Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Dagmar Kutsar, TÜ Avo Trumm, TÜ Eesti Statistikaseltsi konverents, Tallinn, 20.-21.04.2011
<ul><li>Vaesuse leevendamine ja sissetuleku säilitamine (parim vaesuse leevendaja on töötamine) </li></ul><ul><li>Otsene l...
<ul><li>Põhjamaad :  Oluline tugi töö ja pereelu ühildamiseks, kui peres on alla 3a lapsi (kahe teenija - kahe hooldaja mu...
<ul><li>Vananeva, madala iibega ühiskonna perepoliitika põhiküsimus on, kuidas tagada ühiskonna füüsiline taastootmine, sä...
<ul><li>Pronatalism  (sündide toetamine) vs lapse heaolu </li></ul><ul><li>Passiivsed vs aktiivsed meetmed </li></ul><ul><...
<ul><li>Eesmärk: </li></ul><ul><ul><li>Eesti rahvastiku positiivne iive sündimuse kasvu,   keskmise eluea pikenemise ja el...
 
 
EE  vs.  IR – 29%;  EE  vs.  FI – 35%;  EE  vs.  HU – 65%;  EE  vs.  LV – 153%
 
<ul><li>Lapsed on kõrgelt väärtustatud, ühiskonnas “defitsiit”, mistõttu väärivad tähelepanu </li></ul><ul><li>Eakad on vä...
<ul><li>Universaalne lapsetoetus – ainus lapsele otsesuunatud rahaline meede alates 1992. aastast </li></ul><ul><li>Eesmär...
<ul><li>Lapsetoetuse suhteline kaal pere sissetuleku suhtes on aastatega kahanenud </li></ul><ul><li>Toime </li></ul><ul><...
 
<ul><ul><li>Lapse vaesusriskide kuhjumine </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>Lapsed kannatavad keskkonnatingimuste halvenemise...
<ul><ul><ul><li>Peretoetuste osakaal SKP-s (vanemahüvitis väljaarvatud) on viimase kümne aasta jooksul kahanenud peretoetu...
<ul><li>Eesti kuulub “ Kesk-ja Ida Euroopa riikide perepoliitika tüüpi ”  </li></ul><ul><li>Eesti paistab Kesk- ja Ida-Eur...
<ul><li>Poliitiline valik:  Reaktiivne  (kaitseb riskigruppide positsioone) vs sotsiaalsesse investeeriv riik (Anthony Gid...
<ul><li>Aktiveeriv heaoluriik : investeerib nendesse, kes hakkavad kunagi ühiskonnale tagasi andma (laps kui tulevane tööt...
<ul><li>Vanemate ja laste huve tuleb käsitleda vastastikku kasulikul moel  </li></ul><ul><li>Henricson  ja  Bainham , 2005...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Dagmar Kutsar: Eesti perepoliitika dilemmad

2,708 views

Published on

Perepoliitika ülesandes Eestis ja Euroopas.

Dagmar Kutsar, Tartu Ülikool

Ettekanne Eesti Statistikaseltsi 23. aastakonverentsil 20.-21. aprill 2011, Tallinn

Vt lisa http://www.stat.ee/ess-23

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Dagmar Kutsar: Eesti perepoliitika dilemmad

