1.
7. SIIASTEV TURISM
Aivar Ruukel
aiv ar. r uukel@ gm ail. c o m
7.1. Mis on siiiistev turism?
Sddstva turismi all moistetakse kogu turismisektori vastavust sddstva arengu pohimotete-le.
Sddstva turismi moiste hdlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevalii-ne,
kui restorane, hotelle, kuurorte jne. Koigil ja k6ikjal tuleb kohandada end sddstva arengu
n6uetega.
Sddstev areng (inglise keeles sustainable development) on niisugune areng, mis rahuldab
praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste p6lvkondade voimalusi oma vajaduste rahul-damiseks.
S6naIe sustainableputdlb eesti keeles tapne vaste, mistottu ametliku tolke kor-vale
on tekkinud mitmeid teisi paralleelselt kasutatavaid sonu: jdtkusuutlik, alalhoidev, pii-siv,
kestev, tasakaalustatud, tugiv. Sddstev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsflddr,
majandus ja keskkond. Kui nende koLme valdkonna eesmdrke tiiidetakse irhekorraga, siis
saab rddkida piirkonna sddstvast arengust, mis on:
. sotsiaalselt v6rdoiguslik, kus inimesed saavad tdita oma kuituurilisi, materiaalseid ja
vaimseid vajadusi;
. majanduslikuit elul6uline isetasuv stisteem, mille kulutused ei uleta tulusid;
. keskkonna-alaselt jdtkusuutli( tugineb pikaajalisele elujoulisele <ikosristeemile.
Okoturism
Sddstva turismi erivormiks on okoturism - vdiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab
eesmdrgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist moistmist. Okoturismi all moiste-takse
eelk6ige vdljaspool otseseid turismirajatisi aset Ieidvaid teget'r.rsi.
Okoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripdrandi sdilirnist
ning kohalike elanike heaolu (Eesti Okoturismi Uhenduse definitsioon).

2.
Topisemeister Janno Lang jagab teadmisi kuidas loomadele uus elu antakse
Vastutustundlik turism (inglise keeles responsible tourism) on m6iste mida jdrjest enam
kasutatakse sddstva turismi m6istega paralleelselt. VastutustundLik turism:
r toob suuremat majanduslikku kasu kohalikele elanikele, tostab voorustava kogukonna
heaolu, parandab tootingimusi ja -v6imalusi;
r kaasab kohalikke elanikke otsustesse, mis toovad muutusi nende ellu; I panustab positiivselt loodus- ja kultuuripdrandi ja maailma mitmekesisuse
sdilitamisesse; r pakub turistidele nauditavamaid elamusi liibi kontakti kohalike elanikega, suuremat
arusaamist kohalikust kultuurist, sotsiaalsetest ja keskkonnakaitse ktrsimustes; r minimeerib negatiivsed maj anduslikud-, sotsiaalsed- j a keskkonnam6jud;
r on kultuuriliselt tundlik, tekitab austust turistide ja v66rusiajate vahel, loob kohalikku
uhkust ja usaldust.
7.2. Vastutus sise- ja viilisruumi ees
Tirrismisektori keskkonnavasrutus on eriline - siin on pohjust riiiikida sise- ja vdlisruumist.
Vdlisruumh6lmab sedavdliskeskkonda,midame eioma jamilleuleme eiotsusta. Vdlisruumi
kuuluvad loodus, kultuur ja sotsiaalsed keskkonnad, kus vastutavad teised reeglistike ning
kditumise eest. Vastutus, mida ma pean jagama ning milles teistega kokkuleppeni joudma.
'6lisruum on tdhtis reisijate reisisihtkohtade valikul ning hindade kehtestamisel. Ka teistei
tegevusvaldkondadel, kohalikel elanikel, huvigruppidel ja asjalistel on oma arvamus
vdlisruumi kohta ning oma huvi seda kasutada.
27

