Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
mi.ttu.ee
Eesti maavarad
Veiko Karu
TTÜ mäeinstituut
mi.ttu.ee
Maavarad
• Maapõu peidab endas palju erinevaid
maavarasid ning selleks, et neid paremini
kasutada on vaja teada ...
mi.ttu.ee
• Maavarad jagatakse üldjoontes
nelja klassi:
• Põlevad maavarad;
• Looduslikud ehitusmaterjalid;
• Maagid;
• Ke...
mi.ttu.ee
Paekivi
• Paekivi ehk paas on
karbonaatkivimi
rahvapärane nimetus.
Tegelikult on paekivi
lubjakivi, dolokivi ja
...
mi.ttu.ee
Lubjakivi
• Lubjakivi on kõige levinum ja kõige
enam kasutatav looduslik kivim Eestis.
•
• Lubjakivi on karbonaa...
mi.ttu.ee
mi.ttu.ee
Dolokivi
• Dolokivi - karbonaatkivim, mille
karbonaatsest osast moodustab
dolomiit üle 50%, MgO sisaldus
on 14% ...
mi.ttu.ee
mi.ttu.ee
Liiv
• Liiv on peeneteraline sete (tera
suurused alla 5 mm), mille
koostisesse kuuluvad põhiliste
mineraalidena ...
mi.ttu.ee
• Peamine liiva tarbimine on
ehitustegevuses - mörtide
valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja
asfaltbetooni täi...
mi.ttu.ee
Kruus
• Kasutusalade järgi liigitatakse kruusa:
1. Ehituskruus;
2. Eriotstarbeliseks kruus
mi.ttu.ee
mi.ttu.ee
Savi
• Savi on maailmas väga levinud
ehitusmaavara. Maades, kus ehituskivi
napib, on saviehitus valdav. Kuiva
kl...
mi.ttu.ee
mi.ttu.ee
Kristalliinne ehituskivi
• Kristalliinne ehituskivi, mida maardlate
nimistus esindab graniit, on
tugevusomaduste...
mi.ttu.ee
mi.ttu.ee
Põlevkivi
• Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti ja
diktüoneemaargilliiti.
• Kaevandatakse kukersiiti, mi...
mi.ttu.ee
Kus kasutatakse?
• Eestis kasutatakse põlevkivi põhiliselt:
1) kütusena energeetikatööstuses;
2) toormena keemia...
mi.ttu.ee
mi.ttu.ee
Turvas
• Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev
orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei
ül...
mi.ttu.ee
mi.ttu.ee
Fosforiit
• Eesti fosforiit on tuntud ka kui
oobulusliivakivi nime all. Fosforiit
kujutab endast lukuta käsijalg...
mi.ttu.ee
mi.ttu.ee
Mere- ja järvemuda
• Eesti mudad on oma tekkelt settemudad,
mis on ladestunud seisva veega järvedes
ja varjatud ...
mi.ttu.ee
mi.ttu.ee
Järvelubi
• Järvelubi – magevee karbonaatne
setend, mis sisaldab CaO
vähemalt 40% kuivaine massist
• Järvelubi (...
mi.ttu.ee
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Eesti Maavarad

3,813 views

Published on

Published in: Technology, Business
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Eesti Maavarad

