Eesti loodusturismi klastri strateegia

1. EESTI LOODUSTURISMI KLASTRI STRATEEGIA 2011-2020 Tallinn 2010 1

2. Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. LOODUSTURISMI KLASTER...........................................................................................4 2. LOODUSTURISM KUI TURISMIHARU............................................................................5 2.1. Loodusturismi määratlus............................................................................................................5 2.2. Loodusturismi ressurss Eestis....................................................................................................6 2.3. Loodusturismi infrastrktuur......................................................................................................7 2.4. Eesti kui loodusturismi sihtkoha peateemad............................................................................8 3. TURU ANALÜÜS.............................................................................................................10 3.1. Trendid turismiturul.................................................................................................................10 3.2. Loodusturismi pakkumine........................................................................................................10 3.3. Loodusturismi turu maht ja jaotus..........................................................................................12 3.4. Eesti loodusturismi nõudlus......................................................................................................13 3.4.1. Eesti turismiturg.....................................................................................................................13 3.4.2. Loodusturismi nõudlus sihtturgudel.....................................................................................16 3.5. Kokkuvõte..................................................................................................................................18 4. SWOT, KONKURENTSIEELISED JA EDUTEGURID....................................................20 5. KLASTRI VISIOON JA MISSIOON.................................................................................22 6. KLASTRI LIIKMETE ÜHISED EESMÄRGID..................................................................23 7. KLASTRI PARTNERITE KOMPETENTSID EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS...........25 8. KLASTRI TEGEVUSKAVA..............................................................................................30 LISA 1 KRITEERIUMID UUTELE LIIKMETELE................................................................38 LISA 2 KLASTRIGA LIITUNUD ETTEVÕTTED, ÕPPE- JA TEADUSASUTUSED NING SIDUSORGANISATSIOONID.............................................................................................39 2

3. Sissejuhatus Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel on loodusturismi osa globaalses turismis 10-15% ja kahetlemata on tegemist ühe suurema ning kiirelt arenevama turismi liigiga. Inimkonna keskkonnahoiak on muutumas ja see avaldab otseselt mõju loodus- ja ökoturismi arengule, mille järele on kasvav nõudlus. Eestil on kõik eeldused kujuneda arvestatavaks loodusturismi sihtkohaks. Suurim konkurentsieelis on mitmekesine loodusressurss väikesel territooriumil, mis võimaldab ühe puhkuse vältel tutvuda kogu riigiga ning kogeda sel ajal erinevaid looduskooslusi. Loodustursimi klaster moodustub Eesti territooriumil tegutsevatest loodus- ja aktiivse puhkuse teenuse pakkujatest, õppe- ja teadusasutustest ning teistest turismiga tegelevatest ettevõtetest ja organisatsioonidest. Loodusturismi klaster koondab, arendab ja töötab välja valitud sihtturgudele sobivaid Eesti loodusturismi tooted ja -teenused ning partnerite teadmised ja oskused. Klaster tutvub olukorraga ja valmistab ette võimalikku eksporditegevuse käivitamist sihtriikidesse. Klastri tegevusega on liitunud representatiivne osa Eesti loodusturismi ettevõtetest ja loodusturismi õpetavatest õppe- ja tedusasutustest. Õppe- ja teadusasutuste kaasamisega luuakse toimiv innovatsioonimootor ja koostöövõrgustik. Loodusturismiklastri strateegia peaeesmärk on suurendada loodusturismi teenuste pakkumisest saadavat eksportkäivet viisil, kus majanduslik kasu saavutatakse looduskeskkonda ja kohalike inimeste heaolu säilitades. Peaeesmärgi saavutamiseks sõnastati turu analüüsile tuginevalt alameesmärgid, mille täitmisel Eesti kui loodusturismi sihitkoha maine ning Eesti loodusturismi ettevõtjate toodete ja teenuste tuntus sihtriikides tõuseb oluliselt. Klastri töö tulemusena suureneb ettevõtjate rahvusvaheline konkurentsivõime, mis omakorda suurendab ettevõtete elujõulisust ja kasumit. Välja on töötatud sihtturgudele sobivad tooted ja teenused millega oluliselt mitmekesistatakse Eesti loodusturismi toote valikut. Paranenud on oluliselt klastri liikmete omavaheline koostöö, sh koostöö õppe- ja teadusasutustega. 3

4. 1. Loodusturismi klaster Klastri alguseks võib lugega 2009. aastat kui EAS klastrite arendamise programmi raames loodi ökoturismi klaster. Projekti eesmärgiks oli koondada aktiivsed loodus- ja ökoturismi teenuste pakkujad, vaadata üle kitsaskohad, leida arenguvõimalused ning töötada välja strateegia ja tegevusplaan Eesti ökoturismiklastri edaspidiseks jätkusuutlikuks arenguks. Eelklastri raames tutvuti Rootsi loodusturismi näidetega (sh madalhooaja toodete testimine ja kokkusaamised loodusturismi ettevõtjate esindajatega), töötati välja ökoturismi klastri strateegia ning tegevusplaan edaspidiseks. Toimusid seminarid klastriliikmetele (sh liikmete toodete ja teenuste testimine) ja seminarid välislektorite eestvedamisel. Peale eelklastri projekti lõppu otsustasid liitunud partnerid laiendada klastri tegevusulatust nii, et see hõlmaks kõiki loodusturismiga seotud aspekte. Ökoturismi klastrist sai loodusturismi klaster. Eesti loodusturismi klaster moodustub Eesti territooriumil tegutsevatest loodus- ja aktiivse puhkuse teenuse pakkujatest, õppe- ja teadusasutustest ning teistest turismiga tegelevatest ettevõtetest ja organisatsioonidest. Seisuga 01. jaanuar 2011. oli klastriga liitunud 13 ettevõtet, 11 õppe- ja teadusasutust, RMK, Eesti Looduse Fond, Eesti Spa Liit ja kolm piirkondlikku turismiühendust – Hiiumaa Turismiliit MTÜ, MTÜ Läänemaa Turism ja SA Pärnumaa Turism. Loodusturismi klaster jätkab sihipärast laienemist, lähtudes liikmeskonna suurendamisel klastri poolt sätestatud eesmärkidest ja paika pandud kriteeriumitest uutele liikmetele (vt lisa 1). Loodusturismi klastri tuumiku moodustavad pikaajalised turismiteenuste pakkujad (lisa 2), kes juhinduvad oma tegevuses looduse- ja kultuuripärandi säilitamise ja tutvustamise põhimõttest. Enamik ettevõtteid tegutseb aktiivse puhkuse valdkonnas. Seni on omavahel tehtud ka koostööd toodete pakkumisel, kuid koostöö ei ole olnud planeeritud ja sihipärane. Kaks klastri liiget töötavad ülikoolides õppejõududena, muus osas on koostöö õppe- ja teadusasutustega olnud juhuslik. Klastri liikmed jätkavad ettevõtete vaheliste täiendavate tegevuste planeerimist ja elluviimist. Hetkel on töös järgmised projektid:  Soomaa.com – wilderness uudiskiri loodushuvilistele, fookuses rahvuspargid  City Bike OÜ eestvedamisel Bed & Bike majutusvõrgustiku arendamine  Jalgrattaturismi edendamine koos sotsiaalsete partneritega  2011.a. Diplomitööde juhendamine aktiive puhkuse teemadel 4

5. 2. Loodusturism kui turismiharu 2.1. Loodusturismi määratlus Loodusturism on „looduspiirkondadesse reisimise vorm, kus kesksel kohal on looduse kogemine” (Strasdas, 2001). Ökoturismi töörühm (AGÖT 1995) iseloomustab loodusturismi ütlusega, et „loodusturism osutab turusegmendile, mida eristavaks omaduseks on kaasatus loodusega seotud tegevustesse atraktiivses looduskeskkonnas, eelistatavalt kaitsealadel. See spekter ulatub teadusturismist looduse vaatlemiseni, loodusfotograafiani ning tarbimistegevusteni (kalastamine ja jahilkäik) ning sportimise ja seiklusturismini.” UNWTO1 definitsiooni järgi on loodusturism turismi vorm, mis põhineb looduse vaatlemisel ja väärtustamisel. Loodusturismi põhjalikumaks iseloomustamiseks tuleb eristada loodusturismi laiemas tähenduses ja loodusturismi kitsamas tähenduses (tabel 1). Loodusturism kitsamas tähenduses hõlmab endas kindlate loodusobjektide (näit. lindude, taimede, kaitsealade) vaatlemiseks ja/või pildistamiseks korraldatavaid tuure. Tabel 1. Loodusturismi nõudluse ja pakkumise struktuur Loodusturism laiemas tähenduses Segmendid, mis on kombineeritud loodusturismiga Loodusturism kitsamas tähenduses Keskendub looduse kogemisele kaitsealadel Loodusturism laiemas tähenduses Keskendub tegevustele Objektipõhine Uurimine/nauding Objektipõhine Jälgimine/tegevus Maastikupõhine Looduskeskkonnas - Loomaaedade külastamine - Lõõgastavad tegevused looduses - Golfi mängimine - Vabaõhuüritused - Loodusloomuuseumid - Telkimine - Välispordiüritused (nt maraton) - Uisutamine - Aia/pargiturism - Puhkus talus - Geopargid - Temaatilised marsruudid - Ulukite kaitseala/ pargi külastamine - Kaitsealade infokeskuste külastamine - Loodusrajad - Looduslike toodete nautimine - Geoloogilised marsruudid - Soo/ märgala matkarajad - Linnuvaatlus - Looduse jälgimine - Aktiivne looduse kogemine jalgsi, jalg- rattal, hobusel või vees - Metsiku looduse kogemine - Aktiivne maastikukaitse Spordialad looduses: Matkamine (i.k. hiking) Kanuumatk, sõudmine Purjetamine, surfamine Kepikõnd Ujumine Sukeldumine Õhupallisõit, purilendamine Käimine (i.k.walking) Kalastamine Jahilkäik Seikluslaagrid Allikas: BTE, dwif, Eberswalde Rakendusteaduste Ülikool, 2007, uuring „Saksamaa elanike loodussuunitlusega välisreiside iseloomustus ja Eesti potentsiaal Saksamaa loodushuviliste turistide sihtkohana“. 1 UNWTO – United Nations World Tourism Organization 5

6. Laiemas tähenduses hõlmab looduspõhine turism (inglise keeles nature based tourism) kogu turismi, mille ressursiks on loodus, nt. orienteerumismängud, jahi- ja kalaturism ja osa aktiivpuhkusest. Aktiivpuhkust looduses saab käsitleda loodusturismi osana siis, kui on tegemist turismitoodetega, milles loodus on väärtustatud. Lisaks on oluline, et looduspõhist turismi ei võrdsustataks ökoturismiga, mis nõuab täiendavat säästlikku lähenemisviisi. Strasdas (2001) leiab, et loodusturismi ja ökoturismi vaheline erinevus seisneb kokkuvõtlikult järgmises: loodusturism puudutab kindlat turistide segmenti ning kindlat tootekorraldust – see on looduspiirkondadesse reisimise vorm, mille keskmes on looduse kogemine. Ökoturismi keskmes on aga turismi säästev areng, mis eeldab majanduslike, sotsiaalsete ja ökoloogiliste põhieesmärkide omavahelist kooskõlastamist. 2.2. Loodusturismi ressurss Eestis Eesti loodusturismi ressursiks on inimeste väikesest asustustihedusest tulenev loodusrikkus. Eesti 45 227 ruutkilomeetril on säilinud nii loodusmetsi, ulatuslikke soostikke kui ka mitmesaja aasta vältel traditsiooniliste maakasutusviiside mõjul tekkinud liigirikkaid poollooduslikke rohumaid nagu ranna-, luha- ja puisniite. Nii maastike varieeruvus kui ka soodne biogeograafiline asend on aluseks Eesti looduslike ja poollooduslike koosluste kõrgele looduskaitselisele väärtusele ja seetõttu leidub siin mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike. Võrreldes teiste põhja poole jäävate aladega on Eesti taimestiku ja loomastiku mitmekesisus üks maailma suuremaid. Eriti liigirikkad taimestiku osas on Eesti poollooduslikud rohumaad: puisniidud ja loopealsed. Mitmekesisust loovad ka asend mere ääres (s.h. pikk ja käänuline rannajoon ) ja kahe biogeograafilise regiooni (boreaalsete ja hemiboreaalsete metsade) piirialal ning geoloogilise aluspõhja vaheldusrikkus (liivakivi Lõuna- Eestis ning lubjakivi Lääne- ja Põhja-Eestis). Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000 – 45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 24 000 liigi esinemine. Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ligi 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Loodusturismi seisukohalt olulise liigirikkuse moodustavad metsad, poollooduslikud kooslused, sood, rannajoon, järved-jõed, loomastik, taimestik ja linnustik ning rahvuspargid. 1. Metsad. Üle poole Eesti maismaast (Aastaraamat Mets 2002 andmetel 51,5%) on kaetud metsamaaga. Eesti metsade kogupindalast on erineva looduskaitselise režiimiga kaitse all rohkem kui 20%. Omakorda umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. 2. Poollooduslikud kooslused. Eestis on suhteliselt rohkesti säilinud haruldasi poollooduslikke e. pärandkooslusi – puis-, luha- ja rannaniite, loopealseid ning teisi looduslikke rohumaid, mis on eriti liigirikkad taimestiku osas. Natura 2000 aladel on poollooduslikke kooslusi rohkem kui 50 000 hektarit. 3. Sood. Sood moodustavad olulise osa meie loodusmaastikest. Eestis on soodega kaetud umbes 20% 6

