KÕMSI LASTEAED JA ALGKOOL      DEEGUD                            Renee Koljo                                 4 klass
Kõmsi 2013    2
SISUKORDSISSEJUHATUS......................................................................... 31. NÄRILISED..................
SissejuhatusSelle teema valisin, kuna minul on kodus deegud. Paljud inimesed ei tea kes, millised on neednärilised. Oma tö...
1. NärilisedNäriliste seltsi kuulub üle kolmandiku maakera tänapäeval asuvatest imetajatest ligi 2500liiki, Eestis umbes 1...
jässakas keha, lühike kael, suur pea, pikk karvase otsaga saba ja pikad vurrud. Kuulmine jahaistmine on neil hästi arenenu...
piisavalt suure diameetriga torusid, oksi turnimiseks, õuest toodud oksad peab kuumutama võikuuma veega pesema ennem, kui ...
Suurte avadega kuup: peale toidu tuleks sinna panna paberit, mida saavad ise kuubikust isetirida.Toru: sinna võiks panna h...
Maiuseks võib deegudele pakkuda üks-kaks korda nädalas kuivatatud porgandeid, mõnedpäevalilleseemned, 1-2 pähklit, sobivad...
1.7 TutvumineDeegudel on väga palju erinevaid häälitsusi, mida nad teevad, kuid nad ei ole liialt häälekad jaoskavad ka ta...
saama kuni neli pesakonda. Tiine deeguga tuleb väga õrnalt ümber käia. Isegi väiksem kõhumuljumine võib põhjustada aborti....
2. DEEGUDE LIIGID2.1Deegude liigitus:a)     kuneldeegub)     karusdeeguc)     muttdeegud)     rottdeegue)     tavadeeguf) ...
2.5 RottdeeguRottdeegu kelle ladina keelne nimi on Aconaemys fuscus. Tüvepikkus on 20-24 cm,sabapikkus 7-8 cm, mass 120-15...
3.HAIGUSED                                3.1 SuhkruhaigusDeegud ei suuda omistada suhkruid ja seetõttu kujuneb neil suhkr...
3.4 KaeKae on deegudel geneetiline haigus (vahest seostatakse ka diabeediga), mille korral loomasilma katab hallikas „kile...
3.7 HaavadEnamasti paranevad haavad (mis tavaliselt tekivad kakluse tagajärjel) 4-5 päevaga. Kui haavon aga väga suur või ...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Renee

956 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
956
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
250
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Renee

  1. 1. KÕMSI LASTEAED JA ALGKOOL DEEGUD Renee Koljo 4 klass
  2. 2. Kõmsi 2013 2
  3. 3. SISUKORDSISSEJUHATUS......................................................................... 31. NÄRILISED............................................................................ 4 1.1 Deegulased........................................................................ 4 1.2 Eluase................................................................................ 5 1.3 Mänguasjad........................................................................6 1.3 Toitmine............................................................................ 7 1.4 Häälitsused........................................................................ 8 1.5 Tutvumine......................................................................... 9 1.6 Paaritamine........................................................................ 9 1.7 Järglased............................................................................ 102. DEEGUDE LIIGID................................................................ 