Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Allan Puur: Eesti peamine rahvastikuküsimus?

3,154 views

Published on

Eesti peamine rahvastikukysimus?

Allan Puur, TLÜ Eesti Demograafia Instituut

Ettekanne Eesti Statistikaseltsi 23. aastakonverentsil 20.-21. aprill 2011, Tallinn

Vt lisa http://www.stat.ee/ess-23

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Allan Puur: Eesti peamine rahvastikuküsimus?

  1. 1. Eesti Statistikaseltsi 23. konverents “ Kas Eesti rahvas jääb püsima?” Rahvusraamatukogu, 20.–21. aprill 2011 Eesti peamine rahvastikuküsimus? Allan Puur Eesti Demograafia Instituut Tallinn Ülikool    
  2. 2. <ul><li>Lähtekoht: rahvastikuarengu stadiaalsus </li></ul><ul><li>Globaalse rahvastikupildi mitmekesisus </li></ul><ul><li>Asetus demograafilise ülemineku suhtes </li></ul><ul><li>üldine, kuid erineva ajastusega </li></ul><ul><li>algus 18. saj-l, lõpp 21. saj-l II poolel </li></ul><ul><li>Üleminekujärgne ajastu: uus demograafiline režiim </li></ul><ul><li>Klassikalise DÜ teooria ennustus: </li></ul><ul><li>sündimuse ja suremuse tasakaaluseisund </li></ul><ul><li>Tegelikkuses jätkuv teisenemine, 2 eriilmelist perioodi </li></ul><ul><li>- beebibuum, 1940.a-tad –1960.a-te keskpaik </li></ul><ul><li>- teine demograafiline üleminek, alates 1960-te lõpust </li></ul>
  3. 3. <ul><li>Teine demograafiline üleminek: põhijooned </li></ul><ul><li>Dirk van de Kaa & Ron Lesthaeghe, 1986-1987 </li></ul><ul><li>Keskmes on sündimus ja pereprotsessid </li></ul><ul><li>- s ündimuse vähenemine allapoole taastetaset; </li></ul><ul><li>- peremudelite mitmekesistumine; </li></ul><ul><li>- kooselude püsivuse vähenemine; </li></ul><ul><li>- protsesside ajastusmuutused; </li></ul><ul><li>- tõhus pereplaanimine </li></ul><ul><li>Samaaegsed muutused teistes rahvastikuprotsessides </li></ul><ul><li>- k eskmise eluea jätkuv pikenemine, eriti vanemas eas; </li></ul><ul><li>- rahvastiku süvenev vananemine; </li></ul><ul><li>- jätkuv sisseränne ja välispäritolu rahvastiku kasv </li></ul>
  4. 4. <ul><li>Nüüdisagse rahvastikuarengu sõlmprobleemid </li></ul><ul><li>Euroopa rahvastikufoorumid ( Genf 1993; Budapest </li></ul><ul><li>1998; Strasbourg 2005 ); Euroopa Komisjon ( COM(2005)94; </li></ul><ul><li>COM(2006)571): </li></ul><ul><li>- madal (jätkusuutmatu) sündimus </li></ul><ul><li>- rahvastiku vananemine ja põlvkondade solidaarsus </li></ul><ul><li>- ränne ja välispäritolu rahvastiku lõimumine </li></ul><ul><li>- suremuse ja rahvatervise ebaühtlus </li></ul><ul><li>Sõlmprobleemid on ühised , kuid nende akuutsus </li></ul><ul><li>varieerub märkimisväärselt; erisused pole lühiajalised </li></ul><ul><li>- 2DÜ “variandid” ja “narratiivid” ( Lesthaeghe 2010) </li></ul><ul><li>- variatsiooni aluseks mitmesugused kontekstuaalsed mõjud </li></ul><ul><li>( sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised, ajaloolised jm ) </li></ul>
  5. 5. Sündimus – kas (mil määral) Eesti peamine rahvastikuküsimus?
  6. 6. Summaarne sündimuskordaja Eesti ja EL-10 riigid, alates 1990
  7. 7. Sünniajastus: ema vanus esmassünnil Eesti ja Euroopa piirkonnad, alates 1960
  8. 8. Ajastusmõju perioodsündimusele Eesti ja EL-10 riigid, alates 1990
  9. 9. Ajastusmõju perioodsündimusele Eesti, alates 1955
  10. 10. Põlvkonnad: vanuskumulatiivsed sündimuskordajad Eesti, sünnipõlvkonnad 1960-1985
  11. 11. Põlvkonnad: sündide edasilükkamine ja rekuperatsioon Eesti, sünnipõlvkonnad 1960-1985
  12. 12. Põlvkonnad: sündimuskavad Eesti põlisrahvastik, sünnipõlvkonnad 1964-1983 Allikas: Eesti PSU2
  13. 13. Sündimus – kas Eesti peamine rahvastikuküsimus? Mida statistikast järeldada – negatiivne - järsk sündimuslangus; tulemuseks väikesearvulised põlvkonnad; - sündimuse tõus taastetasemele vähe tõenäoline. Mida statistikast järeldada – vähem negatiivne/ positiivne - perioodnäitajate langus on suures osas sünniajastuses asetleidnud muutuse põhjustatud; ajastuskorrigeeritud sündimus 1995- 2008 pole olnud madalam kui 1960-1970. a-tel; - 1970. a-te sünnipõlvkondade lapsesus ei jää suure tõenäosusega allapoole 1,80-1,85 last naise kohta (87%-90% taastetasemest); - poolehoid keskmiselt kahelapselisele peremudelile pole vähenenud; - riikidevahelistes võrdlustes sarnaneb Eesti pigem mõõduka kui väga madala sündimusega riikidega; - rahvaarvu vähenemine sündimuse mõjul märgatavalt väiksem kui vahepeal kardetud.
  14. 14. Tänan kuulamast!

×