Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Ene-Margit Tiit: REL 2011 tulemused. Leibkonnad ja perekonnad

1,435 views

Published on

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Ene-Margit Tiit: REL 2011 tulemused. Leibkonnad ja perekonnad

  1. 1. REL 2011 tulemused: Leibkonnad ja perekonnad Ene-Margit Tiit Pressikonverents 28.08.2013
  2. 2. Sisukord  Leibkond ja perekond  Isik perekonnas ja leibkonnas  Isiku seisundi muutus elukaare vältel  Muutused leibkondade arvus ja koostises  Partnerite sarnasus ja erinevus  Vanus  Rahvus  Haridus  Leibkondade majandus- ja sotsiaalelu  Lapsed  Maakondlikud erisused 28.08.2013
  3. 3. LEIBKOND JA PEREKOND 28.08.2013
  4. 4. Leibkond Leibkond – ühises eluruumis elavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine (ühine eelarve ja ühine toit) või omaette elav isik.  Tavaleibkond 98,8% püsielanikest (1 279 328)  Asutusleibkond 1,2% püsielanikest (14 263)  Kodutud 0,07% püsielanikest (864) Asutusleibkond leibkond, mis koosneb isikutest, kes loendusmomendil olid elanud või tõenäoliselt elavad vähemalt 12 kuud asutuses, mis tegutseb aasta ringi ööpäev läbi ja võimaldab seal elavatele inimestele ülalpidamist – majutust, toitu ja vajaduse korral ka hooldust ja ravi (nt asenduskodu, hooldekodu). 28.08.2013
  5. 5. Perekond Perekond ehk perekonnatuum (tuumpere) on kindla struktuuriga leibkond: 1. Abielu- või vabaabielupaar 2. Abielu- või vabaabielupaar lapse või lastega 3. Üksikvanem lapse või lastega A. Leibkond võib olla perekond, B. Leibkond võib sisaldada perekonda (tuuma) ja lisaks veel muid liikmeid – näiteks noor perekond ja vanaema, C. Leibkond võib sisaldada mitut perekonda, näiteks noorpere ja vanaisa-vanaema D. Leibkond võib olla ka ilma ühegi perekonnata, näiteks õde ja vend E. Leibkond on ka omaette elav üksikisik. A ja B – pereleibkond, C – mitmepereleibkond, D ja E – mittepereleibkond 28.08.2013
  6. 6. Leibkonnatüübid ja leibkonnaliikmed Leibkondi % Isikuid % Üheliikmeline 239 587 39,9 239 587 18,7 Mitmeliikmeline mittepere 10 498 1,8 22 202 1,7 Lasteta paariga 119 761 20,0 247 445 19,3 Lastega paariga 142 274 23,7 530 123 41,4 Üksikvanemaga 78 004 13,0 190 668 14,9 Mitmepere 9 708 1,6 49 303 3,9 28.08.2013
  7. 7. Leibkonnatüübid ja isikud leibkondades 28.08.2013 0.0 5.0 10.0 15.0 20.0 25.0 30.0 35.0 40.0 45.0 % leibkondadest % isikutest
  8. 8. Leibkonnad linnalistes ja maa-asulates (%) 28.08.2013 0.00 5.00 10.0015.0020.0025.0030.00 üksik naine üksik mees mitme liikmega mittepereleibkond mitmepereleibkond üksikvanem, vähemalt üks <18… üksikvanem, lapsed 18+ vabaabielupaar, lasteta vabaabielupaar, vähemalt üks… vabaabielupaar, lapsed 18+ abielupaar, lasteta abielupaar, vähemalt üks <18 laps abielupaar, lapsed 18+ Maa-asulad Linnalised asulad
  9. 9. ISIK PEREKONNAS JA LEIBKONNAS 28.08.2013