7. maismaast, sellest 40% on rabade all. Hetkel on Eestis kaitse all ligikaudu 18% soode pindalast. 4. Rannajoon. Eestil on 3800 km pikkune liigendatud rannajoon, 1500 saart. Eesti rannajoone pikkus ja sisevete võrk on pindala, rahvaarvu ja asustustihedust arvestades enamiku Euroopa riikidega võrreldes märkimisväärselt suur. Seni valdavalt looduslikus seisundis rannik on siiani meie suurimaid rahvuslikke rikkusi. Rannikualade hulka loetakse ka väikesaared. 5. Järved ja jõed. Eestis on 1150 järve, sealjures kaks suurjärve: Võrtsjärv ja Peipsi. Eestis on 7300 jõge, kuid enamus neist on väikesed, üle 100 km pikkusi jõgesid on 10. Samas on Eesti jõed säilitanud kohati veel looduslikku ilmet ja elustikku. Mitmetel jõgedel on säilinud atraktiivsed üleujutusalad lamminiitude ja vanajõgedega. 6. Loomad. Eestis on veel säilinud elujõulised suurkiskjate populatsioonid, mis annab tunnistust looduslike koosluste suurest ökoloogilisest potentsiaalist. Eestis on viimaste loenduste kohaselt 600 karu, 800 ilvest, 200 hunti ja 12 000 põtra. 7. Taimestik. Eestis on 1500 liiki taimi. Eesti looduses leidub 36 liiki orhideelisi ehk käpalisi, mis on mitme liigi võrra enam kui näiteks naabermaades Soomes ja Lätis. Orhideesid leidub kõikides Eesti maakondades, kuid lubjalembuse tõttu on kõige liigirohkemad Lääne-Eesti ja lääne saared. 8. Linnud. Eesti asub arktiliste veelindude Ida-Atlandi rändetee sõlmpunktis. Eestit peetakse Euroopa kontekstis väga heaks linnuvaatlusmaaks – Hispaania kõrval on Eesti praktiliselt ainuke Euroopa riik, kus hiliskevadise 7-10 päevase linnuvaatlusreisi jooksul kohatakse regulaarselt üle 200 liigi linde. Eestis on loendatud 370 linnuliiki, neist 225 liiki pesitsemas. 9. Rahvuspargid. Eesti looduskaitset loetakse 100 aasta vanuseks. 2010. aasta seisuga on Eestis 5 rahvusparki, 129 looduskaitseala, 149 maastikukaitseala, 343 hoiuala ning 117 uuendamata eeskirjadega kaitseala, lisaks 548 kaitsealust parki ja puistut. Kokku on kaitstavate aladega kaetud 18 % Eesti maismaa pindalast ja 31% veealast (see hõlmab nii Läänemerd kui ka järvesid). Kokku on 1. jaanuari 2009. aasta seisuga Eestis 3442 pindalalist kaitstavat loodusobjekti. Loodusturimi arengu seisukohalt on väga oluline, et kõik eelpoolloetletu paikneb territoriaalselt kompaktselt – territoorium on väike ja vahemaad lühikesed, kõiki neid kooslusi on võimalik kogeda ühe puhkusereisi vältel. Loodusturismi arengut toetab veel hajaasustus ja hea infrastruktuur. 2.3. Loodusturismi infrastrktuur Loodusturismi infrastruktuuri alla kuuluvad peamiselt külastuskeskused, infokeskused, -kioskid, -viidad ja – tahvlid ning loodusrajad ning muud rajatised – laudteed ja vaatetornid. Neid on rajatud kõikjale üle Eesti, aga suhteliselt väike osa neist on aktiivses turismikäibes. Sedalaadi rajatiste rohkus on kaasa aidanud sellele, et Eestile on tekkimas üldiselt hea loodusturismimaa maine. Ainuüksi RMK võrgus on tähistatud ja loodusesse märgitud 96 matkarada, 76 õpperada ja 16 rattarada üle Eesti, kuhu tehakse aastas üle 800 tuhande külastuse. Samas on suur osa rajatistest (va. RMK haldatavad) erinevas lagunemisjärgus ja ei vasta enam loodusturismifirmade kvaliteedinõuetele, samuti ei paikne paljud rajatised aktiivselt külastatavates loodusturismipiirkondades. 7

8. Eesti loodusturismi infrastruktuur on suhteliselt hästi arenenud, aga arendamine on olnud ebaühtlane ja koordineerimata. Majanduslanguse ajal on rajatiste töökorras hoidmisega seotud probleemid veelgi suurenenud. Keskkonnaametil on plaanis koostada regionaalsed külastuskorralduskavad. Külastuskorralduskava koostamise käigus vaadatakse üle nii kaitsealustele objektidele kui ka neist väljaspoole regiooni territooriumile rajatud külastuskorralduslik ja loodusturismile orienteeritud infrastruktuur ning optimeeritakse külastuskorralduslik infra kaitsealustel objektidel piirkonna loodusturismi, looduskaitse ja loodushariduse vajadustest lähtuvalt tervikuna. Lisaks on Eestis tarvis optimeerida loodusturismi infrastruktuur erinevate osapoolte (turismi, loodushariduse ja looduskaitse) vajadustest lähtuvalt. Probleemiks on jätkuvalt ka Eesti loodusradade jätkusuutlik hooldamine ja nendega seotud andmete haldamine. Loodusturismi infrastruktuuri rajamist on peamiselt Euroopa Liidu fondidest ja projektipõhiselt rahastanud sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), Riigimetsa Majandamise Keskus riigimetsa majandamisest teenitava metsatulu arvelt ning ka mitmed välismaised vabaühenduste tegevust toetavad fondid. Teadmata on loodusturismi ettevõtjate teenuste ja toodete baseerumine kaitsealadel ja erinevate infrastruktuuride kasutuse määr ning huvid. See on vajalik kaaardistada, et paremini jaotada ressursse ning arendada infrastruktuure seal, kus neile on suurem kasutus. Vajalik on suurem koostöö turismiasjaliste, keskkonnaameti ja RMK vahel, et paremini kasutada loodusressursse riigi maadel ja kaitsealadel ning siduda need toodetesse ja pakettidesse. 2.4. Eesti kui loodusturismi sihtkoha peateemad Lähtudes loodusressurssidest, olemasolevast infrastruktuurist, tootepakkumistest ning loodusturismi trendidest maailmas määratleti Eesti loodusturismi toote jaoks kolm peamist teemat, mis katavad suurema ja olulisema osa Eesti loodusturismi pakkumise võimalustest ning millele keskendutakse edaspidi Eesti loodusturismitoodete arendamisel: nendeks on loodusvaatlused, kaitsealad (s.h. rahvuspargid) ning veeturism. Loodusvaatlused Eestil on head eeldused pakkuda küllaltki mitmekesiseid loodusvaatlusega seotud turismitooteid. Eestil on juba praeguseks kujunenud hea maine linnuturismimaana. Suurem osa linnuturistidest külastab Eestit aprillis või mais, mil suur osa põhjapoolsetest läbiränduritest on veel siin, kuid samal ajal on saabunud ka suurem osa Eestis pesitsevatest rändlindudest. Nädalasel või veidi pikemal linnureisil näevad linnugrupid 180 – 200 linnuliiki, vahel ka üle selle. Heas seisundis looduslikud ja poollooduslikud kooslused tõmbavad ligi ka botaanika- ja entomoloogiahuvilisi. Eestis säilinud arvukad imetajate populatsioonid loovad head võimalused loomavaatlusteks. 8

9. Väikesed vahemaad ja kiiresti vahelduvad loodusmaastikud on eelduseks ülevaatlike ja kõigile sobivate loodustuuride korraldamiseks. Eestis on suurepärased võimalused ka suurkiskjate vaatlemiseks: hundijälgede safari (Eesti territooriumil on sama arvukus hunte kui kogu Rootsis) ja karuvaatlus varasuvel, hülgevaatlus Lääne-Eestis. Eestis on inimesed harjunud elama metsloomadega kõrvuti, on säilinud side looduse ja tänapäevase elu vahel, mida pole suures enamuses Euroopast. Kaitsealad, s.h. rahvuspargid Eestis on 5 rahvusparki, 129 looduskaitseala, 149 maastikukaitseala, 343 hoiuala ning 117 uuendamata eeskirjadega kaitseal, lisaks 548 kaitsealust parki ja puistut. Ühtekokku katavad kaitsealad ligi 18 % Eesti maismaapindalast. Suur osa loodushariduse ja –turismi infrastruktuurist paikneb just kaitsealadel, mistõttu ka Eesti loodusega tutvuma tulnud turistid liiguvad peamiselt kaitsealalt kaitsealale. Vahel on turistidel spetsiifilisem huvi elupaigatüüpide vastu, mis on nende kodumaal haruldased või puuduvad hoopis – näiteks loopealsed, puisniidud, luhaniidud, rabad jne. Osa loodus- ja turismiväärtusega paiku asetseb ka väljaspool kaitsealasid. Veeturism Eesti on veerikas maa. Vesi on oluline sõnum Eesti kui loodusturismi sihtkoha turundamisel ja eeldus elamuslike loodusturismi toodete arendamisel. Vett leidub Eestis väga erineval moel - soolase mereveena, mageda järve- ja jõeveena, kargete allikatena, pehmete rabalaugastena, tervistava mineraalveena, talvel lume ja jääna. Omapärase loodusnähtusena esineb karst, mis eriti meelikütkestavana näitab end tulvavete ajal Tuhala nõiakaevuna. Tulvavetega seondub ka igakevadine üleujutus Soomaal, mis on saanud nimetuse "viies aastaaeg“. Regulaarsed laiaulatuslikud üleujutused on iseloomulikud ka Emajõele ning tema lisajõgedele ja Kasarile. Eestlaste elulaad on veekeskkonnaga tihedalt kokku kasvanud, seda alates me alade asustamisest kiviajal, mil peamiseks elatiseks koriluse ja küttimise kõrval oli kalastus. Meritsi ning jõgesid ja järvesid pidi kulgevad veeteed on olnud olulised suhtlemisel ja kaubanduses nii Eestimaa eri osade vahel kui ka välismaailmaga. Nii ajaloos kui tänapäeval on oluline roll jää- ja lumeteedel. Veega seonduv loodusturism loob suurepärased võimalused veega seotud elustiku vaatlemiseks, vee-ja rannakultuuripärandiga tutvumiseks ning aktiivseteks harrastusteks veekeskkonnas läbi aastaaegade. Tänu Eesti seadustele (igameheõigus) on Eesti veekogud ja rannajoon ligipääsetavad. See võimaldab nautida veeturismi, puuduvad suletud/tasulised rannad ja piiratud kallasrajad looduskaunite kohtade ääres. 9

