Linnastumine

5,234 views

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
5,234
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
48
Actions
Shares
0
Downloads
42
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Linnastumine

  1. 1. Linnastumine
  2. 2. Vocabulary <ul><li>Urbanisation </li></ul><ul><li>Urban ecology </li></ul><ul><li>Urbanised </li></ul><ul><li>Rapid </li></ul><ul><li>Rural </li></ul><ul><li>Urban </li></ul><ul><li>Populations </li></ul><ul><li>Agriculture </li></ul><ul><li>Apartheid </li></ul>
  3. 3. Linna mõiste <ul><li>Linna mõiste ei ole täpselt määratletud. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat , kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust , mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. </li></ul><ul><li>Linna mõiste on riigiti erinev. Erinevad nii kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu teistest asulatest, kui ka kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu muudest haldusüksustest. </li></ul><ul><li>Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. </li></ul><ul><li>Kujunemisjärgus on asula olnud majandus - ja kultuurielu keskuseks. Linna arengut mõjutavad ümberolevad asumid . Asulale linna staatuse määramisel arvestatakse ajaloolisi traditsioone, rahvaarvu , rahvastiku ruumilist paiknemist, sotsiaalmajanduslikke funktsioone ja arenguperspektiive. </li></ul><ul><li>Asulast saab linn siis, kui sellele asulale või mitut asulat hõlmavale haldusüksusele antakse linnaõigused ja linna nimetus. Erinevates riikides on erinevad tingimused linna staatuse andmiseks. </li></ul>
  4. 4. Norra <ul><li>Norras andis linnaõigused algselt kuningas enamasti asulatele, kus oli sadam, mille kaudu veeti välja puitu ja kalasaadusi. Linn sai staatuse ladested ('[lossimis- ja] laadimiskoht') või kjøpsted ( kjøpstad , kaubalinn). Viimast tüüpi linnadel oli laiendatud omavalitsus, kohus ja haldus ning ainuõigus majandustegevuseks oma ümbruses. Se võimaldas muuhulgas kontrollida riigimaksude sissenõudmist. </li></ul><ul><li>Umbes 1850. aastast hakkas linnapoolne majanduselu reguleerimine ning ühes sellega ka kaubalinnaõigused kaduma. </li></ul><ul><li>Tänapäeval saab vald ise anda endale või ühele või mitmele oma asulale ( tettsted ) linna nimetuse. Selleks peab vallas olema vähemalt 5000 elanikku ning vallas peab olema kaubandus- ja teenindusfunktsioonidega ning kontsentreeritud asustusega linnaline asula. Selle nimetusega ei kaasne tänapäeval mingit eristaatust. </li></ul>
  5. 5. Rootsi <ul><li>Enne 1971. aasta haldusreformi olid linnad Rootsis valdade ehk kommuunide tüüp maavaldade ja alevite kõrval. </li></ul><ul><li>Üldkeeles kasutatakse sõna &quot;linn&quot; ( stad ) praegu tavaliselt suuremate asulate kohta ning ka väiksemate asulate kohta, mis on olnud linnavaldade keskasulad. Atlases &quot;Sveriges nationalatlas&quot; loetakse linnadeks üle 10 000 elanikuga asulaid. Seega ei ole linna mõiste tänapäeval halduslik: ta käib asula, mitte valla kohta. </li></ul>
  6. 6. Saksamaa <ul><li>Saksamaal on linnalise asula elanike arvu alampiiriks 2000 elanikku. Suurematele asulatele võidakse anda linnastaatus. Suurlinnaks loetakse linna elanike arvuga üle 100 000 inimese. Eristatakse kreisivabu linnu ja kreisilinnu, mis kuuluvad kreisi koosseisu. </li></ul>
  7. 7. Soome <ul><li>Soomes antakse linnaõigus vallale tervikuna. Kui varem oli linnadel eriõigused ja -kohustused, siis alates 1977 . aastast on vallad ja linnad võrdsete õigustega, s.t. juriidiliselt on kõik linnad vallad. Linnalaadseks vallaks loetakse vald, mille elanikest elab vähemalt 90% asulates ( taajama ) või valla suurima asula elanike arv on vähemalt 5000. </li></ul>
