Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
© Kaur Lass, OÜ Head 2013      PLANEERINGU ELLUVIIMISEL TEKKIVAKESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE                      ...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Planeeringute keskkonnamõju hindamisega on Eestis tegeletudnüüdseks üle 15 aasta.Esimene planeeri...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Ülevaate üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise põhimõtetestannab Keskkonnaministeeriumi poolt vä...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013PLANEERIMISEL ON VÄLTIMATU ETTE MÕTLEMINE.       “Soovitused üldplaneeringu koostamiseks”
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Planeerimisseadusest tulenevalt on planeerimise eesmärk tagadavõimalikult paljude ühiskonnaliikme...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013 Kaalutlusotsuste lahti kirjutamine ja strateegiliste valikute avalik    põhjendamine lähtuvalt m...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Kaasaegne avalik ja demokraatlik planeerimine on paljudes riikidesüldtunnustatud kui üks metoodil...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/42/EÜ,teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju ...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/42/EÜ,teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju ...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/42/EÜ,teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju ...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Eesti riik on millegipärast otsustanud, et maavaldade ja väikelinnadeüldplaneeringute elluviimise...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Planeeringul ja planeerimisel ei ole olulist mõju keskkonnale.Planeeringu elluviimisel võib ja sa...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013                 Mis tähendab mõiste keskkond?          Eesti keele sõnaraamat (ÕS 1999) selgitab...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Eeltoodut    kinnitab    ka   keskkonnamõju       hindamise       jakeskkonnajuhtimissüsteemi sea...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Planeeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi:slaidides KSH; inglise k: Strategic...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013              KSH ! KMH (keskkonnamõju hindamine)KSH on reeglina:1.  Pikem protsess kui KMH, kusj...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Mis on KSH?Eesti seadustest annab sisulise definitsiooni planeerimisseadus:... “kavandatava ruumi...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Mis on KSH?KSH sisu võib lahti seletada ka kui vajadust näidata otsustavaleorganisatsioonile (st ...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013KSH ja avaliku planeerimise eesmärk: TEHA PÄDEVAID OTSUSEIDnii, et otsuse kriteeriumid on avalikk...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse§ 32 järgi koosneb KSH protsess:1) KS...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse§ 32 järgi koosneb KSH protsess:4) KS...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse§ 32 järgi koosneb KSH protsess:6) KS...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013http://www.sea-info.net/KSH aruanne koostatakse alati sama detailsuse astmega kui onhinnatav plan...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse§34 defineerib keskkonnamõju strateeg...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse§34 defineerib KSH-ga seotud osapoolt...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Kuna seaduse järgi peab osa KSH protseduuri toiminguid teostamaplaneeringu koostaja ja osa KSH ek...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Planeerija ja KSH koostaja valikul lähtu:•  tööd teostava KSH eksperdi ja planeerija analoogsete ...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Planeerimisseaduse § 4. Planeerimise ja ehitamise põhimõttedPlaneerimisalase tegevuse korraldamin...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Planeerimise ja KSH eelduseks on strateegilise arengu eesmärgiolemasolu. Seda on vaja osata sõnas...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Omavalitsuse poolt koostatavateks planeeringuteks on:1) Üldplaneering, mille eesmärk on valla või...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Omavalitsuse poolt koostatavateks planeeringuteks on:Detailplaneering, mille eesmärk on maakasutu...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013NB!!! Detailplaneeringuga tuleb omavalitsusel seada kõikkeskkonnatingimused, sest enne projekteer...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Planeerimisseaduse § 8 lg 3 p 2Üldplaneeringu ülesanne on kavandatava ruumilise arenguga kaasneda...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013KSH ekspert peab KSH aruande täpsusastme valikul arvestamaennekõike konkreetse planeeringu ülesan...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Omavalitsus peab KSH koostamisel arvestama, et KSH aruanne onainult planeeringu koostamise alusek...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse§ 42 määrab mis on seiremeetmete eesm...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013Mis saavad olla üld- või detailplaneeringu seiremeetmed?Need saavad olla meetmed, mida tuleb arve...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013KOKKUVÕTTEKSDemokraatlik, avalik ja kaalutlusele tuginev ruumiline planeerimineon oma olemuselt (...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013                                                                           Soovitud areng        ...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013  Aitame Teil teadliku planeerimise abil saavutada oma eesmärke.  Edendame teadlikkuse kasutamist...
