Kuidas on korteriomandite turg muutunud viimase majandustsükli käigus? Kinnisvaramaakler Jürgen selgitab

1. Jürgen Hintsov
Korteriomanditeostu-müügiturgKalamajas aastatel
2007-2020
TALLINN 2021

2. 2
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Kalamaja ajalugu 4
1.1 Kalamaja tänapäeval 4
2. Korteriomandite ostu-müügiturg Kalamajas aastatel 2007-2020 7
2.1 Ostu-müügitehingute arv 7
2.2 Kalamaja korteriomandite keskmine üldpind 8
2.3 Kalamaja korteriomandite keskmine hind 9
2.4 Korteriomandite minimaalne- ja maksimaalne hind 10
2.5 Korteriomandite mediaanhind 11
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13

3. 3
Sissejuhatus
Käesoleva töö teemaks on „Korteriomandite ostu-müügiturg Kalamajas aastatel 2007-2020“.
Teema valikus lähtuti grupiliikmete huvist Kalamaja korterite ostu-müügituru vastu.
Töö eesmärgiks on teada saada, kuidas on Kalamaja korteriomandite ostu-müügiturg muutunud
aastatel 2007-2020.
Töö on ülesehitatud kahe peatükina. Esimene peatükk räägib Kalamaja piirkonna ajaloost, ning
milliseks on see rajoon kujunenud tänapäeval. Teine peatükk näitab Kalamaja korteriomandite
ostu-müügi statistikat / arengut aastatel 2007-2020, mis on jagatud viieks väiksemaks
alapeatükiks. Välja on toodud ostu-müügitehingute arv, keskmine üldpind, korterite
minimaalne- ja maksimaalne- ning mediaanhind.
Töös on koostatud viis erinevat graafikut ning toodud järeldused nendel olevate andmete põhjal.

4. 4
1. Kalamaja ajalugu
Kalamaja on Tallinna üks vanemaid ning läbi sajandite ka kõige suurem eeslinn.
Kirjalikes allikates mainitakse Kalamaja esimest korda 1421. aastal, kuid selles ei kahtle
keegi, et asustus oli seal juba tunduvalt varem. Arvatakse, et Suur-Patarei tänava
piirkonnas olid juba muinasajal ümberkaudsete külade kalameeste ajutiselt kasutatavad
hooned. Sõna ,,maja" tähendas algselt ajutist peatuspaika.
https://www.tallinn.ee/est/pohja/g6232s43130(22.01.2009)
Kirjalikes allikates mainitakse alates 1352. aastast kalurite nimesid. Võib arvata, et nad
elasid Kalamajas. Selle piirkonna peamised asukad olid eestlased, rootslased ja soomlased.
(Ibid)
Linnaosas oli juba 15. sajandi keskpaigast oma kirik. 1527. aasta nimestiku järgi oli
Kalamajas 78 iseseisvat majapidamist. Vaatamata sellele, et majad olid väikesed, pidasid
paljud peremehed allüürnikke. Kalamajas oli soodne elada, mistõttu kasvas sealne elanikkond
jõudsalt ja see valmistas linnavõimudele suurt muret. Nad püüdsid Kalamaja
kasvu isegi piirata, kuid see ei andnud soovitud tulemusi.
(Ibid)
Tallinna suurimal eeslinnal on olnud tähtis koht meie rahvusliku
linnakultuuri kujunemisel. Selle piirkonna kultuurilugu on erakordselt rikkalik. Kalamajas on
kohti, mis on oluliselt mõjutanud Eesti iseseisvumist ning Vabadussõja käiku.
(Ibid)
1.1 Kalamaja tänapäeval
Kalamaja on muutunud üha nooruslikumaks, siia on kolinud palju loomeinimesi, mis on jätnud
positiivse jälje Kalamajaga seonduvale. Just see piirkond on Tallinnas see, kus saab kõige
paremini osa kohalike elust ja tegemistest.
https://visittallinn.ee/est/k%C3%BClastaja/loe-soovitusi/k%C3%B5ik-artiklid-
soovitused/kalamaja-%E2%80%93-puitmajad-ja-boheemlaslik-v%C3%B5lu (26.09.2021)
Endised tehasehooned on muutunud hinnatud kohtumispaigaks neile, kes naudivad omanäolisi
restorane, noorte Eesti disainerite töid, kunstinäitusi, käsitööõlut, kirbuturge, alternatiivteatrit
ja klubikülastusi. Siin asub ka üks linna populaarsemaid kontserdipaiku – Vaba Lava, mis on
lisaks erinevatele etendustele ka linna suurimate muusikafestivalide keskuseks.
(Ibid)