  8. 8. Piibli järgi <ul><li>Piibli järgi asutas esimese linna Kain : Ja Kain sai ühte oma naisega, kes jäi lapseootele ja tõi ilmale Hanoki; ja ta ehitas ühe linna ning nimetas selle linna oma poja Hanoki nime järgi .(1 Mo. 4, 17). </li></ul><ul><li>Vastavalt Moosese seadustele on linnad müüriga piiratud. Asulad, mis ei ole müüriga piiratud, on külad. Sellest oleneb kinnisvara käsitlemine: kodasid müüriga piiratud linnades võib müüa igaveseks ja neid ei saa välja lunastada hiljem kui üks aasta peale müüki. Kojad müüriga piiramata külades kuuluvad põllumaa juurde, mistõttu nad tagastatakse tasuta juubeliaastatel. </li></ul>
  9. 9. Urbanisation <ul><li>Urbanisation is the process in which the number of people living in cities increases compared with the number of people living in rural areas. A country is considered to be urbanised when over 50% of its population lives in urban places. </li></ul><ul><li>Amongst the first countries to become urbanized were Great Britain and some European countries. Their urbanisation was relatively slow, allowing governments time to plan and provide for the needs of increasing urban populations. </li></ul>
  10. 10. Urbanisation <ul><li>Urbanisation is most rapid in Third World countries, where the world's largest cities occur. Mexico City, the world's largest city, has a population of more than 18 million, estimated to grow to over 26 million people by the year 2000. Sao Paulo, Brazil, has more than 16 million people and will have 24 million in the year 2000. </li></ul>
  11. 11. URBANISATION LEVELS IN SOME THIRD WORLD COUNTRIES <ul><li>Mexico 69% Argentina 84% Malaysia 38% Mauritius 54% Korea 64% Brazil 73% Algeria 43% Poland 60% </li></ul>
  12. 12. URBANISATION IN SOUTH AFRICA <ul><li>The rate of urbanisation in South Africa </li></ul><ul><li>has been very rapid since the 1950s . Today 57% (or 21 million) of all South Africans live in towns and cities, an average level of urbanisation for a Third World country. By the year 2010, 73% of our population will be urban - 43,7 million people! Rapid urbanisation brings with it many problems as it places huge demands on land, water, housing, transport and employment. </li></ul>
  13. 13. APARTHEID <ul><li>In South Africa apartheid has </li></ul><ul><li>made the problems of urbanisation </li></ul><ul><li>more complex. For generations, urbanisation of black people was made difficult by forcing them to live in areas far from the main cities. Those areas were known as the Reserves, later called Bantustans, and then Homelands. </li></ul>
  14. 14. Problems <ul><li>As employment opportunities </li></ul><ul><li>remained in the &quot;white&quot; cities, </li></ul><ul><li>many black people, mainly men, moved to the cities in search of work, leaving their families in the &quot;homelands&quot;. Separation of families created many social problems. In addition, pass laws made it illegal for many black people to live in the white cities. Their illegal status made it impossible for them to rent a house so they often lived in a shack in the backyard of a friend. </li></ul>
  15. 15. SOUTH AFRICAN STATISTICS <ul><li>Recent statistics illustrate the problem of rapid urbanisation facing South Africa. In the early 1980s there was one formal house for every 3,5 white people in South Africa, and only 1 formal house for every 43 black people. In 1989 Gauteng (the then PWV region) contained 412 000 formal houses in black townships, with 422 000 shacks in their backyards and 635 000 shacks on vacant land. The housing shortage for blacks outside of the homelands is at least 850 000. More than 7 million people throughout the country live in shacks of one kind or another. Of those 2,5 million are on the Witwatersrand. </li></ul>
