Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Mesi meie laual

3,665 views

Published on

Published in: Education, Technology, Business
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Mesi meie laual

  1. 1. MESI MEIE LAUAL Koostas: Monika Avalaid TLU EKK 2kõ
  2. 2. Mesinduse ajaloost  Kõige vanem meehankimise viis - meejaht (~20 000 a. tagasi pärit kalju- joonised Ida- Hispaanias)  Metsmesinduse areng – inimeste rajatud mesipuud  Tarumesinduse teke (u 2000 e Kr valmistati mesitarusid savist ja vitstest)
  3. 3.  1792.a konstrueeriti raamattaru - Šveitsi mesinik Francois Huber  1851.a avastati seaduspärasus mesilaste kärjeehituses - Ameerika mesinik Lorenzo Langstroth (kui raami ja otsaliistu vahe on üle 9mm, mesilane ehitab kärje kui vahe väiksem kui 5mm, täidavad mesilased selle taruvaiguga)  1850.a kunstkärje valmistamise tehnoloogia leiutamine – Saksa mesinik Johannes Mehring  1865.a esimese meevurri demonstratsioon Brnos – Austria-Ungari armee major Francesco de Hruschka (mee eraldamine raamist tsentrifugaaljõu toimel)
  4. 4. Mesindus meie aladel  Eesti aladel kasutati mett juba üle 3000 aasta tagasi  16. sajandil hakati Baltimaades tasapisi üle minema metsmesinduselt pakktarumesindusele  1732. a. esimene mesindusalane eestikeelne kirjutis – Jüri kihelkonna pastor Anton Thor Helle  Raamtarude kasutuselevõtt Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudi mesilas 1834-1839  19. sajandi lõpus seltside loomine, mesinduse arendamine (kursuste korraldamine, trükiste väljaandmine jne.)  1939. a loendati Eestis 105700 mesilasperet  1960.a külanõukogude andmetel tegeles mesindusega ligi 19000 inimest.  90. aastate lõpuks oli langenud perede arv 20000 piirile  2007. aasta andmetel on tõusnud mesilasperede arv 60000-ni
  5. 5. Fakte mesindusest.  2002. a toodeti maailmas 1 268 000 tonni mett, Euroopa Liidus 112 000 tonni.  Peamised meetootjad Euroopa Liidus on Hispaania, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Ungari, Poola ja Tšehhi.  2002. a moodustas Euroopa Liidus toodetud mesi vaid 45,9% EL elanike poolt tarbitavast meekogusest.  Puudu jääv mesi imporditakse Argentiinast, Mehhikost ja Hiinast (Eestis 150-230 tonni peamiselt odavamast hinnaklassist)  2007.a. oli Euroopa Liidus ~ 600 000 mesinikku ja 13,6 miljonit mesilasperet.  Aasta meetoodang ühe mesilaspere kohta on u.18-30 kg.  Eesti Mesinike Liidu andmetel toodetakse Eestis aastas u. 1000 tonni mett.  Keskmiselt tarvitab üks eesti perekond aastas 4,5 kg mett
  6. 6. MEEST…  Mesi on väärtuslik toidu- ja raviaine, mis koosneb (70-80 %) organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja -ja viinamarja suhkrust.  Mee põhikomponendiks on nektar.  1kg mett annab 3150 kalorit.  Väärtuslike koostisosadena on mees inimorganismile vajalikud mineraalained, fermendid ja mitmeid vitamiine.  Mee väärtuslikuks omaduseks on ka bakterisiidsus, mille tõttu teda kasutatakse kui ravivahendit.