11 2.1 Deegude liigitus................................................................ 11 2.2 Kuneldeegu....................................................................... 11 2.3 Karusdeegu....................................................................... 11 2.4 Muttdeegu......................................................................... 11 2.5 Rottdeegu.......................................................................... 12 2.6 Tavadeegu......................................................................... 123. HAIGUSED.............................................................................13 3.1 Suhkruhaigus......................................................................13 3.2 Neeru probleemid ............................................................. 13 3.3 Suu infektsioon................................................................. 13 3.4 Kae..................................................................................... 14 3.5 Silmapõletik....................................................................... 14 3.6 Parasiidid........................................................................... 14 3.7 Haavad…………………………………………………... 154. KASUTATUD KIRJANDUS...................................................16 3
  4. 4. SissejuhatusSelle teema valisin, kuna minul on kodus deegud. Paljud inimesed ei tea kes, millised on neednärilised. Oma töös tutvustan teile deegusid ning närilisi üldiselt. Nad on väga seltsivad,targad, lihtsasti hooldavad loomad.Näilised on kasvult, kehakatte, suuruse, kehakaalult ja värvuse poolest erinevad. Eestis onumbes 32 liiki erinevat närilist. Näiteks hiired, rotid, deegud. Deegusid on kuute erinevatliiki. Nad elavad mitmepealistes karjades Andides kuni Tšiili läänerannikuni. Üheks suurekspuuduseks on raske toitmine, kuna deegud ei tohi süüa magusat, mis põhjustab neil raskekujulist suhkruhaigust mille tulemusena nad võivad surra. Üldiselt suhkrut sisaldavat toitusüües on tagajärjeks surm. Lisaks vähesele teadmisele deegudest on ka loomaarstidel neistvähe teadmisi, mis tähendab, et kui näriline on haigestunud ei pruugi paljud arstid teada,milline ravi sobiks lemmikule. Üldiselt on tavalised haigused deegudel haavad, parasiidid,suhkruhaigus, kae, suu infektsioon, silmapõletik ja neeru probleemid. Aga kui oma lemmikuteeest hoolitseda pakuvad nad nii rõõmu suurtele ja väikestele. 4
  5. 5. 1. NärilisedNäriliste seltsi kuulub üle kolmandiku maakera tänapäeval asuvatest imetajatest ligi 2500liiki, Eestis umbes 18 liiki. Nad rühmitatakse 32 sugukonda ja kolme alamseltsi. Esimesednärilised tekkisid putuktoiduliste sarnastest esivanematest, kes kujunesid hilispalestoonias, u,60 mln. a. tagasi. Nende lähim praegune elav sugulane on ameerika mägikobras. Sellesseseltsi kuuluvate loomade kõige iseloomulikum, neid ühendav ja kõikidest teistest seltsidesterinev tunnus on hammaskonna ehitus. Näriliste lõikehambad, mida nii ülemiste kui kaalumiste lõualuu kummastki pooles leidub üks, on suure, ilma juurteta ning kasvavadpidevalt; nende vaba ots on peiteljalt terav. Lõikehambad kuluvad ebaühtlaselt,lõikehammastest hambalaies. Purihambad on ülalõualuu kummaski pooles 5 eespurihammaste1. alalõualuus 4 kuni 1. Purihammaste arv ja nende mälupinnal ehitus on olulised