Muinasajast keskaega X klassile
Eesti keskaeg <ul><li>Kokkuleppeline dateering  </li></ul><ul><li>Muinasaeg lõpeb 1227  </li></ul><ul><li>Valjala kirik </...
Mõisted: <ul><ul><li>Vana-Liivimaa - Eesti ja Läti alad keskajal. </li></ul></ul><ul><ul><li>Eestimaa - Põhja-Eesti keskaj...
Vana-Liivimaa riigid: <ul><li>Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Üh...
 
Vana-Liivimaa riigid: <ul><li>Riia peapiiskopkond (Riia) </li></ul><ul><li>Tartu piiskopkond (Tartu) </li></ul><ul><li>Saa...
Läänikorralduse kujunemine: <ul><li>Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev  lääni...
Võõrvõimude ja eestlaste vallutusjärgsed suhted: <ul><li>Eesti ala vallutamise järel sõlmiti eestlastega  lepingud . Leppe...
Eestlaste kohustused: <ul><ul><li>kümnis  (teravili, kariloomad ja muu toodang) </li></ul></ul><ul><ul><li>hinnus  (kindla...
Talurahva õiguslik seisund <ul><li>Esialgu jäid talupojad  isiklikult vabadeks  (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli ka...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Muinasajast keskaega

3,290 views

Published on

Eesti keskaja haldusjaotus, talupoegade õiguslik olukord pärast vallutust

0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
3,290
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
19
Actions
Shares
0
Downloads
42
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide
  • http://www.yle.edu.ee/oppematerjalid/EESTI%20VEEBIPOHINE_10/KESKAEG%20EESTIS/EESTI%20KESKAEG%20I%20osa.doc
  • http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/b/b8/Tallinna_pk_Liivis.PNG http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tartu_pk_Liivis.PNG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/6/6b/Kura_pk.PNG/250px-Kura_pk.PNG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/4/42/S-L_pk_Liivis.PNG/300px-S-L_pk_Liivis.PNG
  • Muinasajast keskaega

    1. 1. Muinasajast keskaega X klassile
    2. 2. Eesti keskaeg <ul><li>Kokkuleppeline dateering </li></ul><ul><li>Muinasaeg lõpeb 1227 </li></ul><ul><li>Valjala kirik </li></ul><ul><li>Keskaeg lõpeb 1558 – Liivi sõja algus </li></ul>
    3. 3. Mõisted: <ul><ul><li>Vana-Liivimaa - Eesti ja Läti alad keskajal. </li></ul></ul><ul><ul><li>Eestimaa - Põhja-Eesti keskajal; Taani valdused Põhja-Eestis. </li></ul></ul><ul><ul><li>Liivimaa - Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal. </li></ul></ul>
    4. 4. Vana-Liivimaa riigid: <ul><li>Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad . </li></ul>
    5. 6. Vana-Liivimaa riigid: <ul><li>Riia peapiiskopkond (Riia) </li></ul><ul><li>Tartu piiskopkond (Tartu) </li></ul><ul><li>Saare-Lääne piiskopkond (Vana-Pärnu, Lihula, Haapsalu) </li></ul><ul><li>Liivi orduriik (Riia, Võnnu, Viljandi) – läänistas vähe </li></ul><ul><li>Taani kuninga valdused (Tallinn) – Tallinna piiskopkond, Eestimaa hertsogkond – läänistas rohkelt </li></ul><ul><li>Kuramaa piiskopkond (Piltene) </li></ul>
    6. 7. Läänikorralduse kujunemine: <ul><li>Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus (ehk maad on jagatud maahärrade ( senjööride ) poolt läänideks (feoodideks); lääni omanik ( läänimees ) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees). Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud). </li></ul><ul><li>Osa läänimeestest oli ka eesti päritolu , endiste tähtsamate muinasaegsete vanemate järeltulijad. Taani kuninga läänimeeste hulgas oli arvatavasti 10% läänimeestest eesti päritolu, kes aga aja jooksul saksastusid. </li></ul>
    7. 8. Võõrvõimude ja eestlaste vallutusjärgsed suhted: <ul><li>Eesti ala vallutamise järel sõlmiti eestlastega lepingud . Lepped sõlmiti maakondade kaupa; lepete sisu võis maakonniti erineda ning sõltus sageli sellest, kui vihast vastupanu oli vallutajatele osutatud. Alistumislepingutes fikseeriti eestlaste kohustused ja õigused. </li></ul><ul><li>Iseloomulikuks tunnuseks oli see, et aja jooksul eestlaste õigused pidevalt kitsenesid ja kohustused ning koormised kasvasid. </li></ul>
    8. 9. Eestlaste kohustused: <ul><ul><li>kümnis (teravili, kariloomad ja muu toodang) </li></ul></ul><ul><ul><li>hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam) </li></ul></ul><ul><ul><li>kirikukümnis , millest pool saadeti Rooma paavsti kasutusse </li></ul></ul><ul><ul><li>preestri ülalpidamine </li></ul></ul><ul><ul><li>teotöö (e. mõisategu)- mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega) </li></ul></ul><ul><ul><li>vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma) </li></ul></ul><ul><ul><li>sõjalised kohustused . Eestlasi kaasati sõjaretketele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes. </li></ul></ul><ul><ul><li>osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne. </li></ul></ul>
    9. 10. Talurahva õiguslik seisund <ul><li>Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati ka kaubitseda. </li></ul>

    ×