  1. 1. Dagmar Kutsar, TÜ Avo Trumm, TÜ Eesti Statistikaseltsi konverents, Tallinn, 20.-21.04.2011
  2. 2. <ul><li>Vaesuse leevendamine ja sissetuleku säilitamine (parim vaesuse leevendaja on töötamine) </li></ul><ul><li>Otsene lastele minevate kulutuste kompenseerimine (laste- ja peretoetused) </li></ul><ul><li>Tööhõives püsimise toetamine (rõhk naiste töötamisele ning töö ja pereelu ühildamisele) </li></ul><ul><li>Sugupoolte võrdsuse suurendamine (naise hoolduskoormuse kahandamine) </li></ul><ul><li>Varase lapseea toetamine (lapsehoolduspuhkus, lastehoiuteenused) </li></ul><ul><li>Sündide arvu tõstmine (pronatalism) </li></ul><ul><li>Poliitilistes lahendustes maade vahel suur variatiivsus </li></ul><ul><li>Olivier Thévenon , 2011 </li></ul><ul><li>(OECD-maade analüüs) </li></ul>
  3. 3. <ul><li>Põhjamaad : Oluline tugi töö ja pereelu ühildamiseks, kui peres on alla 3a lapsi (kahe teenija - kahe hooldaja mudel) </li></ul><ul><li>Anglosaksimaad : toetus vaestele peredele, üksikvanematele, koolieelikutega peredele (reaktiivne mudel) </li></ul><ul><li>Lõuna-Euroopa, Jaapan, Korea: eelmisega võrreldes veel piiratum toetus (passiivne mudel) </li></ul><ul><li>Ida-Euroopa: nn üleminekupoliitikad - palju universaalsusel, kuid üha enam sissetulekutel põhinevat </li></ul><ul><li>Kontinentaal-Euroopa: minetamas konservatismi (liikumas kahe teenija mudeli suunas) </li></ul><ul><li>Olivier Thévenon , 2011 </li></ul><ul><li>(OECD-maade analüüs ) </li></ul>
  4. 4. <ul><li>Vananeva, madala iibega ühiskonna perepoliitika põhiküsimus on, kuidas tagada ühiskonna füüsiline taastootmine, säilitades samal ajal kodanike kõrge tööhõive </li></ul><ul><li>Ülesanded: </li></ul><ul><ul><li>mõjutada ühiskonna füüsilist taastootmist (sünde) </li></ul></ul><ul><ul><li>Toetada ühiskonna tootlikkust </li></ul></ul>
  5. 5. <ul><li>Pronatalism (sündide toetamine) vs lapse heaolu </li></ul><ul><li>Passiivsed vs aktiivsed meetmed </li></ul><ul><li>Universaalsed vs ümberjagavad meetmed (TTT Eestis ainus) </li></ul><ul><ul><li>Solidaarsus vs kuluefektiivus </li></ul></ul>
  6. 6. <ul><li>Eesmärk: </li></ul><ul><ul><li>Eesti rahvastiku positiivne iive sündimuse kasvu, keskmise eluea pikenemise ja elukvaliteedi tõstmise teel </li></ul></ul><ul><ul><li>Riigisekretär Heiki Looti ülevaatest märtsis 2011: “S elle kabineti kesisemaks valdkonnaks jäi perepoliitika, kus suudeti ellu viia vaid 53 protsenti kavandatust ” </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>Peapõhjus - finantsvahendite piiratus </li></ul></ul></ul>
  7. 9. EE vs. IR – 29%; EE vs. FI – 35%; EE vs. HU – 65%; EE vs. LV – 153%
  8. 11. <ul><li>Lapsed on kõrgelt väärtustatud, ühiskonnas “defitsiit”, mistõttu väärivad tähelepanu </li></ul><ul><li>Eakad on väärikad ja ühiskonnapoolse toe välja teeninud </li></ul><ul><li>Laste osakaal kahaneb, eakate osakaal kasvab ühiskonnas </li></ul><ul><li>laste heaolu tagamine sotsiaalpoliitiliste vahenditega on põlvkondade vahelise solidaarsuse ja sotsiaalse õigluse küsimus </li></ul><ul><li>OLUKORD: Pensionikindlustusele minevatele kuludele jäävad nii peretoetused kui ka vanemahüvitis olulisel määral alla </li></ul>1970 2000 2010 (h) 0-14a osakaal rahvastikus 33,4 27,9 22,6 65+a osakaal rahvastikus Pensionisaajate osakaal rahvastikus 17,7 22,4 27,6 25,5 28,4
  9. 12. <ul><li>Universaalne lapsetoetus – ainus lapsele otsesuunatud rahaline meede alates 1992. aastast </li></ul><ul><li>Eesmärgid: </li></ul><ul><li>Leevendada laste vaesusriski </li></ul><ul><li>Toetada sündimust </li></ul><ul><li>Probleemid seoses toetuse universaalsuse ja suurusega </li></ul>
  10. 13. <ul><li>Lapsetoetuse suhteline kaal pere sissetuleku suhtes on aastatega kahanenud </li></ul><ul><li>Toime </li></ul><ul><ul><li>(-) liiga väike, et leevendada laste vaesust </li></ul></ul><ul><ul><li>(-) liiga väheoluline, et suurendaks sündimust </li></ul></ul><ul><ul><li>( + ) väärtustab kõiki lapsi ühiskonnas </li></ul></ul><ul><ul><li>( + ) põlvkondade vahelise solidaarsuse hea näide </li></ul></ul>
  11. 15. <ul><ul><li>Lapse vaesusriskide kuhjumine </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>Lapsed kannatavad keskkonnatingimuste halvenemise korral (MASU, perekonna purunemine, vanema(te) toimetulekuraskused) suhteliselt rohkem kui täiskasvanud </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Lapsed ei pruugi majanduskasvu aegadel võita </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><li>Majanduskasv pole viinud laste kõrgemale elukvaliteedile, vaid hoopis suuremale ebavõrdsusele, eriti Ida ja Kesk Euroopas (Innocenti Monitor 2009) </li></ul></ul></ul></ul>
