Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Transpordi kavandamine maakonnaplaneeringutes - Kaur Lass, OÜ Head

645 views

Published on

Loengu slaidid TTÜ üliõpilastele 21.09.2012 transpordi planeerimise loenguks (3h).

Published in: Education
  • Be the first to like this

Transpordi kavandamine maakonnaplaneeringutes - Kaur Lass, OÜ Head

  1. 1. KUIDAS JÕUDA RIIGI RUUMILISE ARENGU VISIOONIST ASUKOHA PLANEERIMISENI? MAAKONNAPLANEERING, KUI TÖÖVAHEND TRANSPORDI PLANEERIMISEKS TTÜ 21.09.2012, 10.10.2013 ja 26.09.2014 Kaur Lass OÜ Head juhatuse liige Planeerimisekspert ja juhtimiskonsultant Arhitekt, MA
  2. 2. © Kaur Lass, OÜ Head 2012 MIS ON PLANEERIMINE?
  3. 3. Minevik Tulevik Skeem: Kaur Lass Ingvar Villido joonistatud skeemi alusel Olevik Planeeritud sündmus Ehitus- ja keskkonnatingimused, leevendavad meetmed © Kaur Lass, OÜ Head 2012 PLANEERIMINE ON (TULEVIKKU SUUNATUD) TEADLIKE VALIKUTE TEGEMINE.
  4. 4. © Kaur Lass, OÜ Head 2012 MIS SAAB OLLA RUUMILISE ARENGU LÄHTEKOHAKS?
  5. 5. MIS ON PLANEERIMINE? KUIDAS SEE KÄIB? © Kaur Lass, OÜ Head 2009 PLAAN IDEE SEIRE TEOSTUS
  6. 6. © Kaur Lass, OÜ Head 2014 „VISIOON – SOOVITUD TULEVIKUPILT, MIDA TAHETAKSE TEATAVAKS AJAKS SAAVUTADA. Visioon on üldine või üksikasjalik kirjeldus sellest milliseks planeeritav ala või ettevõte või organisatsioon soovib mingi konkreetse aja (nt 10, 20, 25 aasta) jooksul saada. Visioon keskendub tulevikule, et võimaldada suuremal hulgal inimestel ühte moodi aru saada tegevuse lõppeesmärgist.“ Allikas: Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Visioon
  7. 7. © Kaur Lass, OÜ Head 2012 MILLEGI SAAVUTAMISEKS ON VAJA ESMALT ÕIGEID TEADMISI. Teadmised on alati isikul. Ideed tulevad isiku kaudu. Kui üksikisik tahab ühiskonnas, midagi saavutada, saab ta seda teha isiklike teadmiste baasil ja oma isiklikku käitumist eeskujuks tuues. Grupi käitumine Isiklik käitumine Suhtumine Teadmised raske kerge koheselt tulevikus saavutamise lihtsus ajaliselt teostatav idee Muudatuse teke ühiskonnas
  8. 8. Lihtne praktiline tõde on, et teades eesmärki saab selle suunas liikuda. See kehtib nii inimese, organisatsiooni, kui riigi puhul. Ainult, et organisatsioonis või riigis peab, keegi esmalt idee välja pakkuma ja selle teistele nö “maha müüma”. Ja seda seejärel seda oma käitumist eeskujuks tuues asuma ka ellu viima. Grupi käitumine Isiklik käitumine Suhtumine Teadmised raske kerge koheselt tulevikus saavutamise lihtsus ajaliselt teostatav idee Muudatuse teke ühiskonnas Teadlik tegutsemine © Kaur Lass, OÜ Head 2012
  9. 9. © Kaur Lass, OÜ Head 2012 MILLEGI SAAVUTAMISEKS ON VAJA ÕIGEID TEADMISI. Seega planeeringute läbi saab kujundada teadmise, milline peaks planeeritav ala konkreetseks ajahetkeks olema. Visioon, tuleb kokkuleppida ja viia ühiskonnani. Grupi käitumine Isiklik käitumine Suhtumine Teadmised raske kerge koheselt tulevikus saavutamise lihtsus ajaliselt teostatav idee Muudatuse teke ühiskonnas
  10. 10. VISIOONI OLULISUS Ruumilise arengu visioon on: • kirjeldus sellest, millist ruumi (ja selle struktuuri) soovitakse planeeritava alal saavutada; • töövahend, mis võimaldab teadlikult tegutseda planeeringu sõnastamisel; • töövahend, mis toetab peale selle kokkuleppimist ruumilise planeerimise alaseid koostööprotsesse ja toimib peale selle loomist kiiret otsuste langetamist võimaldava vundamendina. St visiooni tundmine ja sellest ühtemoodi arusaamine võimaldab igapäevaste valikute tegemist ruumilise arengu suuna üle. Visiooni kokku leppimise eesmärk on võimaldada tegutseda arengu suunamisel samalaadsete üldpõhimõtete nimel. See on eriti oluline kui meie kasutuses on piiratud (aja-, inim- ja raha-)ressurss. . © Kaur Lass, OÜ Head 2010
