Eesti statistika aastaraamat 2011. Statistical Yearbook of Estonia

9,785 views

Published on

Published in: Travel, Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
9,785
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Eesti statistika aastaraamat 2011. Statistical Yearbook of Estonia

  1. 1. EESTI STATISTIKA 1921–2011Eesti statistika aastaraamat STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
  2. 2. EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIAEesti statistika aastaraamat STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA TALLINN 2011
  3. 3. Toimetuskolleegium: Riina Kerner, Siim Krusell, Kairit Põder, Taimi Rosenberg, Mihkel Servinski, Mari SoielaToimetaja: Kairit PõderInglise keele toimetaja: Heli TaarasteKüljendus ja trükiettevalmistus: Oliver LillmaKaanekujundus ja makett: Maris ValkKaardid: Ülle ValgmaEditorial Board: Riina Kerner, Siim Krusell, Kairit Põder, Taimi Rosenberg, Mihkel Servinski, Mari SoielaEdited by Kairit PõderEnglish edited by Heli TaarasteLayout & Prepress by Oliver LillmaCover and design by Maris ValkMaps by Ülle ValgmaKirjastanud Statistikaamet,Endla 15, 15174 TallinnTrükkinud Ofset OÜ,Paldiski mnt 25, 10612 TallinnPublished by Statistics Estonia,15 Endla St, 15174 TallinnPrinted by Ofset Ltd,25 Paldiski Rd, 10612 TallinnJuuli 2011 / July 2011ISSN 1406-1783ISBN 978-9985-74-487-1 (trükis / hard copy)ISBN 978-9985-74-488-8 (DVD)Autoriõigus/Copyright: Statistikaamet, 2011Kaanefoto / Cover photograph: BullsVäljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale.When using or quoting the data included in this issue, please indicate the source.
  4. 4. EESSÕNA PREFACEHea lugeja!Käesoleval aastal möödub 90 aastat Eesti Vabariigi Statistika Keskbüroo loomisest. Kuigi jubaaastakümneid varem oli olemas statistiliste andmete kogumise ja nn kuberneri aruannete koostamisepraktika, tuleb 1921. aastat pidada iseseisva riigi oma statistikakorralduse sünniaastaks. Nii kahe- jakolmekümnendatel kui ka taasiseseisvumisaastatel oleme koostanud aastaraamatu, millest olekslihtne leida kõikide statistilise jälgimise alla kuuluvate eluvaldkondade kokkuvõtted. Käesolevaastaraamat on üks paljude omasuguste seast.Mitmed märgid näitavad, et Eestis andmete kasutamine üha kasvab. See lubab uskuda, etkonkreetsete faktide kasutamine soodustab diskussiooni ja parandab oluliste otsuste ettevalmista-mist. Samal ajal raskendab informatsiooni üleküllus ja kiire levik selle usaldusväärsuse hindamist.Samuti tundub, et väga raske töö tulemusena kokku saadud andmed osutuvad ühepäevaliblikateks,mis pälvivad vaid päevaks-kaheks pealiskaudse tähelepanu. Statistika aastaraamat võimaldabrahulikult süveneda eelmise aasta andmetesse, hoides kõrval pikemaid aegridu ja rahvusvaheliseltvõrreldavaid andmeid.Käesoleva aastaraamatu puhul tuleb arvestada, et vahepeal on Eestis kroon vahetunud euro vastu,mistõttu rahalised näitajad on nüüd varasemate raamatutega võrreldes teistes ühikutes. Sellisedmuudatused statistikaväljaannetes on paratamatud, nagu ka juba varem avaldatud andmete juurestehtavad plaanilised ja erakorralised revisjonid. Seetõttu on kõige viimase aastaraamatu andmestikalati kõige ajakohastatum.Sel korral aastaraamatus muudatusi ei ole tehtud. Aastaraamat on endiselt eri elualade ülevaade jakokkuvõte ning oluline ajaloo talletaja. Raamatu alguses on kaardid ning majandus- ja sotsiaal-ülevaade, millele järgnevad keskkonna, rahvastiku, sotsiaalelu ja majanduse valdkonna peatükid.Rahvusvaheliselt võrreldavad andmed on lisatud peatükki. Aastaraamat oma klassikalises trüki-versioonis on tasuline, veebiversiooni eest maksma ei pea.Head süvenemist!Juuni 2011Priit Potisepppeadirektor EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 3
  5. 5. EESSÕNA PREFACE Dear Reader! This year marks the 90th anniversary of the establishment of State Statistical Central Bureau of the Republic of Estonia. Although the practice of collecting data and drawing up the so-called ’reports to the governor’ existed already decades earlier, 1921 should be considered the year of setting up the independent state’s own statistical organisation. In the twenties and thirties as well as in the years after the restoration of independence, we compiled a yearbook where one could easily find overviews of all spheres of life under statistical observation. This yearbook is one among numerous of its kind. A lot of signs indicate that the use of data keeps growing in Estonia. This fact makes us believe that the use of concrete facts inspires discussion and improves preparation of important decisions. At the same time, excessiveness and rapid spread of information makes the assessment of its reliability more complicated. It also seems that the data produced as a result of very hard work appear to be short-lived earning only casual attention for a day or two at most. The statistical yearbook makes it possible to absorb calmly in previous year’s data by looking in parallel at longer time series and internationally comparable data. In case of this yearbook it should be taken into consideration that, meanwhile, we have switched over from the Estonian kroon to the euro. Therefore, financial indicators are now presented in another currency compared to previous yearbooks. Such changes in statistical publications, like the regular as well as irregular revisions of the data published earlier, are inevitable. Thus, the data found in the most recently published yearbook are always the most updated ones. This time no changes were made to the yearbook. Like before, the yearbook contains overviews and summaries of different fields of life and constitutes an important depository of historic milestones. Maps and the economic and social overview are presented at the beginning of the yearbook. The chapters related to the subject areas of environment, population, social life and economy follow. Internationally comparable data have been added to respective chapters. You can buy the classical printed version of the yearbook or view the web version of it free of charge. Enjoy the book! June 2011 Priit Potisepp Director General4 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
