Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Luule Sakkeus: Rahvastikuvananemine - väljakutse ühiskonnale

2,947 views

Published on

Rahvastikuvananemine - väljakutse ühiskonnale

Luule Sakkeus
TLÜ Eesti Demograafia Instituut

Ettekanne 23. Eesti Statistikaseltsi aastakonverentsil 20.-21. aprill 2011

vt lisa http://www.stat.ee/ess-23

Published in: Education, Business
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Luule Sakkeus: Rahvastikuvananemine - väljakutse ühiskonnale

  1. 1. Rahvastikuvananemine- väljakutse ühiskonnale Luule Sakkeus TLÜ Eesti Demograafia Instituut Ettekanne 23. Eesti Statistikaseltsi aastakonverentsil 20.-21. aprill 2011, Tallinn
  2. 2. Rahvastikuvananemine – sajanditevanune protsess <ul><li>Vananemine on demograafilise üleminekuga rahvastikuprotsessides toimuvate põhimõtteliste kvalitatiivsete muutuste üks peamisi tulemprotsesse </li></ul><ul><li>Vananemine toimub kõigi maailma rahvastikega, seega on omane vaid moderniseeruvale ühiskonnale ja üks peamisi protsesse innovatsiooni survestajana </li></ul><ul><ul><li>F. Notenstein ‘”Vananemisprobleem” pole üldsegi mitte probleem, ... vaid inimkonna suurim triumf’ ( 1954) </li></ul></ul><ul><li>Vananemine saab alguse DÜ pioneermaades, st Euroopa maades, sh Eestis. Euroopas saanud alguse rohkem kui 150 aastat tagasi. </li></ul>
  3. 3. Rahvastikuvananemise alusprotsessid <ul><li>Rahvastikuvananemine seotud DÜ faasis toimuva </li></ul><ul><ul><li>Sündimuse langusega – nn vananemine vanuspuu allosas </li></ul></ul><ul><ul><li>Suremuse langusega – nn vananemine vanuspuu ülaosas </li></ul></ul><ul><li>DÜ ga kaasneb algselt oma rahvastiku rändepotentsiaal ja seejärel teiste rahvastike rändepotentsiaali realiseerumine </li></ul><ul><ul><li>Ulatuslik väljaränne oma sünnimaalt pidurdab vananemisprotsessi kulgu ja muudab ta sõltuvamaks sündimuse arengutrendist </li></ul></ul><ul><ul><li>Suured immigratsioonilained algselt pidurdavad vananemisprotsessi, seejärel hoogustavad, kui domineerivad suuremahulised sisserändepõlvkonnad </li></ul></ul>
  4. 4. Sündimuse muutus – rahvastikuvananemise alusprotsess
  5. 5. Suremuse muutus – rahvastikuvananemise alusprotsess
  6. 6. Rände mõju – rahvastikuvananemise alusprotsess
  7. 7. Rahvastikuvananemise peamised tulemid <ul><ul><li>65+ osakaalu kasv (130 aasta jooksul kasvanud ligi 4 korda 4,7%- 17,2%), eriti kiire kasv viimasel kahel kümnendil, eeskätt rändelise rahvastiku toel </li></ul></ul><ul><ul><li>Rahvastiku keskmise vanuse kasv (130 aasta jooksul kasvanud üle 16 aasta 23,5-39,5a) </li></ul></ul><ul><ul><li>85+ osakaalu kasv (viimase 40 aastaga 133% e neid on 2,3 korda rohkem, viimaste aastate juurdekasv üle 6% aastas) </li></ul></ul><ul><ul><li>täna sündinutest rohkem kui pooled elavad enam kui 80-aastaseks </li></ul></ul>
  8. 8. Rahvastikuvananemise peamised tulemid <ul><li>Vähenenud laste arv </li></ul><ul><ul><li>Väiksem alanevate sugulaste ja külgnevate sugulaste arv, lähivõrgustike sotsiaalse koosseisu oluline teisenemine </li></ul></ul><ul><ul><li>Üleskasvatavate laste arv oluliselt suurem </li></ul></ul><ul><li>Kooselu institutsiooni teisenemine </li></ul><ul><ul><li>Kooselud ( sh abielud), lahkuminekud on oluliselt muutnud lähivõrgustike koosseisu, kaasates võrgustike hulka eks-ide ülenevad, külgnevad ja alanevad sugulased </li></ul></ul><ul><li>Teisenenud kvalitatiivselt põlvkondadevahelised suhted </li></ul>
