Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Stress ja sellega toimetulek

1,983 views

Published on

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Stress ja sellega toimetulek

  1. 1. Stress ja sellega toimetulek
  2. 2. • Stressi termini võttis kasutusele 1926 aastal Hans Selye. • Pikaajalise uurimistööga jõudis ta järeldusele, et organism reageerib igasugusele ärritusele alati kahte tüüpi reaktsiooniga- spetsiifilise ja üldisega.
  3. 3. • Üldised ehk mittespetsiifilised reaktsioonid on sarnased kõikide haiguste ja kahjustuste korral. Nad tekitavad “lihtsalt haiguse”. Selle uurimise tulemusena tekkiski stressi teooria- igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul tekivad organismis mittespetsiifilised muutused (stressi ehk kohanemissündroomi mõiste). • Tekib alati, ei ole tähtis, kas olukord on meeldiv või mittemeeldiv. Stress ei too kaasa alati kahjustusi.
  4. 4. Stressi kujunemise faasid • Häire faas- tajutakse ärevust, peab otsustama, kas võidelda stressori vastu, põgeneda või loobuda võitlemisest. • Vastupanu faas- vastuseis stressori mõjule. • Kurnatuse faas- stressor on mõjunud pikemat aega. Kestev kurnatus.
  5. 5. Mõisted • Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks.
  6. 6. Stressi liigid • Positiivne pinge e eustress • Negatiivne pinge e distress
  7. 7. • Eustress - positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuse sooritamiseks. Tõstab eneseusku ning aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimesel kohaneda, areneda, muutuda
  8. 8. Distress - negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise olemasolu korral viib haigestumiseni.
  9. 9. Stressi põhjused • Katastroofid • Elusündmused • Töö
  10. 10. Stress ja isiksus
  11. 11. Isiksuse tüübid • A tüüp on isiksusetüüp, mida iseloomustab kannatamatust, ülemäärane (tavaliselt varjatud) kalduvus rivaalitsemisele ja vaenulikkusele, liigne enesekontroll ja vastustunne ja kalduvus ennast karistada. Perfektsionismi tõttu võtab ta endale liiga palju kohustusi, ülehinnates oma võimeid, ning on seetõttu alalises ajahädas. Ta ei tunne rahuldust ega rõõmusta oma saavutuste üle. Ta on pidevas stressis ega oska puhata. • Väliselt enesekindlad, kahtlevad pidevalt eneses. Suur sisemine pinge, tihti vaenulikud teiste vastu ja konfliktsed.
  12. 12. • B-tüüpi isiksus on isiksusetüüp, mida iseloomustavad kannatlikkus ja rahulikkus ning muud A- tüüpi isiksusele vastandlikud jooned. • Ei kiirusta alatasa. Elu kulgeb tasakaalukamalt, konflikte esineb vähem. Neil on enam sisemist enesekindlust, töötavad rahulikus tempos.
  13. 13. • C-tüüpi isiksus on isiksusetüüp, mida iseloomustab koostöövalmidus, rahulikkus, kannatlikkus ning kalduvus nukrameelsusele, lootusetusele ja depressioonile. • 1980ndatest on seda isiksusetüüpi hakatud seostama riskiga haigestuda kasvajatesse..
  14. 14. ...toimetulekuvõtteid • Vähenda A-tüüpi käitumist: – kiire söömine – kiire rääkimine – pidev võistlus – agressiivsus (nii verbaalne kui füüsiline) – väsimuse ignoreerimine või eitamine – ranged piirangud – mitme asjaga korraga tegelemine – tihe ajagraafik – pealiskaudne kuulamine, kuulamise teesklemine – pinges lihased
  15. 15. Stressi tagajärjed • Individuaalsed tagajärjed - ennastkahjustav käitumine ( toitumine, alkohol, suitsetamine, narkootikumid) • Psühholoogilised tagajärjed – depressioon, unehäired, seksuaalprobleemid, õpitud abitus. • Psühhosomaatilised haigused (emotsionaalne stress) – südameveresoonkonna haigused, reuma, astma, vähk,
  16. 16. Läbipõlemissündroom • On seotud tööga ja tekib tavaliselt siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samal ajal ta pole rahul. 3 faasi -mesinädalate faas -probleemide kuhjumine -lõppfaas
  17. 17. Toimetulekustiilid Toimetulek – hulk reaktsioone, kus inimene ja keskkond üksteist mõjutavad Probleemide lahendamisele Emotsioonidele Sotsiaalsele toetusele Keskendumine Iseenda isiksusest tulenevatele ressurssidele
  18. 18. Tõhusad toimetulekustrateegiad Positiivne leevendamine – lõdvestumine, positiivsed mina-sõnumid – vs negatiivsed enesekohased mõtted – vs negatiivne leevendamine (suitsetamine, alkohol) Irratsionaalsete mõtete kinnipüüdmine ja asendamine realistlikega – ennastkahjustavad mõtted toidavad enesega rahulolematust, takistavad muutuste ettevõtmist
  19. 19. ...tõhusad toimetulekustrateegiad Info otsimine – probleemi teadlik käsitlemine läbi situatsiooni parema mõistmise – vs informatsiooni allasurumine (ignoreerimine, möödavaatamine, eitamine) – vs hoidumine (probleemi mittetunnistamine, allasurumine, ignoreerimine) Situatsiooni ümberhindamine, uuesti sõnastamine – teisest vaatepunktist lähenemine – vs negatiivsetesse mõtetesse takerdumine (sundmõtlemine, korduvad mõtted halvast olukorrast) – vs süüdistamine
  20. 20. ...tõhusad toimetulekustrateegiad Aktiivne probleemi mõjutamine – vs süüdistamine – vs enese võrdlemine teistega – vs emotsiooni-keskne informatsiooni otsimine – keskendumine oma negatiivsetele tunnetele – vs negatiivne emotsioonide väljendamine – tunnete jagamine teistest hoolimatul viisil Sotsiaalse toetuse otsimine – vs isoleerumine
  21. 21. Tunnete avamine lahtikirjutamise teel - Emotsioonide sõnades väljendamine  muutus stressorist mõtlemise viisis - Mõtete-tunnete kokkupanek  mõtestatum ja mõistetavam versioon kogemusest, millega on ka kergem toime tulla - Asjakohaste stressikogemuste ja emotsioonide verbaalne kirjeldamine  mõtestatumad järeldused kogemuse tähendusest, õppetunnist ja väärtusest ...tõhusad toimetulekustrateegiad
  22. 22. Naudingule suunatud tegevused igapäevaelus Meeleolu stabiliseerivad /taastavad tegevused Stressile vastanduvad tegevused: – rõõmupakkuvad – värskendavad – lõõgastavad Efektiivsed stressimaandajad Stressi vähendajad pikemas perspektiivis
  23. 23. Rahu, ainult rahu!

×