3.
Tirrismiasjalised on k6ik
asjaosalised (riksikisikud, grupid
v6i organisatsioonid), kes
mojutavad ja keda mojutavad
turismivaldkonna otsused jul
voi kes osalevad krlllastuselamuse
protsessis. Peamisteks asjaliste
gruppideks on avalik sektor,
erasektor, mittetulunduslikud
irhingud, kohalik kogukond ja
kiilastajad, sh: . kesk- ja omavalitsused; . tileriigilisedjaregionaalsed
turismi- ja tooandjate
organisatsioonid;
. kolmas sektor, sh
keskkonnakaitse ja teised
organisatsioonid;
. turismi- ja teiste teenuste
pakkujad;
. turistid,kiilastajad,
elanikud;
. meedia;
. akadeemilised
institutsioonid ja muud
uurimisasutused.
Tourest 2008 messil Energia talu peremees
Aivar Siim ja tegevjuht Merle Adams
Siseruum on keskkonnavastu-tus
selle tegeuse i.ile mingis ruLlmis,
mis kuulub mingile iiLksikule organisatsioonile. See vastutus holmab tootmisvahendeid ja
toodangut, mille trle ettev6ttel voi organisatsioonil on otsustamis6igus. See keskkonnavas-tutus
kehtib sisseostu, tootmise ja mttrmise kohta. Samasuguseid noudeid saab esitada va-rustajatele,
partneritele ja personalile.
Turism on kompleksne paljusid valdkondi haarav ja paljusid asjalisi puudutav ndhtus.
Vdlisruumi uhine vastutuse teadr,.ustamine ja realiseerimine on aegan6udev. See protsess
puudutab mitmeid otsuselangetajaid ja erinevaid piider,ust noudvaid valdkondi. Klient aga
vddrtustab reisi valikul ning selle vdltel kogu tervikut.
7.3. Okomiirgised ja siiiistev turism
Sddstva turismi arendamise iiheks viiljenduseks on okomdrgised - keskkonnas6bralike-le
toodetele erapooletu institutsiooni poolt antavad vabatahtlikkuse alusel taotletavad mdr-gised.
Okomiirgis voimaldab tooteid eristada teistest samaotstarbelistest, kuid keskkonnale
suuremat kahjulikku moju avaldavatest toodetest.
Eestis toimivad jiirgmised okomdrgistamise si.isteemid:
. Roheline Voti
28

4.
. EHE
. PanParks
Roheline V6ti on majutusettev6tetele m6eldud rahvusvaheline keskkonnamiirgis. Rohelise
v6tme n6uded h6lmavad 12 peatiikki:
1. keskkonnajuhtimine
2. personali kaasamine
3. kiilastajate informeerimine
4. vesi
5. pesemis- ja koristustricid
6. jil?itmed
7. energia
8. toiduained
9. siseruumide 6hk
10. ettev6ttele kuuluvad pargid ja parkimisplatsid
I 1. rohelised tegelused
12. administreerimine
Lahemalt vdib sellest lugeda http://wwwvisitestonia.com/green
EHE on <jkoturismi kvaliteedimiirgis loodus- ja kultuuriturismi toodetele. K6ik
turismiettev6tted, kes soovivad m6nele oma tootele taotleda EHE-mdrki, peavad vastama
kuuele ii{disele n6udele:
. turismiettev6te pakub loodus- jalvoi kultuuripiirandiga seotud elamusi; . ettev6ttetegevustiseloomustabhoolitsuslooduseeest,keskkonnan6uetegaarvestamine,
kiiLlalislahkus, k6rge elamuskvaliteet ja ptiiid selle pideva parendamise suunas; . ettev6te on registreeritud ja tegutseb Eestis; . ettev6te tunneb ja jiirgib Eesti seadusi ja tegewst puudutavaid voimalikke
ettekirjutusi;
. vfiemalt iiLks inimene ettevottest on liibinud koolituse "Eesti okoturism ja EHE-mrirgis'l
kogu personal oskab liihidalt selgitada EHE-miirgi olemust; . ettev6te kohandab EHE-tooteid rimbritseva keskkonnaga parimal v6imalikul moel.
EHE-miirgise m66dupuud ehk kriteeriumid on: . sihtkoha talwuspiiridega arveslamine
. kohaliku majanduse toetamine
. tegevusekeskkonnas6bralikkuse tagamine
. loodus- ja kultuuripiirandi kaitse aktiirme toetamine
. suunatus avastamisr66mule, teadmistele ja respektile
. kvaliteet ja turvalisus
Loe ldhemalt http://www.ecotourism.ee
PAN Parks <ikomiirgisega mdrgistatakse Euroopa rahvusparke ja seal tegutsevaid
turismiettev6tteid. 2008 mdrtsikuu seisuga on Euroopas l0 rahvusparki, mis on liibinud
hindamise ja saanud vastava sertifikaadi. Eestist sobib oma iseloomu ja nditajate pooles
PAN Parks v6rgustikku Soomaa rahvuspark. 2007 a siigisest on siindinud otsus taotleda
sertifikaati.
Loe liihemalt http://www.panparl6.org
29