10. 3. Turu analüüs 3.1. Trendid turismiturul Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) ja Euroopa Turismikomisjoni (ETC) raportitest võib välja tuua järgmised peamised trendid turismis:  UNWTO esialgsetel andmetel oli 2010.a. jaanuarist augustini ööbimisega välisreiside arv kogu maailmas 642 miljonit. See on 7% ehk 40 miljoni võrra rohkem kui 2009.a. samal perioodil  Reisimine Kesk- ja Ida-Euroopasse kasvas 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes 3,6%;  2011.a. on oodata maailma turismis veidi väiksemat kasvu – 4-5% – ehk sama palju, kui on olnud pikaajaline keskmine kasvutrend;  Eurooplaste puhkusereiside seas moodustavad tegevuste harrastajad (sh loodusturism) 17%.  UNWTO andmetel on loodusturismi osa globaalses turismis 10-15%.  Inimkonna keskkonnahoiak on muutumas ja see avaldab otseselt mõju loodus- ja ökoturismi arengule, mille järele ETC2 raporti kohaselt, on kasvav nõudlus.  20% maailma turismiturust moodustavad noored vanuses 16-35 aastat. See on ka üks kõige kiiremini kasvavaid kliendi segmente. See segment on enim huvitatud aktiivse puhkuse toodetest.  Reiside kestvuse osas on kaks trendi:  Reisid on muutunud lühemaks ja toimuvad aastaringselt. Aastas tehakse mitu lühemat reisi.  Ajaliselt pikalt kestvad reisid (nn „once in the lifetime“ reisid), mille oluline komponent on enese proovile panemine. Siia kuuluvad ajaliselt pikad walking ja rattamatkad, kokandus- ja maalimiskursused, mitmete kaugete sihtkohtade külastamine ühe reisi vältel jms.  Kasvavad on reisid väljaspool suvehooaega ja sellega ka nõudlus hooajaväliste toodete järele.  Loodus- ja kultuuriturism lähenevad.  Nõudlus aktiivse puhkuse teenuste järele kasvab  Seminariturismi lisandumine loodusturismile 3.2. Loodusturismi pakkumine OÜ Consumetric viis 2008. aastal EASi tellimusel läbi uuringu „Eesti loodusturismi pakkumine“. Uuringu sihtrühmaks olid loodusturismi toodete pakkujad Eestis, sh ettevõtted, MTÜ-d, FIE-d, kes pakkusid tooteid vähemalt ühes loodusturismi valdkonnas3 . Uuringu andmetel oli aastal 2008. Eestis ligikaudu 500 loodusturismiga tegelevat organisatsiooni ja ettevõtet. Uuringus osales neist 45%. 2 European Travel Commission raport European Tourism 2010 – Trends and Prospects, (Q3/2010) 3 Valdkonnad olid: loodusvaatlus, matkad maismaal (v.a. talimatkad), matkad veekogudel, talimatkad, jahindus, kalastamine, aktiivne puhkus (sh seiklus-,ekstreem-ja sporditurism) maismaal, veekogudel ja õhus 10

11. Eelpoodud tuuringu kohaselt on loodusturismiga tegelejatest:  34% „looduse spetsialistid’ ehk need, kes pakuvad kitsamas tähenduses loodusturismi tooteid (nt loodusvaatlus), kuid ei paku aktiivse puhkuse tooteid.  42% „aktiivse puhkuse spetsialistid’“– ehk need, kes pakuvad aktiivse puhkuse tooteid, kuid mitte kitsamas tähenduses loodusturismi tooteid  24% on ‘hübriidid“ ehk need kes pakuvad nii kitsamas tähenduses loodusturismi kui looduses asetleidvaid aktiivse puhkuse tooteid. Erinevate uuringute tulemused viitavad sellele, et looduses puhkamine on sageli kombineeritud teiste puhkusemotiivide ja tegevustega nagu lõõgastuspuhkus (relaxation holiday), rannapuhkus (beach holiday), elamuspuhkus (experience holiday) ning aktiivne puhkus (active holiday). Sarnaselt on loodusturism käsitletav ka Eestis, kus looduspuhkus on sageli kombineeritud aktiivse puhkuse ja elamuspuhkusega. Uuringust selgus ka, et Eesti loodusturimi ettevõtted on valdavalt mikroettevõtted: 41% vastanutest annab tööd kuni 1-le inimesele, 34% kahele kuni viiele inimesele. Kõrge on osalise tööajaga (sh hooajaliste) töötajate osakaal (63% vastanutest), keskmiselt oli vastanutel iga täisajaga töötaja kohta 1,44 osalise tööajaga töötajat. Töötajad ehk inimressurss on loodusturismi pakkujate arvates ka enim puudu jääv ressurss (43%). Loodusturismi sektoris on suhteliselt levinud allhankijate kasutamine: 61% vastanutest väitsid end kasutavat allhankijaid. See osaliselt seletab ka seda, miks ettevõtes on vähe töötajad, enamus teenuseid ostetakse allhanke korras sisse. Tootevalik on loodusturismi ettevõtjatel järgmine:  Aktiivse puhkuse tooted maismaal (59%). Seal hulgas on enim pakutavad maastikumängud ja orienteerumine.  Matkad maismaal va. talvematkad (56%). Maismaamatkadest pakutakse enim jalgsimatku metsas ja -rabas ning jalgrattamatku.  Loodusvaatlus (49%). Seal hulgas pakutakse enim maastikuvaatlust (70%.) Ligemale pooled vastanuist pakuvad ka linnuvaatlust, taimevaatlust ja loomavaatlust.  Matkad veekogudel (41%). Seal hulgas on pakutakse enim kanuumatku ja paadimatku. Enamik ehk 70% vastanuist teenindab aastas kuni 1000 klienti. Seal hulgas 29%-l küündib klientide arv 150- ni. Käive jääb 57%-l alla miljoni krooni aastas, seal hulgas jääb 33%-l käive 1-250 000 EEK-i vahele. Käive ja ka teenidatavate klientide arv sõltub hooajast - Eesti loodusturismi toode on tugevalt hooajaline, keskendudes peamiselt suvisele perioodile maist septembri lõpuni ning mõningal määral ka talvehooajale detsembrist märtsini. Loodusturismi sektor on tugevalt orienteeritud siseturistile – siseturistide osakaal loodusturismi pakkujate külastajatest on 78%, välisturistide osakaal 22%. Välisturistide osakaal on kõrgeim ‘looduse spetsialistide’ seas (33%), madalaim ‘hübriidide’ seas (14%). Välisturistide osakaal oli pöördvõrdelises seoses külastajate arvuga, st suurematel pakkujatel oli madalam välisturistide osakaal. Loodusturismi pakkujate olulisemateks välisturgudeks on tänasel päeval (tähtsuse järjekorras) Soome, Saksamaa, Läti ja Rootsi. 11

12. Eesti loodusturismi pakkumine põhineb suures osas ühepäevaste toodete pakkumisel. Loodusvaatlustega seotud toodetele spetsialiseerunud firmasid, kes on orienteeritud välisturule, on väga vähe: Estonian Nature Tours, NatourEst, Estland Reisen jt. Uuring ei anna siiski selget ülevaadet loodusturismi mahust, analüüs peaks ilmselt olema pigem tootepõhine ning oluline on ka vastamata jätnud 55% andmed ning nende analüüs. 3.3. Loodusturismi turu maht ja jaotus Vastavalt Consumetric OÜ uuringule „Eesti loodusturismi pakkumine,“ on Eestis u. 250 loodusturismi aktiivselt pakkuvat ettevõtet. Eelpooltoodud uuringu väitel kasutab 61% loodusturismi ettevõtetest loodusturismi pakkumisel alltöövõttu ehk siis ostab teenuse sisse loodusturismile spetsialiseerunud ettevõtetelt. Seega neid, kes ise töötavad välja loodusturismi tooteid ja neid kas siis ise või läbi vahendajate müüvad, on u 150. Sama uuring toob ära loodusturismi ettevõtete käibe vahemikud ja ettevõtete protsentuaalse jagunemise neisse vahemikesse. Tuginedes neile andmetele ning täiendavalt klastri liikmete infole, on arvutuslik käive Eesti loodusturismist 8,6 miljonit eurot aastas, seal hulgas käive välisturismist 1,9 miljonit eurot aastas (tabel 2). Tabel 2. Loodusturismi käive Eestis ja prognoos aastani 2015. * Loodusturismi toode toob siia turiste, kes lisaks loodusturismi toodetele tarbivad ka muid teenuseid nagu majutus, toitlustus, muuseumid, ostud jne. Andes sellega tulu ettevõtlusele ning võimaldades luua uusi töökohti. Allikas: Consumetric OÜ uuring „Eesti loodusturismi pakkumine“, loodusturismi ettevõtted Tabelis toodud käive on loodusturismiga põhitegevusena tegelevate ettevõtete tulu loodusturismi toodete müügist. Sinna hulka ei ole arvestatud nende ettevõtete käivet, kes pakuvad mõne tunniseid loodusturismi pakette ja kelle põhitegevus ei ole loodusturism. Loodusturismis, nagu ka teiste turismiliikide puhul, kehtib mastaabiefekt – loodusturismi paketi ostnud külastaja tarbib Eestis ka muid teenuseid nagu toitlustus, muuseumide ja näituste külastamine, ostud, aktiivse puhkuse teenused, ekskursioonid linnas jms, jättes sellega riiki oluliselt rohkem raha kui loodusturismi paketi müügist saadav. Tabelis 1 on toodud arvustuslik mastaabiefekti tulu ja selle prognoos aastani 2015. 12 EUR 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Loodusturismi kogukäive 8 700 000 10 000 000 11 600 000 13 200 000 15 200 000 17 500 000 20 200 000 Sh käive välisturismist 1 906 000 2 300 000 2 800 000 3 300 000 3 900 000 5 000 000 5 200 000 Mastaabiefekt* 18 270 000 21 000 000 24 000 000 28 000 000 32 000 000 37 000 000 42 000 000 Prognoos

13. Klastri liikmete prognooside kohaselt kasvab käive loodusturismist keskmiselt 10-15% aastas, seal hulgas käive välisturismist keskmiselt 20-25% aastas. Ettevõtted leiavad, et loodusturismi turg kasvab järgnevatel aastatel peamiselt välisturu kasvu arvelt. Selgitamaks välja klastri liikmete osatähtusust loodusturismi turul (käibe põhjal), viis klaster läbi küsitluse liikmete seas. Küsitlusest selgus, et 12. klastri liikme turuosa moodustab 40% kogu loodusturismi turust. Ülejäänud 230 loodusturismi ettevõtjad jagavad omavahel 60% turust (joonis 1). See tähendab, et loodusturismi klastris on esindatud pea kõik Eestis suuremad pakkujad. Joonis 1. Klastri liikmete osatähtsus loodusturismi turul. Allikas: Eesti loodusturismi klastri küsitlus ettevõtete seas Klastri liikmete andmetel on üle poole loodusturismi tooteid (sh aktiivne puhkus ja muud kombineeritud puhkuse vormid) tarbivatest välismaalastest ostavad ühepäevase paketi linnadest väljapoole. Ligikaudu 30% tuleb 2-3 päevaks ning 10% nädalaks ja enam. Keskmiselt kulutab välismaalane ühepäevasele paketile 35 EUR-i, kahe kuni kolmepäevasele 120 EUR-i ja pikemalt kestvatele pakettidele keskmiselt 350 EUR-i inimese kohta. Klastri liikmete hinnangul on oluline välisturule välja töötada sobivaid uusi tooteid, mis:  pikendavad hooaega  toovad uusi väliskülastajaid ja seega suurendavad külastajate arvu  suurendavad välisturismist saadavat käivet  pikendavad välisturistide Eestis viimise kestust ehk siis suurendavad mitmepäevaste pakettide osatähtsust. 3.4. Eesti loodusturismi nõudlus 3.4.1. Eesti turismiturg 13 Ülejäänud loodusturismi ettevõtjad 58% Klastri liikmed 42%