© Kaur Lass, OÜ Head 2013  OÜ Head   telefon: 50 83 906  skype: headandleadinfo@headandlead.comwww.headandlead.com
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Planeeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine - Kaur Lass, OÜ Head

578 views

Published on

Kaur Lass loengu slaidid planeeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise eripärast.

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Planeeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine - Kaur Lass, OÜ Head

  1. 1. © Kaur Lass, OÜ Head 2013 PLANEERINGU ELLUVIIMISEL TEKKIVAKESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE Kaur Lass OÜ Head juhatuse liige Planeerimisekspert ja juhtimiskonsultant KSH ekspert
  2. 2. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Planeeringute keskkonnamõju hindamisega on Eestis tegeletudnüüdseks üle 15 aasta.Esimene planeeringu keskkonnamõju hindamine viidi 1995-1997läbi Naissaare üldplaneeringu koostamise raames. Selle kohta onvälja antud Keskkonnaministeeriumi poolt trükis: Naissaareüldplaneering. Keskkonnamõjude hindamise aruanne. (Maa ja Vesi Oy,Soome Keskkonnaministeerium, Eesti Keskkonnaministeerium, ENTECAS, Helsinki-Tallinn, 1997).Detailplaneeringute elluviimisel avalduda võiva keskkonnamõjuhindamisega alustati juba enam kui 10 aastat tagasi, planeerimis-ja ehitusseaduse kehtivuse ajal (näiteks: AS Milstranddetailplaneering, AS Lonessa detailplaneeringud Muuga sadama kõrvalViimsi vallas).
  3. 3. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Ülevaate üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise põhimõtetestannab Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud trükis:Soovitused üldplaneeringu koostamiseks (Lass, K; Muiso, M;Palginõmm, V jt. Toimetaja Lass, K, Keskkonnaministeerium, Tallinn2000).Selles käsiraamatus on esmakordselt eesti keeles defineeritud kamitmed keskkonnamõju hindamise kohta käibel olevad terminid.Keskkonnamõju hindamist käsitletakse seal kui loomuliku osaplaneerimisprotsessist.
  4. 4. © Kaur Lass, OÜ Head 2013PLANEERIMISEL ON VÄLTIMATU ETTE MÕTLEMINE. “Soovitused üldplaneeringu koostamiseks”
  5. 5. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Planeerimisseadusest tulenevalt on planeerimise eesmärk tagadavõimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisidarvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilisearengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks,maakasutuseks ning ehitamiseks.Planeerimine on kaalutlemise protsess, mille tulemusel valmibplaneering, mis seab tingimused arenguks, maakasutuseks,ehitustegevuseks ja määrab planeeringu elluviimisel järgitavadkeskkonnatingimused. Seega on fakt, et kõikide planeerimisotsustekaalutlemisel tuleb lähtuda muu hulgas ka säästva ja tasakaalustatudruumilise arengu tagamise vajadusest.
  6. 6. © Kaur Lass, OÜ Head 2013 Kaalutlusotsuste lahti kirjutamine ja strateegiliste valikute avalik põhjendamine lähtuvalt meid ümbritsevast keskkonnast =planeeringuga langetatavate strateegilise valikute mõju hindamine.