  10. 10. Isiku seisund perekonnas Perekonda kuuluv isik võib olla:  abikaasa/ partner  üksikvanem  Laps Partnerid võivad olla ka samasoolised, abikaasad mitte. Üksikvanemal on perekonnas laps, aga ei ole (selles perekonnas) abikaasat ega partnerit. Lapsel (perekonnas)  on samas perekonnas vähemalt üks vanem ja  ei ole selles perekonnas abikaasat/ elukaaslast ega last Lapse vanusele ei ole mingeid piiranguid – „laps“ võib olla ka 60-aastane! 28.08.2013
  11. 11. Isiku seisund leibkonnas  Pere- ja mitmepere leibkonna puhul on kõigi perekonda kuuluvate isikute seisund leibkonnas sama, mis perekonnas.  Leibkonda võib kuuluda veel lisaliikmeid, kes perekonnatuuma ei kuulu (näiteks lastega paariga koos elav vanaema).  Kui leibkonna lisaliige on alla 18-aastane, siis on tema seisund „laps leibkonnas“. 28.08.2013
  12. 12. Isiku seisund leibkonnas (% isikutest) 28.08.2013 29.5 13.3 6.7 27.6 18.7 4.1 abikaasa vabaabielupartner üksikvanem laps üksi elav isik muu
  13. 13. Isiku seisund leibkonnas, detailsem (%) 28.08.2013 0.00 5.00 10.00 15.00 20.00 mittepereleibkonna liige pereleibkonnas elav lisaliige üksi elav isik laps, elab koos üksikvanemaga laps, elab koos vabaabielus… laps, elab koos abielus vanematega üksikvanem vabaabielupartner lastega… vabaabielupartner lasteta… abikaasa lastega perekonnas abikaasa lasteta perekonnas
  14. 14. ISIKU SEISUNDI MUUTUS ELUKAARE VÄLTEL 28.08.2013
  15. 15. Isiku seisund leibkonnas sõltuvalt vanusest Erinevas vanuses inimeste seisund leibkonnas üldiselt muutub – selle määrab elukaar. Mõnevõrra erinev on seisundite jagunemine ka meestel ja naistel. Kõige olulisem erisuse põhjus on naiste pikem eluiga, samuti asjaolu, et üksikvanemad on meil valdavalt naised. Ülejäänud põhjused on pigem seotud eluhoiakute ja väärtushinnangutega. 28.08.2013
  16. 16. Mehe seisund leibkonnas sõltuvalt vanusest 28.08.2013 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 0-4 5-9 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 80-84 85+ abikaasa vabaabielupartner üksikvanem laps üksi elav isik muu perekonda mittekuuluv isik asutusleibkonna liige kodutu
  17. 17. Naise seisund leibkonnas sõltuvalt vanusest 28.08.2013 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 0-4 5-9 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 80-84 85+ abikaasa vabaabielupartner üksikvanem laps üksi elav isik muu perekonda mittekuuluv isik asutusleibkonna liige kodutu
  18. 18. MUUTUSED LEIBKONDADE ARVUS JA KOOSTISES 28.08.2013
  19. 19. Leibkondade arvukuse ja keskmise suuruse muutus Eelmise rahvaloenduse ajal, 31.03.2000, oli Eestis 582 089 tavaleibkonda  Tavaleibkonna keskmine suurus oli 2,33 inimest. Viimase rahvaloenduse ajal, 31.12.2011, oli Eestis 599 832 tavaleibkonda  Tavaleibkonna keskmine suurus oli 2,13 inimest. Leibkondade arv kasvas 3% võrra, kuigi rahvaarv kahanes 5,5% võrra. Leibkonna keskmine suurus kahanes 8,6% võrra. 28.08.2013
  20. 20. Leibkondade jaotus (%) keskmise liikmete arvu järgi 2000. ja 2011. aastal 28.08.2013 0.00 10.00 20.00 30.00 40.00 7+ 6 5 4 3 2 1 2011 2000