  6. 6. SISUKORD CONTENTSSISUKORDEessõna ............................................................................................................................................... 3Üldandmeid .......................................................................................................................................... 7Kaardid ................................................................................................................................................. 9Majandus- ja sotsiaalülevaade ........................................................................................................... 25KESKKOND ....................................................................................................................................... 35RAHVASTIK....................................................................................................................................... 51SOTSIAALELU Haridus ......................................................................................................................................... 69 Kultuur .......................................................................................................................................... 85 Õigus ............................................................................................................................................ 97 Sotsiaalne tõrjutus ...................................................................................................................... 109 Leibkonna eelarve....................................................................................................................... 121 Tervishoid ................................................................................................................................... 131 Sotsiaalne kaitse......................................................................................................................... 143 Tööturg ....................................................................................................................................... 161MAJANDUS Palk............................................................................................................................................. 179 Hinnad ........................................................................................................................................ 183 Rahvamajanduse arvepidamine.................................................................................................. 191 Finantsvahendus......................................................................................................................... 201 Valitsemissektori rahandus ......................................................................................................... 207 Ettevõtete majandusnäitajad....................................................................................................... 217 Majandusüksused ....................................................................................................................... 229 Väliskaubandus........................................................................................................................... 243 Sisekaubandus ........................................................................................................................... 263 Teenindus ................................................................................................................................... 271 Põllumajandus ............................................................................................................................ 277 Jahindus, kalandus ja metsamajandus ....................................................................................... 287 Tööstus ....................................................................................................................................... 295 Energeetika................................................................................................................................. 317 Ehitus.......................................................................................................................................... 323 Elamumajandus .......................................................................................................................... 331 Kinnisvara ................................................................................................................................... 337 Transport .................................................................................................................................... 343 Side............................................................................................................................................. 357 Infotehnoloogia ........................................................................................................................... 363 Turism ja majutus ....................................................................................................................... 369 Teadus- ja arendustegevus ........................................................................................................ 377Mõisted ............................................................................................................................................. 387Sisujuht............................................................................................................................................. 419Märkide seletus ................................................................................................................................ 440 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 5
