Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Imre Mürk: Eesti inimvara majandusarengu vaatenurgast

2,119 views

Published on

Eesti inimvara majandusarengu vaatenurgast
Imre Mürk
Eesti Arengufond
Ettekanne Eesti Statistikaseltsi 23. konverentsil „Kas Eesti rahvas jääb püsima“ 20.-21.aprillil 2011
Vt lisa http://www.stat.ee/ess-23

Published in: Business, Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Imre Mürk: Eesti inimvara majandusarengu vaatenurgast

  1. 1. Imre Mürk<br />Arenguseire ekspert<br />Eesti Arengufond<br />Eesti Inimvara majandusarengu vaatenurgast – me oleme jäänud keskmise sissetuleku lõksu<br />
  2. 2. Inimvara – kuidas seda mõista?<br />Teooria ala<br />Inimvara<br />Looduse töötlemise ala (vaimne, füüsiline)<br />Andmed<br />Töötlemine<br />Loodus<br />Tootmis-<br />vahendid, <br />kapital<br />Majandusteaduses on inimene käsitletav inimvarana ning seejuures peetakse silmas inimest töise olendina, kes loodust pidevalt ümber töötleb ja nõnda enese tarbeks vääristab<br />
  3. 3. Kas tegemist on paralleelidega?<br />Töötleva tööstuse tootlikkuse võrdlus. Lisandväärtus töötaja kohta, tuh. EUR a.<br />Source: Eurostat, 2011<br />
  4. 4. Ekspordile orienteeritud sektorites palgatase madal<br />Madalad palgad näitavad, et Eesti ekspordib kesise lisandväärtusega kaupa. Masina/seadmete/elektroonika, puidu/mööbli-, õmblus/tekstiili- ja toiduainete sektoris töötab u.2/3 tööstuses rakendatutest ja need sektorid annavad ca ¾ Eesti kaupade ekspordist. Põhiliselt siseturule orienteeritud teenuste sektorites on lisandväärtus oluliselt kõrgem.<br />
  5. 5. Töötleva tööstuse netoeksport on keskeltläbi 25%<br />Allikas: Statistikaamet, 2011<br />
  6. 6. Eesti ekspordi struktuur Oktoobris 2010<br />Peamiselt masinad, seadmed– <br />Ericsson Estonia, <br />Elcoteq Tallinn, <br />Draka Keila Cables, <br />ABB<br />timber and woodwork -Stora-Enso, <br />AS Metsäliitto Estonia<br />Finland 16%<br />Sweden 19% <br />Keemiatooted-Enkel, <br />Makroflex, Krimelte,<br />Toiduainetetööstus-<br />Rakverelihakombinaat, Tere<br />Russia 10%<br />Latvia 9%<br />Lithuania 5%<br />Germany 6%<br />Import oktoobris 2010 <br />850 Mio EUR<br />28% Masinad, seadmed <br />12% Mineraalid<br />11% Põllumajandus, toiduainetetööstus <br />Eksport oktoobris 2010 <br />849 Mio EUR<br />Masinad, seadmed 25%<br />Mineraalid 12%<br />Põllumajandus, toiduained 11%<br />USA 3%<br />Teenuste ekspordi domineerivad (64%) veo ja reisiteenused (Tallink, Tallinna Sadam)<br />Source: http://www.stat.ee/37921<br />
  7. 7. Eesti majanduse struktuur peab muutuma<br />Näiteks Jaapanis töötab 15% tööjõust globaalselt konkureerivates suure tootlikkusega sektorites (11 tööstusharu)<br />Eesti väljakutseks on selline teravik leida ja välja arendada. See eeldab riigi aktiivset ja<br />sihipärasttegevustmuudatuselekaasaaitamisel.<br />
  8. 8. Eesti võimalus konkureerida lihtsakoelisema tööga on globaliseerumisega sulgemas<br />Keskmine kuupalk Eestis u 1000 USD<br />Kreenholmi tootmistsehh.<br />Säilis vaid viimistlus ja õmblus<br /> Foto: TairoLutter<br />Allikas: Economist, 2010<br />
  9. 9. Liidrid teenivad raha tehnoloogia tsükli esimeses osas <br />Allikas: Perez, Technological change 2001 <br />
  10. 10. Tänapäeva maailmas toimivad globaalsed väärtusahelad ja riigid spetsialiseeruvad<br />Materjalid 187$<br />Kasum 360$<br />Koostetöö 6.5$<br />Total paid toApple = 600 USD<br />
  11. 11. Välistalendid<br />Ekspordivad ettevõtted vajavad head ligipääsu oskustööjõule ka väljaspool Eestit<br />Ettevõtted spetsialiseeruvad, et olla konkurentsivõimelised<br />Eesti tööjõuturg on väga piiratud (veidi üle 10 000 gümnaasiumilõpetaja aastas)<br />Kiirelt kasvava turuosaga ettevõtetel pole võimalik leida piisavas mahus väljaõppinud ja kogemustega tööjõudu<br />Allhanketöös on tihti on tegemst suute projektipõhiste töödega<br />
  12. 12. Probleemide lahendamiseks on tarvis komplementaarset lähenemist ja “rätsepatööd”<br />Spetsialiseerunud, ekspordile suunatud osa majandusest globaalsel kiirteel<br />Teadus- ja õppeasutused, <br />(teatud nišide rahvusvahelistumine)<br />Seda toetav kodumaise tööstuse ja teenustesektori alusmets<br />Uue kapitaliga varustatus (FDI, VC jms)<br />Mobiilne ressursside allokeerimine vastavalt ettevõtetud probleemi lahenduskäigule teadus- ja hariduspoliitika + majandus- ja maksupoliitika+ välispoliitika jne<br />
  13. 13. Tänan tähelepanu eest!Vaata lähemalt:www.arengufond.ee<br />

×