  7. 7. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Kaasaegne avalik ja demokraatlik planeerimine on paljudes riikidesüldtunnustatud kui üks metoodiline lähenemine* strateegilise mõjuhindamisele.Planeerimisseaduse kohane planeerimine täidab valdava osa nõudeidstrateegilise mõju hindamise kohta, mis on seatud EUROOPAPARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIga 2001/42/EÜ, 27. juuni2001, teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamisekohta**. Direktiivi nõuete täitmist reguleerib Eestis lisaks kakeskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (vtseaduse 2. Jagu Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisegakaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine).* Inglise keelses kirjanduses on selle kohta kasutusel termin: phenomenological approach – fenomenololoogilinelähenemine. Seda kirjeldatakse kui suhet objekti ja subjekti vahel, ehk – inimene loob keskkonda samavõrd kuikeskkond loob inimest. Seega inimene on osa keskkonnast. Keskkonda kaitstakse inimese jaoks.** Directive 2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans and programmes on environment
  8. 8. © Kaur Lass, OÜ Head 2013EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/42/EÜ,teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta*“(5) Keskkonnamõju hindamiskorra vastuvõtmine kavade japrogrammide koostamise tasandil peaks andma ettevõtjateletegutsemiseks järjepidevama raamistiku, kaasates otsuste tegemisseasjakohase keskkonnateabe. Laiema teguriteringi kaasamine otsustetegemisse peaks aitama kaasa säästlikumate ja tõhusamate lahendusteleidmisele.”“(9) Käesolev direktiiv on laadilt menetluslik ning selle nõuded tuleksintegreerida liikmesriikide senistesse menetlustesse või inkorporeeridaainuomaselt selleks loodud menetlusse. Mitmekordse hindamisevältimiseks peaksid liikmesriigid vajaduse korral arvestama, et hindamisikorraldatakse kavade ja programmide hierarhia erinevatel tasanditel.”* Tõlge siin ja edaspidi: Eesti Õiguskeele Keskus http://www.legaltext.ee/et/andmebaas/ava.asp?m=011
  9. 9. © Kaur Lass, OÜ Head 2013EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/42/EÜ,teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta“Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada keskkonnakaitse kõrge tase jaaidata kaasa keskkonnakaalutluste integreerimisele kavade japrogrammide koostamisse ja vastuvõtmisse, eesmärgiga edendadasäästvat arengut, tagades vastavalt käesolevale direktiivile teatavatetõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga kavade ja programmidekeskkonnamõju hindamise.”
  10. 10. © Kaur Lass, OÜ Head 2013EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/42/EÜ,teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta“Reguleerimisala1. Vastavalt artiklitele 4-9 korraldatakse lõigetes 2-4 osutatud tõenäoliseltolulise keskkonnamõjuga kavade (märkus: inglise keeles: plans) japrogrammide keskkonnamõju hindamine.2. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, hinnatakse kõigi nende kavade japrogrammide keskkonnamõju,a) mis on koostatud põllumajanduse, metsanduse, kalanduse,energeetika, tööstuse, veonduse, jäätmehoolduse, veemajanduse,telekommunikatsiooni, turismi, asulaplaneerimise (märkus: inglise keeles:town and country planning) või maakasutuse valdkonnas ja millegaluuakse raamistik tulevase nõusoleku saamiseks projektidele, mis onloetletud direktiivi 85/337/EMÜ I ja II lisas; võib) mille suhtes on peetud vajalikuks korraldada hindamine direktiivi92/43/EMÜ artikli 6 või 7 alusel seoses tõenäolise mõjuga asukohas.3. Lõikes 2 osutatud kavasid ja programme, milles määratakse väikesepiirkonna kasutamine kohalikul tasandil (märkus: eesti oludes oleks neednäiteks maavaldade üldplaneeringud, osaüldplaneeringud jms), ninglõikes 2 osutatud kavade ja programmide väiksemaid muudatusi tulebhinnata ainult siis, kui liikmesriigid otsustavad, et neil on tõenäoliseltoluline keskkonnamõju.”
