Intervjuu

4,690 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
4,690
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
850
Actions
Shares
0
Downloads
14
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Intervjuu

  1. 1. Tallinna Pae Gümnaasium Meediaõpetus
  2. 2. Kvantitatiivses intervjuus/küsitluses Pole oluline, et küsitleja mõistaks vastajat, vaid, et vastaja mõistaks ankeeti Valmis struktuur, mille raames vastaja peab püsima Eeldatakse, et vastaja mõtetes pole midagi, mida pole osatud eelnevalt aimata (vastasel juhul läbikukkumine ja suur osakaal “muud”) Suurem vastajate hulk/analüüs (peamiselt) kvantitatiivne Ka lahtiste vastusevariantidega küsimustikku saab kvantitatiivselt analüüsida – jaotades vastused kindlatesse kategooriatesseKvalitatiivses intervjuus Avatud võimalus, et tulemused sisaldavad infot, mida uurija küsida ei oska Tavaliselt pigem välditakse täpselt etteantud kategooriaid Peab olema võimalik ka kvalitatiivselt analüüsida (aga ei ole päris välistatud kvantitatiivne analüüs) – keskseks ei ole arvudega manipuleerimine (mingilgi määral võimalik suurema valimi puhul)
  3. 3.  Struktuuri alusel – struktureeritud, poolstruktureeritud, struktureerimata intervjuud Läbiviimise alusel – näost-näkku, netivestlus, e-mail, telefon Sisulise lähenemise alusel – ◦ süvaintervjuu - viitab taotlusele jõuda vastaja mõtete ja tunnete sügavamale, “autentsele” tasandile ◦ teemaintervjuu - keskendub vaid ühele kindlale teemale, mille raames tegutsetakse Kuigi terminid võivad kohati osaliselt kattuda, on nad pisut erineva suunitlusega. Valitud termin võiks juba sisaldada seisukohta, kuidas materjali kogutakse ja analüüsitakse
  4. 4.  Küsimuste sõnastus ja esitamise järjekord on eelnevalt paika pandud ning seda ei varieerita. Kõigile osalejatele esitatakse küsimused täpselt samas sõnastuses ja järjekorras. ◦ Ei soodusta uute teemade esilekerkimist, ei lase areneda loomulikul vestlusel ◦ Tavaliselt determineerib ette analüüsi, mis tehakse samade küsimuste/teemade alusel ◦ Lihtsam algajale intervjueerijale ja konkreetse rakendusliku teema puhul Meeles pidada: ◦ Küsimused selged ja ühemõttelised ◦ Kõik olulised teemad täpselt kaetud ◦ Üleliigsed teemad välistatud ◦ Optimaalne küsimuste järjekord
  5. 5.  Intervjueerijad valmistavad ette rea küsimusi, kuid neid võib esitada paindlikus järjekorras ja konteksti sobivas sõnastuses. Eesmärk on esitada kõik plaanitud küsimused, kuid teha seda loomulikult ja tundlikult, arvestades intervjuu käigu ja iseloomuga Nõuab intervjueerijalt spetsiifilisemaid oskusi ◦ Juhtida vestlust ja küsida olulisi küsimusi õigetes kohtades ◦ Tabada ära, millal teema on ammendunud ◦ Aidata intervjueeritaval luua seoseid erinevate teemade vahel Teatav esmataseme analüüs intervjuude tegemise ajal ◦ Genereerida kohapeal uusi küsimusi ◦ Hinnata, kas valim ja läbiviimisviis on kõige paremad ◦ Kas teemad, küsimused annavad parimaid vastuseid uurimisprobleemile
  6. 6.  Eelnevalt paika pandud küsimusi ei ole ja intervjuu on pigem vestlus kindlal teemal või teemadel. Osalejatele antakse palju vabadust tuua vestlusesse sisse enda jaoks olulisi teemasid neile sobival viisil Kasutatakse etnograafilise uurimuse alguses või sageli ka pilootuurimuse puhul Peamine ülesanne veel täpsustamata uurimusküsimusi omamata teemast rohkem teada saada Ei tähenda, et üldse mingit fookust ei oleks – mingi üldisem teema siiski on Struktureerimata intervjuud on uurimuse alguses ning info lisandumisel minnakse tavaliselt üle poolstruktureeritud intervjuudele Analüüs intervjuude läbiviimise ajal Uurija mõju reflektsioon!
