Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Inimkaaslejad putukad

Putukad köögis, puidus, riidekapis ja voodis

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Inimkaaslejad putukad

  1. 1. Inimkaaslejad putukad 2011 HKHK Marje Loide
  2. 2. Allikad • http://www.rentokileesti.ee/kahjuriteatmike- koduleht • http://wikilog.net/et/880448-kahjurite-mF5ju- kontorite-tookeskkonnale.html • http://www.toometikliinik.ee/index.php?id=127 • http://www.fumiteam.ee/index.php?page=129 • http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/putukad • http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus/index.p hp?id=137
  3. 3. Puidukahjurid • Toonesepad • Sikud • Kärsakad • Üraskid
  4. 4. TOONESEPP EHK PUIDUKOI • Kõige levinumad putukatest puidukahjurid on meil toonesepad. Eestist on tooneseplasi • leitud 28 liiki, • levinuimad on mööbli-, suur-, • põhja-, kodu-, kirju- ja hääletu toonesepp
  5. 5. Puidukoi
  6. 6. Toonesepp • Toonesepad on tumepruuni, musta või punakat värvi väikesed (pikkus 4–8 mm) silindrilise kehaga mardikad. Puidust nad ei toitu, nende ülesanne on tagada liigi paljunemine ja levik. Emased mardikad munevad lõhedesse, pragudesse või puidu karestatud pinnale keskmiselt 20–30 piimvalget muna • areng kestab tavaliselt 2–4, mõnikord kuni 6 aastat. Kahjustusi näeme alles pärast seda, kui mardikad on puidust lahkunud.
  7. 7. Majasööjad • Majasikk ja toonesepp, sinisikk ja raudsepp. Kõik need ilusa kõlaga nimed kuuluvad puitehitise põhivaenlastele – kahjuritele ja nagu nimestki võib aimata, paistavad nad silma erilise puidusöömise usinusega. sinisikk
  8. 8. Mardikate areng • Puitu kahjustavaid mardikaid on kümneid erinevaid liike. Nagu kõik nad neli etappi: muna, vastne, nukk ja täiskasvanud isend. • Munast areneb vastne ehk tõuk, kes pugib aplalt puitu ja kosub kiiresti. Kui tõuk on arenemise • lõpetanud, ehitab ta enda ümber kookoni ja jääb nukkuma.
  9. 9. Areng • Nukkumise ajal toimunud muutuste tulemusena väljub kookonist täiskasvanud mardikas, kel pole tõuguga väliselt mingit sarnasust. Oma küllaltki lühikese • eluea (kokku vaid mõni nädal) jooksul on mardika ülesandeks • paarituda, leida järglastele sobiv • elupaik ja jätta sinna munad • algab uus ring.
  10. 10. Areng • Puidus elav tõuk saab “täiskasvanuks” alles viie aasta pärast. Sõltuvalt liigist kestab tõugustaadium 1...5, mõnedel • koguni paarkümmend aastat. • Kogu selle aja närib ta väsimatult puitu ja võib palgi soodsates tingimustes ohtlikult hõredaks muuta. • Mardikas, erinevalt tõugust, toitu ei vaja.
  11. 11. Toonesepp • Tooneseplastele on kõige meelepärasemad sellised elutingimused, kus temperatuur püsib 22–23 °C juures, suhteline õhuniiskus on 70– 90% ja puidu niiskusesisaldus 18–20%. • Kui suhteline õhuniiskus langeb alla 50%, kaotavad putukad eluvõime. • Toonesepa tõugud on uskumatult kärarikkad ja juba paar eksemplari võivad luua kujutluspildi tervest kolooniast.
  12. 12. Nimest • Mitmed liigid tekitavad rütmilisele tiksumisele sarnanevaid • helisid, koputades peaga vastu käigu seina. • Need helid aitavad isastel ja emastel üksteist puidus üles leida. Õhtuvaikuses kostva • tiksuva heli järgi kutsutaksegi neid tooneseppadeks – vanarahvas arvas, et see heli • ennustab kellegi surma majas.