  11. 11. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Eesti riik on millegipärast otsustanud, et maavaldade ja väikelinnadeüldplaneeringute elluviimisel on reeglina oluline keskkonnamõju (?!).Praktikas tegelikult enamiku Eesti valdade või väikelinnadeüldplaneeringute elluviimisega seaduse mõistes tõenäolist ja olulistkeskkonnamõju ei tekki. Vallad on selleks liiga väikesed ja ka enamusväikelinnades puudub suurõnnetuse riskiga või keskkonnaohtlikettevõtlus. St Eesti riik on otsustanud meil rakendada direktiivimaksimaalse rangusega.KSH koostamisest maavaldadele ja väikelinnade üldplaneeringuteleon kasu vaid siis, kui KSH eksperdid aitavad teostada planeeringulekvaliteedi kontrolli (mida väikevallad sageli ise ei suuda) ja seadaedasist planeerimist, maakasutust ja projekteerimist lihtsustavadkeskkonnatingimused.
  12. 12. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Planeeringul ja planeerimisel ei ole olulist mõju keskkonnale.Planeeringu elluviimisel võib ja saab olla oluline mõju keskkonnale.Selle võimalike tagajärgi tulebki enne otsuse langetamist teadlikultkaalutleda ja hinnata!Vanarahvas ütles selle kohta: üheksa korda mõõda, üks kord lõika.Sellest tulenesid ka planeerimisseaduse §292 ja §32 erisused ehkerinõuded olulise ruumilise mõjuga objektide paigutamise ja riiklikulttähtsate ehitiste planeerimise osas.
  13. 13. © Kaur Lass, OÜ Head 2013 Mis tähendab mõiste keskkond? Eesti keele sõnaraamat (ÕS 1999) selgitab seda:“Keskkond – tahke, vedel, happeline keskkond. Looduslik keskkond =looduskeskkond. Sotsiaalne keskkond. Elu-, välis-, tööliskeskkond”“Keskkonnasäästlik – keskkonnahoidlik, parem kui keskkonnasõbralik” Keskkond ! looduskeskkondLooduskeskkond on keskkonna osa. Aga vaid üks osa teiste seas!Keskkonna säästlik tähendab kogu olemasolevat keskkonda(sh inimeste loodud tehiskeskkonda) hoidev.
  14. 14. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Eeltoodut kinnitab ka keskkonnamõju hindamise jakeskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 5, mis defineerib olulisekeskkonnamõju:“Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületadategevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnaspöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,kultuuripärandi või vara.”Soovitused üldplaneeringu koostamiseks defineerib keskkonnamõju:“Keskkonnamõju – kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevvahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele või varale.”
  15. 15. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Planeeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi:slaidides KSH; inglise k: Strategic Environmental Assessment - SEA;vanemas kirjanduses ka Strategic Impact Assessment - SIA) puudutabmajandusruumi, sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda (näitekskülamiljöö, kultuuripärand), linnaruumi arengut, tehiskeskkonnaesteetikat, arhitektuuripoliitikat, looduskeskkonda jms. KSH ! KMH (keskkonnamõju hindamine)KSH läbiviimine eeldab eksperdilt ja järelvalve teostajalt nendeteemade valdamist ja nende vahel teadlike kaalutluste välja toomisening KSH aruandes lahti kirjutamise oskust. Samuti eeldab KSHläbiviimine planeeringule planeerimisseaduse tundmist japlaneerimisprotsessis kaasa tegemist.
  16. 16. © Kaur Lass, OÜ Head 2013 KSH ! KMH (keskkonnamõju hindamine)KSH on reeglina:1.  Pikem protsess kui KMH, kusjuures KSH ei tegele reeglina projektlahenduse või tehnoloogia valiku hindamisega (v.a KSH, mis viiakse läbi KMH täpsusega ehk olukorras kus planeeringu koostamise ajal on tehnoloogia ja projektlahendus ette teada);2.  Keskendunud otsustaja jaoks võimalike strateegiliste valikute tagajärgede selgitamisele;3.  planeeringule keskkonnatingimuste seadmisele (sh juhised edasiseks projekteerimiseks, tehnoloogia valikuks, lubade taotlusteks vms leevendavad meetmed, mis on rakendatavad planeeringu elluviimisel).KSH on ennekõike KSH eksperdi, planeerija ja planeeringumenetleja ning planeerimisotsuste langetaja koostööprotsess.