  11. 11. VISIOONI TOIMIMINE © Kaur Lass, OÜ Head 2012 Teadlik eesmärgipärane tegutsemine toimib parimini kui visiooni ja selle alusel defineeritud eesmärke mõistetakse sarnaselt. Visiooni realiseerimine eeldab, et inimesed mõistavad seda ja soovivad end siduda selle elluviimisega. Selle loomine on koostöö ja kokkuleppimise tulemus VISIOON Visiooni sõnastuse täpsustamine KOKKULEPE TEGUTSEMINE
  12. 12. PLANEERIMINE ON TULEVIKU KAVANDAMINE © Kaur Lass, OÜ Head 2009 PLAAN IDEE SEIRE TEOSTUS
  13. 13. MIS ON PLANEERIMISE EESMÄRK? TEHA OLEVIKUS TEADLIKKE TULEVIKKU SUUNATUD VALIKUID. Sealjuures on iga valiku jaoks olemas õige planeerimistasand. © Kaur Lass, OÜ Head 2012, illustratsioon AS Entec Eesti
  14. 14. © Kaur Lass, OÜ Head 2012, skeem Siseministeerium 2012 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+
  15. 15. PLANEERIMISSEADUSE JÄRGI ON RIIGI POOLT KOOSTATAVATE PLANEERINGUTE LIIGID: 1) üleriigiline planeering (alates 30.08.2012 kehtiv EESTI 2030+, vt www.eesti2030.ee), mille ülesanne on anda riigi territooriumil ruumilise arengu ja asustuse suunamise alused ja määrata muu hulgas ka üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamise põhimõtted. 2) maakonnaplaneering, mille ülesanne on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine. Maakonnaplaneeringut võib koostada ka maakonna osale, teemaplaneeringuna või avalikule veekogule – sh veetranspordi planeerimiseks. Planeerimisseadus tagab selle, et planeerimine on avalik ehk selle käigus on igaühel õigus kaitsta oma huvisid. Teid ja raudteesid ei saa seega lihtsalt ehitama hakata vaid neid tuleb esmalt planeerida! © Kaur Lass, OÜ Head 2012
  16. 16. PLANEERIMISSEADUS § 7. Maakonnaplaneering (3) Maakonnaplaneeringu ülesanded on: 1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine; 3) säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine ruumilise arenguga ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel; 4) asustuse arengu suunamine; ... 7) loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine; 8) maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; 9) maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine; 10) teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine; 11) kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus, vajaduse korral ettepanekute tegemine kasutamistingimuste täpsustamiseks, uute kaitsealade loomiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks; 12) puhkealade määramine ja nende kasutamistingimuste määratlemine; 13) üleriigilise tähtsusega riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
  17. 17. © Kaur Lass, OÜ Head 2012, kaart: Pärnu Maavalitsus Maakonna planeering: Pärnu maakonnaplaneering
  18. 18. PLANEERIMISSEADUS §291 Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu koostamise erisused. (1) Mitut kohalikku omavalitsust läbiv joonehitis (edaspidi joonehitis) käesoleva seaduse tähenduses on: 1) riigimaantee; 2) raudtee; 3) torujuhe; 4) kõrgepingeliin. (2) Joonehitise trassi koridori asukoht määratakse üldjuhul maakonnaplaneeringuga. Asukohavalikul tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. (5) Pärast joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu kehtestamist kantakse joonehitise asukoht vastavasse varem kehtestatud üldplaneeringusse. Joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu otsus jõustub järgmisel päeval pärast joonehitise asukoha kandmist kõigisse joonehitise asukohavaliku ala kehtestatud üldplaneeringutesse. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
  19. 19. Maakonna planeeringu teemaplaneering maantee trassi asukoha määramiseks: Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "E67 Tallinn-pärnu-Ikla maantee asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”. © OÜ Head, skeem: AS Teede Tehnokeskus 2011
  20. 20. Maakonna planeeringu teemaplaneering maantee trassi asukoha määramiseks: Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "E67 Tallinn-pärnu-Ikla maantee asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”. © OÜ Head, skeem: AS Teede Tehnokeskus 2011