  7. 7. SISUKORD CONTENTS CONTENTS Preface ................................................................................................................................................ 4 General data......................................................................................................................................... 8 Maps..................................................................................................................................................... 9 Economic and social overview............................................................................................................ 25 ENVIRONMENT ................................................................................................................................. 35 POPULATION .................................................................................................................................... 51 SOCIAL LIFE Education ...................................................................................................................................... 69 Culture .......................................................................................................................................... 85 Justice........................................................................................................................................... 97 Social exclusion .......................................................................................................................... 109 Household budget....................................................................................................................... 121 Health ......................................................................................................................................... 131 Social protection ......................................................................................................................... 143 Labour market............................................................................................................................. 161 ECONOMY Wages and salaries .................................................................................................................... 179 Prices.......................................................................................................................................... 183 National accounts ....................................................................................................................... 191 Financial intermediation .............................................................................................................. 201 Government finance.................................................................................................................... 207 Financial statistics of enterprises ................................................................................................ 217 Economic units............................................................................................................................ 229 Foreign trade............................................................................................................................... 243 Internal trade............................................................................................................................... 263 Service activities ......................................................................................................................... 271 Agriculture................................................................................................................................... 277 Hunting, fishing and forestry ....................................................................................................... 287 Industry ....................................................................................................................................... 295 Energy ........................................................................................................................................ 317 Construction................................................................................................................................ 323 Housing....................................................................................................................................... 331 Real estate.................................................................................................................................. 337 Transport .................................................................................................................................... 343 Communications ......................................................................................................................... 357 Information technology................................................................................................................ 363 Tourism and accommodation...................................................................................................... 369 Research and development ........................................................................................................ 377 Definitions......................................................................................................................................... 402 Index................................................................................................................................................. 429 Explanation of symbols..................................................................................................................... 4406 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
  8. 8. ÜLDANDMEID GENERAL DATAEESTIRiigi ametlik nimi Eesti VabariikIseseisvuspäev 24. veebruar (1918)Riigikord parlamentaarne vabariikPealinn TallinnRiigikeel eesti keelRahaühik euro (1 euro = 100 senti) Euro võeti Eestis kasutusele 1. jaanuaril 2011. Eesti krooni ja euro kurss: 1 euro = 15,6466 krooni.Rahvaarv 1 340 194 (1. jaanuar 2011)Rahvastiku tihedus 31 elanikku 1 km2 kohta (aluseks Eesti maismaapindala)Pindala 45 227 km²Haldusjaotus, 15 maakonda1. jaanuar 2011 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna, 193 valda ja 14 vallasisest linnaSaarte arv 1521Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km²Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 kmSuurimad järved Peipsi, 3555 km² (koos Venemaale kuuluva osaga) Võrtsjärv, 271 km² Narva veehoidla, 191 km² (koos Venemaale kuuluva osaga)Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 mKeskmine aasta keskmine +5,1 Cõhutemperatuur jaanuaris –11,4 C2010. aastal juulis +22,0 C EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 7