  17. 17. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Mis on KSH?Eesti seadustest annab sisulise definitsiooni planeerimisseadus:... “kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike,sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvatemõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilisearengu tingimuste seadmine.”Haldusmenetlusseadus annab samuti kaudse definitsiooni:... “kaalutlusõigus (diskretsioon) ehk haldusorganile seadusega antudvolitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel”ja seda nii, et otsustusprotsess on arusaadav.KSH puhul on kaalutlemise objektiks kõik tulevikku suunatudruumilise planeerimisega seotud olulised strateegilised otsused (shnende mõju leevendamise võimalused kogu meid ümbritsevalekeskkonnale).
  18. 18. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Mis on KSH?KSH sisu võib lahti seletada ka kui vajadust näidata otsustavaleorganisatsioonile (st planeeringute puhul: riigile, omavalitusele)kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid ja nende võimalikkeleevendamise viise.
  19. 19. © Kaur Lass, OÜ Head 2013KSH ja avaliku planeerimise eesmärk: TEHA PÄDEVAID OTSUSEIDnii, et otsuse kriteeriumid on avalikkuse poolt järgitavad ja valikudplaneerimises osalejate poolt põhjendatud argumentide esitamiselsuunatavad.KSH-d võib defineerida ka kui koostatava planeeringu elluviimisesttulenevale majanduslikule tasuvusele, sotsiaalsele koosmõjule, ruumikultuurilistele ja esteetilistele väärtustele (sh linnaruum, arhitektuur,ehitustraditsioon, külamiljöö), maastiku ja looduskeskkonna eripäralening säästva arengu seisukohtadele vastavuse kohustuslikku hindamist,eesmärgiga leida optimaalne strateegiline arengualternatiiv japõhjendada selle valikut avalikkusele.
  20. 20. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse§ 32 järgi koosneb KSH protsess:1) KSH algatamise vajaduse tuvastamisest (planeeringutest ainultdetailplaneeringute puhul.) ja KSH vajaduse olemasolul KSHalgatamisest (üleriigiline planeering, maakonna- ja üldplaneering);2) KSH vajaduse tuvastamise korral käesoleva seaduse § 33 lõikes 6nimetatud asutuselt ja isikult seisukoha küsimises ja algatamise võialgatamata jätmise otsuse ja selle põhjenduste avalikustamisest(planeeringutest ainult detailplaneeringute puhul, sest teiste planeeringuliikide puhul tuleb alati KSH algatada);3) KSH programmi koostamisest ja selle sisu kohta seisukoha küsimisestkäesoleva seaduse § 36 lõikes 3 nimetatud asutuselt ja isikult (kõikplaneeringu liigid ja detailplaneering seaduse § 33 lg 1 p3 toodud juhul);… loetelu jätkub järgmisel slaidil.
  21. 21. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse§ 32 järgi koosneb KSH protsess:4) KSH korraldamisest, mõjude prognoosimisest ja hindamist,alternatiivsete võimaluste selgitamisest, kirjeldamisest, hindamisest javõrdlemisest ning KSH aruande koostamisest;5) strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu avalikustamine(planeeringu avalikustamiseks annab reeglid planeerimisseadus, siinnõutakse dokumendi eelnõu avalikustamist enne, kui see üldse olemason, mis on vastuolus planeerimisseadusega), KSH programmi jaaruande avalikustamine (kõik planeeringu liigid ja detailplaneeringseaduse § 33 lg 1 p3 toodud juhul);… loetelu jätkub järgmisel slaidil.
  22. 22. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse§ 32 järgi koosneb KSH protsess:6) KSH ja selle avalikustamise tulemuste arvessevõtmisest strateegiliseplaneerimisdokumendi koostamisel (kõik planeeringu liigid jadetailplaneering seaduse § 33 lg 1 p3 toodud juhul);7) strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamise otsuseavalikustamisest (NB! Siin on planeeringu kehtestamise otsuse topeltavalikustamise nõue, mis ei ühti planeerimisseaduse nõudega!).St KSH protsess on tegelikult sama pikk kui planeerimisprotsess.KSH koostaja peaks planeerimisprotsessi toetama kuni sellelõpuni, sest planeeringu avalikustamise järel võib olla vajaavalikkuse poolt pakutud täiendavate lahenduste või muudatustemõju samuti hinnata.