tunnused,mille järgi närilisi jagatakse sugukondadesse, alamsugukondadesse ja perekondadesse,mõnikord kasutatakse neid ka liigi diagnostikas. Mõnede näriliste hammastel on selgestieristunud juured, enamikul need aga puuduvad ja sel juhul kasvavad hambad eluaeg. Närilisedon mitmesuguse suurusega: väikestest kuni meetripikkusteni ja mitmekümne kilogrammiraskusteni. Ka keha kujult on eriti jäsemete ehituselt on nad erinevad tingutult kohastumisestmitmesugustele olelustingimustele. Karvastik on harilikult hästi arenenud. Mõnedel närilistelmuutuvad pealiskarvad okasteks. 1.1 DeegulasedNende ladinakeelne nimetus on Octodon Degus ja looduses leidub neid Tšiili läänerannikultkuni Andideni. Nad võivad elada 1, 5 kilomeetrikõrgusel. Nende lähedasteks sugulasteks onpeetud merisigasid ja tšintšiljasid, kuid viimaste uuringute järgi võivad hoopis jänesed nendelähimateks sugulasteks olla. Looduses elades peetakse neid suurteks kahjuriteks, kunahävitavad viljapõldusid, puuviljaaedasid, viinamarjaistandusi ja kaktuseaedasid. Deegud onolnud lemmikloomadeks väga vähe aega. Alles 1950ndatel toodi esimesed isendid TšiilistPõhja-Ameerika ja Euroopa laboritesse. Laborites kasutati neid katseloomadena diabeedigaseotud katsetel. Seda põhjusel, et deegud on looduslikult diabeetikud- neil puudub võimeomistada suhkruid toitudes. Isegi õunas leiduv suhkru võib olla neile surmav.Deegud on umbes roti suurused pruunid loomad, kellel on urus elamiseks kohandunud 5
  6. 6. jässakas keha, lühike kael, suur pea, pikk karvase otsaga saba ja pikad vurrud. Kuulmine jahaistmine on neil hästi arenenud ja deegud näevad ka väga hästi. Terve deegu hambad onkollased või oranžid. Valged hambad on märgiks, et deegu on haige. Deegude hambadmuutuvad oranžiks paar nädalat peale sündi ja seda klorofülli pärast, mida leidub rohelistestaimedes ja mis reageerib deegude süljega ja muudab hambad oranžiks.Deegud on päevase eluviisiga närilised, kes looduses enamasti hommikuti ja õhtuti otsivad jakoguvad toitu. Nad elavad 5-10 pealistes gruppides, millel on oma territoorium, kus onmitmeid urusüsteeme. Urgude sissepääsude juures on kuhilad, mis koosnevad kividest,mullast, puuokstest ja taimeosadest. Sellised hunnikud markeerivad territooriumi. Enamastivõib nende juurest leida kõrgel positsioonil olevat isaslooma, kelle positsioon kohe pealehunniku lõhkumist langeb.Deegud on looduses ja ka kodus peetult väga sotsiaalsed loomad, kes vajavad oma kõrvaleliigikaaslasi. Looduses langeb üksik deegu kergesti saagiks. Koos elades nad puhastavadüksteise karva ja magavad koos. Isased ja grupi teised emased aitavad emal poegi kasvatada.Kodus soovitatakse neid pidada vähemalt kahe kaupa samast soost paaridena. Ohtu aimatesannavad deegud alarmi ja kõik jooksevad urgudesse. Deegude eluea üle on palju vaieldud jalõplikku üksmeelt polegi saavutatud. Keskmiseks elueaks peetakse kodudes 5 aastat, kuid onka 9 aastaseid deegusid (seda küll väga harva). Tihtipeale surevad aga emased noorelt, kunaneid peetakse isastega koos ja pidev poegimine kurnab nende organismi. Eluiga lühendavadka ebasobiv toit, üksinda elamine ja kehvad geenid. 