Sotsiaalne seisund kui
edukuse näitaja tööturul
Koit Meres,
Statistikaameti juhtivstatistik
Pressiesitlus 11.10.2013 Stati...
Sissetulek ei ole ainus edukuse näitaja…
 Edasiõppimine
 Töö saamine või töötus
 Edukuse hindamisel tuleb arvestada ka:...
Võrreldavad haridustasemed
Ettekandes on kasutatud haridustasemete ühendamist ja lihtsustatud
väljendeid:
 Kutseharidus =...
Edasiõppimine (1)
 Kuu keskmine töine brutosissetulek on toodud nende
isikute arvestuses, kellele see haridus on kõrgeim....
Edasiõppimine (2)
 Kõige rohkem on edasiõppijaid kunstierialade lõpetajate hulgas —
40%.
 G. Otsa nim Tallinna Muusikako...
Aastatel 2006–2011 vastava kõrgkooli lõpetanutest õpib
2012. aastal (protsenti)
Koit Meres11.10.2013
Estonian
Business Sch...
Lõpetanutest läheb edasi õppima
Koit Meres11.10.2013
6. aastal
5. aastal
4. aastal
3. aastal
2. aastal
1. aastal
0 5 10 15...
Välismaale lahkumine (1)
 Kutseharidust ning kõrghariduse esimest (bakalaureus) ja teist taset
(magister) võrreldes ei ol...
Välismaale lahkumine pärast kooli
lõpetamist
Koit Meres11.10.2013
1. aastal 2. aastal 3. aastal 4. aastal 5. aastal 6. aas...
Välismaale lahkumine (2)
 Kutsehariduses on kuue aasta jooksul tõus 2,7 korda,
kõrghariduses 2,1 korda.
 Kutsehariduses ...
Vanemapalgale jäämine
 Erinevatel haridustasemetel on käitumine koolitusalati erinev.
 Üldistus – sünnitavad rohkem need...
Vanemapalgale jäämise aeg pärast kooli lõpetamist
Koit Meres11.10.2013
6. aastal
5. aastal
4. aastal
3. aastal
2. aastal
1...
Töötus
 Kõige suurem esimesel aastal pärast lõpetamist.
 Kõige rohkem sõltub töötus haridustasemest, teisel kohal on
koo...
Registreeritud töötud pärast kooli lõpetamist (osatähtsus
lõpetanutest)
Koit Meres11.10.2013
Keskmine
6. aastal
5. aastal
...
Milliste õppesuundade lõpetajad ei leia tööd?
(osatähtsus lõpetanutest)
Koit Meres11.10.2013
Ärindus ja haldus
Turvamine
T...
Koit Meres11.10.2013
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Koit Meres: Sotsiaalne seisund kui edukuse näitaja tööturul

1,118 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,118
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
8
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Koit Meres: Sotsiaalne seisund kui edukuse näitaja tööturul