5.
7.4. Sihtkoha analiiiis
Sihtkoha analiiiis annab ettev6ttele iilevaate piirkonna loodus- ja kultuurivddrtustest.
Koos oma teger,'use, piirkonna ressurssisikute ja muu looduskasutuse kirjeldusega annab
anahhiis aluse nii tootearenduseks kui vddrtuste sdilitamiseks. Sihtkoha analtitisi v6ib v6rrel-da
nditeks kaitsekorralduskavadega v6i metsakorralduskavadega, sellised plaanid annavad
tegevusele struktuuri ja v6imaldavad t6husamat ja targemat piirkonna majandamist.
Hdsti koostatud sihtkoha analiiiisi saab kasutada mitmel erineval moel, nditeks:
. juba olemasolevaid turismitooteid saab parendada seeldbi, et kindlustada
piirkonna loodus- ja kultuuriviidrtuste t6epoolest optimaalne kasutamine
erinevates turismitoodetes;
. retki saab sobitada aastaaegadega vastavalt piirkonna loomastikule ja
linnustikule, viies sellega miinimumini igasugused hdirimised, nditeks kevade
esimesed ratsa-retked tehakse teistel radadel kui suvised;
. uuedjaatraktiivsedturismitootedsaabvdljaarendadakasutadessihtkohaanaltiiisi
nimekirja piirkonna vaatamisvddrtustest;
. Iihtsam on korraldada sisekoolitusi, muu hulgas uutele tocitajatele;
. lihtsustab suhtlemist erinevate ametiasutustega ja teiste asjalistega piirkonnas;
. lihtsam on avastada ohtusid nagu teatud kohtade iiLlekasutamine ja loomastiku-linnustiku
hdirimine;
. sihtkohaanaliiiisi loodus- ja kultuurivddrtuste nimekiri on suurepdrane tooriist,
et arendada konkreetset aktiivset loodus- jalvoi kultuurtegevust.
Sihtkoha analiiiisi koostamise sammud EHE-mdrgise
taotlemisel:
. otsusta sihtkoha geograafiline ulatus ja
muretse kaardimaterj al
. kirjelda oma tege"ust sihtkohas
. koosta transpordi aruanne
. teger,rrste aruanne
. nimekirimaaomanikest
. nimekiriloodusvldrtustest
. nimekirikultuurivddrtustest
. kirjelda muud maa- ja looduskasutust
sihtkohas
. kirjelda oma kohalikku
koost<icivorgustikku
. nimeta ja hinda oma teger,'r.rse v6imalikke
negatiivseid m6jusid
Liihemalt saab lugeda http://www.ecotourism.ee
7.5. Turismiettev6tte keskkonna-plaan
Keskkonnaplaani koostamine ettev6ttele ai-
Liina L6oke ja Mehis Luuken tutvus-tasid
messil Vana6ue Puhekeskust
kohaliku toidu kaudu
30

6.
6." &ffiwwi{idtu*W ,ff" bd=
**o'* ry...,
ryJ
. MII $ffi 7,,i
Villased muruniidukid
tab viilja selgitada olulisemad keskkonnaprobleemid ja kinnitab tegewskava ettevdtte nega-tiivse
keskkonnam6ju jiirkjiirguliseks vdhendamiseks.
Tirrismiettev6ttel on rida p6hjusi, miks muuta oma teger,us keskkonnasobralikumaks:
. Keskkonnat<ici teavitab k6rgemast kvaliteedist. Uuringud nditavad, et paljud tarbijad
on n6us maksma suuremat hinda keskkonnamdrgisega toodete ja teenuste eest. . Keskkonnatoo hoiab raha kokku. Keskkonnas6bralikkus ja rikonoomsus langevad
tihti kokku. Uus tehnika tarbib mitmeid kordi vdhem ressurssi ja energiat ning pikas
perspektiMs hoiab kokku tuhandeid kroone.
. Keskkonnatoo tostab elamuste kvaliteeti. Keskkonnainvesteeringud mitte ainult ei
vfienda negatiivset keskkonnamoju, vaid annab ka kiilastajale lisavddrtuse. N?iiteks
elektrimootori kasutamine paadil annab vaiksema paadireisi ja alkiitil-bensiin
mootorsaani paagis vdhem heitgaase.
. Keskkonnatoo parandab tootingimusi. Efektiivsemad ja vaiksemad mootorid, vfiem
kahjulikud kiitted ei paranda vaid kii'lastajate elamusi, sama tdhtis on, et ka ettev6tte
tciotaj ate tookeskkond paraneb.
Keskkon naplaan i koostamine:
1. Reis sihtkohta. Kust tulevad meie kliendid? Kuidas saabuvad nad siia tdna? Kuidas
saaksid nad siia reisida kollektiivselt?
2. Transport sihtkohas. Milliseid soidukeid kasutatakse transpordiks sihtkohas? Kuidas
toimub toidu, varustuse ja muu transport? Kui pikad ja kui tihti on need transpordid?
Kuidas saab transportide keskkonnamoju viihendada?
3. Majutus.
4. Toidu valmistamine ja toitlustamine
5. Majapidamisvahendid ja varustus
31