14. Loodusturismist mahust ligi pool on ühepäevased matkad, mis tehakse suurematest linnadest ja sealjuures ei ööbita sihtkohas vaid naastakse tagasi linna. Üheks klastri tegevuse eesmärgiks on suurendada mitmepäevasste matkade osatähtsus koguturu mahust , suurendades sellega ka majutusi ja ööbimisi maapiirkondades. Oluline on analüüsida majutusi ja ööbimisi Tallinnas ja Tartus ning maapiirkondades, et hinnata välismaalaste valmisolekut reisid Eesti siseselt väljapoole Tallinnat ja Tartut, saada ülevaade Eestis peatuvate välismaalaste struktuurist ning saada ülevaade Eestis peatumise kestusest. 2009. aastal majutus Eestis 2,14 miljonit külastajat, seal hulgas välismaalasi 1,38 miljonit. Võrreldes 2008. aastaga vähenesid kogumajutused 10% ja välismaalaste majutused 5%. 2010. aastal on majutuste arv taas kasvanud ning saavutamas 2008. aasta taset - 2010. aasta kümne kuuga, võrreldes 2009. aasta sama perioodiga, on kogumajutused kasvanud 11% ning välismaalaste majutused 12%. Samas on vähenenud majutuse öö maksumus, mis jätab külastajale enim ressursse kulutamiseks muudele teenustele sh loodusturismi teenused. Majutused Top 6st riigist – Eesti, Läti, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Venemaa moodustavad 90% kogumajutatutest. Need on ka nii Eesti kui loodusturismi tähtsamad turud. 2009. aastal moodustasid kogu majutatutest 36% on eestlased ja 35% soomlased (joonis 2). Võrreldes 2008. aastaga vähenesid 2009. aastal kõige enam eestlaste (-20%), sakslaste (-17%), lätlaste (-13%), ja rootslaste (-11%) majutused. Venelaste majutused kasvasid 16%. Venelaste majutuste kasv jätkub ka 2010. aastal - kümne kuuga on Eestis majutunud 47% enam venelasi kui samal perioodil aasta varem, näidates sellega suurimat kasvu rahvuste lõikes. Kasvanud on ka muud rahvused - soomlased (+12%), sakslased (+9%), rootslased (+4%), lätlased (+3%). Absoluutarvudes on siiski kõige enam kasvanud Eestis majutunud soomlaste hulk, 2010. aastal majutus Eestis 75 tuhat soomlast enam kui aasta varem samal perioodil. Samas on soomlaste osatähtsus majutatute struktuuris jäänud samaks, kuid eestlaste osatähtsus on langenud 34%-ni. Kasvanud on venelaste osatähtsus ning langenud rootslaste osatähtsus. Joonis 2. Majutuste struktuur kogu Eestis 2009. aastal. 14 Läti 3% Rootsi 4% Saksamaa 4% Venemaa 4% Muud rahvused 15% Soome 35% Eesti 35%

15. Allikas: Statistikaamet Statistikaameti majutusstatistika kohaselt tehti 2009. aastal 41% majutustest väljapool Tallinnat ja Tartut. Võrreldes 2008. aastaga langesid majutused maapiirkondades 15%. Languse põhjustas eestlaste majutuste vähenemine, mis kahanesid aastaga 19%, samal ajal kui välismaalaste majutused kahanesid 7%. 2010. aastas tõotab taas tulla positiivne - kümne kuuga kasvasid majutused maapiirkondades 10%, seal hulgas välismaalaste majutused 11%. 2009. aastal tehti väljaspool Tallinnat ja Tartut 88 tuhat majutust, neist 64% olid eestlased ja 36% välismaalased. 2010. aasta kümne kuuga on maapiirkondanes majutunud 85 tuhat inimest. Jätkub eestlaste majutuste vähenemine ja välismaalaste osatähtsuse kasv – 2010. aastal 38%-ni. Nagu eespool mainitud, moodustavad väljaspool Tallinnat ja Tartut majutujatest suurema osa eestlased. Välismaalastest on suurima osatähtsusega soomlased, kes moodustavad 21% maamajutustest (joonis 3). 2010. aasta kümne kuuga on võrreldes 2009. aasta sama perioodiga langenud eestlaste osatähtsus 62%-ni, soomlaste osatähtsus on tõusnud 23%. Tõusnud on ka venelaste osatähtsus. 2009. aastal vähenesid kõigi rahvuste majutused maapiirkondades va. venelased, kellede majutused kasvasid 20%. Trend pöördus 2010. aastal, mil kümne kuuga kasvasid väljaspool Tallinnat ja Tartut rootslaste (+16%) ja soomlaste (+11%) majutused, sakslaste majutused jäid 2009. aastaga samale tasemele. Jätkus venelaste majutuste kasav +54% võrreldes 2009. aasta sama perioodiga. Joonis 3. Majutuste struktuur väljaspool Tallinnat ja Tartut 2009. aastal. Allikas: Statistikaamet Ööbimisi tehti 2009. aastal kokku 4,1 miljonit, 10% vähem kui aasta varem. 2010. aasta kümne kuuga on ööbimised kasvanud 13%, mis tähendab, et lisaks sellele, et Eestit külastas 2010. aastas enam turiste, nad 15 Venemaa 2% Muud rahvused 5%Soome 21% Rootsi 2% Saksamaa 2% Läti 3% Eesti 65%

16. ka peatusid siin pikemalt. Välismaalased tegid 2009. aastal 2,7 miljonit ööbimist, 7% vähem kui aasta varem. Välismaalaste ööbimised kasvasid 2010. aasta kümne kuuga 16%, kiiremini kui turu keskmine. Keskmiselt ööbis üks välismaalane Eestis 2 ööd. Väljaspool Tallinna ja Tartut tehti 2009. aastal 1,9 miljonit ööbimist, millest välismaalased moodustasid 46%. Välismaalased ööbivad väljaspool Tallinnat ja Tartut pikemalt kui Eesti keskmine. Kõige pikemalt peatuvad rootslased 4,1 ööd, kellele järgnevad venelased 3,9 ööga ja soomlased 3,4 ööga. Kõige lühemalt ööbivad lätlased, keskmiselt 1,7 ööd. 3.4.2. Loodusturismi nõudlus sihtturgudel Eestis on vaid loodusturismi nõudlust käsitlevaid uuringuid tehtud ainult üks - 2008. aastal viidi EAS-i tellimusel Saksamaal läbi uuring „Eesti potentsiaal Saksamaa loodushuviliste turistide sihtkohana“. Saksamaa on loodusturismi ja aktiivse puhkuse seisukohalt väga oluline turg Eestile ja järgnevalt on toodud olulisemad punktid sellest uuringust. Uuringu hinnangul on Eestil potentsiaali kahe rühma – kultuuri süvahuviga reisijate ning looduses ja vabas õhus puhkajate sihtkohana (tabel 3). Need kaks rühma on välisriikidest ning sealsest kultuurist ja loodusest väga huvitatud ning soovivad avastada nii loodust (maastikud, looduskogemus, järved, mererand jne) kui ka kultuuripärandit (hansalinnade ajalugu, mõisahooned jne). Tabel 3. Looduses puhkajate potentsiaal Saksa turult Segment Saksamaa elanike puhkuse- reisid välismaale (48,6 miljonit) Sh. potentsiaal Ida-Euroopale Looduses ja vabas õhus puhkajad 14% (6,8 miljonit) 476000 Kultuuri süvahuviga reisijad 15% (7,2 miljonit) 720000 Allikas Uuring „Eesti potentsiaal Saksamaa loodushuviliste turistide sihtkohana“, INVENT, 2005 Euroopa sihtkohtadest huvitatud Saksamaa loodus- ja kultuurihuviliste puhkusereisijate teoreetiline turupotentsiaal on seega umbes miljon inimest. Kuna 2007.a. ööbis Eesti majutusettevõtetes vaid 87 000 Saksamaa turisti (sisaldab nii puhkuse- kui ka ärireisijaid), on ilmne, et Saksamaa puhkajate turupotentsiaal pole siin kaugeltki mitte saavutatud. Uuringu raames viidi läbi intervjuud Saksamaa loodusturismi pakkuvate ettevõtetega. Ekperdid nimetasid Eesti tugevate külgedena Eesti loodusparke, saari, puutumatut loodust, häid võimalusi kombineerida looduslikke ja kultuurilisi vaatamisväärsusi. Eesti miinusteks loodusreiside sihtkohana nimetati unikaalse müügiargumendi ja maine puudumist (mis on Eestis erilist, mida mujal ei ole?), Eesti madalat populaarsust, organiseeritud grupireisidele vajaliku infrastruktuuri puudulikkust. Küsitletud reisikorraldajatel paluti hinnata erinevate teenuste/ võimaluste olulisust loodushuvilistele reisijatele. Nende hinnangul (joonis 4) on suurem osa puhkusereisijatest huvitatud giidi juhitud 16

17. loodusretkedest, jalgrattasõidust, jalgsi matkamisest ja kaitsealade külastamisest. Kõige väiksem segment on aga huvitatud kalastamisest ja ekstreemspordialadest. Samas märkisid vastanud, et ühele tegevusele keskenduvad loodusreisid ei müü nii hästi kui segaprogrammid: eelistatud on näiteks looduse ja kultuuriobjektide kombineerimine või looduse vaatlemise ja aktiivse tegevuse ühendamine (nt kanuumatk). Joonis 4. Saksamaa reisikorraldajate hinnang puhkusereisijate nõudlusele looduspõhiste tegevuste järele Allikas: Uuring „Saksamaa elanike loodussuunitlusega välisreiside iseloomustus ja Eesti potentsiaal Saksamaa loodushuviliste turistide sihtkohana“. EAS viib regulaarselt läbi uuringuid selgitamaks välja Eesti potentsiali puhkuse sihtkohana valitud sihtriikides. Uuringud otseseselt loodusturismi ei käsitle, kuid „matkamine ja viimbine looduses“ ning „aktiivsed harrastused looduses“ on tegevused, mille kohta külastajatelt arvamust küsitakse. Järgnevalt on toodud kokkuvõtted loodusturismi seisukohalt oluliste sihtturgude kohta. Uuringud on läbi viidud aastatel 2008-2010.  29% Eestit 2008. aastal külastanud turistidest matkas Eestit külastades looduses ning 16% tegeles looduses aktiivsete harrastustega. Edaspidi on looduses viibimisest huvitatud 69% ning aktiivsetest tegevustes looduses 42% võimalikest Eestisse reisijatest.  52% soomlastest nimetas tegevustest ja ajaveetmisvõimalustest Eestis kõige olulisemaks looduslikke vaatamisväärsusi. 33% soomlastest on huvitatud aktiivsetest võimalustest looduses. Loodus mõjutas Eestisse tulemist 56%-l soomlastest, kuid looduses viibis vaid 25% Eestit külastanud soomlastest. Aktiivse puhkusega tegeles Eestis olles vaid 8% soomlasi.  Ajaveetmisvõimalustest on rootslastele Eestisse reisides 46% huvitatud looduslikult kaunite kohtade külastamisest ja 27% aktiivsetest tegevustest looduses. Eestit külastanud rootslastest 21% matkas või viibis looduses, 8% tegeles aktiivsete harrastuste või spordiga. 17