  1. 1. Sotsiaalne seisund kui edukuse näitaja tööturul Koit Meres, Statistikaameti juhtivstatistik Pressiesitlus 11.10.2013 Statistikaametis
  2. 2. Sissetulek ei ole ainus edukuse näitaja…  Edasiõppimine  Töö saamine või töötus  Edukuse hindamisel tuleb arvestada ka:  Sünnitamist, lastega kodus olemist  Välismaal elamist Koit Meres11.10.2013
  3. 3. Võrreldavad haridustasemed Ettekandes on kasutatud haridustasemete ühendamist ja lihtsustatud väljendeid:  Kutseharidus = kutsekeskharidus ja kutseharidus keskhariduse baasil  Bakalaureus = bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse lõpetanud  Magister = magistriõppe ja integreeritud õppe lõpetanud Koit Meres11.10.2013
  4. 4. Edasiõppimine (1)  Kuu keskmine töine brutosissetulek on toodud nende isikute arvestuses, kellele see haridus on kõrgeim. Tegelik lõpetajate arv on olnud suurem.  Aastatel 2006–2011 kutsehariduse lõpetanutest ligi 11% oli 2012. aastaks omandanud sellest kõrgema haridustaseme, kõrghariduses oli vastav näitaja 10%. Koit Meres11.10.2013
  5. 5. Edasiõppimine (2)  Kõige rohkem on edasiõppijaid kunstierialade lõpetajate hulgas — 40%.  G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, H. Elleri nim Tartu Muusikakool, Tallinna Balletikool, Tartu Kunstikool.  Õppimist jätkajate osatähtsus on suur ka nende koolide lõpetajate hulgas, kus antakse nii kutse- kui ka kõrgharidust — 32%.  Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Tallinna Majanduskool, Eesti Mereakadeemia.  Erinevus maa- ja Tallinna/Tartu kutsekoolide vahel puudub.  Kõrghariduses puuduvad suured erinevused suurte koolide vahel.  Magistrile järgnev õppimise jätkamine erineb varasemate tasemete mustrist. Koit Meres11.10.2013
  6. 6. Aastatel 2006–2011 vastava kõrgkooli lõpetanutest õpib 2012. aastal (protsenti) Koit Meres11.10.2013 Estonian Business School Keskmine Tallinna Ülikool Eesti Kunstiakadeemia Tallinna Tehnikaülikool Eesti Maaülikool Tartu Ülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 0 10 20 30 40 50 60 Bakalaureus Magister %
  7. 7. Lõpetanutest läheb edasi õppima Koit Meres11.10.2013 6. aastal 5. aastal 4. aastal 3. aastal 2. aastal 1. aastal 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 Kutseharidus Bakalaureus Magister %
  8. 8. Välismaale lahkumine (1)  Kutseharidust ning kõrghariduse esimest (bakalaureus) ja teist taset (magister) võrreldes ei ole olulist erinevust välismaale lahkumises (3% läheb välismaale). Eristuvad koolitusalad:  Kutsehariduses tervis (6,0%) ja isikuteenindus (4,0%).  Bakalaureuse ja rakenduskõrgharidusõppes tervis (8,0%), humanitaaria (4,5%) ja isikuteenindus (4,4%).  Magistri ja integreeritud õppe tasemel tervise (13,1%) ja veterinaaria (10,5%).  Arhitektuuri ja ehituse erialade lõpetajate välismaale minek ei erine oluliselt keskmisest (haridusrühmiti 3,4%, 2%, 1,9%). Koit Meres11.10.2013
  9. 9. Välismaale lahkumine pärast kooli lõpetamist Koit Meres11.10.2013 1. aastal 2. aastal 3. aastal 4. aastal 5. aastal 6. aastal 0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0 Kutseharidus Bakalaureus Magister %
  10. 10. Välismaale lahkumine (2)  Kutsehariduses on kuue aasta jooksul tõus 2,7 korda, kõrghariduses 2,1 korda.  Kutsehariduses on selge seos keskmise töise sissetuleku ja välismaale mineku vahel, kõrghariduses selline seos puudub. Koit Meres11.10.2013
  11. 11. Vanemapalgale jäämine  Erinevatel haridustasemetel on käitumine koolitusalati erinev.  Üldistus – sünnitavad rohkem need naised, kes on õppinud nn egoistlikke (karjäärile ja sissetulekule orienteeritud) erialasid ning sotsiaalsete (teiste aitamisele orienteeritud) erialade lõpetajad sünnitavad vähem.  Vanemapalgale jääjate osatähtsus on väiksem arvutiteaduste, kunsti ja sotsiaalteenuste õppesuuna lõpetanute seas.  Vanemapalgale jääjate osatähtsus on suurem ehituse, isikuteeninduse, tehnikaalade, tootmise, transporditeenuste ja ärinduse õppesuuna lõpetanute seas.  Selged seosed on vanemapalgal olemise ja lõpetamisest möödunud aja vahel.  Kutsehariduses on selge seos lõpetanu vanusega, kõrghariduse puhul selline seos puudub. Koit Meres11.10.2013
  12. 12. Vanemapalgale jäämise aeg pärast kooli lõpetamist Koit Meres11.10.2013 6. aastal 5. aastal 4. aastal 3. aastal 2. aastal 1. aastal 0 5 10 15 20 25 Kutseharidus Bakalaureus Magister %
  13. 13. Töötus  Kõige suurem esimesel aastal pärast lõpetamist.  Kõige rohkem sõltub töötus haridustasemest, teisel kohal on koolitusala.  Põllumajanduse magistrite töötus on kõrgem kui tervise eriala kutseharidusel.  Töötus on ka selgelt regionaalne – Ida-Virumaal on kõrge ka nende koolide lõpetajate töötus, mille lõpetajad saavad (suhteliselt) kõrget sissetulekut ja õpivad edasi.  Puudub maa ja Tallinna/Tartu koolide erisus. Koit Meres11.10.2013
  14. 14. Registreeritud töötud pärast kooli lõpetamist (osatähtsus lõpetanutest) Koit Meres11.10.2013 Keskmine 6. aastal 5. aastal 4. aastal 3. aastal 2. aastal 1. aastal 0 5 10 15 20 25 30 kutseharidus bakalaureus magister %
  15. 15. Milliste õppesuundade lõpetajad ei leia tööd? (osatähtsus lõpetanutest) Koit Meres11.10.2013 Ärindus ja haldus Turvamine Transporditeenused Tootmine ja töötlemine Tervis Tehnikaalad Sotsiaalteenused Põllumajandus, metsandus ja kalandus Kunstid Keskkonnakaitse Isikuteenindus Arvutiteadused Arhitektuur ja ehitus 0 5 10 15 20 25 Kutseharidus Bakalaureus Magister %
  16. 16. Koit Meres11.10.2013

×