  21. 21. Maakonna planeeringu teemaplaneering Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramiseks kolmes maakonnas. © OÜ Head, skeem: www.railbaltic.info 2013
  22. 22. Maakonna planeeringu teemaplaneering Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramiseks kolmes maakonnas. © OÜ Head, skeem ja koduleht: www.railbaltic.info 2014
  23. 23. MAAKONNAPLANEERINGUD ON UUENDAMISEL 2014 aasta seisuga on koostamisel kõikides maakondades uued maakonnaplaneeringud. Transpordiga seotud teemaplaneeringud integreeritakse koostatavatesse maakonnaplaneeringutesse. Reeglina jäävad need kehtima lisaks koostatavale uuele maakonnaplaneeringule, sest joonobjekti teemaplaneering on koostatud täpsemale kaardile kui maakonnaplaneering. Joonobjekti määrava teemaplaneeringu kaartide täpsusaste on sageli võrreldav üldplaneeringuga ja need teemaplaneeringud kantakse üle ka üldplaneeringutesse. © Kaur Lass, OÜ Head 2014
  24. 24. © Kaur Lass, OÜ Head 2009, illustratsioon AS Entec Eesti Üldplaneering linnaruumi ja seal olevate teede määramiseks: Tallinn, Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering
  25. 25. PLANEERIMINE ON TEADLIK TULEVIKU KAVANDAMINE © Kaur Lass, OÜ Head 2009 PLAAN IDEE SEIRE TEOSTUS
  26. 26. KES TEKITAVAD ÜHTSE PLANEERINGU ELLUVIIMISE? INIMESED, KES OMAVAD SIDET PLANEERINGUS KOKKU LEPITUGA © Kaur Lass, OÜ Head 2012
  27. 27. PLANEERIMINE ON TEADLIK TULEVIKU KAVANDAMINE © Kaur Lass, OÜ Head 2009 PLAAN IDEE SEIRE TEOSTUS
  28. 28. ÜKS OLULISEMAID SEIRE MEETMEID ON: Madalama astme planeeringute üldisema astme planeeringutele vastavuse kontroll: Üleriigiline planeering > maakonnaplaneering Maakonnaplaneering > üldplaneering Üldplaneering > detailplaneering © Kaur Lass, OÜ Head 2012
  29. 29. MILLE ALUSEKS ON MILLINE PLANEERING? • Üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering on üldiselt suunava olemusega v.a maakonnaplaneering joonobjekti puhul, kus see on joonobjekti ehk eelkõige maantee või raudtee või elektriliini või torustiku projekteerimise aluseks. • Üldplaneering on siduv projekteerimiseks hajaasustuses ja detailplaneeringute koostamiseks detailplaneeringu kohustusega alal. • Tiheasustusaladel või üldplaneeringus määratud juhtudel võib olla nõutud detailplaneering (siis ei väljastata projekteerimistingimusi, projekt koostatakse detailplaneeringu alusel). • Ehitamisele eelneb projekteerimine. Planeering projekti koostamise aega ei määra, kuid projekteerimisele siduvaks lähtekohaks. Üldplaneeringu alusel väljastatakse hajaasustuses projekteerimistingimused. Tiheasustuses ja detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel toimub projekteerimine otseselt kehtiva detailplaneeringu alusel (reeglina lisanõudeid projekti koostamiseks hiljem enam esitada ei saa). © Kaur Lass, OÜ Head 2012
  30. 30. EESTI PLANEERIMISSÜSTEEM JA PLANEERIMISTASANDID RUUMILINE STRATEEGIA ÜLERIIGILINE PLANEERING MAAKONNAPLANEERING ÜLDPLANEERING DETAILPLANEERING MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED KOV TASAND RIIKLIK TASAND © Kaur Lass, OÜ Head 2012
  31. 31. PLANEERINGUGA MÄÄRATAVAD TINGIMUSED Planeeringuga määratavad tingimused peavad olema seadusega kooskõlas, kuid nende seadmiseks võib teha ettepanekuid igaüks. Nende määramise lähtekohad on näiteks: 1) Visioon; 2) Tehnilised nõuded või tingimused ja ka tellija vajadused (riik, KOV); 3) KSH aruandest tulenevad keskkonnatingimused ja leevendavad meetmed; 4) Avalikkuse poolt esitatud ettepanekud ja soovid; 5) Kooskõlastajate poolsed ettepanekud ja tingimused jne. © OÜ Head, skeem: AS Teede Tehnokeskus 2011