  13. 13. Elukoht • Hoonetes elutsevad toonesepad varjatud niisketes paikades, mis on otsese päikese eest kaitstud ega külmu talvel läbi. • Tavalised asukad on nad vahelagedes, keldrites, põrandaliistudes, toanurkades ja aknalaudade all. Välisseintes ei elutse nad aga mitte kunagi.
  14. 14. Toit • Vastsed toituvad nii okas- (mänd, kuusk) kui ka lehtpuude (pärn, vaher, kask, tamm, jalakas, sarapuu, hobukastan, tamm) puidust. Kui muud tingimused on sarnased, • eelistavad toonesepad lehtpuitu. • Nad võivad kahjustada ka kartongi, paberit ja vineeri.
  15. 15. Hoidumine • Mööbli-toonesepa kahjustustele peab väga hästi vastu kõrgel temperatuuril (üle 100 ºC) kuivatatud puit, seda isegi siis, kui • mööblit hoida hiljem niisketes tingimustes • Väga vana puit (250–300 aastat) ei ole tooneseplastele samuti vastuvõetav.
  16. 16. Majasikk • Siklased on võrdlemisi suured (pikkus tavaliselt üle 20 mm) saleda ja sageli karvadega kaetud kehaga mardikad. • Neid tunneb ära tihtipeale mardika kehastki pikemate • tundlate järgi
  17. 17. Majasiku töö
  18. 18. Majasikk • Siklaste vastsed on valkja või kollaka lapiku kehaga. • Nad närivad end puitu ega välju sealt mitme aasta kestel. • Siklaste enam-vähem ovaalse kujuga väljalennuavad on tunduvalt suuremad kui toonesepal
  19. 19. Majasikk • Tema vastsed rikuvad algul palkide väliskihti, kuhu näritakse piki puidukiude käigud. Majasikk eelistab puidu • maltsaosa ja eriti suviseid kasvuringe. Käigud on puidupuru ja ekskremente tihedalt täis. • Puidu pealmise kihi jätab kahjur harilikult puutumata.
  20. 20. Putuka kahjustus
  21. 21. Majasikk • Vastsed arenevad kiiremini puidus, mida • on juba kahjustanud seened. Vastsete arenguks kulub vähemalt 2 aastat, ebasobivates tingimustes aga isegi kuni 12 aastat.
  22. 22. • Täiskasvanud vastne on 30 mm pikkune ja • 6,5 mm laiune. • Mardikate lend toimub juulis-augustis. • Ovaalse väljalennuava mõõdud on 3 x 6 kuni 5 x 12 mm (foto 2)
  23. 23. Elupaik • Majasikk kahjustab ainult okaspuitu, valides kohti, kus puidu niiskusesisaldus on 10–20%. See kahjur armastab kõrgemat temperatuuri (25–28 ºC) ning levib seetõttu ehitiste soojades osades, eelistades • põrandaid, aknaraame, laetalasid ja sarikaid. Kui putukaid on palju, võib kahjustus olla väga tõsine.
  24. 24. Köök ja kontor • Jahuleedik • jahumardikas • Leivamardikas • Terakärsakas • Prussakas • Tarakan • Toasääsk • Äädikakärbes • Vaaraosipelgad • Majasoomukas • Toakilk • Koid • Kirbud • Lutikad • Nahanäkk
  25. 25. Prussakad • Prussakad armastavad elada köögis ja mujal elamu soojades niisketes paikades. Tegutsevad nad peamiselt pimedas. Toiduks tarvitavad prussakad inimeste toidujäätmeid. Prussakate kodumaa on soojadel maadel, seetõttu ta meil vabas looduses elada ei saa.
  26. 26. Prussakad • Prussakad (Blatella germanica ja Blatta orientalis) • kuni 30mm pikk • ühtlaselt tumepruuni värvi või kollakaspruun ühe triibuga • paljunevad kiiresti • öise eluviisiga • kannavad edasi palju haigusi (sh. salmonelloos ja gastroenteriit)