1.3 EluaseDeegud vajavad suur puuri, et joosta ja ronida ja ennast vormis hoida. Miinimum puurisuuruseks kahele deegule on 70x70x45cm. Mida suurem puur, seda õnnelikumad nad on.Kindlasti peaks olema mitu korrust. Korrused ei tohiks olla võrest, kuna need põhjustavaddeegudele probleeme käppadega ja jooksuratas, piisavalt suur, metallist ja selline, kuhu sabakuskile vahele ei saa jääda, seega metall pulkadega ei sobi. Deegudele väga meeldivad kaerinevad pesad ja ka ise pesade tegemine, nii et salvrätid on alati teretulnud nende puuris.Allapanuks sobib nii hein, vanapaberist tehtud allapanu kui ka saepurulaast. Deegudelemeeldib ka kaevata, nii et mida rohkem allapanu, seda lõbusam neil on. Puuri alumisele osalevõib väljapoole kinnitada pleksiklaasi, siis ei ole sodi kogu aeg põrandal. Puuri võib panna ka 6
  7. 7. piisavalt suure diameetriga torusid, oksi turnimiseks, õuest toodud oksad peab kuumutama võikuuma veega pesema ennem, kui see pannakse pessa. Ja liivakausi see ei peaks kogu aeg eesolema. Liiv on deegudele vajalik kasuka korrashoidmiseks ja seda tuleks neile puuri panna 1-2 korda nädalas pooleks tunniks. Kui see on liiga kaua puuris, hakatakse seda wc-nakasutama. Sobib tavaline tšintšiljadele mõeldud liiv. Plastikust esemed tuleks neist eemalhoida, kuna neid närides võivad nad tükke neelata ja seeläbi surra. Puuri tuleks puhastadavähemalt korra nädalas. Parim jooginõu deegul on joogipudel, mis asub väljaspool puuri.Sellisel juhul ei saa seda ära närida. Metallist otsa, mis asub puuris peaks aga iga päevvähemalt korra katsuma, kuna nendes olev kuulike võib tihti kinni kuivada või on õhk vahelja loomad ei saa siis vett kätte. Joogikauss ei ole just eriti hea mõte, kuna see aetakse ümber jasodi täis. Sobib ajutiseks lahenduseks. Söögitops peaks olema kas puuri seinale kinnitatav võiüsna raske, et seda ümber ei saaks ajada. Sobivad metallist ja keraamikast kausid, plastikustnäritakse kiirelt ära. 1.4 MänguasjadMõned mänguasjad, mida saab ise teha või poest osta. Lihtsad asjad millega saavad lemmikudmängida ning pakuvad suurt rõõmu.Toidupall: seda on hea kasutada, kui nad on maas. Nad saavad seda veeretada ning palli seesttuleb toitu.Kookosekoore kiik: Deegudele meeldib kõike närida, siis oleks ideaalne teha kookusest kiik.Nad saavad selles magada, kui ka tänu sellele ka hambaid teritada.Rohu/heina kast: kui panna kast heina või rohtu täis saavad närilised selles kaevata, käikeuuristada, mängida.Köis: Deegudele meeldib ronida ning köis on selleks ideaalne. Tuleb ainult vaadata, et seeoleks töötlemata puuvillast.Lindude ja papagoide mänguasjad: kõik mis helisev, liikuvad osad on nende lemmikudTäistopitud sokk: Tuleb võtta puhas ja pestud sokk ning see paberit täis panna. Tuleb vaadata,et see poleks ajaleht ega mõnda mürgist ainet sisaldav paber. Täistopitud sokk tuleks pannakas deegude mänguväljakule või puuri. Nad tassivad selle oma pesa juurde või otsivadmoodust, kuidas see katki teha.Sulgedest pulk: nad tirivad pulka sulgedest. 7