18.  Ajaveetmisvõimalustest on norrakatele Eestisse reisides 41% huvitatud looduslikult kaunite kohtade külastamisest ja 22% aktiivsetest tegevustest looduses. Eestit külastanud norrakatest viibis looduses vaid 21%, aktiivsete harrastuste või spordiga tegeles 13%.  88% sakslastest, kes peavad tõenäoliseks Baltimaadesse tulekut, on väga või üsna huvitatud looduslikult kaunite kohtade külastamisest, 35% on huvitatud aktiivsestest harrastustest. Eestit külastanud sakslastest matkas või viibis looduses 41%, aktiivsete harrastuste või spordiga tegeles 11%.  85% brittidest, kes peavad tõenäoliseks Eestisse tulekut on väga või üsna huvitatud looduslikult kaunite kohtade külastamisest, 38% brittidest on huvtatud aktiivsetest harrastustest looduses. Eestit külastanud brittidest 25% matkas või viibis looduses, 12% tegeles aktiivsete tegevuste või spordiga.  72% lätlastest, kes peavad tõenäoliseks Eestisse tulekut, nimetas kõige huvitapakkuvamaks tegevuseks Eestis looduslikult kaunite kohtade külastamist. 34% peab huvitapakkuvaks aktiivsete harrastustega tegelemist. Eesit külastanud lätlastest 46% käis looduses, 17% tegeles mõne aktiivse harrastusega.  80% venelastest pakub tegevustest ja vaatamisväärsustest Eestis kõige enam huvi loodus. Eestit külastanud venelastest 48% külastas looduslikult kauneid paiku või matkas, 10% tegeles aktiivsete harrastuste võis spordiga. 3.5. Kokkuvõte Eelnevast analüüsist võib välja tuua järgmised peamised järeldused.  Loodusturism ja ökoturism on kasvava trendiga;  Kasvab nõudlus hooajaväliste toodete järele;  Eestis kasvab loodusturism keskmiselt 15-20% aastas ja seda peamiselt välismaise tarbija arvelt;  Eesti turismiettevõtjad on valdavalt väike- ja mikroettevõtted, kes on suunanud oma tegevuse peamiselt koduturule;  Loodusturismi klastri liikmed annavad 40% kogu loodusturismi sektori käibest;  Eesti loodusturisimi pakkujate seas on olemas oskusteave Eestist kui loodusturismi sihtkohast ja pikaajaline kogemus selle müümisel peamiselt koduturule;  Üle poole loodusturismi tarbijatest ostab ühe päevase paketi;  Majutuvate välismaalaste arv on langusest taastumas ja kasvav;  Välismaalaste ööbimiste arv kasvab turu keskmisest kiiremini, mis tähendab, et välismaalased viibivad Eestis pikemalt kui varem;  Välismaalased majutuvad järjest enam väljaspool Tallinnat ja Tartut. Lisaks kasvule soomlaste seas, kes Eesti muud paigad aastaid tagasi avastasid, on majutused väljaspool linnasid kasvanud ka rootslaste, venelaste ja sakslaste seas.  Välismaalaste ööbimine väljaspool Tallinnat on oluliselt pikem kui eestlastel, olles keskmiselt 3,5 ööd eestlaste 1,7 vastu.  Saksamaa on loodusturismi seisukohalt üks tähtsamaid turge, kus nõudlus loodusturismi ja aktiivse puhkuse toodete järele on suurim.  Arvestades potentsiaalset huvi ja tegelikku tarbimist, on nõudlus Eesti loodusturismi toodete- ja aktiivse puhkuse järele sihtriikides oluliselt kõrgem kui tänane tegelik tarbimine. Siin osas on suhteliselt suur 18

19. kasutamata ressurss.  Eesti loodusturismi peamised sihtturud on sarnaselt Eesti peamistele turismiturugudele Soome, Rootsi, Saksamaa, Läti, Suurbritannia, Venemaa. Potentsiaalseteks turgudeks on Holland ja Norra. 19

20. 4. SWOT, konkurentsieelised ja edutegurid Tugevused Nõrkused  Rikkalik ja unikaalne loodusressurss  Väike territoorium  Hea infrastruktuur; külastuskeskused, RMK loodusmajad, matkarajad, laudteed, infotahvlid, ligipääs vaatamisväärtuste juurde  Kõrge IT ja tehnoloogia areng  Suure kogemusega ja teadmisetega loodusturismi ettevõtjad  Hea võõrkeelte valdamine (vene keel 40+ ja muud keeled alla 40 aastaste hulgas)  Madal brändiväärtuste teadlikkus - USP puudumine või mitteteadmine  Sihtgruppide nõudluse mittetundmine  Pakkujad peamiselt väike- ja mikroettevõtted  Rahvusvahelisele turule orienteeritud ettevõtete vähesus.  Vähene ja ebaefektiivne koostöö teiste teenusepakkujatega ja omavahel.  Ebaühtlane kvaliteet (toode, teenindus)  Hooajalisus  Nõrk koostöö õppe- ja teadusasutustega  Raskused võõrkeeltega 40+ vanuses ettevõtjatel Võimalused Ohud  Kõrge loodusturismi nõudlus sihtriikides, loodusturism ja aktiivne puhkus kui kasvav trend  Suurenev reisimine madalhooajal  Eesti riigi suurenev panus turismiturundusse ja nišiturgude arendamisse  Riiklike regionaal- ja eurovahendite aktiivsem ja koordineeritud kasutamine turismi arendamisel  Kasvav Eesti külastajate arv ja suurenev ööbimisega turistide arv Eestis  Väliskülastajate valmisolek reisida Eestis väljapoole linnasid  Sihtriikide valmisolek tarbida Eestis loodusturismi tooteid, kasutamata potentsiaal  Suur hulk haridusasutusi, mis peavad loodusturismi prioriteetseks õppesuunaks  Majutuse ühe öö maksumus on vähenenud, rohkem resursse kulutada muudele teenustele  Eesti kui loodsturismi sihtkoha liiga üldine kajastamine riiklikus turunduses  Loodusturismi ja aktiivse puhkuse esiletoomine riiklikus infos ja turundamises ebapiisav  Majanduspoliitika ebamäärasus ehk turismi roll majanduses lahtine  Vähene kvalfitseeritud tööjõud  Hinnatõus ja sellest tulenev hinna-kvaliteedi suhe Eesti loodusturimi suurim tugevus on pakkumise mitmekülgsus – võimalik on tegeleda pea iga loodusturismi liigiga ja teha seda väiksel ning kompaktsel territoorumil, mis omakorda loob võimaluse veeta Eestis mitmekesine looduspuhkus. Tugevuseks on ka see, et klastriga on liitunud Eesti suuremad ettevõtted loodusturismi valdkonnas, kes omavad pikaajalist kogemust oma valdkonnas ja suurepäraseid teadmisi Eesti loodusturismist ja turismist üldisemalt ning valdavad erialast võõrkeelt (vähemalt kahte-kolme, olenevalt ettevõttest). Hea infrastruktuur, märgistatud rajad ja viidad, on samuti Eesti loodusturismi tugevuseks. Kõik eelnev annab head eeldused Eesti loodusturismi toote arenguks ja uute toodete tekkeks Nõrkuseks on see, et Eesti loodusturismil ei ole oma imagot, ei ole müügiargumenti, mis eristaks Eesit teistest loodusturismi sihtkohtadest. Paljud loodusturismi ettevõtted on suunanud oma tegevuse siseturule, puudub teadmine välismaise sihtrühma soovidest ja nõudlusest. Ettevõtted on väga väikesed, hooaeg lühike, personal liikuv. Sageli on väikestel maaturismiettevõtjatel kel vanus 40+ sageli probleeme võõrkeeltes 20

21. suhtlemisega, erandiks on siin vene keel, mis on potentsiaaliks vene turu jaoks. Samuti on nõrk omavaheline koostöö ning koostöö õppe- ja teadusasutustega. See kõik tingib loodusturismi ebaühtlase kvaliteedi, välisturisistile sobiva toote puudumise ja vähese huvitatuse välismaise tarbija jaoks. Võimaluse annab loodusturismi ja ka loodusturismi klastri arenguks loodus- ja ökoturismi kiire kasv maailmas ning loodussäästliku eluviisi väärtustamine. Uuringute kohaselt on paljud Eestit külastavad eri sihtriikide külastajad huvitatud Eesti loodusturismi tootest, kuid kohapeal tarbivad seda vähesed, mis viitab selgelt kasutamata ressursile selles valdkonnas. Õiged tooted ja teenused annavad võimaluse loodusturismi senisest kiiremaks arenguks Eestis. Võimaluse arenguks annab ka Eesti külastava välisturistide arvu suurenemine ja see, et välisturistid on valmis külastama piirkondi Tallinnast ja Tartust väljapool. Trend hooajaväliste reiside kasvuks annab ka Eesti ettevõtetele võimaluse hooaja pikendamiseks, pakkudes madalhooaja loodusturismi tooteid. Õppe- ja teadusasutuste avatus koostööks võimaldab koostöös ettevõtlusega arendada õppekavad konkurentsivõimelisemaks ja läbi selle annab võimaluse ettevõtlusele värvata kõrgema kvalitfikatsiooniga töötajaid. Vähenenud on majutuse ühe öö maksumus Eestis, mis võimaldab külastajatel suurendada kulutusi muudele teenustele sh loodusturism. Olgugi, et loodusturism on nimetatud Eesti turismi üheks prioriteediks, on ohuks Eesti loodusturismile riiklik sektori vähene kajastamine Eesti turismiturunduses. Loodusturismiga tegelevad ettevõtted on sageli väikesed ja mikroettevõtted, kellel ei ole omal jõudu turundada oma tooteid valitud sihtriikides, seda eriti situatsioonis, kus riigi tugi sisuliselt puudub. Ohuks on ka vähene kvalifitseeritud tööjõud, mille puudumisel asendavad eestimaiseid loodusturismi pakkujaid välismaised reisisaatjad, giidid ja operaatorid. Olgugi, et Eestis on mitmed õppe- ja teadusasutused, mis õpetavad loodusturismi, ei vasta nende poolt õpetatav loodusturismi ettevõtja ootustele ja vajadustele ja sealt koolitatav tööjõud ei ole ettevõtjate poolt hinnatud. Pidev hinnatõus Eestis viib tasakaalust välja hinna ja kvaliteedi suhte (kõikuv kvaliteet versus kõrge hind) ja on selliselt ohuks loodusturismi toote arengule. Eelnevast analüüsist võib välja tuua järgmised konkurentsieelised ja kriitilised edutegurid. Eesti loodusturismi konkurentsieelised:  Mitmekesine loodusressurss väikesel territooriumil, palju puutumatut ja inimasustuseta loodust;  Hea ainfrastruktuur loodusressrusi kasutusele võtuks turismi eesmärgil;  Tugev loodusturismi klaster, mis ühendab oma ala tugevamaid tegijaid üle Eesti; Loodusturismi klastri kriitilised edutegurid on:  Võrgustiku arendamine kodu- ja sihtturul (klastri tegevus Eestis, edasimüüjate võrgustiku loomine nii Eestis kui sihtturgudel);  Ressursside optimeerimine;  Õppe- ja teadusasutuste kaasamine innovatsiooni toetamiseks;  Inimressursi arendamine;  Toote arendamine (sihtrühmadele vajadustele vastavate toodete välja töötamine, välisriikides edukate toodete kohandamine Eesti oludele vastavaks); 21

22. 5. Klastri visioon ja missioon Eesti riikliku turismiarengukava 2007–2013 (RTAK) visioon: Aastaks 2013 on Eesti atraktiivne reisisiht, mis oma põhjamaise looduse, unikaalse kultuuripärandi ja kvaliteetsete turismitoodetega tekitab soovi külastada Eestit, viibida siin kauem ning pöörduda tagasi tulevikus Eesti loodusturismi klastri visioon aastaks 2020 tuleneb otseselt Eesti turismivisioonist: Eesti on aastaks 2020 loodusturismi sihtkohtade hulgas rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud. Rahvusvaheliselt tuntud = sihtturgude ja –rühmade seas Tunnustatud = tagatud kvaliteet, mis annab kliendile soovi meid soovitada Klaster koondab, arendab ja töötab välja valitud sihtturgudele sobivaid Eesti loodusturismi tooted ja -teenused ning partnerite teadmised ja oskused. Klaster tutvub olukorraga ja valmistab ette võimalikku eksporditegevuse käivitamist sihtriikidesse. Klastri tegevusega liitub representatiivne osa Eesti loodusturismi ettevõtetest ja loodusturismi õpetavatest õppe- ja tedusasutustest. Õppe- ja teadusasutuste kaasamisega on loodud toimiv innovatsioonimootor ja koostöövõrgustik. Eesti Loodusturismi Klastri missioon: Loodus- ja kultuuripärandi jätkusuutlik kasutamine ja tutvustamine turismitoodete kaudu, kujundades inimeste väärtushinnanguid ja elustiili. 22