7.
6. Kemikaalid jaki.itused
7. Klientide informeerimine ja kaasamine
8. Tirrundus ja administratsioon
Ldhemalt http :/hvww.ecotourism.ee
ALLIKAD EHK LISALUGEMIST:
Kohtumispaik - Biosfiiiri kaitseala kogemus maailmas ja Eestis, iseilranis Hiiumaal.
Koostaja Toomas Kokovkin. Uurimiskeskus Arhipelaag, 2004.
Klsiraamat loodusturismi ettev6tjale. Koostaja: SA L6una-Eesti Turism. Tbllinn 2007
Loodus- ja kultuuripuhkus. Kdsiraamat. Koostajad: Aivar Ruukel, Jane Vain. MTU Eesti
Maaturism. Tbllinn, 2002.
Sdilstva turismi tegevusjuhend. Eurohouse. Kuressaare, 2004.
Sdlstva maaturismi arendamisest Eestis. Koostaja Aivar Ruukel.
Pdllumajandusministeerium. Tallinn-Thrtu 1 995
8. KUIDAS SUHELDA MEEDIAGA?
EhaPaas
|6rgnev artikkel on m6eldud eelk6ige kohalike seltside eestvedajatele ja omavalitsuste
inimestele, kes oma tegevLrse kdigus paratamatult suhtlevad meediaga ning peavad kirjuta-ma
pressiteateid, uudisnupukesi.
Juthr tuleb pohit6dedest meedia-ga
suhtlemisel, pressiteate, uudis-loo
ja arvamusloo kirjutamisest.
Miks me oma organisatsioo-nist
meedias peaksime teada
andma, oma tegemistest rddki-ma
v6i seisukohti avaldama? Ega
peagi. Koik sdltub sellest, mis on
meie iihenduse eesmdrk ning
kelle huvides me tegutseme. Kui
tegutsetakse avalikes huvides, ka-sutatakse
omavalitsuse, riiklike
programmide voi Euroopa Liidu
toetusi, siis tuleb oma tegemis-test
ja rahade kasutamisest Lisaks
liikmetele anda teada ka laiema-
Ie avalikkusele. Meedia kaudu
s6numite, teadete, seisukohtade
luhustamine annab meile v6i-maluse
suhelda suurema audi-tooriumiga,
olla liibipaistvam
Kuidas internetis miiiia, Soome niiide 32

8.
EESSoNA. .. .. ..3 srsuKoKKUvoTE .. .. .. .. ..4
r. MTTTETULUNDUSUHToUSE nnx urU ASUTAMINE. .. .. .. .. ..5
z. urU DoKUMENTATSIooN .. .. .. .. ..7
3. SIHTGRUPID JA NENDE IGASAII,IINE. .. .. .. .. .. ..9
3.1. Sihtgrupid.. .. .. .. 9
3.2. Sihtgruppide kaasamine .. .. ..10
4. KUIA ARENGUKAVA KOOSTAMINE - OLULINE
VOIMALUS KASVATADA KOGUKONDLIKKU ARENGUVoTIUET . ..I2
4.1. Arengukava niiidissisukord. .. .. .-13
4.2. Koostamise protsessist .. ..14
4.3. Teavitus ja osalemine .. .. ..15
4.4. Abi arengukava koostamisel.. .. .. .. .. ..16
5. KUIDAS TEHA PROJEKTI?.. .. .. .. .. ..16
5.1. Projekti m6iste .. .. ..16
5.2. Proiekti teekond .. ..17
5.3. Niipuntiited projekti koostamiseks .. .. ..18
5.4. Projekti eesmiirgid, tegevused, indikaatorid. .. .. .. ..2O
5.5. Kulude arvestus .- -. --21
5.6. Projektijuht, projektimeeskond. .. .. .. .-21
5.7. Projekti dokumentatsioon... .. .. ..22
5.8. Kommunikatsioon.. .. .. .. ..23
6. MIS JA MILLEKS ON ARIPT^ERN? . .. .. .. .. ..25
7. SIiASTEV TURTSM .. .. .. ..26
7.1. Mis on siiiistev turism? .. .26
7.2. Vastutus sise- ja viilisruumi ees .. .. .- - 27
7.3. Okomiirgised ja siiiistev turism .. .. .. .28
7.4. Sihtkoha analiiiis .. .3O
7.5. Turismiettev6tte keskkonnaplaan .. .. .30
8. KUIDAS SUHELDAMEEDIAGA? .. .. .. .. .. .32
8.1. Pressiteade .. .. .. .. .34
8.2. Uudis .. .34
8.3. Arvamuslugu .. .. .. - 35
9. TAGASISIDE JA KUSIMUSTIKU KOOSTAMINE .. .36
rO. MOISTED JA LUHENDID .. .. .38
11. KOOSTOopAnTNERID 11ti51p.,q1qlw{Tu KOOSTAMISEL .. .. .39
LISAD .. .4O
2