad. k. moralis, tavaliselt ‘hea, õige’ või ‘kõlbeline </li></ul><ul><li>TÜ Eetikakeskus </li></ul><ul><li>“ ... suunata Eesti ühiskonda reflekteerima normide, väärtuste ja õigluse küsimuste üle, korraldades avalikke loenguid, kohtumisi, seminare, diskussioone;” </li></ul><ul><li>http://www.ut.ee/eetikakeskus/index.php?est/lingid/60 </li></ul><ul><li>üldiseim põhimõte: kohtle katsealust nii, nagu tahad, et sind koheldakse ; </li></ul><ul><li>- füüsiliste ja vaimsete kahjustuste vältimine; </li></ul><ul><li>- konfidentsiaalsusnõue; </li></ul><ul><li>-informeeritud nõusolek (informed consent). </li></ul><ul><li>(mitte valetada- selle asemel võib jätta vahel siiski midagi ütlemata, mis osavõtjate käitumist võib mõjustada; seega tuleb kaaluda eksperimendi õnnestumise riske ja osavõtja kahjustamise riske). </li></ul><ul><li>-loobumisõigus; </li></ul><ul><li>-tagasiside ja ’debriefing’. </li></ul>
  47. 47. Eetika <ul><li>Eetikakomiteed Eestis: </li></ul><ul><li>Eesti Bioeetika Nõukogu </li></ul><ul><li>Eesti Arstide Liidu eetikakomitee </li></ul><ul><li>Tallinna Lastehaigla Eetikakomitee </li></ul><ul><li>Tartu Ülikooli Kliinikumi eetikakomitee </li></ul><ul><li>Tartu Ülikooli Inimuuringute eetikakomitee </li></ul><ul><li>Tallinna Meditsiiniuuringute eetikakomitee </li></ul><ul><li>Eesti Geenivaramu eetikakomitee </li></ul><ul><li>TÜ inimuuringute eetika komitee </li></ul><ul><li>http://www.med.ut.ee/teadus/eetikakomitee </li></ul>
  48. 48. Eetika <ul><li>Eesti Psühholoogide Liidu liikme eetilised nõuded www.epl.org.ee </li></ul><ul><li>1. Psühholoog uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest antud ühiskonnas. </li></ul><ul><li>8. Teadlasena kehtivad psühholoogi suhtes kõik teaduseetika nõuded (uurimistulemuste tõepärasus, publikatsioonid jm.) pluss erinõuded inimestega tehtavatele katsetele. </li></ul><ul><li>9. Õppejõuna tagab psühholoog edastatavate teadmiste ja oskuste vastavuse maailmatasemele ja nende omandatuse. </li></ul><ul><li>10.Praktikuna ei kahjusta psühholoog ei klienti ega iseennast, s.t. </li></ul><ul><li>a) tagab kliendi privaatsuse ja (teda puudutava info) konfidentsiaalsuse; </li></ul><ul><li>b) tagab iseenda töökõlbulikkuse, töötades tegeliku suutlikkuse piirides, pöördudes vajaduse korral professionaalse abi järele või katkestades tegevuse antud vallas. </li></ul>
  49. 49. Kasutatud allikad <ul><li>T.Bachmann, R.Maruste. Psühholoogia alused.Tallinn. Ilo, 2003 </li></ul><ul><li>Allik,J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile. TÜ Kirjastus.2002 </li></ul><ul><li>http://www.eetika.ee/ </li></ul><ul><li>J.Uljas, T.Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002. </li></ul><ul><li>Töövihik: K.Kullasepp, H.Saat. Psühholoogia töövihik.Koolibri, 2004. </li></ul>

×