  7. 7. Mee erinevused  Eristatakse tehis-, suhkru- ja looduslikku mett.  Meed erinevad üksteisest kvaliteedi, käitlemise ja raviomaduste poolest.  Mee maitset ja omadusi mõjutavad korjemaa, aastaaeg, mesilaste tõug ja mesilasperede tugevus.  Mee liigitus käitlemisviisi järgi: vurrimesi, pressitud mesi, nõrutatud mesi, kärjemesi, kärjetükkidega mesi, kreemjas mesi, filtreeritud mesi.  Mee värvus varieerub peaaegu värvusetust kuni tume- pruunini. Mee konsistents võib olla vedel või viskoosne ning osaliselt või täielikult kristalliseerunud.  Veel eristatakse erinevate taimede mett (100% üht liiki taimede mett Eestis pole võimalik toota, meepurgi sildil viide mõnele taimele näitab selle taime õietolmu ülekaalu mees …)
  8. 8.  Naturaalne kuumutamata mesi seismisel kristalliseerub sõltuvalt meeliigist kuni 6 nädala jooksul (kõige kiiremini 13-14˚ juures).  Meekristalli struktuur hakkab lagunema ja mee kvaliteet langema 40˚ juures. (Ülekuumutatud mesi võib vedelas olekus seista pikka aega.)  60˚ juures kaotab mesi umbes poole oma bioloogilisest aktiivsusest 4,5 tunni jooksul.  Mett saab vajadusel sulatada ≤40˚ veega täidetud nõus. Vedeldumine toimub 3-4 päevaga, kord juba sulatatud mesi kristalliseerub uuesti aeglasemalt.  Kreemja mee saamiseks lõhutakse mee kristalliline struktuur mehhaaniliselt segamise teel.
  9. 9. Mee koostis:  Nektar  Õietolm  Süsivesikud (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos)81,3%  Valgud 0,4-0,8%  Mikroelemendid (Fe, Cu)  Orgaanilised happed (aminohapped, õun- ja sidrunhapped)  Fermendid e. ensüümid (katalaas, invertaas, diastaas)  Mineraalained (K, NA)  Vitamiinid(B2, PP, C, B6, H, K, E)  Aromaatsed ühendid  Värvained
  10. 10. Mee kvaliteedi olulised näitajad: •HMF e. hüdroksümetüülfurfuraal (fruktoosi laguprodukt mis tekib kuumutamisel) •Diastaasi arv - maksimaalne ensüümi sisaldus on värskes kuumutamata mees. •Niiskusesisaldus, mis ei tohi ületada 20% (suurema niiskuse- sisaldusega mesi läheb käärima).
  11. 11. Mee tootmine http://www.youtube.com/watch?v=Q2C_Fv3DtwA&feature=p layer_embedded#
  12. 12. Mee ostmisel tuleb jälgida:  Mee kvaliteeti!  Mee päritolu! Eesti mesi, nagu ka ülejäänud põhjamaade mesi on hinnatud kogu maailmas oma väga kõrge kvaliteedi tõttu.  Kaubanduses müügilolev “kodumaine” mesi võib sisaldada importmett.  Oma lähipiirkonnast kogutud mett omastab inimorganism kõige paremini!
  13. 13. MEE SÄILITAMINE  Mee säilitamine sõltub kvaliteedist.  Mesi säilib korralike tingimuste juures aastaid.  Mee säilitisnõu peab olema hermeetiliselt suletav (mesi imab endasse niiskust ja sealjuures ka aroome ning maitseid) klaasist, glasuuritud savist või toiduplastikust.  Rauast ja tsingist nõudes on keelatud mee hoiustamine - tekivad mürgised ühendid.  Nagu kuumutamine nii ka külmutamine vähendab mee kvaliteeti (hävinevad aminohapped ja vitamiinid)  Kõige paremini säilitab mesi omadused kuivas ja pimedas, õhutemperatuuril 4-8˚, sellistes tingimustes langeb mee bioloogiline aktiivsus 50% võrra alles 20 aasta jooksul.
  14. 14. Kasutatud materjal:  “Eesti meeraamat” Tiina Tammet Tln.2007  http://mesindus.ee/  http://www.pikk.ee/Loomakasvatus/mesindus/  https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=711581  http://www.hot.ee/metsamesi/Ostmine.htm  http://mesindus.ee/files/Mee_kvaliteedi_uuring_2006_Aruanne_08.2006.pdf  http://nammy.pbworks.com/Mesi

×