  8. 8. Suurte avadega kuup: peale toidu tuleks sinna panna paberit, mida saavad ise kuubikust isetirida.Toru: sinna võiks panna heina. Saavad sealt seina võtta, läbi käia.Munapakk: tuleks puhtaks pesta ning sinna panna heina, toitu ning seejärel pakk kinni panna.See on hea väljakutse närilistele.Võrk: saab ise teha. Kuna deegudele meeldib turnida, siis oleks hea see nende puuri panna.Saavad selle abil ronida.Lina: looduses neile meeldib neile isetehtud tunnelitest läbi joosta. Tuleks mänguväljakulepanna lina ning lasta neil seal joosta. 1.5 ToitmineDeegude toitmine ei ole eriti lihtne. Ebasobiv toit võib viia raskete haiguste ja isegi surmani,seepärast on väga oluline teada kuidas deegud on õige toita, kuna ta sööks pea kõike, midatalle pakkuda. Seega on parem neile pakkuda vaid deegule mõeldud toitu, mitte küpsiseid jamuid enda arvates häid asju. Kuna deegude looduslikus keskkonnas ei kasva puuvilju, missisaldaks suhkrut, siis nende organism ei ole kohastunud selleks ja nad ei suuda suhkruidomastada. Deegudele ei tohi magusat anda!Deegud on taimetoidulised ja ei vaja loomseid valke. Kodustes tingimustes peab neil kindlastiolema käepärast värske hein ja tšintšilja kuivtoitu, millesse segada merisea toitu. Merisigadetoidus on enamasti rohkelt c vitamiini, mis hoiab deegudel hambad korras. Tšintšilja kuivtoituvõib segada ka natukese väikestele närilistele mõeldud kuivtoiduga, kuid kindlasti tuleksvältida toitusid, kus on sees kuivatatud puuviljad. Kuivtoitu sööb täiskasvanud deegu umbes 2supilusikat päevas, kui sellest aga jääb järgi, siis tuleb kogust vähendada. Kui deegud jätavadtoitu järgi, siis järelikult on neil võimalus valida ja kui nad valivad siis söövad nad ära vaidparemad osad. Mis tähendab et nende jaoks võibolla kehvema maitsega, aga samas kasulikumtoit jääb alles ja nii võib neil tekkida mõne aine või vitamiini puudus. Lisaks kuivtoidule võibneile anda porgandit, bataati, võilille lehti, salatilehti, brokolit, kurki, lillkapsast, natuketomatit. Kui aias neid ei kasva ja neid poest ostetakse, siis tuleb kindlasti neid väga hoolegapesta, kuna säilitusained ja pestitsiidid on deegudele mürgised. Kapsast ei soovitata deegudeleüldse anda. 8
  9. 9. Maiuseks võib deegudele pakkuda üks-kaks korda nädalas kuivatatud porgandeid, mõnedpäevalilleseemned, 1-2 pähklit, sobivad ka koorega, pisike tükk õuna või mõnda muudpuuvilja, mis poleks eriti magus.Deegudele ei tohi anda toitusid, mis sisaldavad suhkruid, palju süsivesikuid ja rasvu. Seega eitohi anda näriliste segusid kus on palju maisi, liiga palju süsivesikuid, päevalilleseemneid japähkleid või kuivatatud puuviljasid sest need sisaldavad suhkruid. Kui veel maiuseks andaküpsiseid, siis võid kindel olla, et peagi areneb deegul raskekujuline diabeet ja ta sureb.Tegelikult ei sobi enamus poes müüdavatest deegude toitudest, kuna sisaldavad justeelmainitud aineid.Deegudele peab pidevalt võimaldama ka midagi närida, õunapuu oksi, pappi, muidu kasvavadta hambad liiga pikaks ja ei saa enam süüa. Aeg ajalt võib neile pakkuda ka kaltsiumi kivi,sealt saavad nad kaltsiumi, fosforit ja rauda. Deegudel peab olema alati ligipääs värskeleveele. Vesi peaks olema toasoe. 1.6 HäälitsusedDeegudel on väga palju erinevaid häälitsusi, mida nad teevad, kuid nad ei ole liialt häälekad jaoskavad ka tasa olla. Kindlasti on aga huvitav neid kuulata ja üht teist ka nende häälitsustestaru saada. Isased vilistavad peale edukat paaritumist ja ka peale poegade sündi. Kuipaaritumine ei õnnestunud, siis vilistab ta pettunud häälega. Vahest vilistavad deegud ka siiskui nad kardavad, või piiksuvad lihtsalt ilma mingi näilise põhjuseta. Kui deegud üksteistpesevad, siis võivad nad siristada. Isane võib seda häält teha ka siis kui tal on soov paarituda.Pisikesed pojad võivad kõrge heliga piuksuda kui tahavad süüa või kui neil on kõik hästi.Deegud võivad ka „vaielda”, näiteks kui neil on isu kahekesi koos süüa, aga üks istub ees. Kavõõra deegu peale võivad nad sellist krigistavat häält teha. Teinekord hakkab deegu piiksumakui ta tahab puurist välja. Vahest võib selline piiksumine kesta tunde ilma mingi näilisepõhjuseta. Isased võivad seda aga teha emast otsides. 