  16. 16. SOME GENERAL CONCLUSIONS <ul><li>* The slower urbanisation occurs, the easier it is to deal with. </li></ul><ul><li>* Rapid urbanisation means rapid increases in the numbers of urban people who need land, housing, water, electricity, health care, and schooling. </li></ul><ul><li>* Urban conflicts will be greatest where urbanisation is greatest. </li></ul>
  17. 17. Facts <ul><li>The 2005 and one half Revision of the UN World Urbanization Prospects report described the 20th century as witnessing &quot;the rapid urbanization of the world’s population&quot;, as the global proportion of urban population rose dramatically from 13% (220 million) in 1900, to 29% (732 million) in 1950, to 49% (3.2 billion) in 2005. The same report projected that the figure is likely to rise to 60% (4.9 billion) by 2030 </li></ul>
  18. 18. US amd UK and an others <ul><li>Urbanization rates vary across the world. The United States and United Kingdom have a far higher urbanization level than China , India , Swaziland or Niger , but a far slower annual urbanization rate, since much less of the population is living in a rural area. </li></ul>
  19. 19. Urbanization in the United States has affected <ul><li>....... the Rocky Mountains in locations such as Jackson Hole, Wyoming , Telluride, Colorado , Taos, New Mexico , Douglas County, Colorado and Aspen, Colorado . The lake district of northern Minnesota has also been affected as has Vermont , the coast of Florida , the Birmingham - Jefferson County, AL area, the Pacific Northwest and the barrier islands of North Carolina . </li></ul><ul><li>In the United Kingdom, two major examples of new urbanization can be seen in Swindon , Wiltshire and Milton Keynes , Buckinghamshire . These two towns show some of the quickest growth rates in Europe. </li></ul>
  20. 20. Economic effects <ul><li>Over the last few years urbanization of rural areas has increased. As agriculture, more traditional local services, and small-scale industry give way to modern industry the urban and related commerce with the city drawing on the resources of an ever-widening area for its own sustenance and goods to be traded or processed into manufactures . </li></ul>
  21. 21. Urban ecology <ul><li>Research in urban ecology finds that larger cities provide more specialized goods and services to the local market and surrounding areas, function as a transportation and wholesale hub for smaller places, and accumulate more capital, financial service provision, and an educated labor force, as well as often concentrating administrative functions for the area in which they lie. This relation among places of different sizes is called the urban hierarchy . </li></ul>
  22. 22. Effects <ul><li>As cities develop, effects can include a dramatic increase in rents, often pricing the local working class out of the market, including such functionaries as employees of the local municipalities. For example, Eric Hobsbawm's book The age of the revolution: 1789–1848 (published 1962 and 2005) chapter 11, stated &quot;Urban development in our period [1789–1848] was a gigantic process of class segregation, which pushed the new labouring poor into great morasses of misery outside the centres of government and business and the newly specialised residential areas of the bourgeoisie. The almost universal European division into a 'good' west end and a 'poor' east end of large cities developed in this period.&quot; This is likely due the prevailing south-west wind which carries coal smoke and other airborne pollutants downwind, making the western edges of towns preferable to the eastern ones. </li></ul>