  9. 9. Rahvastikuvananemine – teisenenud põlvkondadevahelised suhted Allikas: Caselli, Vallin, Wunch 2006
  10. 10. Rahvastikuvananemine – otsesed kooselumustrid, EPSU 2004
  11. 11. Rahvastikuvananemine – laste kaugus 50+ ealise rahvastiku puhul (SHARE, 2004)
  12. 12. Uued võimalused <ul><li>Kas pikenev eluiga toob kaasa </li></ul><ul><ul><li>töövõimekuse kasvu? </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>Eeldab pikenev eluiga (milline biloogiline eluiga – 150 aastat? (Vt Caselii, Vallin 2001)), seonduvad pensioniea tõstmised (Euroopa eesmärk 70, meil 65 eluaastat) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><li>Uut laadi tööjõud (kogemustega, tasakaalukas, lojaalne, vähenevad võistlevad huvid, tasakaal odavama otsese töjõukulu ja suurenevate kaudsete töjõukulude vahel (ümberõpe, töökoha kohandamine) </li></ul></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><li>Sobivad rakendusalad tulenevalt kasvavast haridustasemest eeskätt viiendassektoris (tervishoid, haridus, teadus, loomemajandus) , samuti neljandassektoris (transport, kaubandus, kommunikatsioon, finants- ja valitsemine), kuid oluliselt kahaneb esmas- ja teisessektoris </li></ul></ul></ul></ul>
  13. 13. Uued võimalused – 55-64-aastaste hõivatus (OECD; 2009)
  14. 14. Uued võimalused – kõrgharitud töötajate osakaal 55-64-aastaste hõivatute hulgas (OECD, 2009)
  15. 15. Uued võimalused <ul><li>Kas pikenev eluiga toob kaasa </li></ul><ul><ul><li>tervelt elatud eluaastate kasvu? </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>Üha enam leiab kinnitust hüpotees, et eluea kasvuga pikeneb ka kvaliteetselt elatud aastate arv ja see osa, mis inimene veedab piirangutega, väheneb (Vaupel 2010) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Eestis on tervelt elatud eluaastate arv kasvanud, 65+ hulgas 2004-2009 üle 40%, kuid viimased aastad näitavad tagasiminekut </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Eestil on rahvastiku tervisega seonduvalt suurimad väljakutsed (võimaldavad jälgida uued andmeallikad EHIS, SHARE ( www.share-project.org ) ) </li></ul></ul></ul>
  16. 16. 65+ tervelt elatud eluaastad 2007-2009, Eurostat 2010
  17. 17. Rahvastikuvananemine – hoolduskoormuse struktuuri muutus 1950-2050, ÜRO keskmine prognoos
  18. 18. Rahvastikuvananemine – hoolduskoormuse muutus, Euroopa riigid, 2005-2050, ÜRO prognoosid
  19. 19. 65+ ja 65+ puudega rahvastiku suhtelise vaesusmäära enne siirdeid võrdlus Allikas: ESU eritöötlus, SA 2010
  20. 20. 65+ ja 65+ puudega rahvastiku suhtelise vaesusmäära võrdlus ( pärast siirdeid) Allikas: ESU eritöötlus, SA 2010
  21. 21. Uued võimalused <ul><li>Siiski... </li></ul><ul><ul><li>Euroopas kasvab keskmine sünnieluiga 2,5 aastat kümne aasta jooksul, st </li></ul></ul><ul><ul><li>Iga üle-elatud päev annab meile juurde 6 tundi </li></ul></ul>

×