  32. 32. PLANEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Ehitustegevuse ja maakasutamise tingimused jagunevad: 1. Seadustest tulenevad tingimused. 2. Planeeringuga määratavad tingimused: a) Seaduses sätestatud tingimused, mille ulatus või muud parameetrid määratakse planeeringuga (näiteks looduskaitse seaduses toodud ehituskeeluvööndi vähendamine või suurendamine); b) Planeeringuga määratavad tingimused (näiteks, arhitektuursed eritingimused ja ehitusreeglid, elamu kaugus krundi piirist või maanteest, detailplaneeringu kohustusega alade ja juhtude määramine jne). c) Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) tulemusel kokkulepitud keskkonnatingimused ja leevendavad meetmed. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
  33. 33. PLANEERINGUGA MÄÄRATAVAD TINGIMUSED Maakasutust ja ehitamist tuleb planeeringus vastavalt seaduses sellele planeeringu liigile seatud eesmärkidele reguleerida niipalju, kui on vaja selleks, et isik (eraisik, huvigrupp) ei saaks oma huvisid realiseerides muuta omavalitsusele olulis(t)e arengustrateegilis(t)e otsuse realiseerimist pöördumatult võimatuks või ülemääraselt kalliks. © Kaur Lass, OÜ Head 2011
  34. 34. PLANEERING ON VÕIMALUS! Riiklike taristute (sh teed ja raudtee) puhul kehtib reegel, et mida täpsemalt riik väljendab oma soove, seda parem on ka kohalikel omavalitsustel ja maaomanikel oma plaane teha. Joonobjekte käsitlevad maanteede teemaplaneeringud on toonud palju selgust kuidas riigi huvides vajalike tee maa-alasid reserveerida. © OÜ Head, plaanid: AS Entec Eesti ja AS Teede Tehnokeskus 2011 Tahkuranna ÜP algversioon Via Baltica teemaplaneering Tahkuranna ÜP pärast
  35. 35. Maakonna planeeringu teemaplaneering maantee trassi asukoha määramiseks: Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "E67 Tallinn-pärnu-Ikla maantee asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”. © OÜ Head, skeem: AS Teede Tehnokeskus 2011
  36. 36. SAMAS TARISTUID EI TOHIKS VAADELDA LAHUS MUUST! © Kaur Lass, OÜ Head 2012 Tee võib olla inimesi ühendav, luues võimaluse liikuda soovitud punkti. Tee jm taristu kavandamisel on vaja teada muu hulgas vastuseid järgmistele küsimustele: 1) Mis on selle rajamise tegelik eesmärk (nö visioon või suurem eemärk – nt tagada Eestile rahvusvahelised ühendused või energeetika julgeolek); 2) Kas see on parim lahendus (nt raudtee vs sõidutee või elektriliin vs kohalik tootmine ja sõltumatu elektrivarustus a la Naissaar); 3) Kes ja kui palju seda kasutaks (mis tasemel see peab olema); 4) Kui pikaks ajaks ja millist kasutatavat tehnikat ja tehnoloogiat silmas pidades seda rajatakse (mis on tasuvusperiood) ... jne.
  37. 37. OPTIMAALSUSE TAGAB TERVIKLIK LÄHENEMINE © Kaur Lass, OÜ Head 2012 Maakonnaplaneeringuid saab koostada nii kogu maakonnale tervikuna kui teemaplaneeringutena. Viimasel ajal tehakse Eestis sageli maakonnaplaneeringute teemaplaneeringuid, kuid tervikpilti ei omata. Maakonnaplaneeringu eesmärk peaks olema riiklikult tähtsad taristud ja objektid siduda konkreetse asukohaga, arvestades riiklike huve tervikuna. Vaid ühe huvi eelistamine võib viia asustuse või Eesti elatavuse hävitamiseni (a la Natura alade üle võtmise kampaania, kus need seoti looduskaitsega ja tekitati ulatuslikke piiranguid, nt ei lase olemasolevaid teid laiendada).
  38. 38. OPTIMAALSUSE TAGAB TERVIKLIK LÄHENEMINE © Kaur Lass, OÜ Head 2014 Kõik kogu maakonda tervikuna käsitlevad maakonnaplaneeringud Eestis on hetkel üle 10 aasta vanad. Täna on siiski kõigis maakondades koostamisel juba uued planeeringud. Kehtiva üleriigiline planeeringu Eesti 2030+ kontekstis tuleb riigil optimaalsuse tagamiseks siduda riigi huvid (riiklikult tähtsate teede, raudteede ja tehniliste taristute paiknemine, vajalikud objektid) konkreetsete asukohtadega arvestades iga maakonna arenguvisiooni. Maakonnaplaneeringu tasandil saab lisaks anda ka seisukohad kuidas erinevad omavalitsused on seotud toimepiirkondade (tööjõuareaalide) keskustega, määratleda kus olemasolevaid teid ja raudteesid vajadusel õgvendada, kirjeldada täpselt kuidas vältida või leevendada tehnilise ja rohelise taristu konflikte jne. Optimaalsus tekkib aga vaid siis, kui tajutakse suuremat tervikut!