  23. 23. Changing form of urbanization <ul><li>Traditional urbanization exhibits a concentration of human activities and settlements around the downtown area. When the residential area shifts outward, this is called suburbanization . A number of researchers and writers suggest that suburbanization has gone so far to form new points of concentration outside the downtown. This networked, poly-centric form of concentration is considered by some an emerging pattern of urbanization. It is called variously exurbia, edge city (Garreau, 1991), network city (Batten, 1995), or postmodern city (Dear, 2000). Los Angeles is the best-known example of this type of urbanization. </li></ul>
  24. 24. Planning for urbanization <ul><li>The construction of new towns by the Housing Development Board of Singapore , is an example of planned urbanization </li></ul><ul><li>Urbanization can be planned or organic. Planned urbanization, ie: new town or the garden city movement , is based on an advance plan, which can be prepared for military, aesthetic, economic or urban design reasons. Unplanned (organic) cities are the oldest form of urbanization. </li></ul>
  25. 25. Examples <ul><li>Examples can be seen in many ancient cities; although with exploration came the collision of nations, which meant that many invaded cities took on the desired planned characteristics of their occupiers. M les ny ancient organic cities experienced redevelopment for military and economic purposes, new roads carved through the cities, and new parcels of land were cordoned off serving various planned purposes giving cities distinctive geometric UN agencies prefer to see urban infrastructure installed before urbanization occurs. landscape planners are responsible for landscape infrastructure ( public parks , sustainable urban drainage systems , greenways etc) which can be planned before urbanization takes place, or afterward to revitalized an area and create greater livability within a region. </li></ul>
  26. 26. New Urbanism <ul><li>New Urbanism was a movement which started in the 1980s. New Urbanism believes in shifting design focus from the car-centric development of suburbia and the business park , to concentrated pedestrian and transit-centric, walk able, mixed-use communities. New Urbanism is an amalgamation of old-world design patterns, merged with present day demands. It is a backlash to the age of suburban sprawl, which splintered communities, and isolated people from each other, as well as had severe environmental impacts. Concepts for New Urbanism include people and destinations into dense, vibrant communities, and decreasing dependency on vehicular transportation as the primary mode of transit. </li></ul>
  27. 27. Urbaniseerumine <ul><li>Maakera ökosüsteemide tulevik on ikka enam ja enam sõltuv urbaniseerumisest. Linnastud kasvavad ju kiiresti kogu maailmas. Maakera linnade elanike arv on 10-kordistunud viimase sajandiga, olles 224 miljonit aastal 1900 ning 2,91 miljardit aastal 1999. (5*)  Samuti on linnades elavate inimeste protsent tõusnud 14-lt 50 protsendini. Aastal 1900 ületas vaid 16 linna elanike arv miljoni piiri, seevastu 2000. aastal oli neid linnu juba 400. (5*) “Maakera linnade elanike arv kasvab aastas 1,8 %, olles peaaegu topelt maakera üldise elanike arvu kasvuga (1 % aastas). Linnastumine mõjutab tugevalt Maa kohalikke ja globaalseid ökosüsteeme ning sellekaudu ka inimesi. </li></ul>