9
  10. 10. 1.7 TutvumineDeegudel on väga palju erinevaid häälitsusi, mida nad teevad, kuid nad ei ole liialt häälekad jaoskavad ka tasa olla. Kindlasti on aga huvitav neid kuulata ja üht teist ka nende häälitsustestaru saada. Isased vilistavad peale edukat paaritumist ja ka peale poegade sündi. Kuipaaritumine ei õnnestunud, siis vilistab ta pettunud häälega. Vahest vilistavad deegud ka siiskui nad kardavad, või piiksuvad lihtsalt ilma mingi näilise põhjuseta. Kui deegud üksteistpesevad, siis võivad nad siristada. Isane võib seda häält teha ka siis kui tal on soov paarituda.Pisikesed pojad võivad kõrge heliga piuksuda kui tahavad süüa või kui neil on kõik hästi.Deegud võivad ka „vaielda”, näiteks kui neil on isu kahekesi koos süüa, aga üks istub ees. Kavõõra deegu peale võivad nad sellist krigistavat häält teha. Teinekord hakkab deegu piiksumakui ta tahab puurist välja. Vahest võib selline piiksumine kesta tunde ilma mingi näilisepõhjuseta. Isased võivad seda aga teha emast otsides. 1.8 PaaritamineDeegud saavad suguküpseks 45 päeva ja aasta vahepeal, keskmiselt kuue kuuselt. Sõltub seenii kliimast kui teistest faktoritest. Deegud on tiined 90 päeva ja poegasid võib sündida 1-10.Sündides on pojad karvaga kaetud, silmad avavad nad 1-3 päeva vanuselt ja enamasti on nadkohe võimelised ka ringi liikuma ja turnima (puuri võrevahed peavad olema piisavalttihedad!). Poegi võib emast võõrutada küll juba 5-6 nädalaselt, kuid parem on neid emagajätta kuni 8 nädalasteni. Emaseid poegi ei tohi isaga koos hoida peale seda kui nad on saanud6 nädalaseks, kuna isa võib nendega paarituda. Kui on tõsine soov deegut paaritada ja arvad,et on olemas sobiv isane ja emasloom ja keegi, kes suudab poegadele pakkuda head kodu,siis tuleb vanemaid tutvustada nagu seda tehakse võõraste loomade puhul. Vahest emaselevalitud isane ei sobi ja ta hakkab teda ründama. Kui nad aga saavad sõpradeks, siis enamastialgab peagi emasel ka jooksuaeg (sõltub isase juuresolekust). Ennem paaritumist nad lakuvadüksteise nägu ja piiksuvad vaikselt. Kui paaritumine on toimunud, siis istub isane kõrgemalkohal ja piiksub mitu tundi järjest väikeste vahedega. Peale seda võib isase emase juuresteemaldada aga võib nad ka kokku jätta, kuna isane aitab hoolitseda laste eest (teised puurisolevad emased aitavad ka poegade eest hoolitseda). Samas paarituvad nad enamasti kohepeale poegade sündi uuesti, mis pole emasele kohe mitte kasulik. Aastas on deegu võimeline 10