  9. 9. ÜLDANDMEID GENERAL DATA ESTONIA Official name of the Republic of Estonia state Independence Day 24 February (1918) Polity parliamentary republic Capital city Tallinn Official language Estonian Currency Euro (1 euro = 100 cents) In Estonia the euro was put into circulation on 1 January 2011. Exchange rate beween the Estonian kroon and the euro: 1 euro = 15.6466 kroons. Population 1,340,194 (as of 1 January 2011) Population density 31 inhabitants per 1 km² (based on the mainland area of Estonia) Total area 45,227 km² Administrative division, 15 counties, 226 administrative units with local governments, incl. as of 1 January 2011 33 cities, 193 rural municipalities and 14 cities without municipal status Number of islands 1,521 Largest islands Saaremaa, 2,671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Longest rivers Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Largest lakes Peipus, 3,555 km² (including the part belonging to Russia) Võrtsjärv, 271 km² Narva reservoir, 191 km² (including the part belonging to Russia) Highest point Suur Munamägi, 318 m Average daily annual mean +5.1 C temperature in 2010 in January –11.4 C in July +22.0 C8 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
  10. 10. Eesti haldusjaotus, 1. jaanuar 2011Administrative division of Estonia, 1 January 2011 LOKSA NARVA- Viimsi Vihula KUNDA JÕESUU TALLINN Viru-Nigula SILLAMÄE MAARDU Kuusalu Haljala Sõmeru Aseri Lüganuse Kohtla Toila Harku Jõelähtme Jõhvi RAKVERE Sonda PÜSSI KOHTLA- NARVA PALDISKI Rae Kadrina Kohtla- Keila SAUE Raasiku Rägavere KIVIÕLI NõmmeJÄRVE Aegviidu Rakvere Vaivara Anija Mäetaguse KEILA Saku Kiili Maidla HARJU Vinni Tapa Vasalemma Saue IDA-VIRU Padise LÄÄNE-VIRU Nõva Kose Kernu Ambla Tamsalu Illuka Kohila Albu Iisaku Väike- Tudulinna Noarootsi Nissi Juuru Kõue Maarja Laekvere Alajõe Oru Risti Rapla Paide Järva-Jaani KÄRDLA Roosna- Avinurme Vormsi LÄÄNE Kaiu Alliku Rakke Lohusuu Taebla Kareda Koeru Märjamaa Raikküla Väätsa Kõrgessaare Pühalepa HAAPSALU Torma Kehtna PAIDE HIIU Ridala MUSTVEE Kullamaa RAPLA Käru Koigi Jõgeva JÕGEVA Käina Kasepää Martna Järvakandi JÄRVA Imavere Pajusi JÕGEVA Emmaste Vigala Saare Pala Lihula Türi Põltsamaa KALLASTE Vändraa Kõo Palamuse PÕLTSAMAA Alatskivi Muhu Hanila Halinga Tootsi Vändra VÕHMA Koonga Tabivere Puurmani Peipsiääre Orissaare Vara Lavassaare Are Tartu Leisi Pöide VILJANDI Mustjala Tori Kolga-Jaani Laeva Varbla Suure-Jaani TARTU Laimjala Sauga Saarepeedi Luunja Piirissaare Valjala PÄRNU Viiratsi Kihelkonna SAARE Tähtvere TARTU Audru Puhja Mäksa SINDI Paikuse Kõpu VILJANDI Tõstamaa PÄRNU Ülenurme Kärla Kaarma Pihtla Pärsti Võnnu Haaslava Lümanda Paistu Rannu Konguta Nõo Meeksi Tahkuranna ELVA Surju Kambja Ahja Mooste Salme KURESSAARE Halliste Tarvastu Vastse- Rõngu Kuuste Kihnu Saarde Räpina Palupera MÕISAKÜLA Kõlleste PÕLVA Abja Karksi Põdrala Valgjärve VALGA Mikitamäe Häädemeeste TÕRVA Puka Otepää PÕLVA Torgu Kanepi Laheda Veriora Helme Sangaste Õru Urvaste Võru Orava Värska Hummuli Lasva Tõlliste Sõmerpalu Ruhnu VÕRU Meremäe 50 km VALGA Karula Antsla Vastseliina VÕRU Rõuge Varstu Haanja Misso HIIU Maakond / County Taheva Mõniste VALGA Omavalitsuslik linn Helme Vald / Rural municipality a City with municipal status Vändra Vald (alev) / Rural municipality (town)
  11. 11. KAARDID MAPS Jaanuari keskmine õhutemperatuur, 2010 Average air temperature in January, 2010 Narva-Jõesuu Kunda Pakri Jõhvi Tallinn Harku Väike-Maarja Ristna Lääne-Nigula Kuusiku Heltermaa Tiirikoja Türi Jõgeva Virtsu Vilsandi Pärnu Viljandi Tartu Tõravere Roomassaare Kihnu Võru Sõrve Ruhnu Valga o Keskmine õhutemperatuur, C 50 km Average air temperature, oC -15,0 – -14,1 -11,0 – -10,1 -14,0 – -13,1 -10,0 – -9,1 Kuusiku Vaatlusjaam / Observation station -13,0 – -12,1 -9,0 – -8,1 Allikas: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut -12,0 – -11,1 -8,0 – -7,1 Source: Estonian Meteorological and Hydrological Institute Juuli keskmine õhutemperatuur, 2010 Average air temperature in July, 2010 Narva-Jõesuu Kunda Pakri Jõhvi Tallinn Harku Väike-Maarja Ristna Lääne-Nigula Kuusiku Heltermaa Tiirikoja Türi Jõgeva Virtsu Vilsandi Pärnu Viljandi Tartu Tõravere Roomassaare Kihnu Võru Sõrve Ruhnu Valga o Keskmine õhutemperatuur, C Average air temperature, oC 19,1 – 21,0 21,1 – 22,0 Kuusiku Vaatlusjaam / Observation station 22,1 – 23,0 Allikas: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut 23,1 – 24,0 Source: Estonian Meteorological and Hydrological Institute 50 km10 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
  12. 12. KAARDID MAPSPäikesepaiste, 2010Sunshine, 2010 Tallinn Harku Kuusiku Tiirikoja Jõgeva Vilsandi Pärnu Tartu Tõravere Roomassaare Sõrve Võru 50 kmPäikesepaiste kestus aastas, tundiAnnual duration of sunshine, hours 1501 – 1600 1801 – 1900 Pärnu Vaatlusjaam / Observation station 1601 – 1700 1901 – 2000 Allikas: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut 1701 – 1800 2001 – 2100 Source: Estonian Meteorological and Hydrological InstituteSademed, 2010Precipitation, 2010 Narva-Jõesuu Kunda Jõhvi Tallinn Harku Väike-Maarja Ristna Lääne-Nigula Kuusiku Tiirikoja Türi Jõgeva Virtsu Vilsandi Pärnu Viljandi Tartu Tõravere Kihnu Võru Sõrve ValgaSademete hulk aastas, mmAnnual precipitation, mm Ruhnu 501 – 600 601 – 700 701 – 800 Kuusiku Vaatlusjaam / Observation station 801 – 900 Allikas: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut 901 – 1000 Source: Estonian Meteorological and Hydrological Institute 50 km EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 11