  39. 39. OPTIMAALSUSE TAGAB TERVIKLIK LÄHENEMINE © Kaur Lass, OÜ Head 2013 Toimepiirkonna sees peab olema transport (linna lähitagamaal ja linnades peab selleks saama ühistransport) korraldatud nii, et töötav inimene pääseks hõlpsalt tööle ja koju. Maakonnaplaneeringud võimaldavad selleks luua vajalikud kokkulepped ja määrata vajaliku infrastruktuuri asukohad (näiteks määrata rongipeatused, kus toimiks pargi ja reisi süsteem nagu näiteks stiihilisel kujul juba toimib Aegviidu täna). Transpordi korraldamisel peab fookuses olema kodaniku igapäevane liikumise toimepiirkonnas. Algselt oli toimepiirkonna asemel kasutusel tööjõuareaali mõiste – ala mille piires inimesed liiguvad tööle ja koju. Mõiste laiendamine kerkis päevakorda lähtuvalt sellest, et lisaks töötajatele liiguvad igapäevaselt ka õpilased, lapsi lasteaeda toimetavad vanemad jt. Samuti liigume me kõik oma kodukoha lähedal teenuste järgi teatava piirkonna sees, väljudes sellest harva. Selline laiem ala, mille piires on tööle ja koju liikumine, teenuste kättesaadavus jms oluline nimetatigi toimepiirkonnaks. Need koonduvad tänapäevases ühiskonnas ümber linnaliste keskuste.
  40. 40. © Kaur Lass, OÜ Head 2012, skeem Siseministeerium 2012
  41. 41. OPTIMAALSUSE TAGAB TERVIKLIK LÄHENEMINE © Kaur Lass, OÜ Head 2014, skeem Siseministeerium 2012 Maakonnaplaneeringuid uuendades tuleb eelmisest korrast enam vaadata üle maakonna ja valla aga ka riigi piiride. Eriti transpordi planeerimise osas. Eestis on seni oldud liigselt piiride kesksed. Riik on aga samas väike ja inimesi vähe. Väljakutseks on: Kas me suudame pöörata fookuse riigi tulusid soosivatele ja inimeste heaolu parandavatele meetmetele (sh säästlikule transpordikorraldusele, mis arvestab asustus püsimist ja ettevõtlust soosivate teguritega)?
  42. 42. OPTIMAALSUSE TAGAB TERVIKLIK LÄHENEMINE © Kaur Lass, OÜ Head 2014, skeem Siseministeerium 2012 Väljakutse edukaks lahendamiseks on vajalik nii planeerijate, transpordi korraldajate, ettevõtete kui ka KSH ekspertide oskust näha detailide lahendamise foonil tervikut! Väljakutseks on: Kas me suudame pöörata fookuse riigi tulusid soosivatele ja inimeste heaolu parandavatele meetmetele (sh säästlikule transpordikorraldusele, mis arvestab asustus püsimist ja ettevõtlust soosivate teguritega)?
  43. 43. KOKKUVÕTTEKS, PLANEERIMISE EESMÄRK ON TEHA OLEVIKUS TEADLIKKE (TULEVIKKU SUUNATUD) VALIKUID/OTSUSEID. Minevik Tulevik Skeem: Kaur Lass ja Ingvar Villido 2006 Olevik Planeeritud sündmus Ehitus- ja keskkonnatingimused, leevendavad meetmed © Kaur Lass, OÜ Head 2012
  44. 44. "I try to learn from the past, but I plan for the future by focusing exclusively on the present. That's were the fun is." - Donald Trump Ajalugu ei saa tagasi. Tänane sild ei saa olla koopia 100 aastat vanast sillast, sest maailm on muutunud! Hetkel saab aga luua läbi planeerimise silla paremasse homsesse. © Kaur Lass, OÜ Head 2014
  45. 45. OÜ Head Kaur Lass telefon: 50 83 906 skype: headandlead info@headandlead.com www.headandlead.com
  46. 46. OÜ Head missioon on luua praktikas hästi toimivaid planeeringuid ja äriplaane. Oled oodatud järgima meid Facebookis:

×