23. 6. Klastri liikmete ühised eesmärgid Loodusturismiklastri strateegia peaeesmärk on suurendada loodusturismi teenuste pakkumisest saadavat eksportkäivet viisil, kus majanduslik kasu saavutatakse looduskeskkonda ja kohalike inimeste heaolu säilitades. Peaeesmärgi saavutamiseks sõnastati turu analüüsile tuginevalt alameesmärgid, mille täitmisel Eesti kiui loodusturismi sihitkoha maine ning Eesti loodusturismi ettevõtjate toodete ja teenuste tuntus sihtriikides tõuseb oluliselt ning seeläbi: 1) suureneb ettevõtjate rahvusvaheline konkurentsivõime; 2) suureneb ettevõtete elujõulisus ja kasum; 3) suureneb Eesti ettevõtjate poolt osutatud loodusturismi toodete ja teenuste lisandväärtus; 4)suureneb ettevõtjate ekspordikäive; 5) suureneb käive uutest toodetest ja teenustest; 6) tugevneb pikaajaline koostöö loodusturismi ettevõtjate ning sidusorganisatsioonide ja haridus- ja teadusasutuste vahel; 7) paraneb strateegiline planeerimine ning plaanide realiseerimiseks tehtavad tegevused on koordineeritud ning efektiivsemad; 8) luuakse uusi töökohti; 9) suureneb välisturistide osakaal Eesmärk 1 Luua õppe- ja teadusasutuste kaasamisega toimiv innovaatsioonimootor ja koostöövõrgustik klastriliikmete arendamiseks ning õppe- ja teadusasutuste uurimistööde suunamiseks ja õppekavade arendamises osalemiseks, mis omakorda parandab õppetöö kvaliteeti ning tõstab ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet kõrgema kvalifikatsiooniga lõpetajate värbamise võimaluse kaudu. Eesmärk 2 Kaardistada olemasolev Eesti loodusturismi pakkumine ja määratleda kitsaskohad. Uurida sihtturgude nõudlust loodusturismi toodete osas. Koostöös ettevõtluse, organisatsioonide ja õppe- ning teadusasutusega luua uusi, sihtrühma vajadustele vastavaid, hooaega pikendavaid ja tööhõivet parandavaid loodusturismi tooteid ja teenuseid. Eesmärk 3 Luua keskne infokanal, ühtne visuaal, sõnumid ja infokandjad ning kommunikatsioonivõrgustik, mille kaudu viiakse ellu turundustegevusi regulaarselt ja süsteemselt olulistel sihtturgudel ja kliendisegmentides. Esmasteks sihtturgudeks on Soome, Rootsi, Saksamaa, Läti, Suurbritannia, Venemaa. Potentsiaalseks turuks on Holland ja Norra. Peamine kliendisegment on loodusturist. 23

24. Eesmärk 4 Eesti loodusturismi tooted on välis- ja siseturul tuntud ühtlaselt kõrge kvaliteedi poolest. Selle tagamiseks on loodud sertifitseerimissüsteem. Iga eesmärgi täitmiseks on klaster sätestanud oma tegevuskava. Klastri tegevuskava on toodud lisas 3. Partnerite konkurentsivõimet tõstvate tegevuste tulemusena saavutatakse eesmärgid järgnevalt.  Loodustursmi ettevõtjate käive suureneb aastaks 2013 15,2 miljoni euroni. Seal hulgas suureneb eksportkäive 3,9 miljoni euroni. Aastaks 2020 on ettevõtjate käive loodusturismist 29 miljonit eurot, sh eksportkäive 7,8 miljonit eurot. Eksportkäibe osa: 2010. aastal keskmiselt 10%, aastaks 2020. vähemalt 25% igal liikmel;  Loodusturismi poolt otseselt mõjutatud muu turismi käive kasvab aastaks 2013. 32 miljoni euroni ja aastaks 2020. 64,4 miljoni euroni;  Kasumi osa käibest suureneb – eesmärk aastaks 2013. on 20% käibest.  Mitmepäevaste loodusturismi pakettide osakaal kogupakettide müügist kasvab aastaks 2013. 45%-ni, aastaks 2020. 60%-ni;  Aastaks 2013. on välismaalaste osatähtsus loodusturismi turul kasvanud 13%-ni, aastaks 2020 18%-ni;  Aastaks 2013. on lepingulisi edasimüüjaid 50 tk, kellest 30 tk on aktiivsed, kellest iga toob keskmiselt 100 külastajat. Edasimüüjate arv kasvab igal aastal 2-3 edasimüüja võrra;  Aastaks 2013. toimub 10% loodusturismi müügist läbi loodava loodusturismi veebikeskkonna. Aastaks 2020. toimub 40% müügist läbi loodusturismi veebikeskkonna;  Igal aastal lisandub vähemalt 10 uut loodusturismitoodet, millest 5 on partneritevahelises koostöös valminud ühistooted;  Aastaks 2013. on välja töötatud loodusturismi tootearenduse-, erialse keele (saksa, soome, inglise vms) ja loodusgiidi eri tasemete õppemoodulid erineva tasemega õppeasutustele;  Koostöös õppe- ja teadusasutustega ning Eesti ja välisekspertidega on välja arendatud tooted Eestis seni vähe arendatud loodusturismi valdkondades(walking, fotojaht, ulukivaatlus, kalapüük, korilus jms). Välja on töötatud üle Eestiline walking radade võrgustik, (lõputööd, BA ja MBA tööd). Välja on töötatud vähemalt 3 turismitootet igas arendamist vajavas valdkonnas;  Aastal 2013. pilootprojekti korras atesteeritakse ja sertifitseeritakse esimesed 3 ettevõtet ja esimesed loodusgiidid saavad kutsetunnistuse. Aastaks 2020. vastavad kõik Eestis tegutsevad loodusturismi ettevõtjad kvaliteedi süsteemi nõuetele;  Klastri liikmed loovad keskmiselt 1-2 uut töökohta liikme kohta aastaks 2013. Aastaks 2020. loovad klastri liikmed 4-5 uut töökohta liikme kohta;  Välja on töötatud turvastandardid erinevatele loodusturismi liikidele;  Aastaks 2013. on moodustatud loodusgiididele kutset ja kvalifikatsiooni andev organisatsioon.  Aastaks 2020. on kõik loodusgiidid tunnustatud; 24

25. 7. Klastri partnerite kompetentsid eesmärkide saavutamiseks Klaster sisaldab võrgustikke ja suhteid, mille eesmärk on jaotada toiminguid või tegevusi ning jagada teadmisi või teavet, eesmärke ja ülesandeid. Koos suudetakse ellu viia lahendusi, mis üksikutele ettevõtetele eraldi ei ole jõukohased ega majanduslikult mõistlikud. Klastris on võimalik ressursse efektiivsemalt kasutada, vältida dubleerimisi ning koondada kriitilist massi ehk vajalikku kogust ressurssi projektide edukaks elluviimiseks. Klaster tugevdab kindlasti sinna kuuluvate institutsioonide konkurentsivõimet tootlikkuse suurenemise, tootearenduse kiirenemise ja arendustööde tõhustumise kaudu. Partnerite üldised ülesanded on  klastri strateegiasse ja tegevuskavasse operatiivselt sisendi andmine ja plaanide kinnitamine, strateegia ja tegevuskava elluviimises osalemine;  klastri poolt algatatud turu-uuringutes osalemine, klientidelt vajaliku informatsiooni hankimine;  klastri tootmisvõimsuse jagamise tegevustesse sisendi andmine ja kinnitamine;  klastriliikme enda turundusinformatsiooni edastamine sektori ühistesse turunduskanalitesse ja infomaterjalidesse;  klastri töörühmades, ajurünnakutes osalemine;  klastri ühistegevustes osalemine;  oma presentatsioonides ühisturunduse sõnumite kasutamine. Järgnevates tabelites on toodud klastri partnerite kompetentsid. Eraldi tabelid on klastris osalevatele ettevõtetele ja organisatsioonidele (tabel 4) ning õppe- ja teadusasutustele (tabel 5). Seisuga 01. jaanuar 2011. oli klastriga liitunud 13 ettevõtet, 11 õppe- ja teadusasutust, RMK, Eesti Looduse Fond, Eesti Spa Liit ja kolm piirkondlikku turismiühendust – Hiiumaa Turismiliit MTÜ, MTÜ Läänemaa Turism ja SA Pärnumaa Turism. Klastriga on liitunud on Eesti suurimad loodusturismi tooteid ja -teenuseid pakkuvad ettevõtted ning lisaks veel muid sidusteenuseid pakkuvad ettevõtted. Toote pakkumine on mitmekülgne ja katab Eesti loodusturismi kolm prioriteetset valdkonda. Lisaks pakuvad ettevõtted mitmeid muid, loodusturismi toodet mitmekesistavaid teenuseid. Katmata on Euroopas ja mujal maailmas väga populaarne i.k. walking toote segment, mille arendamine (ettevõtluse ja haridusasutuste koostöös) on üks klastri tootearenduslikke eesmärke. Nagu uuringud näitasid (vt ptk 3.2.) on Eesti ettevõtted peaasjalikult suunanud oma tegevuse kohalikule turule. Seega on välisturule orienteeritud ettevõtteid vähe ja selle alane teadmine on üks klastri nõrkusi. Võib öelda, et klastri liikmed omavad laialdasi teadmisi omal alal (nt loodusvaatlus, kanuumatkad, rattasõit jms) Eestis, tunnevad hästi Eesti olusid ja võimalusi toote arendamiseks, kuid neil puudub kogemus panna see ressurss tööle välisturul. Klastriga on liitunud enamus Eestis loodusturismi õpetavad ja suuremad turismi õpetavad haridusasutused. Õppekavad sisaldavad loodusturismi seisukohalt vajalikke õppeaineid. Kõige vähem pööravad 25

26. haridusasutused tähelepanu tootearenduse õpetamisele. See annab vastuse ka küsimusele, miks Eestis on turismialane tootearendus nõrk – seda ei õpetata ja turismi hariduse saanud noor ei tea, kuidas ettevõtte teenustest välja arendada toimiv turismitoode. Sellel vallas saab klastri ettevõtluse pool olla abiks. Samuti oleks tootearenduse moodul heaks lisakoolituseks juba tegutsevatele ettevõtjatele. Kindlasti on vajalik loodusturismi erialase võõrkeele paremal tasemel õpetamine ja seadusandluse tutvustamine, tagamaks loodusturismi eetilise poole kvaliteedi. Oluliseks on ka looduse vahendamise oskuste õpetamine selle eriala raames ning looduse tundmine. Ühtlustatud õppekavad võimaldavad koolidel säilitada oma eripära ja tugevaid jooni kuid samaspeaksid võimaldama tulevikus lõpetajal saada loodusgiidi või loodusturismi ettevõtja kvalifikatsiooni või atesteerimist. Klastri liikmena saavad transpordiettevõtted nagu Estonian Air ja Tallink jagada oma teadmisi ja kogemusi ettevõtjatele, kuidas planeeritakse laeva ja lennuliine ning mida ettevõtjad peaksid tegema, et koostöö sujuks klientide veoga. Transpordiettevõtted aga saavad kasutada loodusturiismi tooteid ja teenuseid oma sihtkoha turunduses. Läbi katusorganisatsioonide on võimalik saada otsest teavet piirkonnas toimuva turismiettevõtluse suundumuste kohta ja samas anda edasi infot loodusturismi valdkonna arengute kohta ning julgustama ettevõtjaid rohkem loodusturismiga tegelema. Eestimaa Looduse Fondi kogemusest talguturismi osas looduskaitsealadel on paljuski õppida kõigil maaturismiettevõtjatel ning see on koostöö koht RMK ja Keskkonnaametiga. RMK jaoks on oluline saada sisend ettevõtjate huvide, ootsute ja tegevuste näol RMK hallatavates piirkondades ja infrastruktuuris ning samas on RMK-l välja töötatud standardid ja juhised looduses paikneva infrastruktuuri jaoks ja arvukalt programme looduses ning säästlikkuse sõnum, mis on heaks abimaterjaliks ja toeks ettevõtjatele oma tegevuse planeerimisel ja elluviimisel väljaspool riigi maad ja kaitsealasid. 26