  27. 27. Prussakas • 12 - 15mm pikad. • Pruunid 2 tumeda triibuga kehal. • Tiivad on mõlemal sool sama pikad kui keha või kergelt vaheliti. • Jookseb ja ronib (kleepuvad padjakesed jalgadel). Köetavad hooned, sageli köögid ja laevad. Eelistab kõrgeid temperatuure ja niiskust. Omnivoorid.
  28. 28. Tarakan • Inimkaaslejateks on ka prussakatest suuremad tarakanid, kuid nemad vajavad eluks nii sooje ruume, et meie elamud neile ei sobi. • Emased munevad 16 muna munakookonisse (munakotti). • Kooruvad kahe kuuga. • Nümfid arenevad 5 - 9 kuuga täiskasvanuks.
  29. 29. Tarakan • 25 - 30 mm pikk. • Tumepruunist musta värvuseni. • Tiivad emastel välja arenemata ja isastel katavad alakeha kogu pikkuses. • Pigem jookseb kui lendab.
  30. 30. Toasääsk • toasääsed, kelle kodumaa on Vahemere ääres. Meie aladel suudab ta ellu jääda ja areneda vaid elamutes. • Erinevalt vabas looduses elavatest sääskedest suudavad tema vastsed areneda isegi lekkivate kanalisatsioonitorude läheduses, valamute ja vannide haisulukkude vees ja lillevaasides. • Toasääsed eelistavad elada keskküttega majades. Inimesi ründavad nad peamiselt pimedas.
  31. 31. Vaaraosipelgad
  32. 32. Vaaraosipelgad • Vaaraosipelgad tegutsevad samuti enamjaolt pimeduse varjus. Need väga väikesed kollakaspruunid sipelgad on segatoidulised. Neist on väga raske lahti saada, sest järglasi andev emasipelgas on tavaliselt peidus ning lihtsalt tööliste hävitamisest vaaraosipelgate vastu abi ei ole. Vaaraosipelgad on tegelikult rändsipelgad, kes vajadusel oma pesa paremasse elupaika ümber tassivad.
  33. 33. Vaaraosipelgad (Monomorium pharaonis) • 3mm pikad • emasipelgad munevad aastas kuni 3500 muna • ühes pesas on mitu emasipelgat • sülemlemine toimub igal aastaajal; levivad ka nii, et suurest kolooniast eralduvad väiksemad kolooniad
  34. 34. Vaaraosipelgad • võivad edasi kanda palju haigusi (sh. salmonelloos ja gastroenteriit) • eelistavad valgurikast toitu, nagu veri ja saastunud sidemed • töösipelgad liiguvad pesast kuni 70m kaugusele • elutsevad köetud hoonete õõnsustes
  35. 35. Majasoomukas • Majasoomukad elavad elamu niiskemates paikades ning tegutsevad samuti pimeduses. • Käivad öösel kraanikausis joomas • Oma soojal kodumaal elavad nad vabas looduses kivide all.
  36. 36. Majasoomukas • 12mm pikad. Torpeedokujuline, 3 pika harjasega keha lõpuosas. • Tiivutu ja pikkade tundlatega. • Majasoomuka värvus - hõbedane kuni kreem. Täiskasvanud elavad 1-3 aastat.
  37. 37. Toakilk • Toakilk on viimasel ajal jäänud suhteliselt haruldaseks. Varasematel aegadel võis talumajades sageli öösiti tema siristamist kuulda. • Soojalembese putukana elas ta seal ahjupragudes. Võib arvata, et kaasaegsetes elamutes toakilgile sobivaid elukohti enam pole.
  38. 38. Toakilk
  39. 39. Jahumardikas • Täiskasvanud - 20mm pikad. Nad on läikivad, tumepruunid või mustad. • Vastsed on meekollased, neil on sile, poleeritud, läikiv, pikk, kõva ussisarnane keha ning nad kasvavad kuni 30 mm pikkuseks.
  40. 40. Leivamardikas • Leivamardikas (Stegobium paniceum) • täiskasvanud isendid 2-3 mm pikad • lendavad üsna hästi • uuristavad kõvasid pindu • levivad kergesti kodudesse (inimesega) • elutsevad köögis või toidu säilitamise kohtades