  13. 13. 12 Kaitsealad, 31. detsember 2010 Nature protection areas, 31 December 2010 KAARDID MAPS Lahemaa Põhja- Kõrvemaa Kõrvemaa Puhatu Läänemaa Muraka Suursoo Mahtra Agusalu Leidissoo Jalase Marimetsa Kõnnumaa Sahmeni Endla Tõrasoo Matsalu Väinameri Lihula Avaste Lahepera Vooremaa Tuhu Alam- Nätsi- Vilsandi Pedja Emajõe- Võlla Soomaa Suursoo Võrtsjärv Pärnu laht Luitemaa Otepää Kura kurk Nigula Karula Haanja Rahvuspark / National park (5) Looduskaitseala / Nature reserve (131) Hoiuala / Limited conservation area (343) Jõgi / River Maastikukaitseala / Protected landscape (148) Allikas: Keskkonnateabe Keskus Muu kaitseala / Other protected area (632) Source: Estonian Environment Information Centre 50 kmEESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
  14. 14. KAARDID MAPSKahjustatud ja hukkunud puistud, 2009Damaged and destroyed forest stands, 2009Hukkunud puistud, haDestroyed foreststands, ha Kahjustuse põhjus Kahjustatud puistud, ha < 49 Damaged forest stands, ha Reason for damage 50 – 99 Juuremädanikud / Root rot 2500 100 – 149 Ulukite tekitatud kahjustused / Damages caused by games 1000 – 1400 150 – 199 Tuuleheide ja -murd / Windfall < 1000 50 km 344 Muud põhjused / Other reasonsEhitusmaavarade kaevandamine, 2009Extraction of construction minerals, 2009Ehitusmaavarade kaevandamine,tuhat m3 elaniku kohta Tootmine, tuhat m3 Ehitusmaavara 3Extraction of construction minerals, Production, thousand m Construction mineralthousands m 3 per captia Liiv / Sand 3000 < 4 Lubjakivi / Limestone 500 – 700 5– 9 Dolomiit / Dolomite 15 – 19 < 400 50 km Kruus / Gravel EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 13
  15. 15. KAARDID MAPS Maakondade ja linnaliste asulate elanikud, 1. jaanuar 2011 Population of counties and urban settlements, 1 January 2011 Narva- Kohtla- Loksa Jõesuu Kunda Järve Sillamäe Tallinn Maardu Rakvere Püssi Paldiski Narva Aegviidu Jõhvi Tapa Kiviõli Kohtla- Saue Kehra Nõmme Keila Tamsalu Kohila Kärdla Märjamaa Paide Rapla Mustvee Haapsalu Järvakandi Jõgeva Türi Lihula Kallaste Võhma Pärnu- Vändra Põltsamaa Jaagupi Suure- Tootsi Jaani Lavassaare Sindi Viljandi Tartu Pärnu Elva Kilingi- Abja- Nõmme Paluoja Karksi- Räpina Kuressaare Põlva Nuia Mõisaküla Otepää Tõrva Antsla Valga Elanike arv linnades ja alevites Võru Number of population in cities Elanike arv maakonnas and towns Number of population in a county 400 000 10 000 – 49 999 Tallinn Linn / City 103 000 44 000 – 65 999 50 000 – 99 999 Antsla Vallasisene linn 5 000 – 19 999 150 000 – 169 999 City without municipal status 500 – 4 999 530 000 Kohila Alev / Town 50 km Rahvastikusündmuste üldkordajad, 2010 Crude rates of population events, 2010 Koguiibe kordaja Net increase rate -17 – -15 Sündmuste üldkordaja Rahvastikusündmus Crude rate of events Population event -14 – -10 -9 – -5 15 Sünnid / Births 0 10 Surmad / Deaths 11 -5 Ränne / Migration 50 km14 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
  16. 16. KAARDID MAPSSuremuse üldkordaja ja keskmine vanus surmahetkel, 2009–2010Crude death rate and mean age at death, 2009–2010 50 kmSuremuse üldkordajaCrude death rate Erinevus Eesti keskmisest, aastat 10,0 – 11,9 Difference from Estonian average, years 12,0 – 12,9 2,0 Eesti keskmine vanus surmahetkel, aastat 13,0 – 13,9 Keskmine mehed 67,6 / naised 78,0 14,0 – 14,9 Average Mehed / Males Estonian average mean age at death, years 15,0 – 15,9 -1,0 Naised / Females males 67.6 / females 78.0Abiellumuse üldkordaja ja elussünnid, 2010Crude marriage rate and live births, 2010 Sündide arv 50 kmAbielusid 1000 elaniku kohta Number of birthsMarriages per 1,000 inhabitants 7400 1,0 – 1,9 2,0 – 2,9 2100 3,0 – 3,9 900 – 1400 Abielust / Marital 4,0 – 4,9 90 – 400 Väljaspool abielu / Non-marital EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 15
  17. 17. KAARDID MAPS Raamatute lugeminea, 2010 Reading of booksa, 2010 On lugenud, % Have read, % Lugejate arv Lugemise peamine põhjus Number of readers 49 Main reason for reading Peamiselt õppimine või töö 382 000 60 – 69 70 – 79 Mainly for studying or for work 93 000 – 112 000 80 – 89 Muu eesmärk / Other purpose < 56 000 50 km a Elanikud, kes olid viimase 12 kuu jooksul raamatuid lugenud. a People who had read books during last year. Teatris, kontserdil ja kinos käiminea, 2010 Theatre, concert and cinema visitorsa, 2010 Külastajad, % Visitors, % Käinud vähemalt korra, % 50 – 54 Attended at least once, % Üritus 55 – 59 100 Event 60 – 64 Teater / Theatre 60 65 – 69 40 Kontsert / Concert 70 – 74 Kino / Cinema 50 km 20 a Elanikud, kes olid viimase 12 kuu jooksul vähemalt korra käinud teatris, kontserdil või kinos. a People who had visited theatre, concert or cinema at least once during the last 12 months.16 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
  18. 18. KAARDID MAPSSisemajanduse koguprodukt, 2008Gross domestic product, 2008SKP elaniku kohta, 50 km% Eesti keskmisestGDP per capita, SKP jooksevhindades, miljonit eurot% of Estonian average GDP at current prices, million euros Majandussektor 40 – 59 9600 Economic sector 60 – 79 1300 – 1700 Primaarsektor / Primary sector 80 – 99 500 – 800 Sekundaarsektor / Secondary sector 153 < 500 Tertsiaarsektor / Tertiary sectorTööstustoodang, 2009Industrial production, 2009Toodang, miljonit eurot 1000 50 kmtööealise elaniku kohtaProduction, million euros per Müük jooksevhindades, miljonit eurot1,000 working-age persons Industrial sales at current prices, million euros 2,00 – 2,49 2,50 – 4,99 2500 Müük residentidele / Sales to residents 5,00 – 7,49 500 Müük mitteresidentidele (eksport) 7,50 – 9,99 15 – 400 Sales to non-residents (exports) EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 17
  19. 19. KAARDID MAPS Majutusettevõtetes ööbinud välisturistide elukohariik, 2010 Country of residence of foreign tourists accommodated in accommodation establishments, 2010 Elukohariik Välisturistide arv Country of residence Välisturistid, % Number of foreign tourists Soome / Finland Foreign tourists, % 10 – 24 1 160 000 Venemaa / Russia 150 000 Läti / Latvia 25 – 49 58 000 – 70 000 Saksamaa / Germany 57 1 000 – 39 000 Muud riigid / Other countries 85 50 km Notariaalselt tõestatud kinnisvara ostu-müügitehingud, 2010 Notarised purchase-sale transactions of real estate, 2010 Tehinguid 1000 elaniku kohta 50 km Transactions per 1,000 Tehingute arv inhabitants Number of transactions 17,0 – 19,9 12 900 20,0 – 29,9 2 000 – 2 999 Hoonestamata kinnisasi / Unimproved immovable 30,0 – 39,9 1 000 – 1 999 Hoonestatud kinnisasi / Immovable with buildings 57,7 300 – 999 Korteriomand / Apartment ownership18 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