27. 27

28. Tabel 4. Klastris osalevate ettevõtete kompetentsid 28 Partneri nimi 360 Kraadi OÜ x x x x x ? x x x x x x Reimann Retked x x x x x x x kobr x x ? x Karuskose OÜ x x x x x haabjas x kobr x ? ? CityBike OÜ x x x ratas VeeTee Projekt OÜ x x Lahemaa Matkakeskus x x x x x jäljed x MTÜ Emajõe Lodjaselts lodi x Pärimusmatkad OÜ x x x x Viikingite küla MTÜ x x x Kagureis OÜ x x x x Tammsaare Matkakeskus OÜ x x x x RMK x x ? x x x x x x x x Eestimaa Looduse Fond x x talgud x x x x Tallink OÜ Transport. Kompetents projektis – ühisturundus, paketid Estonian Air OÜ Transport. Kompetents projektis – ühisturundus, paketid MTÜ Läänemaa Turism Esindab 39. Lääne maakonna turismiettevõtjat. Kompetents projektis – loodusturism Lääne-Eestis, ühisturundus. Eesti SPA liit Esindab 16. SPA-d üle Eesti. Kompetents projektis – ühisturundus, paketid, spa toodete kombineerimine loodusturismi toodetega. Hiiumaa Turismiliit MTÜ Esindab 41. Hiiumaa ettevõtet . Kompetents projektis – loodusturism Hiiumaal, ühisturundus. SA Pärnumaa Turism Esindab Pärnu ja Pärnu maakonna ettevõtteid. Kompetents projektis – loodusturism Pärnu maakonnas, ühisturundus. hiigelka nuu x koolitused vibu amb, pesak astid, metsa istutus x kooolid ele laevae hituse töötoa d paat vilsandi le kultuur iturism x hüljes x programmi d koolidele vibu, mängu d jms tõuker atas süst, kanuu kanuup arvema tk loodusm atk rabam atk jalgsim atk (w alking) ellujääm ine räätsad kelk ratas m eresüst kanuu rafting m uu veesõiduk akt teg abivahenditega tegevused looduses loom avaatlus taim evaatlus linnuvaatlus ratsam atkad loodusgiid foto loengud, õppetöö m eeskonnakoolit used toiduelam used G PS kalapüük

29. Tabel 5. Klastris osalevate õppe- ja teadusasutuste kompetentsid. 29 Partneri nimi Eriala Eesti Maaülikool loodusturism BA+MA x x x x x x x x x x x x x x x Tallinna Ülikool rekreatsioonikorraldus BA x x x x x x x x x x x TÜ Pärnu Kolledz x x x x x X Kuressaare Ametikool maaturismi ettevõtlus x x x X x x x x x x animatöör x x x x x x x x x x x x x Luua Ametikool x ? x x x x x x x x ? Pärnumaa KHK x x Olustvere TMT turismikorraldus 2a x x ? x x x x x Olustvere TMT maatursimi teenindus (pk 3a) x x x x x x x x Haapsalu KHK x x x x x x x x x x x x x x Võrumaa KHK maaturismiettevõtlus x x x x x x x x Suuremõisa Ametikool x ? ? x x x x x x x x ? giiditöö alused turismi-ja hotelliettevõtlus BA; turismigeograafia MA loodusturismi korraldus spetsialsieerrumisega retkejuhtimisele 2a loodus giid loodusturismi korraldus. Kh baasil ökotur alused loodusturismi korraldus 2 a kh baasil klienditeenindus esm aabi tootearendus (loodusturtoode) looduses liikum ine loodusturism ialused turism ialusedgiiditöö alused turism ikorraldam ine kohaliku toiduga seonduvturundam ineerialane võõrkeel eestielusloodus eestieluta loodus looduskaitsekeskkonnaõigus loodusfotograafia

30. 8. Klastri tegevuskava Eesmärk 1 Luua õppe- ja teadusasutuste kaasamisega toimiv innovaatsioonimootor ja koostöövõrgustik klastriliikmete arendamiseks ning õppe- ja teadusasutuste uurimistööde suunamiseks ja õppekavade arendamises osalemiseks, mis omakorda parandab õppetöö kvaliteeti ning tõstab ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet kõrgema kvalifikatsiooniga lõpetajate värbamise võimaluse kaudu. Tegevus Tulemus Tegevuse aeg Maksumus EUR Rahastamine Liikmete arendamisvajaduse taseme ja peamisete valdkondade välja selgitamiseks viiakse klastri ettevõtjate seas läbi uuring koolitusvajaduse kohta;  Läbi on viidud 1 uuring  Koostatud on tulemuste analüüs, välja tootud peamised punktid 2011 4500 Klastrite arendamise programm Olemasolevate õppekavade analüüs eesmärgiga hinnata õppekavade täiendamise vajadust ettevõtjate vajadustele vastamiseks;  Koostatud on uuringu tulemuste analüüs 2011 1900 Klastrite arendamise programm Õppeasutuste omavahendid Koolitusvajaduse uuringu tulemustele tuginevalt loodusturismi koolitusprogrammide ühtlustamine ja täiendamine kõigis seda valdkonda õpetavates haridusasutustes kaasates nii Eesti kui ka välismaiseid spetsialiste. (Toimuvad töötoad)  Kaasaegsed ja konkurentsivõimelised loodusturismi õppekavad,  Välja on töötatud täiendkoolituse õppemoodulid / programmid tegutsevatele loodusturismi ettevõtjatele,  Toimunud on vähemalt kaks töötuba. 2012 3200 Klastrite arendamise programm Õppeasutuste omavahendid SA Arhimedes SA Innova Välja töötatud loodusturismi tootearenduse-, erialse keele (saksa, soome, inglise vms) ja loodusgiidi eri tasemete õppemoodulid erineva tasemega õppeasutustele  Loodusturismi tootearenduse õppemoodul, loodusgiidi õppemoodul, erialase keele õppemoodul kutseõppeasutustele ja kõrgkoolidele Pidev 1300 Õppeasutuste omavahendid koostöös Klastri esindajate ja ettevõtjatega SA Arhimendes, SA Innove Koostatatakse loodusturismi alaste mõistete multimeedia kataloog, mis soodustab ühtset eriala  Veebikeskkonnast leitav loodusturismi sõnastik inglise, saksa, soome, vene ja Valmis 2013 pidevalt uuenev 640 Omavahendid Teised struktuurfondid 30

31. sõnavara kujunemist ja kinnistumist nii ettevõtjate seas, õppeprogrammides, erialases kirjanduses (sh ettevõtete koduleheküljed, visitestonia.com, trükised, viidad, stendid, jms) rootsi keeles. Eesmärk 2 Kaardistada olemasolev Eesti loodusturismi pakkumine ja määratleda kitsaskohad. Uurida sihtturgude nõudlust loodusturismi toodete osas. Koostöös ettevõtluse, organisatsioonide ja õppe- ning teadusasutusega luua uusi, sihtrühma vajadustele vastavaid, hooaega pikendavaid ja tööhõivet parandavaid loodusturismi tooteid ja teenuseid. Tegevus Tulemus Tegevuse aeg Maksumus Rahastamine Loodusturismi pakkumise kaardistamine  Andmebaas Eesti loodusturismi ettevõtjatest ning -toodete ja- teenuste pakkumisest  Uuring/analüüs kitsaskohtadest loodusturimi ettevõtluses 2011 7700 Klastrite arendamise programm Sihtturgude loodusturismi toote nõudluse ja sihtrühmade uuringud koostöös EAS-i ja välisekspertide, ja ülikoolidega.  Läbi viidud uuringud Soome, Saksamaa, Rootsi, Suurbritannia, Läti Venemaa, Hollandi ja Norra turgude peamiste loodusturismi sihtrühmade ja -toote nõudluse välja selgitamiseks (sh vähemalt üks magistritöö) 2011-2013 6400 Klastrite arendamise programm EAS Partnerite omavahendid Klastri partnerite (peamiselt ettevõtluse) tootmisvõimsuste jagamise ning ressursside ühiskasutuse korraldamise kaudu arendatakse välja uued, kõrge ekspordipotentsiaali ja suure lisandväärtusega ning hooaega pikendavad tooted  Igal aastal vähemalt 10 uue loodusturismitoote lisandumine, millest 5 on partneritevahelises koostöös valminud ühistooted.  Aastas toimub 2 ühiskoolitust, 2-3 2011-2020 pidev protsess 32000 Klastrite arendamise programm EAS Klastri partnerid 31

32. ja teenused. välislektori osalemisel toimuvat sihtturu seminari, 2-3 tootetestimist Eesti seni vähe arendatud loodusturismi valdkondade (walking, fotojaht, ulukivaatlus, kalapüük, korilus jms) välja arendamine koostöös Eesti ja välisekspertidega.  Välja töötatud on üle Eestiline walking radade võrgustik, (lõputööd, BA ja MBA tööd).  Välja on töötatud vähemalt 3 turismitootet igas arendamist vajavas valdkonnas.  Toimunud on kolm tootearenduse töötuba/ seminari/koolitust aastas. 2012-2020 Pidev arendamine 4500 Klastrite arendamise programm Eesmärk 3 Luua keskne infokanal, ühtne visuaal, sõnumid ja infokandjad ning kommunikatsioonivõrgustik, mille kaudu viiakse ellu turundustegevusi regulaarselt ja süsteemselt olulistel sihtturgudel ja kliendisegmentides. Esmasteks sihtturgudeks on Soome, Saksamaa, Venemaa, Rootsi ja Suurbritannia. Teisese tähtsusega turud on Holland ja Norra. Peamine kliendisegment on loodusturist. Tegevus Tulemus Tegevuse aeg Maksumus Rahastamine Õppereisid kompetentside ja kliendisuhete arendamiseks, klientide vajaduste tundma õppimiseks ning uute koostööpartnerite leidmiseks.  1-2 õppereisi (koos loodusturismi toote testimisega) aastas peamistele sihtturgudele 2011-2013 32000 Klastrite arendamise programm Eesti loodusturismi toote turundamiseks ja edasimüüjate leidmiseks osalemine turismimessidel, töötubades ja muudel turismiüritustel loodusturismi peamistel sihtturgudel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Lätis, Suurbritannias, Venemaa ja potentsiaalsetel  Osaletakse turismi sektori olulisematel messidel sihtriikides: Matka Helsingis, ITB Berliinis, TUR Göteburgis, turismispetsialistidele suunatud World Travel Market Londonis, Inwetex Peterburis, Balttour Riias. Lisaks 2011-2020 19200 aastas Klastrite arendamise programm Partnerite omavahendid, erialaspetsiifilised kohtumised ja kanalid Turunduse programm 32

33. turgudel Hollandis ja Norras. erialamessid nagu BirdFair Egletoni looduskaitsealal Suurbritannias, Ratta ja walking mess Fiets en Wandelbeurs Hollandis, Bike+Outdoor mess Dresdenis, Saksamaal  Osaletakse EAS-i poolt korraldatavatel üritustel sihtriikides (töötoad, esitlused jms) Turundusstrateegia ja tegevuskava koostamine loodusturismisihipäraseks turundamiseks sihtriikides.  Valmib Eesti loodusturismi turundusstrateegia ja tegevuskava valitud sihtturgudele 2012 5200 Klastrite arendamise programm Olemasoleva klastrit tutvustava kodulehekülje arendamine interaktiivseks loodusturismi veebikeskkonnaks ja andmebaasiks, kus partnereid saavad esitleda oma loodusturismi tooteid (seal hulgas partnerite ühiseid ja kombineeritud loodusturismi tooteid) ja neid läbi selle keskkonna ka müüa.  Valmib veebikeskkond (seal hulgas kaardirakendus ja XML-liides teiste oluliste infolehekülgega ning broneerimismooduliga) inglise, saksa, soome, vene ja rootsi keeles aastaks 2013, hollandi ja norra keeles aastaks 2020 2011-2020 Pidev arendamine 13000 Klastrite arendamise programm Partnerid Loodusturismi veebikeskkonna turundus interneti keskkonnas.  Loodusturismi veebikeskkonda on üles laetud hooaegade lõikes atraktiivsed loodusturismi teenused ja -paketid  Veebikeskkond toimib kui Eesti kõige kompetentsem loodusturismi informatsiooni jagav allikas  Aktiivselt osaletakse rahvusvahelistes turismi ja loodusturismi foorumites ja vastatakse infopäringutele (tripadvisor, infohub, lonelyplanet, jms) Alates veebikeskkonna valmimisest pidevalt 5800 Partnerite omaosalus Turunduse programm 33