  7. 7.  Plussid: ◦ Mitmekülgset infot pakkuv intervjuutüüp. Intervjuu läbiviimise ajal on võimalik näha ka näiteks osalejate žeste ning kasutada saab ka muid materjale näiteks dokumente ja fotosid, mis võivad diskussioonil abiks ja ressursiks olla ◦ Andmeid saab salvestada video- või audiovahenditega Miinused: ◦ Võib juhtuda, et intervjuu läbiviimiseks on ühel osapoolel vaja reisida ning see võib muutuda raha- ja ajakulukaks ◦ Intervjueeritavad peavad vastama koheselt ning nad ei saa oma vastuseid pikemalt läbi mõelda
  8. 8.  Plussid: ◦ Võib intervjueeritavatele olla mugavam näost-näkku intervjuust ◦ On kiirem kui näost-näkku intervjuude läbiviimine ◦ Andmeid saab salvestada audiotehnikaga (intervjueeritava loaga) Miinused: ◦ Ei saada konteksti jaoks olulist mitteverbaalset infot ◦ Intervjueeritavad ei saa oma vastuseid läbi mõelda
  9. 9.  Plussid: ◦ Uurijad saavad valida audio, audiovisuaalse või tekstipõhise vestluse vahel ning vestlust on võimalik arvutisse salvestada ◦ Võimaldab intervjuusid viia läbi suurte distantside tagant Miinused: ◦ Reaalajas võib infovahetuses mõningaid hilinemisi ette tulla ja see võib takistada suhtlemist ◦ Osalejatel ei ole aega oma vastuste üle pikalt juurelda ◦ Isegi kõige infoküllasema kommunikatsiooni puhul (näiteks videovestlus) läheb osa visuaalsest ja sõnalisest infost kaduma kaamera tõttu. Ilma videota on infot veelgi raskem konteksti panna
  10. 10.  Plussid: ◦ Annab osalejatele aega mõelda oma vastuste üle ◦ Võib intervjueeritavatele olla mugavam, sest nad saavad ise vastamise aja valida ◦ Intervjueerijad saavad seedida saadud vastuseid ja esitada nende põhjal uusi küsimusi Miinused: ◦ Palju aeglasem võrreldes mõlema kohalolu nõudva ja telefoniintervjuuga ◦ Vestluse voolavus on katkestatud ja seega võib sidusa diskussiooni loomine olla raskendatud
  11. 11.  Sotsiaalteadlane võib tahta teada saada: ◦ Fakte tõestisündinud asjade, käitumise ja tegelike olude kohta ◦ Fakte inimeste arvamuste ja hoiakute kohta Nende mõlemi puhul on tegemist faktiperspektiiviga ja saab küsida, kas inimene rääkis tõtt? Mäletas õigesti? Teine võimalus – kuidas teatud teemadel räägitakse? Intervjuu on näidiseks kultuuris olevatest kõneviisidest/diskursusest Näide: “käisin Kanaari saartel, seal on jama, palju turiste” ◦ Kanaari saartel ongi nii ◦ Me ei tea kuidas seal on, aga teame, et see inimene arvab nii ◦ Me ei tea, kuidas seal on, ega ka kuidas inimene arvab, aga see on üks sellisel teemal rääkimise viise (esindab mingi rühma üleolevat suhtumist, soovi näidata end sotsioloogile rafineeritumana jne)
  12. 12.  Focused interview – viitab, et fokusseeritakse mingile teemale ja mitte ainult rühmaintervjuude puhul (millega seda sagedamini seostatakse) Kasutakse kõige sagedamini ekspertintervjuude ja tagasiside intervjuude puhul, aga ka muudel juhtudel Spetsiifilisematel teemadel sageli tähtis teada saada fakte, mida mujalt teada ei saa või keeruline (faktiperspektiiv 1) Ametniku või poliitiku puhul ei ole sageli oluline tema privaatne arvamus, vaid see, mida ta ütleb oma rollis (tekstiperspektiiv) Pigem ametlik lähenemine ning akadeemilise asutuse ja uurimuse rõhutamine