  21. 21. Muutused leibkonnaliikmete arvus  Suurenes üheliikmeliste leibkondade arv ja osakaal (33,5%40%, lisandus 44 000 leibkonda)  Pisut suurenes 2-liikmeliste leibkondade arv (28,4%28,9%, lisandus 8000)  Vähenes 3- ja 4-liikmeliste leibkondade arv ja osakaal (vastavalt 18,9 15,8% ja 13,3%10,5%, mõlema kahanemine üle 14 000)  Kõigi veel suuremate perede osakaal vähenes keskmiselt 25 protsendipunkti võrra, kokku enam kui 6000 võrra. 28.08.2013
  22. 22. Isiku seisund leibkonnas 2000 ja 2011 (%) 28.08.2013 0.00 5.00 10.00 15.00 20.00 25.00 30.00 35.00 2000 2011
  23. 23. Rahvaloenduste vahel toimunud muutused  Vähenes laste, seaduslike abikaasade ja leibkonna lisaliikmete arv ning osakaal;  Suurenes vabaabielupartnerite ja üksikute arv ning osakaal. 28.08.2013
  24. 24. PARTNERITE SARNASUS JA ERINEVUS VANUS 28.08.2013
  25. 25. Partnerite keskmine vanus seaduslikus ja vabaabielus 28.08.2013 0.00 10.00 20.00 30.00 40.00 50.00 60.00 Abikaasa linnas Vaba-abikaasa linnas Abikaasa maal Vaba-abikaasa maal Mees Naine
  26. 26. Partnerite vanus  Mehe ja naise vanusevahe on Eestis väga pikka aega olnud pisut üle 2 aasta ja on seda ka praegu – abielupaaridel 2,2, vabaabielupaaridel 2,4 aastat.  Abielupaaride keskmine vanus on 54 ja 52 aastat, linna ja maa vahel olulist erinevust ei ole.  Vabaabielupaaride keskmine vanus on 40 ja 37, maal – 42 ja 40 aastat. 28.08.2013
  27. 27. PARTNERITE RAHVUS 28.08.2013
  28. 28. Partnerite rahvus Kõigist paaridest on selliseid, milles mõlemad partnerid on eestlased 64,9%; 2000. aastal oli selliseid eestlaste paare 62%.  abielupaaridest 58,8% on eestlaste paarid  vabaabielupaaridest 78,5% on eestlaste paarid Ka puht-vene rahvusest paaride osakaal on eelmisest loendusest saadik veidi suurenenud: 19,4%19,7%. Praktiliselt kõigi teiste vähemusrahvuste puhul samast rahvusest paaride osakaal vähenes. 28.08.2013
  29. 29. Samast rahvusest partneritega paarid (%) 28.08.2013 0.00 10.00 20.00 30.00 40.00 50.00 60.00 70.00 80.00 90.00 100.00 2000, abielu 2011, abielu 2000, vaba-abielu 2011, vababielu
  30. 30. PARTNERITE HARIDUS 28.08.2013
  31. 31. Abielus või vabaabielus meeste ja naiste haridustaseme jaotus (%) 28.08.2013 0.00 5.00 10.00 15.00 20.00 25.00 30.00 35.00 40.00 45.00 Mees Naine
  32. 32. Pereinimeste haridus- tase linnas ja maal (%) 28.08.2013 0.0 5.0 10.0 15.0 20.0 25.0 30.0 35.0 40.0 Üldpõhiharidus või vähem Põhiharidus või vähem ja kutse Üldkeskharidus Keskharidus ja kutse Kõrgharidus Linn Maa
  33. 33. Partnerite hariduse vahekord (%): vasakul linnalistes, paremal maa-asulates 28.08.2013 0.0 5.0 10.0 15.0 20.0 25.0 N_Põhi N_Kesk N_Kõrg 0.0 5.0 10.0 15.0 20.0 25.0 30.0 N_Põhi N_Kesk N_Kõrg M_Põhi M_Kesk M_Kõrg
  34. 34. Partnerite haridustasemete võrdsus ja ebavõrdsus (%) 28.08.2013 0.0 10.0 20.0 30.0 40.0 50.0 60.0 M>N M=N M<N Linnas Maal