  1. 1. mi.ttu.ee Eesti maavarad Veiko Karu TTÜ mäeinstituut
  2. 2. mi.ttu.ee Maavarad • Maapõu peidab endas palju erinevaid maavarasid ning selleks, et neid paremini kasutada on vaja teada millised on nende omadused ning kvaliteet. • Maavaraks loetakse maapõues leiduvat kivimit, mineraali, vedeliku, gaasi või orgaanilist ainet, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvel.
  3. 3. mi.ttu.ee • Maavarad jagatakse üldjoontes nelja klassi: • Põlevad maavarad; • Looduslikud ehitusmaterjalid; • Maagid; • Keemiline toore; • Muud
  4. 4. mi.ttu.ee Paekivi • Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tegelikult on paekivi lubjakivi, dolokivi ja mergli ühisnimetus. Paekivi kõige levinum vorm on lubjakivi. • Aastast 1992 on paekivi Eesti rahvuskivi.
  5. 5. mi.ttu.ee Lubjakivi • Lubjakivi on kõige levinum ja kõige enam kasutatav looduslik kivim Eestis. • • Lubjakivi on karbonaatkivim, mille karbonaatsest osast moodustab kaltsiit üle 50%, MgO sisaldus on kuni 14% ja lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%.
  6. 6. mi.ttu.ee
  7. 7. mi.ttu.ee Dolokivi • Dolokivi - karbonaatkivim, mille karbonaatsest osast moodustab dolomiit üle 50%, MgO sisaldus on 14% ja enam ja lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%.
  8. 8. mi.ttu.ee
  9. 9. mi.ttu.ee Liiv • Liiv on peeneteraline sete (tera suurused alla 5 mm), mille koostisesse kuuluvad põhiliste mineraalidena kvartsi, päevakivi, vilgu, glaukoniidi jt. osakesed.
  10. 10. mi.ttu.ee • Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses - mörtide valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks, puiste- ja täitematerjalina teedeehituses, lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses jne
  11. 11. mi.ttu.ee Kruus • Kasutusalade järgi liigitatakse kruusa: 1. Ehituskruus; 2. Eriotstarbeliseks kruus
  12. 12. mi.ttu.ee
  13. 13. mi.ttu.ee Savi • Savi on maailmas väga levinud ehitusmaavara. Maades, kus ehituskivi napib, on saviehitus valdav. Kuiva kliimaga maades kasutatakse põletamata savitooteid, niiske kliima nõuab põletatud savikivi ehk telliste kasutamist. • Savi koosneb peamiselt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse.
  14. 14. mi.ttu.ee
  15. 15. mi.ttu.ee Kristalliinne ehituskivi • Kristalliinne ehituskivi, mida maardlate nimistus esindab graniit, on tugevusomaduste ja külmakindluse poolest lubja- ja dolokivist tunduvalt kvaliteetsem. Eesti ainuke kristalliinse ehituskivi maardla asub Maardu lähedal. Sellele on esitatud kaks kaevandamisloa taotlust ja esmased menetlustoimingud on tehtud. Graniidi lasumissügavus maapinnast on ligi 150 m. Maardu maardla avamisega väheneks graniitkillustiku importimise vajadus.
  16. 16. mi.ttu.ee
  17. 17. mi.ttu.ee Põlevkivi • Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti ja diktüoneemaargilliiti. • Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud Eesti põlevkivi nime all. • Argilliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks. Eesti teist liiki põlevkivi ehk diktüoneemaargilliiti kasutati 1949-1952. aastal Sillamäel uraani tootmiseks.
  18. 18. mi.ttu.ee Kus kasutatakse? • Eestis kasutatakse põlevkivi põhiliselt: 1) kütusena energeetikatööstuses; 2) toormena keemiatööstuses; 3) tsemendi valmistamiseks.
  19. 19. mi.ttu.ee
  20. 20. mi.ttu.ee Turvas • Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turvas kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. • Soode tekkimise tingimustest ja turvast tekitava taimestiku koostisest olenevalt jagatakse nad kahte põhitüüpi - madalsood ja kõrgsood e. rabad. Nende vahel kahe põhitüübi vahel eristatakse veel nn. ülemineku- ehk siirdesood. Eesti territooriumist on soode all 22,3 %. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m. Turba juurdekasv on Eestis ca 1 mm aastas; juurdekasv soodes on suurim aasta jahedal ja niiskel perioodil.
  21. 21. mi.ttu.ee
  22. 22. mi.ttu.ee Fosforiit • Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobulusliivakivi nime all. Fosforiit kujutab endast lukuta käsijalgsete jt karbipoolmete ja detriidi kuhjumit kvartsliivas.
  23. 23. mi.ttu.ee
  24. 24. mi.ttu.ee Mere- ja järvemuda • Eesti mudad on oma tekkelt settemudad, mis on ladestunud seisva veega järvedes ja varjatud merelahtedes. Sõltuvalt ladestumise keskkonnast jagatakse mudad kahte põhirühma: mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest.
  25. 25. mi.ttu.ee
  26. 26. mi.ttu.ee Järvelubi • Järvelubi – magevee karbonaatne setend, mis sisaldab CaO vähemalt 40% kuivaine massist • Järvelubi (järvekriit) on Kvaternaari ajastul tekkinud karbonaatne pude setend (värvilt valkjaskollane, kollakasvalge või helebeež), mis sisaldab lisandina turvast, liiva jms.
  27. 27. mi.ttu.ee

×