34.  Ilmub regulaarne Eesti Loodusturismi e- kiri Turundusmaterjalide koostamine messidel ja muudel turundusüritustel jagamiseks  Koostatud on Eesti loodusturismi ja loodusturismi klastri liikmete tooteid, teenuseid ja ühispakette tutvustavad trükised inglise, saksa, soome, vene ja rootsi keeles  On olemas üheselt ja arusaadavalt sihtriikide keelde tõlgitud partnerite loodusturismi paketid  Olemas on visuaalne materjal (videod, pildid) Eesti loodusturismist klastri veebikeskkonnas ja liikmete kodulehtedel kasutamiseks 2012 2000 Partnerite omaosalus Turunduse programm Loodusturismi eriala populariseerimine klastri liikmete poolt messidel (nt Teeviit), üritustel, lahtiste uste päevad jne.  Looduturism on mainekas eriala, mida asuvad õppima võimekad noored ja mille lõpetajad asudes tööle Eesti loodusturimi ettevõtetesse, annavad panuse Eesti loodusturismi arengusse Pidev 3200 Partnerite omaosalus Meediasuhtlus– pressirieiside ja edasimüüjate (reisikorraldajate) vastuvõtt, klastri toodete reklaamimine  2-3 pressireisi aastas, mille tulemusena ilmub 1-2 artiklit aastas välismeedias Eesti loodusturismist ja siinsetest looduses puhkamise võimalustest  2-3 edasimüüjate reisi aastas, mille tulemusena saavad klastri liikemed juurde 2-5 uut edasimüüjat 2011 - pidev 3200 aastas Partnerite omaosalus Regulaarne Eesti Loodusturismi e-kiri „Wild Estonia weekly“  Ilmub kord kuus  Avaldatakse senisest rohkem artikleid Eesti loodusturismist Alates 2011 iga kuu 1 kord 1300 aastas Partnerite omaosalus 34

35.  Meedia parem informeeritus loodusturismist  Suurem tähelepanu rahvusvahelises meedias Eesmärk 4 Eesti loodusturismi tooted on välis- ja siseturul tuntud ühtlaselt kõrge kvaliteedi poolest. Selle tagamiseks on loodud sertifitseerimissüsteem Tegevus Tulemus Tegevuse aeg Maksumus Rahastamine Parimate praktikate (atesteerimine, järgusüsteemid jms) välja selgitamine tugeva loodusturismi pakkumisega riikides ja nende praktikate Eesti jaoks kohandamine läbi õppereiside,uuringu ja töötubade.  Riikide loodusturismi kvaliteedisüsteemide võrdlev analüüs  Eesti loodusturismi atesteerimise ja sertifitseerimise kord  Aastaks 2013. toimub neli õppereisi ja 6-8 töötuba. 2012-2013 39000 Klastrite arendamise programm Partnerid Eesti loodusturismi atesteerimise ja sertifitseerimise korra rakendamine, loodusgiidide nõuete kokkuleppimine ja väljatöötamine.  2013 pilootprojekti korras atesteeritakse ja sertifitseeritakse esimesed 3 ettevõtet, esimesed loodusgiidid saavad kutsetunnistuse  Aastaks 2020. vastavad kõik Eestis tegutsevad loodusturismi ettevõtjad kvaliteedisüsteemi nõuetele 2013 3200 Klastrite arendamise programm Partnerid Parimate turvalisusstandardite praktikate välja selgitamine ja nende praktikate Eesti jaoks kohandamine.  Turvalisusstandardid Eesti loodusturismi erinevate valdkondade (veematkad, jalgsimatkad, jalgrattamatkad jne) jaoks 2012 2000 Klastrite arendamise programm Välislektorite osalusel arendusseminaride läbi  Toimunud on 4 välisturgude 2011-2013 3200 Klastrite arendamise programm 35

36. viimine eesmärgiga tõsta Eesti loodusturismi ettevõtjate teadlikkust ja seeläbi tõsta toote kvaliteeti. arendusseminari aastas Kokkuvõte partnerite konkurentsivõimet tõstvate tegevuste tulemusena saavutatud lisandväärtusest ja ekspordivõime kasvust. Klastri tegevuste tulemusena saavutatakse eesmärgid järgnevalt.  Loodustursmi ettevõtjate käive suureneb aastaks 2013 15,2 miljoni euroni. Seal hulgas suureneb eksportkäive 3,9 miljoni euroni. Aastaks 2020 on ettevõtjate käive loodusturismist 29 miljonit eurot, sh eksportkäive 7,8 miljonit eurot. Eksportkäibe osa: 2010. aastal keskmiselt 10%, aastaks 2020. vähemalt 25% igal liikmel;  Loodusturismi poolt otseselt mõjutatud muu turismi käive kasvab aastaks 2013. 32 miljoni euroni ja aastaks 2020. 64,4 miljoni euroni;  Mitmepäevaste loodusturismi pakettide osakaal kogupakettide müügist kasvab aastaks 2013. 45%-ni, aastaks 2020. 60%-ni;  Aastaks 2013. on välismaalaste osatähtsus loodusturismi turul kasvanud 13%-ni, aastaks 2020 18%-ni;  Aastaks 2013. on lepingulisi edasimüüjaid 50 tk, kellest 30 tk on aktiivsed, kellest iga toob keskmiselt 100 külastajat. Edasimüüjate arv kasvab igal aastal 2- 3 edasimüüja võrra;  Aastaks 2013. toimub 10% loodusturismi müügist läbi loodava loodusturismi veebikeskkonna. Aastaks 2020. toimub 40% müügist läbi loodusturismi veebikeskkonna;  Igal aastal lisandub vähemalt 10 uut loodusturismitoodet, millest 5 on partneritevahelises koostöös valminud ühistooted;  Aastaks 2013. on välja töötatud loodusturismi tootearenduse-, erialse keele (saksa, soome, inglise vms) ja loodusgiidi eri tasemete õppemoodulid erineva tasemega õppeasutustele;  Koostöös õppe- ja teadusasutustega ning Eesti ja välisekspertidega on välja arendatud tooted Eestis seni vähe arendatud loodusturismi valdkondades(walking, fotojaht, ulukivaatlus, kalapüük, korilus jms). Välja on töötatud üle Eestiline walking radade võrgustik, (lõputööd, BA ja MBA tööd). Välja on töötatud vähemalt 3 turismitootet igas arendamist vajavas valdkonnas;  Aastal 2013. pilootprojekti korras atesteeritakse ja sertifitseeritakse esimesed 3 ettevõtet ja esimesed loodusgiidid saavad kutsetunnistuse. Aastaks 2020. vastavad kõik Eestis tegutsevad loodusturismi ettevõtjad kvaliteedi süsteemi nõuetele;  Klastri liikmed loovad keskmiselt 1-2 uut töökohta liikme kohta aastaks 2013. Aastaks 2020. loovad klastri liikmed 4-5 uut töökohta liikme kohta 36

37.  Välja on töötatud turvastandardid erinevatele loodusturismi liikidele;  Aastaks 2013. on moodustatud loodusgiididele kutset ja kvalifikatsiooni andev organisatsioon. Aastaks 2020. on kõik loodusgiidid tunnustatud;  Aastaks 2013 on ellu kutsutud Loodusturismi Kompetentsikeskus 37

38. LISA 1 Kriteeriumid uutele liikmetele Loodusturismi klastrisse saavad astuda ettevõtted ja organisatsioonid, kes aitavad kaasa loodusturismi ettevõtjate paremale toimimisele ja loodusturismi ettevõtjad, kes vastavad järgmistele tingimustele:  uus liige tegeleb samuti loodusturismiga või saab oma tegevusega aidata suurel määral kaasa klastri arengule;  potentsiaalne liige ei tegele motoriseeritud aktiviteetide korraldamisega (atv-d skuutrid jms);  ei tegele jahiturismiga;  soovib mõnele oma tootele EHE-märki taotleda ja/või juba omab seda;  on aktsepteeritud 2/3 juba klastris olevate liikmete poolt;  kes ise avaldavat aktiivset huvi, samas oleme ka ise huvitatud atraktiivsete toodete ning oma valdkonna arvamusliidrite kaasamisest; 38

39. LISA 2 Klastriga liitunud ettevõtted, õppe- ja teadusasutused ning sidusorganisatsioonid Jrk nr Organisatsioon Tegevusala 1 360 kraadi Loodusturismi korraldamine 2 City Bike OÜ Jalgrattaturism, jalgrattamatkad 3 MTÜ Emajõe Lodjaselts Lodjasõidud Emajõel ja Peipsi järvel 4 Eestimaa Looduse Fond Kogu Eesti looduse ja mitmekesisuse hoidmine 5 Eesti Maaülikool Loodusturism 6 Eesti Spa Liit Majutus, spa teenused. Esindab klastris 16 liiget. 7 Estonian Air OÜ Lennundus, reisijate vedu 8 Haapsalu Kutsehariduskeskus Loodusturismi korraldus 9 Hiiumaa Turismiliit MTÜ Hiiumaa turismiettevõtjate huvide eest seismine, turismiarendus, turismialane nõustamine. MTÜ- sse kuulub 41 liiget. 10 Kagureis OÜ Majutus, toitlustus, turismiteenused. Aktiivse puhkuse paketid, seminari ja konverentsiteenused 11 Karuskose OÜ Looduslähedased matkad Soomaal: kanuumatkad, rabamatkad, haabjamatkad ja haabjaehituslaagrid, räätsamatkad ja suusamatkad 12 Kuressaare Ametikool maaturismi ettevõtlus, animatöör 13 Lahemaa Matkakeskus Loodusmatkad Lahemaa Rahvuspargis 14 Luua Ametikool loodusturismi korraldus spetsialsieerrumisega retkejuhtimisele 15 MTÜ Läänemaa Turism Läänemaa turismiettevõtjate huvide eest seismine, turismiarendus, turismialane nõustamine. MTÜ-sse kuulub 39 liiget 16 Pärimusmatkad OÜ Loodusmatkad, loodusvaatlus Saaremaal ja Vilsandi RP-s 17 Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maaturism 18 SA Pärnumaa Turism Pärnumaa turismiettevõtjate huvide eest seismine, turismiarendus, turismialane nõustamine. MTÜ-sse kuulub 39 liiget 19 Olustvere TMT Turismikorraldus, maaturismi teenindus 20 Reimann Retked OÜ Veematkad, räätsamatkad loodusvaatlus, aktiivne puhkus 39

40. 21 RMK Loodushoid ja puhkemajandus, taimla- ja seemnemajandus, jahimajandus, metsahaldus, metsamajandus, puiduturustus 22 Suuremõisa Ametikool loodusturismi korraldus 23 Tallink OÜ Reisijade vedu, laevandus, majutus 24 Tallinna Ülikool Rekreatsiooni korraldus 25 Tammsaare Matkakeskus Loodusmatkad (jalgsi, rattaga) Kõrvemaal 26 Tartu Kutsehariduskeskus Loodusturismi korraldus, rekreatsiooni korraldus 27 TÜ Pärnu Kolledz turismi-ja hotelliettevõtlus BA; turismigeograafia MA 28 VeeTee OÜ Kanuu- ja kummipaadi matkad Eesti jõgedel, suusa- ja lumelaua rent ja -õpe 29 Viikingite küla MTÜ Piirkonna külaelu korraldamine ja edendamine; keskkonnahariduse arendamine; muinaskultuuri edendamine ja säilitamine; loodussäästliku eluhoiaku kujundamine, rahvusliku käsitöö edendamine; turvalisuse parendamine; säästlikust soodustavate logistiliste lahenduste väljatöötamine 30 Võrumaa Kutsehariduskeskus maaturismiettevõtlus 40

Eesti loodusturismi klastri strateegia

Aivar Ruukel

Eesti loodusturismi klastri strateegia