  13. 13.  Eriti oluline lähedane kontakt ja jõudmine usaldusliku vestluseni, et jõutaks autentse infoni Peamiselt tahetakse teada saada suhtumisi, motiive, erinevaid tähendusi, mida inimene oma tegevusele annab (pigem faktiperspektiiv 2) ◦ Küsida tundeid: “Mis tunne teil oli? “ ◦ Implitsiitselt esitatud tunnete väljaütlemine: “Ja see kurvastas teid väga?” Kultuuriuurimuse puhul võimalik ka, et oluline on jõuda rühmas valitsevate väärtushinnangute ja tõekspidamisteni –sel juhul tekstiperspektiiv Näide – uimastitarvitamise kultuuriuurimuses ei ole kõige tähtsam tema isiklik käitumine, vaid pigem tema tõekspidamised, mida ta oma rühmaga jagab Soovitus: avatus ja enese seadmine võimalikult võrdsele tasemele – küsimustele vastamine; oma sarnastest tunnetest rääkimine analoogilistes situatsioonides (aga mitte moraalitsemine !)
  14. 14.  Uurija “mitte-sekkumisele” vaatamata võib vastaja mõista, mida temalt oodatakse ning hakata esinema vastavalt sellele Kuidas saab eristada “autentset” ja “lavastatud” kõne? Kultuuris on ettekirjutisi, kuidas mingis situatsioonis peab käituma. Inimesed oskavad neid kasutada. Kuidas tõmmata piiri repertuaari esitamise ja ehtsuse vahele? Näide elulugude uurimusest (Rikmann 1997)
  15. 15.  Kui on oluline teada saada fakte – siis struktureeritult läheneda, täpsemad küsimused ette valmistada Muudel juhtudel, eriti süvaintervjuudes, on oluline, et paigas oleksid teemad, mida käsitleda ja lasta intervjueeritaval võimalikult vabalt rääkida Soovitused algajatele: ◦ Ka poolstrukt. int. puhul valmistada siiski ette ja mõelda läbi täpsed küsimused (pigem endale) ◦ Mitte aga takerduda nende külge, vaid käsitleda neid töövahendina - et oleks ”head” küsimused alati võtta ja ei tuleks spontaanselt suunavaid küsimusi Oluline võte (eriti nooremate intervjueeritavatega) – paluda rääkida väga konkreetselt, oma kogemuste ja näidete alusel, et ei jääks väga abstraktseks
  16. 16.  Oluline faktiperspektiivi puhul - mehhanistlik ja humanistlik võte (Alasuutari 1994) Mehhanistlik – küsitakse kavalalt, nii et küsitav ei tea täpselt küsimuse mõtet; püütakse intervjuusituatsiooni standardiseerida Humanistlik – usalduse saavutamine; ollakse vastajaga semud ja eeldatakse, et ta ei valeta; lastakse rääkida vabalt
  17. 17.  Soovitav ülesehitus intervjuul – alguses struktureerimata küsimused ja hiljem lähevad spetsiifilisematele teemadele (mis uurimusprobleemist lähtuvalt oluline) ◦ 1. Mis teile eriti meeldis selle filmi juures? ◦ 2. Mida te tundsite siis, kui filmis kirjeldati Joe vabastamist armeeteenistusest psühhoneuroloogilistel põhjustel? ◦ 3. Kas filmi alusel võib väita, et sakslaste relvastus oli parem või halvem kui ameeriklastel? Soovitav teemade ülesehitus – algatuseks üldisemat laadi küsimused ja vastajast endast ◦ Süvaintervjuu puhul personaalsed küsimused ◦ Teemaintervjuu puhul teemaga seotus, sinna sattumine
  18. 18.  Tavaliselt kasutatakse diktofoni – saab keskenduda suhtlemisele, mitte kirjutamisele Vältida võimalikke äpardusi – kontrollida, et lindistab, et müra poleks liiga suur jne Transkribeerimine ◦ Detailsete märkide kasutamine on oluline, kui intervjueerija ja analüüsija on erinevad isikud ◦ Kui sama inimene, siis paindlik lähenemine – ei pea kõike transkribeerima, märgisüsteem ei pea nii täpne olema Märkmete tegemine samuti täiesti aktsepteeritud ◦ Kui intervjueeritav ei soovi lindile rääkida ◦ Kui tegemist vaid faktide kogumisega, pole lindistamine nii oluline ◦ Oluline otsekohe peale intervjuud märkmed põhjalikult lahti kirjutada!