5. 5
Telliskivis linnakus saab aastaringselt tutvuda rikkaliku tänavatoidu valikuga,
näiteks „DEPOO“ toidutänaval.
___________________
https://astri.ee/depoo
Üheks põnevaimaks toidukohaks on kindlasti „Peatus“, mis on rajatud originaalkujul säilinud
Moskva-Tallinn reisirongi restoranvagunisse. Päeval kohvik, öösel ööklubi !
______________
https://peatus.ee

6. 6
Lisaks tänavatoidualale on Telliskivi läheduses ka „Balti Jaama“ uus populaarne turukompleks.
___________________
https://astri.ee/bjt/turg/
See Eesti kaasaegseim turg koondab ühe katuse alla äärmiselt laia kaubavalikut alustades
värskest turukraamist ja lõpetades tänavatoiduga. Uus turg on suuresti kogukonnakeskus, kus
kohalik saab teha oma igapäevased sisseostud ja tänu ligitõmbava atmosfääriga, huvitava
antiigivaliku ning pruulikojaga on kindlasti avastamist väärt paik ka turistile.
(Ibid)
2. Korteriomandite ostu-müügiturg Kalamajas aastatel 2007-2020
Järgnevates peatükkides käsitletakse Kalamaja korteriomandite ostu-müügitehingute arvu,
välja on toodud keskmine üldpindade suurus, keskmine- , mediaan-, minimaalne- ja
maksimaalne hind aastate lõikes ajavahemikul 2007-2020.
2.1 Ostu-müügitehingute arv
Graafikult loeme välja, et kõige rohkem ostu-müügitehinguid tehti aastal 2018. Sellel aastal oli
nende tehingute arvuks 551. Kõige vähem tehti korteriomandite ostu-müügitehinguid aastal
2010. Siis oli tehinguid kokku kõigest 181. Aastatel 2010-2012 oli ostu-müügitehingutes pidev
kasv, 2012.- 2013. aastal oli varasema paari aastaga võrreldes väike langus, ning aastatel 2013-

7. 7
2018 oli ostu-müügitehingute arv kasvutrendis v.a 2017, kus tehti 12 tehingut vähem kui 2016
aastal. Aastal 2018 saavutas kalamaja korteriomandite ostu-müügi tehingute arv rekordtaseme,
pärast mida pööras tehingute arv langusesse.
(Maa-ameti tehingute andmebaasi aastaülevaated 04.06.2021)
2.2 Kalamaja korteriomandite keskmine üldpind
Korteriomandite kõige väiksem keskmine üldpind oli aastal 2010. Selle aasta keskmiseks
üldpinnaks oli 50,3m2. Graafikult saab veel näha, et kõige suurem keskmine üldpind oli aastal
2019 ning see oli 70,7m2. Ajavahemiku 2007-2020üldpilti vaadates on näha keskmise üldpinna
kasvutrendi mõningase erandiga, näiteks on languste madalaimad punktid aastatel 2010, 2015
ning 2020. Võib oletada, et inimesed vajavad elamiseks keskmiselt aina rohkem ruumi kuid
hindade jätkuv kasv soosib pigem vastupidist.
0
100
200
300
400
500
600
2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022
Ostu-müügitehingutearv

8. 8
(Maa-ameti tehingute andmebaasi aastaülevaated 04.06.2021)
2.3 Kalamaja korteriomandite keskmine hind
Kalamaja korteriomandite kõige kõrgem keskmine hind oli aastal 2020. Selleks hinnaks oli
2884€ ruutmeetri kohta. Kõige madalam keskmine hind oli aastal 2009 ning ruutmeetri hinnaks
oli siis 1026€. Aastatel 2008-2009 keskmine ruutmeetri hind langes, aga aastast 2009-2020
keskmine ruutmeetrite hind oli pidevas kasvutrendis. Graafiku põhjal võib väita, et keskmine
ruutmeetri hind tõuseb tingitult elu kallinemise, inflatsiooni ja nõudluse suurenemise tõttu.
0
10
20
30
40
50
60
70
80
2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022
Keskmineüldpind