  20. 20. KAARDID MAPSKasutusse lubatud uute eluruumide pind, 2010Floor area of new dwelling completions, 2010 50 kmKeskmine pind, m2 2Average floor area, m 2 Keskmine pind, m Eluruumi tüüp Average floor area, m 2 Type of dwelling 82 – 99 100 – 124 150 Ühepereelamu / One-family house 125 – 149 100 Kahepere- ja ridaelamu / Two-family and terraced house 168 50 Korterelamu / Block of flatsKasutusse lubatud uute eluruumide arv 10 000 elaniku kohta, 2010Number of new dwelling completions per 10,000 inhabitants, 2010 50 kmEluruumide arvNumber of dwellings Eluruumide arv Eluruumi tüüp 2–3 Number of dwellings Type of dwelling 5–8 15 Ühepereelamu / One-family house 22 10 Kahepere- ja ridaelamu / Two-family and terraced house 32 5 Korterelamu / Block of flats EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 19
  21. 21. KAARDID MAPS Statistilisse profiili kuuluvad majandusüksused, 2010 Economic units in the Statistical Profile, 2010 Üksuseid 1000 Üksuste arv elaniku kohta Üksuste õiguslik vorm Legal form of units Number of units Units per 1,000 inhabitants FIE / Sole proprietor 65 000 52 Äriühing / Company 14 000 5 000 – 9 999 75 – 99 Kasumitaotluseta üksus 100 – 124 1 000 – 4 999 50 km Non-profit institution Mootorsõidukite ja maanteeliiklusõnnetustes vigasaanute arv, 2010 Number of motor vehicles and number of persons injured in road traffic accidents, 2010 Mootorsõidukeid 100 elaniku kohtaa Inimkannatanute arv liiklusõnnetustes Motor vehicles per 100 inhabitants a Number of casualties in traffic accidents 35,0 – 49,9 500 50,0 – 59,9 60,0 – 69,9 200 Hukkunud / Killed 50 km 70,0 – 84,9 50 Vigasaanud / Injured a Sõiduautod, veoautod, bussid ja mootorrattad. a Passenger cars, lorries, buses and motorcycles.20 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
  22. 22. KAARDID MAPSPiimatoodang, 2010Production of milk, 2010 # # # # # # # # # # # # # # 50 km #Piimatoodang, tonniProduction of milk, tons Piimalehmade arv 2 000 – 24 999 Number of dairy cows Keskmine piimatoodang, 10 000 – 13 999 kg lehma kohta 25 000 – 49 999 5 000 – 9 999 Average milk yield per cow, kg 50 000 – 74 999 75 000 – 99 999 < 4 000 7000 – 7999 6000 – 6999 4500Teraviljatoodang, 2010Production of cereals, 2010Teraviljatoodang, tonni Toodang, tonniProduction of cereals, tons Production, tons Teravili 900 – 24 999 45 000 Cereals 25 000 – 49 999 Nisu / Wheat 30 000 50 000 – 74 999 Oder / Barley 75 000 – 99 999 15 000 Kaer / Oats 105 422 1 000 Rukis / Rye 50 km EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 21
  23. 23. KAARDID MAPS Kaupade import elaniku kohta, 2010 Imports of goods per capita, 2010 Kaupade import elaniku kohta, tuhat eurot Imports of goods per capita, thousand euros 2 179 – 4 999 (5) 5 000 – 9 999 (15) 10 000 – 14 999 (6) 15 000 – 37 800 (5) Andmed puuduvad Data not available Allikas/Source: Eurostat (29.04.2011) 500 km Kaupade eksport elaniku kohta, 2010 Exports of goods per capita, 2010 Kaupade eksport elaniku kohta, tuhat eurot Exports of goods per capita, thousand euros 1 324 – 4 999 (11) 5 000 – 9 999 (7) 10 000 – 14 999 (6) 15 000 – 67 255 (7) Andmed puuduvad Data not available Allikas/Source: Eurostat (29.04.2011) 500 km22 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
  24. 24. KAARDID MAPSInterneti püsiühendusega leibkonnad, 2010aHouseholds having broadband connection to the Internet, 2010a Interneti püsiühendusega leibkonnad, % Households having broadband connection to the Internet, % 23 (1) 25 – 49 (7) 50 – 74 (17) 75 – 88 (7) Andmed puuduvad Data not available Allikas/Source: Eurostat (07.06.2011) 500 kma Suurbritannia andmed on aastast 2009.a Data on the United Kingdom are from the year 2009.Tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) aasta keskmine muutus, 2010Annual average change of the Harmonized Index of Consumer Prices (HICP), 2010 THHI aasta keskmine muutus, % Annual average change of HICP, % EL-i keskmine 2,1 EU average 2.1 -1,6 – -1,2 (2) 0,1 – 1,9 (13) 2,0 – 3,9 (12) 4,0 – 5,9 (2) 6,0 – 8,6 (3) Andmed puuduvad Data not available Allikas/Source: Eurostat (29.04.2011) 500 km EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 23
  25. 25. Eestis tegutsevad kontsernid omanikriigi ja tegevusala järgi, 2010Enterprise groups in Estonia by country and economic activity, 2010Kontsernide arvNumber of enterprisegroups 3052 100 – 499 5 000 km 10 – 99 1– 9TegevusalaEconomic activity Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 1 000 km Wholesale and retail trade; repair of motor vehicles and motorcycles Veondus ja laondus / Transportation and storage Finants- ja kindlustustegevus / Financial and insurance activities Töötlev tööstus / Manufacturing Kontsernide arv Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Number of enterprise Professional, scientific and technical activities groups Kinnisvaraalane tegevus / Real estate activities 0 Info ja side / Information and communication 1– 9 Haldus- ja abitegevused / Administrative and support service activities 10 – 99 Muu / Other 100 – 3052