  11. 11. saama kuni neli pesakonda. Tiine deeguga tuleb väga õrnalt ümber käia. Isegi väiksem kõhumuljumine võib põhjustada aborti. Deegude tiinusest saab enamasti aimu alles kuu ennempoegade sündi. Väikesed deegud arenevad kiiresti ja juba nädala kahe pärast söövad nadtahket toitu ja joovad pudelist. Kui deegul on pojad, siis on parem puurist ratas ära võtta, kunapojad võivad seal istudes välja lennata ja haiget saada, kui ema jooksma hakkab.Kindlasti tuleb õppida ka vahet tegema isastel ja emastel deegupoegadel, et ei juhtuks, et õdeja vend kokku jäävad. Isastel deegudel on päraku ja suguelundi vaheline vahe peaaegu kakskorda suurem kui emastel. Vanematel isastel on munandid selgelt näha. 1.9 JärglasedDeegude tiinus pole kunagi päris riskivaba – neil võib esineda hulk probleeme tiinuse japoegimise ajal ning ka pärast poegimist.Poegimisjärgse kaltsiumipuuduse vältimiseks tuleb deegudele tiinuse ajal juurde andakaltsiumipulbrit. Alla aastast deegut pole aga soovitatav paaritada, kuigi emased deegudvõivad suguküpsed olla isegi juba 45päevaselt, tavaliselt aga kuuekuuselt. Isaste suguküpsussaabub veidi hiljem. Tiinuseperiood kestab 87–93 päeva, tavaliselt sünnib pesakonnas 4–6poega.Vastsündinud pojad on peaaegu kohe võimelised iseseisvaks eluks. Neil on karvkate ningsilmad on avanenud kohe sünnijärgselt või avanevad paari päeva jooksul. Pojad hakkavadsööma kuivtoitu ja liikuma mööda puuri juba esimesel elunädalal.Ema imetab poegi neli nädalat, kuid loovutusealised on pojad siiski alles alates kaheksandastelunädalast. Samal ajal võiks ka eraldada emased isastest. 11
  12. 12. 2. DEEGUDE LIIGID2.1Deegude liigitus:a) kuneldeegub) karusdeeguc) muttdeegud) rottdeegue) tavadeeguf) mägideegu 2.2 KuneldeeguKuneldeegu kelle ladina keelne nimi on Octodontomys gliroides, perekonna ainus liik.Tüvepikkus ligi 13 cm, sabapikkus 15 cm. Karvkate on seljapoolel hall üksikute mustadekarvadega, kõhupool lumivalge. Oma koheva saba heidab mõnikord seljale nagu orav.Elutseb Boliivi ja Tsitsiili kõrgmäestike platoodel. Aktiivne on öösel. 2.3 KarusdeeguKarusdeegu kelle ladina keelne nimi on Octomys mimax. Ta tüvepikkus on 16-17 cm,sabapikkus 17-18 cm. See haruldane looma elab Argentiina kuivades mägimaastikes;erinevalt teistest deegulastest poegib mitu korda aastas. 2.4 MuttdeeguMuttdeegu kelle ladina keelne nimi on Spalocopus cyanus. Tüvepikkus on 14-20 cm,sabapikkus 4-7 cm. Muttdeegu on väga väikeste kõrvadega loomake. Karvkate on tumepruun.Elutseb Tšiili mägialadel kuni 3000 m kõrgusel. Kaevab pikkasid horisontaalseid käike.Toitub sibulatest, mugulastest, juurikatest, kogudes külmaperioodiks suuri toiduvarusid.Emane toob aastas ilmale 5-6 poega. 12
  13. 13. 2.5 RottdeeguRottdeegu kelle ladina keelne nimi on Aconaemys fuscus. Tüvepikkus on 20-24 cm,sabapikkus 7-8 cm, mass 120-150 g. Karvkate on tumepruun. Elavad Andide kõrgmäestikes,mis pool aastat on paksu lume all. Oma keerulised maaalused käigud rajavad nadpöögihõrendikes ja kukerpuuvõserikes hea koetiseg kuiva pinnasesse. Horisontaalsed käigudpaiknevad umbes meetri sügavusel. Pesakambrid vooderdatakse kuiva heinaga ja„kaunistatakse“ kuivanud putukatega. Sigimine langeb kevade- ja suvekuudele; kord aastassünnitab emane kaks poega. Nad ei maga talveund. 2.6 TavadeeguTavadeegu kelle ladina keelne nimi on Octodon degus ja kaks lähedast liiki meenutavadvälimuselt nii rotti kui ka oravat. Liikumisel paigutatakse kohev saba tihti seljale. Asub Peruuja Tšiili kuivi rannikumadalikke. Mägedes kohataks 1200m kõrgusel. 13