  12. 16. <ul><ul><ul><li>Peretoetuste osakaal SKP-s (vanemahüvitis väljaarvatud) on viimase kümne aasta jooksul kahanenud peretoetustele minevate kulutuste mõõdukale kasvule vaatamata </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><li>Kerge vaesust leevendav mõju eelkõige paljulapselistele peredele (Võrk ja Paulus, 2007) </li></ul></ul></ul></ul><ul><ul><li>Vanemahüvitisele minev kulu ületab peredele (sh lapsed) minevate toetuste kulu – suurim osa toetusest läheb varasele lapseeale (pronatalistlik) </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>Kerge pronatalistlik efekt, sh järjestikustele sündidele </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>kerge mittetöötavaid naisi tööturule suunav toime enne lapse sündi, samas aeglasem tööturule tagasipöördumine (Võrk ja Karu, 2009) </li></ul></ul></ul>
  13. 17. <ul><li>Eesti kuulub “ Kesk-ja Ida Euroopa riikide perepoliitika tüüpi ” </li></ul><ul><li>Eesti paistab Kesk- ja Ida-Euroopa riikide grupi sees silma eelkõige </li></ul><ul><ul><li>riikliku sotsiaalkaitse süsteemi erakordselt madala rahastatuse tõttu. </li></ul></ul><ul><ul><li>väga kõrge perepoliitika kulude osatähtsuse poolest sotsiaalkuludes (12%) </li></ul></ul><ul><li>Eesti perepoliitika üldises korralduses valitseb universaalsuse põhimõte. </li></ul><ul><li>Vanemahüvitise netoasendusmäär kõrgeim EL-is </li></ul><ul><ul><li>Vanemahüvitise saajate hulgas on kasvanud eelnevalt töötanud naiste osakaal ja pikenenud töölenaasmise aeg </li></ul></ul><ul><ul><li>Pere-töö ühildamise osas mõju isadele väike </li></ul></ul><ul><li>Eesti lastetoetused on EL taustal väga madalad (siiski kõrgemad kui Lõuna-Euroopas ning Lätis, Sloveenias ja Bulgaarias), ka lastetoetuse maksmise periood on Euroopa Liidu keskmisest tasemest madalam. </li></ul><ul><li>Sündimuse tase on kõrgem ning laste suhtelise vaesuse määr on madalam teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes  perepoliitika tulemus? </li></ul>
  14. 18. <ul><li>Poliitiline valik: Reaktiivne (kaitseb riskigruppide positsioone) vs sotsiaalsesse investeeriv riik (Anthony Giddens, 1998) </li></ul><ul><li>Sotsiaalsesse investeeriv riik: </li></ul><ul><li>Rohkem tähelepanu lastele läbi vaesuse leevendamise ja pronatalistlike eesmärkide </li></ul><ul><li>Investeerida tuleks ‘heasse lapsepõlve’, mitte perekonda kui sellisesse, st inim- ja sotsiaalsesse kapitali ( G östa Esping-Andersen, et al (2002) </li></ul>
  15. 19. <ul><li>Aktiveeriv heaoluriik : investeerib nendesse, kes hakkavad kunagi ühiskonnale tagasi andma (laps kui tulevane töötegija) – Thomas Olk & Helmut Wintersberger, 2007. </li></ul><ul><ul><ul><li>Riik kui ettevõtja, kes hoolitseb investeeringute kuluefektiivsuse eest </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Naised ja lapsed kannavad heaoluriigi suurimat produktiivsuse potentsiaali (rohkem sünde, naised rohkem tööle ja väiksem hoolduskoormus – defamiliseeriv strateegia kui strateegiline valik Euroopas) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><li>Emade ja laste defamiliseerimine – erasfäärilt ümberorienteerumine avalikule sfäärile (Leena Alanen, 2007; Ilona Ostner, 2007) </li></ul></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><ul><li>Lastega ja lasteta naiste tööhõive lõhe kahandamine : suurendada ühiskonna produktiivset osa – et sotsiaalkulutused kannaksid kasu </li></ul></ul></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><ul><li>Lapsed lastehoiu kliendid - luua lapsele võimalusi (life chances), nt välja rabelda sünnipere toimetulematusest kultuurilises, majanduslikus, kognitiivses mõttes </li></ul></ul></ul></ul></ul><ul><ul><li>Thomas Olk: Lastesse kui klientidesse (eriti alla 3a) investeerimine ei pruugi parandada lapse heaolu ‘siin ja praegu’, küll aga toodab ühiskonnale tagasi tulevikus, kui lapsed on täiskasvanud tööjõud </li></ul></ul><ul><ul><li>Probleem (Alanen, 2007): lapse heaolu ja heaoluteooriate vahelise sideme puudumine </li></ul></ul>
  16. 20. <ul><li>Vanemate ja laste huve tuleb käsitleda vastastikku kasulikul moel </li></ul><ul><li>Henricson ja Bainham , 2005 </li></ul><ul><li>Lisan sellele: </li></ul><ul><li>Vanemate, laste ja ühiskonna huve tuleb käsitleda vastastikku kasulikul moel </li></ul>

×