  26. 26. MAJANDUS- JA SOTSIAALÜLEVAADE ECONOMIC AND SOCIAL OVERVIEWMAJANDUS- JA SOTSIAALÜLEVAADESiim Krusell, Robert MüürseppEelmisel aastal oli 2008. aastal alanud ülemaailmse majanduskriisi pöördepunkt. Pärast järjepidevatlangust pöördus maailma SKP 2010. aastal taas tõusuteele, kasvades hinnanguliselt 4,2%. Taas ontõusma hakanud ka kriisist enim mõjutatud arenenud riikide majandused. Samal ajal on oht, et kuiriikide abipaketid lõppevad, lõpeb ka püsiv liikumine paremuse poole. Aeglaselt langev kõrge töötusemäär nagu ka paljude riikide kestvad finantsprobleemid võivad samuti viidata jätkuvatele majandus-probleemidele, mille tõttu riikide valitsused on hakanud majanduse otsese toetamise asemel hoopisoma kulutusi üle vaatama. Lisaprobleeme võivad tekitada ka tõusma hakanud kütuse- ja tooraine-hindadest tingitud inflatsioon.Paljude Euroopa riikide finantssektorid said 2010. aastal toetust rahvusvahelisel tasemel, mis näitab,et kõik probleemid pole veel möödas ning majanduskriisi lõppenuks pidada oleks ennatlik. EuroopaLiidus (EL) kasvas SKP 2010. aastal kõigis liikmesriikides peale Kreeka ja Rumeenia. Kiiremini onmajandus kasvanud eelkõige Põhjamaades ja suure languse läbi teinud Balti riikides. Paremini ongiüldiselt läinud väiksema võlakoormusega riikidel, kelle seas on ka Eesti. Eelkõige on riikidemajandused saanud kasu kaubavahetuse kasvust, mis alates 2010. aasta II kvartalist on tõusvastempos pidevalt ületanud 10% piiri.2008. aastal alanud ja kaks aastat kestnud majanduse languse trend sai 2010. aastal läbi. Kui veelaasta I kvartalis vähenes SKP hinnamuutusi arvestades 2,6%, siis II kvartalis hakkas majandus taaskasvama ja tegi seda ühe kiirenevas tempos kõigis kvartalites aasta lõpuni. IV kvartalis kasvas SKP6,5%, mis on võrreldav 2007. aasta keskpaiga kasvuga. Aasta kokkuvõttes suurenes SKP 3,1%,jõudes hinnamõju arvestades 2005. aasta tasemele. Aasta teise poole SKP kasv oli Eestis juba EL-itugevuselt teine, jäädes alla ainult ka siinsele kasvule kaasa aidanud Rootsi näitajale.Sisemajandus näitab taastumismärke. Kinnisvaramulli lõhkemise järgne langus ehituses jätkus ka2010. aastal, kuid aeglasemalt. 2009. aasta languse tempo säilis vaid I kvartalis. Kaubandus jateenindus hakkasid taastuma aasta teises pooles, kasvades siiski tagasihoidlikult. Tugevasti kasvasmöödunud aastal aga töötlev tööstus – hinnamuutusi arvestades üle 20%. Suurima panuse tööstusekasvu andsid puidusektor ning elektri- ja optikaseadmete tootmise sektor. Viimane andis märku Eestimajanduse pöördumisest suurema lisandväärtusega tootmisele. 2010. aastal hakkas pärast kaksaastat kestnud vähenemist suurenema ka tootlikkus töötaja kohta, ületades isegi majandusbuumi-aegse kasvutempo.Endiselt keeruline olukord tööturul avaldas selget mõju eratarbimiskulutustele. Pärast kiiretkukkumist 2009. aastal eratarbimise vähenemine aeglustus ja aasta teises pooles hakkas tarbiminetaas veidi suurenema. Aasta kokkuvõttes vähenes eratarbimine siiski 1,9%. Odava laenurahalõppedes ja laenutingimuste karmistudes tuli kodumajapidamistel kulutuste katmisel piirduda omaotsese sissetuleku ja säästudega. Eesti Panga andmetel kahanesid 2010. aastal 2009. aastagavõrreldes seega ka eraisikute säästud. Nii nagu kogu majanduses tervikuna on üha vähenenud kakodumajapidamiste laenukoormus. Kogu sisenõudlus pöördus kasvule juba II kvartalis ja suureneshinnamõjusid arvestades aastaga 0,9%.Kapitali kogumahutus põhivarasse jätkas 2009. aasta trendi, jõudes 9,1% languse juures2002. aasta tasemele. Langus oli siiski aeglasem kui varem ja IV kvartalis hakkas kapitalikogumahutus põhivarasse juba kasvama, andes märku, et usaldus tuleviku ja majanduse suhtes ontaastunud. Ka Euroopa Komisjoni arvutatud majandususaldusindeks on jätkanud tõusutrendi, jõudesaasta lõpuks 2005. aasta tasemele. Enim panustasidki selle tõusu just tööstus ja tarbijad.Maailmaturu muutuste tõttu hakkasid 2010. aastal Eestis hinnad taas tõusma ja aastanetarbijahinnaindeksi kasv oli 3%. Enim kallinesid rahvusvahelise naftaturu muutuste tõttu justmootorikütus ja kütteõli. Tarbijatele oluliste toiduainete puhul tõusid hinnad eelkõige lühikesesäilivusajaga kaupadel, nagu köögiviljad ja piimatooted. Endiselt languses olevas ehitussektorisjätkus hinnaindeksi langus ka 2010. aastal, kuigi juba aeglasemas tempos, näidates seega EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 25
  27. 27. MAJANDUS- JA SOTSIAALÜLEVAADE ECONOMIC AND SOCIAL OVERVIEW mõningaid taastumismärke. Kuigi kinnisvarasektori hinnalangus on hakanud peatuma, jätkus ehitusmahtude vähenemine möödunud aastal siiski tugevalt. Tähelepanu all on hoogustuv väliskaubandus. Kuigi sisenõudlus 2010. aastal palju ei muutunud, aitas SKP kasvule kõvasti kaasa tööstustoodangu välisnõudluse suur kasv. Kiiresti suurenes kaubavahetus teiste riikidega, mille tulemusena oli Eesti jooksevkonto teist aastat järjest ülejäägis. Kaupade eksport oli tänu teise poolaasta kiirele, üle 30% kasvule aasta kokkuvõttes hinnamõjusid arvestades kõigi aegade rekordtasemel. Enim panustasid ekspordi kasvu raadio-, televisiooni- ja elektroonikaseadmete ning metalltoodete tootmise sektor. Neist esimese maht kasvas aasta jooksul üle kahe korra, mistõttu raadio-, televisiooni- ja elektroonikaseadmed said Eesti tähtsaimaks ekspordiartikliks. Oluline roll Eesti ekspordi arengus oli siia kolinud Põhjamaade tootjatel, kes saavad kasu siinsest odavamast tööjõust. Kui kriisi ajal Eestisse tulevate otseinvesteeringute kasv peatus, siis 2010. aastal see taastus. Samuti oli kasu teiste riikide majandusabist. Tänu reisi- ja äriteenuste rahalise väärtuse kasvule jäi teenuste eksport eelmise aastaga võrreldes samale tasemele. Reisiteenuste ekspordile aitas suuresti kaasa just turismi kiire taastumine – 2010. aastal oli turismiekspordi rahaline väärtus Eestis kõigi aegade suurim. Kuigi valitsemissektori tarbimine jäi kriisi sügavaimal ajal – 2009. aastal – suurtest probleemidest hoolimata samale tasemele nagu aasta varem, siis 2010. aastal valitsemissektori tarbimine juba vähenes. Et reservid vähenesid ja erinevalt teistest riikidest ei võtnud Eesti suures mahus laenusid, ei jäänudki avalikus sektoris muud üle, kui püüda oma kulutusi vähendada. Hoolimata vähenenud tulubaasist ja sissetulekutest õnnestus valitsemissektoril eelarve siiski ülejäägis hoida. Pärast 2009. aasta kiiret kasvu hakkas valitsemissektori laenukoormus 2010. aastal taas vähenema. Nii paranes Eesti positsioon pikaajalise eesmärgi, Maastrichti kriteeriumite täitmisel ja juulikuus vastuvõetud otsuse järgi hakkas 2011. aasta alguses Eestis rahaühikuna kehtima euro. Valitsuse vähese sekkumisega majandusse kaasnesid positiivsed tulevikuväljavaated. Sel ajal kui paljud riigid kogu maailmas püüdsid valitsuste kulutusi hüppeliselt suurendades majandust päästa, õnnestus Eestil kulutusi kärpides saavutada märksa paremaid tulemusi. Osa 2010. aasta kiirest kasvust oli kindlasti tingitud varasemast suurest langusest. Siiski saavutas osa majandusnäitajaid ka juba aasta pärast kriisi raskeimat aega uue, kõrgema taseme, mis annab märku Eesti majanduse kiirest kohanemisvõimest. Viimane on kahtlemata tingitud siinse majanduse väiksusest ja muule maailmale avatusest, mis võimaldas kasu saada ka suurriikide abist. Seega võiks edaspidigi oodata majanduskeskkonna paranemist, olenemata sellest, kas rahvusvaheline majandus jätkab kasvu abipakettidega või ilma. Et Eesti majandus on taastunud tänu välisnõudlusele, võivad Eestile aga suurimaks ohuks olla võimalikud tulevased rahvusvaheliste finantsturgude probleemid, mille vastu praegu töötatakse välja meetmeid. Tööturu olukord 2010. aasta teises pooles paranes. Sotsiaalvaldkonna arenguid 2010. aastal võib hinnata mitmeti. 