  35. 35. Perekonnainimeste haridus  Põhi- ja sellest madalama haridusega perekonnainimeste arv on Eestis suhteliselt väike (pisut üle viiendiku), seega 4/5 on vähemalt keskharidus.  Peredesse kuuluvate naiste keskmine haridustase on keskmiselt meestest kõrgem, eriti kõrghariduse osas.  Meestel on seevastu sagedamini üldharidust täiendav kutseharidus.  Kõige levinum haridustase on kõrgharidus (31%)  Maal on pereinimeste haridustase mõnevõrra madalam kui linnades, kuid erinevus ei ole suur.  Üle poole kõigist perekondadest on sellised, kus partnerite haridustasemed on võrdsed 28.08.2013
  36. 36. LEIBKONDADE MAJANDUS JA SOTSIAALELU 28.08.2013
  37. 37. Peamiselt tööst elatuvad Peamiselt pensionist elatuvad Peamine elatus- allikas ei ole töö ega pension Kokku Leibkondi 374 415 174 352 51 065 599 832 Leibkondade % 62,4 29,1 8,5 100 Leibkonnaliikmeid 943 327 254 818 81 183 1 279 328 Leibkonnaliikmete % 73,7 19,9 6,3 100 Leibkonna keskmine suurus 2,52 1,46 1,59 2,13 28.08.2013
  38. 38. Leibkondade ja leibkonnaliikmete jagunemine peamise elatusallika järgi (%) 28.08.2013 62.4 29.1 8.5 peamiselt tööst peamiselt pensionist ei tööst ega pensionist 73.7 19.9 6.3 peamiselt tööst peamiselt pensionist ei tööst ega pensionist
  39. 39. LAPSED 28.08.2013
  40. 40. Missuguses leibkonnas elavad erinevas vanuses lapsed? (%) 28.08.2013 0.00 10.00 20.00 30.00 40.00 50.00 60.00 Alla 7-aastased 7-11-aastased 12-17-aastased 18-24-aastased
  41. 41. Laste kasvupered  Mida noorem laps, seda sagedamini on tema vanemad vabaabielus  Mida vanem laps, seda sagedamini kasvab ta üksikvanemaga  Üksikisadega peresid on keskmiselt 10 korda vähem kui üksikemadega peresid, neid osakaal kasvab vanemate laste puhul mõõdukalt. 28.08.2013
  42. 42. Keskmine laste arv lastega peres linnas ja maal sõltuvalt laste vanusepiirist 28.08.2013 1.00 1.10 1.20 1.30 1.40 1.50 1.60 1.70 1.80 <25a <18 a <12a <7a <3a Linnas Maal
  43. 43. MAAKONDLIKUD ERISUSED 28.08.2013
  44. 44. Leibkondade keskmine suurus maakonniti 28.08.2013 2 2.05 2.1 2.15 2.2 2.25 2.3 2.35 2.4 2.45 2.5 IDA-VIRUMAAKOND LÄÄNEMAAKOND VÕRUMAAKOND VALGAMAAKOND JÄRVAMAAKOND KoguEesti VILJANDIMAAKOND TARTUMAAKOND LÄÄNE-VIRUMAAKOND HARJUMAAKOND HIIUMAAKOND PÄRNUMAAKOND JÕGEVAMAAKOND PÕLVAMAAKOND SAAREMAAKOND RAPLAMAAKOND 2000 2011
  45. 45. Alaealiste lastega leibkondade osakaal (%) 28.08.2013 0.0 5.0 10.0 15.0 20.0 25.0 30.0 35.0 40.0 IDA-VIRUMAAKOND LÄÄNEMAAKOND PÕLVAMAAKOND VÕRUMAAKOND HIIUMAAKOND VALGAMAAKOND VILJANDIMAAKOND JÄRVAMAAKOND JÕGEVAMAAKOND SAAREMAAKOND KoguEesti LÄÄNE-VIRU… PÄRNUMAAKOND TARTUMAAKOND HARJUMAAKOND RAPLAMAAKOND 2011 2000
  46. 46.  Lastega perede arv on kahanenud kõigis maakondades, vastavalt on vähenenud ka leibkonna keskmine suurus.  Maakondade vahel ei ole selles osas erinevusi, areng on toimunud ühtlustumise suunas. 28.08.2013
  47. 47. Tänan kuulamise ja kaasamõtlemise eest! 28.08.2013
  48. 48. Presentatsiooni pealkiri või esitaja nimi28.08.2013

×