  28. 28. Definitsioon <ul><li>Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikku osatähtsuse maa rahvastikus suurenemine ja linnalise eluviise levimine. </li></ul><ul><li>Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. </li></ul><ul><li>Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid , seal on ka iive suur. </li></ul><ul><li>Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt, iive on väga väike või hoopis negatiivne. </li></ul>
  29. 29. Urbaniseerumine <ul><li>Urbaniseerumine fragmenteerib, isoleerib ning degradeerib looduslikke habitaate e. elukeskkondi. Lihtsustades ja homogeniseerides liikide asetust, segades hüdroloogilisi süsteeme, muutes energia ja toitumisahelaid”. (6*) Kui linnastud katavad hetkel ca 1-6% maakera üldpinnast, siis linnades tarbitakse kokku suurem osa maakera kapasiteedist ressursi kasutamise ja prügi tekitamisega. Võrreldes „loodusliku“ ökosüsteemiga, mille tüüpiline energiavajadus kõigub 1.000 ja 10.000 kcal vahel ruutmeetrile aastas, tarbivad linnad tohutult enam. Arenenud tööstusriigi linn vajab 100.000 ja 300.000 kcal suuruses energiat ühele ruutmeetrile aasta jooksul. (6*) </li></ul>
  30. 30. Tehisökoloogia <ul><li>Eelnev statistika vihjab ideele, et tehiskeskkond tervikuna moodustab justkui ühe suure tehisökoloogia. Sealjuures muutuvad linna ja maa seosed üha komplekssemaks, sisaldades maakasutuse ja ehitiste keerulisi mustreid. “Vaadates linnu kui ökosüsteeme on enamuse USA metropolide piirkondi muutunud viimase 20 aastaga monotsentrilistest polütsentrilisteks”. (6*) Teadmised ökosüsteemidest ja ökoloogiast on kasulikud mõistmaks urbaniseerumist ja maakasutust mõjutavaid protsesse. Ökoloogia sobib maastiku, urbanistika või ka ruumilise planeerimise mudeliks J. Corner’i järgi kolmel põhjusel. (7*) </li></ul>
  31. 31. Linnaplaneering <ul><li>1- tegeleb segaste ja komplekssete tingimustega, mis on segu piirangutest, potentsiaalidest ja reaalsusest. Kujutamaks ja haaramaks pealtnäha võimatult keerulisi ja lõpetamata suhteid koha peal, on kasutusel erinevad tehnikad, nagu kaardistamine, diagrammid, planeerimine ja stsenaariumid; 2- tegeleb suure mastaabiga ruumi organiseerimise ja üksikosade vahele struktuuri tekitamisega, mis püsiks samas avatud ja dünaamiline; 3- tegeleb ajas muutuvate protsessidega, vaadates projekte rohkem lähtetingimuste tekitamisena kui ihaldades valmis tulemust. </li></ul>
  32. 32. Linnade territorialiseerumine <ul><li>Linnade territorialiseerumine on asustuse mustri kõige uuem ja tugevam muutus. See muudab loodus- ja tehismaastikku suunas, mida on põhimõtteliselt võimatu kontrollida nii ruumiliselt kui ajaliselt. Sest kõik protsessid kiirenevad ning toimuvad paralleelselt. Linnu, nagu Bombei, Caracas või Tokyo ei planeerita enam ammu füüsiliselt, vaid suunatakse protsesse, millel on ruumiline väljendus. Seal on võtnud urbaniseerumine ikka väga äärmuslikke vorme. Kui provotseerida mõtet, et Eesti on üks suur linn (elanikkonna arvu järgi võrdne mõne Tokyo elamurajooniga) siis on ta väga mõttetu linn, sest tihedusest ei piisa linnaliku sünergia tekkeks. </li></ul>
  33. 33. Urbaniseerumise tagajärjed <ul><li>Kõige selgem näide on Eesti külastruktuur, mis on tekkinud eesmärgipäraselt, kuid mille põhjused jäävad tihtipeale varjatuks. Asustuse paigutumises on peamist rolli mänginud maastiku kvaliteedid, nagu mulla viljakus, pinnareljeef ja joogivee olemasolu. Nende elementide koosmõju viis erinevate külavormide tekkeni- hajusad külad väheviljakatel maadel; sumbkülad nõlvadel ja madalal (põllumaadele jäeti kõige paremad asukohad) jne (*9). Nii on asustus tekkinud nn materjali jaotusest tulenenud põhjustel. Tähtsaid otsuseid võeti külas vastu kollektiivselt, nii et põhimõtteliselt oli tegu linnadega selle algses või antiikses mõistes (polis kr k sõnast tuleneb ju ka politics ingl k). Väitele, et urbaniseerumine kaotab suure mastaabiga maastiku, võime leida lahenduse teistmoodi asustuse struktuuris. Selle algühikuks on küla. Ja selle ruumiline väljendus võib olla nii väkemajade kobar kui kõrghoone keset põlde ja metsi. Selline asustuse struktuur eeldab maastiku kvaliteetidega arvestamist. </li></ul>