2009. aastal ja ka 2010. aasta alguses oli kõige silmapaistvam see, mis toimus tööturul, ehkki kahjuks negatiivses võtmes. Tööturg elas üle suure šoki – töökohti kadus hulgaliselt, mis omakorda tõi kaasa töötuse kiire kasvu ja hõive vähenemise. 2010. aasta teises pooles raskused tööturul õnneks ei süvenenud, vaid töökohti tuli hoopis juurde ja tööpuudus vähenes. Siiski ei ole need mõningased positiivsed muutused viinud tööturgu tagasi samasse seisu, nagu see oli paar aastat tagasi. Töötusnäitajad 2010. aastal ja 2011. aasta alguses olid oluliselt kõrgemad, kui võinuksid olla loomuliku tööpuuduse korral, mis tekib tehnoloogia arengu ja selle tõttu, et tööjõud liigub ühelt töökohalt teisele. Kui loomuliku tööpuuduse korral on majanduslikult aktiivsest rahvastikust töötud 4–6%, siis 2011. aasta algul oli neid kaks korda rohkem. Kõige enam oli töötuid 2010. aasta I kvartalis, kui nende arv küündis 137 000-ni ja töötuse määr 20%-ni. Aasta hiljem ehk 2011. aasta I kvartalis oli töötuid hinnanguliselt 99 000 ja töötuse määr 14%. Töötus võib väheneda ka mitteaktiivseks jäämise tõttu, kuid õnneks ei ole valdav osa kriisi tippajal töötuks jäänutest seda teed läinud. Kui 2010. aasta I kvartalis oli hõivatuid 554 000, siis aasta hiljem 591 000 ning tööhõive määr 4 protsendipunkti kõrgem. 2009. aastal ja 2010. aasta alguses kasvas meeste töötus naiste omast oluliselt kiiremini. Meeste ja naiste vaheline töötuse lõhe oli suurim 2010. aasta I kvartalis – üle 10%. Järgmises kvartalis töötuse lõhe enam ei suurenenud, vaid meeste töötus hakkas naiste omaga võrreldes märksa kiiremini vähenema ning 2011. aasta I kvartalis oli meeste ja naiste töötuse lõhe vahe vaid 2 protsendipunkti.26 EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA
  28. 28. MAJANDUS- JA SOTSIAALÜLEVAADE ECONOMIC AND SOCIAL OVERVIEWMeeste töötus kahanes peamiselt tänu sellele, et töökohti lisandus rohkem neil tegevusaladel, kusmeeste osatähtsus on traditsiooniliselt olnud naiste omast suurem. Need tegevusalad on näitekstöötlev tööstus ja ehitus. Kui töötlevas tööstuses loodi tänu suurenenud tootmismahtudele töökohtijuurde peamiselt Eestis, siis ehitusvaldkonnas mängis olulist rolli välisriikidesse, suures osas Soometööle saamine.2010. aastal väärib enim tähelepanu inimeste toimetulek. Töötuks jäämine suurendab oluliselttoimetulekuraskusi ja vaesusriski ning mida kauem on töötus kestnud, seda keerulisem ontoimetulek. Otsest seost töötusnäitajate ja toimetuleku vahel näitab allpool olev joonis. Kui2010. aasta I kvartalis oli nii töötuse määr kui ka suurte raskustega toimetulijate osatähtsus 20%, siisaastaga kahanes töötus pisut enam, kui vähenes raskustega toimetulijate osatähtsus.Joonis 1. Toimetulek ja töötuse määr, I–IV kvartal 2008–2010, I kvartal 2011Figure 1. Coping and the unemployment rate, 1st to 4th quarters of 2008–2010, 1st quarter of 2011 %20 Töötuse määr18 Unemployment rate16 Toimetulek suurte raskustega14 Persons coping with12 great difficulties1086420 I II III IV I II III IV I II III IV I 2008 2009 2010 2011Toimetulekunäitajate aeglasem paranemine võrreldes töötuse vähenemisega on tingitud pikka aegatööta olnud inimeste rohkusest. 2011. aasta I kvartalis oli üle aasta tööta olnuid 56 000.2010. aasta puhul vääribki kõige enam tähelepanu see, kas ja kuidas on inimeste toimetulekmuutunud ning kas vaesusesse langenute arv on suurenenud või vähenenud. Oluline on siinkohal kasee, milliseid näitajaid vaesuse või toimetulekuraskuste hindamisel kasutada või kuidas neidtõlgendada. Sageli kasutatakse vaesuse hindamisel suhtelise vaesuse mõistet, mille puhullähtutakse leibkonnaliikme ekvivalentnetosissetulekust. Selle kohaselt võib vaeseks pidada inimest,kelle ekvivalentsissetulek on alla 60% riigi elanike mediaanekvivalentsissetulekust. 2010. aastakohta suhtelise vaesuse näitajaid küll veel ei ole, aga on olemas 2009. aasta näitajad. Kui2008. aastal elas allpool vaesuspiiri ligi 20% rahvastikust, siis 2009. ehk kriisi tippaastal ligi 16%.Allpool vaesuspiiri elavate inimeste osatähtsuse vähenemine ei tulenenud siiski näiteks sissetulekutesuurenemisest. Peamised põhjused olid vaesuspiiri langemine ja sissetulekute mõninganeühtlustumine. Suhteline vaesus on siiski üsna hea näitaja, millega hinnata ja teha kindlaksühiskonnarühmi, kus suure osa sissetulekud on allpool vaesuspiiri ning kel tõenäoliselt on seetõttuka toimetulekuraskusi. Kui lähtuda leibkondade jaotusest, siis riskirühmadesse kuuluvad alaealistelastega üksikvanemad, vähemalt kolme lapsega pered ja ka üksi elavad pensioniealised inimesed.Väikseima tõenäosusega elavad allpool vaesuspiiri aga lasteta või ühe-kahe lapsega paarid. Juhulkui lastetu paari mõlemad liikmed töötavad, on neil aga üsna minimaalne võimalus allapoolevaesuspiiri langeda – 2009. aastal elas sellistest leibkondadest allpool vaesuspiiri alla 3%.Toimetuleku tagajana on esmatähtis piisav sissetulek, mida saadakse üldjuhul kas töötamisest võitänu sotsiaalsetele siiretele. Töötamise puhul omakorda on peamine sissetulekuliik saadav palk.Erinevalt 2009. aastast 2010. aastal hinnad tõusid, kuid keskmise netopalga languse peatumine javäike tõus IV kvartalis võrreldes 2009. aasta sama kvartaliga pehmendas pisut hinnatõusu mõjutoimetulekule. Keskmine netokuupalk 2010. aasta IV kvartalis oli 653 eurot ehk madalam kui2008. aasta IV kvartalis (680 eurot). EESTI STATISTIKA AASTARAAMAT. 2011. STATISTICAL YEARBOOK OF ESTONIA 27

×