  41. 41. Leivamardikas • Täiskasvanu - 2-3mm pikk. Küürus tooraks. Keha katavad peened karvad. Kattetiibadel on sälkudega ribad. • Vastne - aktiivne arengu varastes staadiumites. Kaevub kõvadesse ainetesse. Nad on võimelised detoksifitseerima teatud mürkaineid. • Elutsükkel - 200 päeva 17 C juures, 70 päeva 28Cjuures. Täiskasvanud elavad 13 kuni 65 päeva.
  42. 42. Jahuleedik • Täiskasvanu - 7-9mm pikk, tiivaulatus 15- 20mm. Must siksakiline muster üle tiibade, mis on mustad. • Vastsed - roosakad või rohekat tooni, sõltuvalt söödavast toidust. Must pea. Elab siidises torus. 52 päeva temperatuuril 17°C, 42 päeva 30°C juures. Viljakas siidikeerutaja. Täiskasvanud elavad umbes 2 nädalat. Harva ründab muid aineid peale jahu. Täiskasvanud puhkavad päeva jooksul ja lendavad videvikus.
  43. 43. Terakärsakas • Paari-kolme millimeetri pikkused terakärsakad ja • riisikärsakad on väga ohtlikud laokahjurid. Meil suudavad nad paljuneda vaid siseruumides, kus nad toituvad jahust, jahusaadustest ning viljateradest.
  44. 44. Koid • Lisaks kõige tuntumale kahjurile – riidekoile, võib ühes tavalises majapidamises leiduda veel kasukakoi, vildikoi, vaibakoi, harilik nahanäkk, täpiline nahanäkk ja veel terve rida väikseid vastikuid olevusi, kes oma elutegevuse käigus tekstiile, lõngu, nahka, puitu ja paberit õgivad.
  45. 45. Riidekoi -8 mm pikk - täiskasvanud isend kuni 5mm pikk, kuldset värvi - vastsed kreemikat värvi, kuni 10mm pikad -võimalik on pikem eluiga (kuni 18 kuud) vastsed kahjustavad vaipu, riideid, karusnahka jne. - neid võib esineda toidus - levivad kergesti kodudesse (inimesega)
  46. 46. Nahanäkk • Täiskasvanu 6-10mm pikk. Must, valge ribaga üle kattetiibade esiosa. • Vastne - komeedikujuline. Kiirestiliikuv. Pruuni värvi ja karvane. Rändavad, et nukkuda tahketes materjalides. Elutsükkel • 2-3 kuud 18-25Cjuures • toitub erinevatest loomsetest toodetest, sealhulgas juustust.
  47. 47. Kirbud • Kassi- ja koerakirbud • 2-3 mm pikad • emane muneb mitusada muna • hästi lapiku kehaga; hästiarenenud selgroog ja jalad hüppamiseks • täiskasvanud isendid eelistavad imeda verd sellelt liigilt, kellele kirp on kohanenud, kuid võivad inimesi hammustada
  48. 48. Kirbud
  49. 49. Äädikakärbes
  50. 50. Äädikakärbes • 2-3mm pikad, kollakaspruunid või kirjud • helepunased silmad • lendamise ajal kõht ripub, lendavad aeglaselt • iseloomulik on paigalhõljumine • paljuneb käärivates jääkides, • mustades äravooluavades
  51. 51. Lutikad • Voodilutikad (Cimex lectularius) • 5mm pikk • ovaalse kujuga, kere tagaosa lame • emane muneb kahe kuu jooksul 200-500 muna • öise eluviisiga, kõige aktiivsem enne päikesetõusu
  52. 52. Lutika välimus ja eluring
  53. 53. Levimine • elutseb pragudes ja õõnsustes, peatsilaudades, mahakooruva tapeedi vahel, murenenud krohvi ja lülitite all, vaipade ja liistude all • leidub ka mujal kui magamistubades, näiteks rongides, ülikoolide auditooriumites
  54. 54. Ettekujutatud hammustused • allergiast, • kiududest ja • staatilisest elektrist • põhjustatud nahaärritus

    Be the first to comment

Putukad köögis, puidus, riidekapis ja voodis

Views

Total views

838

On Slideshare

0

From embeds

0

Number of embeds

0

Actions

Downloads

1

Shares

0

Comments

0

Likes

0

×