  34. 34. Linnastumine Eestis <ul><li>Eesti kiiresti muutuv ühiskond koos globaliseeruva maailmaga on muutnud ka asustuse süsteemi ja tähendust. Poliitgeograafiliselt on Eesti muutunud Venemaa läänest Euroopa idaks, mille arengus on tuntav Euroopa kõige aktiivsema regiooni Skandinaavia mõju. Tekkinud on uus ja võimas Tallinn–Helsinki telg, mis juhib ka Eesti kõiki olulisemaid asustusega seotud protsesse. Nagu mujal Euroopas, on ka siin kõige märgatavam linnade osatähtsuse jätkuv kasv, seejuures toimib Tallinn üle-eestilise tõmbekeskusena, Tartu, Pärnu ja Jõhvi aga regionaalsel tasemel. </li></ul>
  35. 35. Linnastumine Eestis <ul><li>Kokku elab 69% Eesti rahvastikust linnades ja 68% elanikest regioonikeskustes, Harju, Ida-Viru, Tartu ja Pärnu maakondades. Tihedaimalt asustatud piirkonnad asuvad Eesti põhjaosas ja rannikualal. Samas paiknevad ka kolm Eesti viiest suuremast linnast: Tallinn, Narva ja Kohtla-Järve, kuhu on koondunud valdav osa elanikkonnast, tööstuspotentsiaalist, transpordivõrgust ja majandustegevusest. Intensiivse linnastumise ja industrialiseerimise eripäraks pärast Teist maailmasõda oli nende protsesside toimumine teistest Nõukogude Liidu vabariikidest sisserännanute arvelt.. </li></ul>
  36. 36. Ikka Eesti <ul><li>Maa-asustuse kujunemist on oluliselt mõjutanud eri aegadel toimunud maareformid. Tänase küla ilmet on enim mõjutanud Eesti iseseisvumise järel 1920. aastatel toimunud maareform, mis kattis põllumajanduseks sobivad maad asuniketalude võrguga. </li></ul>
  37. 37. Eesti linnade kujunemisest <ul><li>Maa ja linnatüüpi asulate eristumine algas Eestis umbes 13. sajandil. Esimeste linnadena on ürikutes mainitud: Tartu (1030), Tallinn (1248; Kolõvani nime all 1154), Narva (1256), Pärnu (1265), Haapsalu (1279), Viljandi (1283), ja Paide (1291). Sageli tekkisid linnad saksa võõrvallutajate ordulinnuste ümber, mis olid tihtipeale ehitatud vallutatud muinaslinnuste kohale. Juba siis koondusid suuremad linnad ranniku ja veekogude lähedusse, heade kaubandus ja transporditeede äärde. </li></ul>
  38. 38. Linnavõrgustiku tänase <ul><li>....pildi kujunemisele aitas kaasa aastatel 1959–1962 teostatud haldusreform, mille tulemusena moodustati Eestis 15 rajooni, mis paiknesid samades piirides praeguste maakondadega. Seoses uute rajoonikeskuste loomisega kujunesid uued kohalikud keskused nagu Jõgeva, Rapla või Põlva. Kokku on Eestis 42 linna ning 9 linnalist asulat — alevit. Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud muutuste tulemusena on 1990. aastatel maakonna- ja kohalike keskuste roll silmnähtavalt vähenenud, maapiirkondades on elutegevus koondunud edukate ettevõtete ja nende naabruses asuvate linnade ümber. </li></ul>
  39. 39. Rändesuund <ul><li>Mõnevõrra ootamatult peaks statistiliste andmete kohaselt Eestis toimuma positiivne ränne linnast maale, mis tähendaks seda, et linnarahvastiku arv ei peaks enam suurenema. Tehtud uuringud näitavad aga, et tegelikkuses toimub siiski ränne maalt linna. See seletub sellega, et linnast maale kolivad inimesed kirjutavad end suuremas osas sisse oma uude elukohta, maalt linna minejad aga mitte . </li></ul>
  40. 40. The End

×