  19. 19. LIHTSUSTATUD MÄRGISÜSTEEM /…/ -tekst on katkestatud, mingi osa on välja võetud (.) mõttepaus 1 sekund (2) 2 sekundit jne tähtis – intervjueeritava poolt rõhutatav sõna KÕNELEJA ERUTUB – kui intervjueeritav räägib eriti valjusti [naer] – uurijapoolsed kommentaarid
  20. 20.  Narratiiv on oluline komponent näitamaks, kuidas inimesed mõtestavad iseennast ja oma elu Oluline, kuidas oma “lugu” jutustatakse – struktureeritud intervjuu ei sobi Taustal olev metodoloogiline küsimus, näiteks: kuidas inimene mingis kontekstis annab tähendusi oma tegudele Transkribeeritud intervjuusid 1 või mitme inimesega analüüsitakse, püüdes välja tuua narratiivi struktuuri näitajad, kas 1 või mitu narratiivi, need järjestada jne
  21. 21.  Uurimuse algfaasis on tavaliselt andmekogumismeetoditeks struktureerimata intervjuud. Hiljem, teooriasugemete esile kerkides ja täpsustamist oodates, muutuvad andmekogumismeetodid struktureeritumateks Lakkamatult võrdlev meetod – intervjuusid kodeeritakse ja analüüsitakse kohe peale läbiviimist Vastavalt eelanalüüsile täpsustuvad teemad ja muutub kavand Tavaliselt tulevad esile konkreetsed teemad, mis kõige paremini uurimisküsimustele vastuseid annavad ja selguvad ka küsimused, mida väga vaja ei ole On võimalik, et muutub ja täpsustub ka uurimuse fookus ja keskne uurimisküsimus
  22. 22.  Fookusgrupp; rühmadiskussioon; rühmaintervjuu - viitavad natuke erinevatele taotlustele, miks intervjuud läbi viia Fookusgrupid (teemaintervjuud rühmale) 1. Info mitme inimese käest korraga, aga tegelikult huvitutakse igast inimesest eraldi. Turu-uuringutes kasutatakse maitse, eelistuste ja huvide uurimiseks. Osalejad ei pea olema sarnased ega ka üksteist tundma 2.Kui tegemist on samasse rühma kuuluvate inimestega, siis nad aitavad ja parandavad üksteist. Saavad erinevalt aru. Niimoodi tõstab see info kvaliteeti
  23. 23.  3. Kultuuri-uurimused. Eriti soovitav meetod subkultuuri/professionaalse kultuuri jne uurimisel. Kultuuri “näidis” - koos seletavad ja näitavad oma kultuuri norme, suhtumisi jne. Intervjueerijal pigem moderaatori roll, kes peaks andma liikmetele võrdlemisi palju vabadust 4. Rühmadiskussioon – tulevad välja teemad ja argumendid, mida osalejad üksi ei oskaks formuleerida ja uurija küsida. Sageli kasutatakse hinnangute ja arvamuse väljatoomiseks, kasutades mingit näitematerjali (näit. noorte arvamus alkoholi tarvitamisest näidates mingit filmi)
  24. 24.  2 ei ole veel rühm, siis jäävad rääkima uurijale, mitte omavahel vestlema (samas pole keelatud teha intervjuud 2 inimesega) 8 inimest enam-vähem maksimum – vastasel juhul ei saa inimesed enam sõna ja raske on seda juhtida Fookusgrupid võivad olla suuremad – optimaalne 6 inimest Kultuuri-uurimuse puhul (kus taotlus sarnaneb süvaintervjuule) peaks rühm olema väiksem -- 3-4 inimest

×