  14. 14. 3.HAIGUSED 3.1 SuhkruhaigusDeegud ei suuda omistada suhkruid ja seetõttu kujuneb neil suhkruid sisaldavaid toitaineidsüües diabeet. Esimeseks märgiks diabeedi puhul on deegu paksenemine ja rohke veetarbimine. Kui diabeet areneb kaugemale, siis muutub deegu väga kõhnaks. Diabeet onväikestele närilistele alati surmaga lõppev haigus, nii et parem on deegudele suhkruidsisaldavaid asju mitte anda. Ka puuviljad ja rosinad ei sobi deegu toiduks. Deegut ei tohi kapaksuks sööta, see kurnab ta südant ja ta sureb noorelt. Kui su pintselsaba hakkabsilmnähtavalt paksemaks minema, siis tuleb tema toidu kogust vähendada (pelleteid vähem,maiuseid ei tasu siis üldse anda) ja lasta tal süüa rohkem heina 3.2 Neeru probleemidKui deegu sööb liiga palju rasvast, koguneb rasv tema neerudele, mis põhjustab omakordasarnaseid sümptomeid diabeedile (joob palju, muutub paksuks ja seejärel väga kõhnaks).Seepärast ei tasu deegudele pakkuda palju päevalilleseemneid ega pähkleid. Eriti ohtlik onsee tiinetele emastele, kuna suguvõimelistel emastel on suurem kalduvus paksuks minna. 3.3 Suu infektsioonInfektsioonid suus on deegudel üsna kerged tulema, seepärast peab nende veepudelit hoidmaväga puhtana ja vett vahetama iga päev. Kui suus on infektsioon, siis muutuvad deeguhambad valgeks (mitte ei ole enam kollased või oranžid). Valgete hammastega deegu surebpeagi. Joogivette võib neile lisada ka c vitamiini (pudel peab siis olema tume ja vett peabvahetama iga päev), mida võid küsida loomaarstilt. 14
  15. 15. 3.4 KaeKae on deegudel geneetiline haigus (vahest seostatakse ka diabeediga), mille korral loomasilma katab hallikas „kile”. See põhjustab neile nägemisprobleeme ja isegi pimedaks jäämist.Kuna deegul on pikad vurrud ja hea haistmismeel, siis enamasti saab ta endaga peale kaetekkimist ilusti hakkama. 3.5 SilmapõletikSilmapõletiku põhjuseid on kaks. Põletikku võib tekitada mõni sodi, mis on silma läinud,enamasti liivavannis supeldes. Seepärast tuleks jälgida, et liivavanni ei aetaks saepuru egaheinatükke. Põletiku põhjuseks võivad olla ka liiga pikaks kasvanud hambad. Kui deegu eisaa piisavalt palju närida, siis kasvavad ta hambad pikemaks nii väljapoole kui sissepoole(ehk silmade poole). Kui suus tunduvad hambad olevat õige suurusega, siis tasub teharöntgen, et näha, kas hamba juured ei suru silmadele põhjustades valget eritist. Seepärast onväga oluline deegudele pidevalt pakkuda palju närimist, nii heina kui kõva toitu ja lehtpuuoksi (mitte kirsi ega ploomi!). 3.6 ParasiididDeegud võivad parasiite saada teistelt koduloomadelt. Lestad põhjustavad deegudele sügelustja nad võivad ennast lausa hammustada. Kõrvalestade puhul ei taha deegu, et sa ta kõrvasidpuudud ja võib isegi valust kiljatada. Kui kõrvade ümbert on karvu vähemaks jäänud jakõrvad lõhnavad imelikult siis tuleks veterinaarilt küsida rohtu. Ka teiste parasiitide raviks onloomaarstil vahendeid. 15
  16. 16. 3.7 HaavadEnamasti paranevad haavad (mis tavaliselt tekivad kakluse tagajärjel) 4-5 päevaga. Kui haavon aga väga suur või sügav ja ei parane nädalaga vii oma deegu arstile.Kuna deegud ei ole väga levinud lemmikloomad, siis tihtipeale ei oska ka arstid nendetervislikku seisundit hinnata. Seepärast oleks hea juba ennem probleemide tekkimist leidaarst, kes tunneb deegusid ja kelle poole saaks vajadusel pöörduda. 16

×