9. 9
(Maa-ameti tehingute andmebaasi aastaülevaated 04.06.2021)
2.4 Korteriomandite minimaalne- ja maksimaalne hind
Antud graafikult saab näha, et kõige kõrgem maksimaalne hind oli aastal 2020. Selleks hinnaks
oli 5457€/m2. Kõige madalam maksimaalne hind oli aastal 2012 ning selleks oli 2119€/m2.
Kalamaja korteriomandite maksimaalses hinnas on aastate vältel olnud nii pidevaid langusi kui
ka tõuse. Seejuures on minimaalne hind olnud aastatel 2007-2020üsna stabiilne. Kõige kõrgem
minimaalne hind oli aastal 2019. Selle aasta minimaalseks hinnaks oli siis 746€/m2. Kõige
madalam minimaalne hind oli aastal 2009, ning selleks oli 111€/m2.
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022
Keskminehind

10. 10
(Maa-ameti tehingute andmebaasi aastaülevaated 04.06.2021)
2.5 Korteriomandite mediaanhind
Korteriomandite mediaanhind hakkas langema aastast 2007 ning langes 2009 aastani, mil
saavutas madalaima hinna, milleks oli 980€/m2. Graafikult on näha, et aastatel 2009-2020 on
see püsivalt kasvanud. Kõige kõrgem mediaanhind oli 2795€/m2 aastal 2020.
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022
Minimaalne- ja maksimaalnehind
Minimaalne hind Maksimaalne hind

11. 11
(Maa-ameti tehingute andmebaasi aastaülevaated 04.06.2021)
Kokkuvõte
Käesoleva töö teemaks oli uurida Kalamaja korteriomandite ostu-müügiturgu aastatel 2007-
2020 ja teada saada, kuidas turg aastatega muutunud on.
Töö koostamise käigus uuris autor Tallinna linna kodulehte ja erinevaid artikleid, et teada
saada, milline oli Kalamaja ajalugu ja milliseks on see kujunenud tänapäeval. Kalamaja
korteriomandite ostu-müügituru kohta saadi andmeid maa-ameti ametlikult kodulehelt, ning
nende andmete põhjal koostati graafikud.
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022
Mediaanhind

12. 12
Graafikute põhjal selgus tõsiasi, et ostu-müügitehingute arv on olnud rohkem kasvutrendis,
kuid alates aastast 2018 on see oluliselt langenud. Maa-ameti andmete alusel kõige vähem ostu-
müügitehinguid tehti 2010. aastal, ning selleks arvuks oli ainult 181.
Graafikult, kus on toodud välja keskmine üldpind võib järeldada, et inimesed eelistasid rohkem
väiksemaid kortereid. Aastal 2019 oli keskmine üldpind kõige suurem ning see oli 70,7m/2.
Kuid kõige väiksem keskmine üldpind oli aastal 2010, ning see oli 50,3m/2.
Kalamaja korteriomandite keskmine hind alates aastast 2009 aina kasvas, ning jõudes 2020.
aastasse oli selleks hinnaks 2884€/m2. Miinimumhind korteritel oli üldiselt stabiilselt sama,
ainult aastal 2019 tõusis see kõrgemaks hinnaks ehk siis selleks oli 746€/m2. Maksimumhind
seejuures muutus iga aastaga märgatavalt, oli palju tõuse ja oli ka palju langusi. Võib välja veel
tuua, et kõige kõrgem maksmimumhind oli aastal 2020, ning selleks oli 5457€/m2.
Mediaanhind on alates aastast 2009 aina kasvanud.
Töö käigus jõudsid autorid järeldusele, et arvestades ostu-müügitehingute arvu kasvu aastast
2007 on nõudlus Kalamaja korteriomandite vastu kasvanud ning huvi nende vastu on olnud
suur. Võib veel järeldada, et Kalamaja korterite puhul huvitutakse rohkem väiksema suurusega
eluruumidest.
Kasutatud kirjandus
1. https://www.tallinn.ee/est/pohja/g6232s43130 (22.01.2009)
2. https://visittallinn.ee/est/k%C3%BClastaja/loe-soovitusi/k%C3%B5ik-artiklid-
soovitused/kalamaja-%E2%80%93-puitmajad-ja-boheemlaslik-v%C3%B5lu
(25.08.2021)

13. 13
3. Maa-ameti tehingute andmebaasi aastaülevaated https://maaamet.ee/tehingute-
andmebaasi-aastaulevaated (04.06.2021)