  23. 23. © Kaur Lass, OÜ Head 2013http://www.sea-info.net/KSH aruanne koostatakse alati sama detailsuse astmega kui onhinnatav planeering.Sisuliselt võib väita, et planeeringute KSH täpsusastme määravad ära:•  planeerimisseaduse § 6 (üleriigiline planeering),•  planeerimisseaduse § 7 (maakonnaplaneering),•  planeerimisseaduse § 8 (üldplaneering) ja•  planeerimisseaduse § 9 (detailplaneering),kus on lahti kirjutatud erinevate planeeringu liikide ülesanded.Seega omavalitsuste koostatavate planeeringute puhul tulebarvestada, et üldplaneeringu ja detailplaneeringu KSH täpsusasteon erinev. Samuti ei saa KSH tegeleda nn “vale otsustustaseme”küsimustega (nt asukohavalikuga väljapool planeeringuala).
  24. 24. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse§34 defineerib keskkonnamõju strateegilise hindamise õiguse:lg 3: strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat keskkonnamõjuvõib hinnata või hindamist juhtida (litsentseerimata) ekspert (ehk hindaja), kes:1) on omandanud riiklikult tunnustatud kõrghariduse või sellele vastava välisriigikvalifikatsiooni valdkonnas, mille keskkonnamõju ta soovib hinnata(planeeringute puhul on selleks planeerimisseaduse järgi: arhitekt, planeerija,muu planeerimisalase ettevalmistusega spetsialist, näiteks maastikuarhitekt);2) omab vähemalt kaheaastast töökogemust valdkonnas (ehk planeerimis-valdkonnas), mille keskkonnamõju ta soovib hinnata;3) on läbinud strateegilise planeerimise alase koolituse vähemalt 40 tunni mahusja sooritanud eksami positiivse tulemusega (eksam võib olla sooritatud kakõrghariduse omandamise raames);4) tunneb KSH põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte.KSH koostamise õigus ei ole planeeringute puhul seega seotudKMH litsentsi olemasoluga vaid omandatud kõrghariduse javähemalt 2 aastase planeerimiskogemuse olemasoluga!
  25. 25. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse§34 defineerib KSH-ga seotud osapoolte õigused/kohustused:lg 1: KSH algatab, selle eest vastutab ja sellega seotud kulud kannabstrateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja (korraldajaplaneerimisseaduse järgi on alati üld- ja detailplaneeringu puhul kohalikomavalitsus, kelle planeerimisseaduse järgi on õigus sõlmida üldplaneeringukohaste detailplaneeringute elluviimiseks arendajaga kokkuleppeid).lg 2: KSH programmi ja aruande avalikud väljapanekud ja arutelud korraldab ningprogrammi ja aruande esitab heakskiitmiseks strateegilise planeerimisdokumendikoostaja (koostamise ehk hindamise õigus on KSH eksperdil aga KSH programmija aruande peab seaduse järgi avalikustama ja esitama heakskiitmiseks hoopisplaneeringu koostaja!).lg 4: KSH programmi ja aruande koostab ekspert koostöös strateegiliseplaneerimisdokumendi koostajaga (omavalitsus on alati korraldaja, kuid ei pruugiolla alati ise planeeringu koostaja! Siin peaks omavalitsus järgima, et teda ei jäetakõrvale).lg 5: Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja võib täita eksperdi ülesandeid,kui ta vastab eksperdi kvalifikatsiooninõuetele.
  26. 26. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Kuna seaduse järgi peab osa KSH protseduuri toiminguid teostamaplaneeringu koostaja ja osa KSH ekspert siis tuleb arvestada,planeerija ja KSH ekspert peavad teineteist usaldama ja omamasamalaadset äri- ja tegutsemiseeetikat. Vastasel korral on vastuolud jaeksimused KSH ja planeerimise protsessides lihtsad tekkima. Kuiplaneerija ja KSH eksperdi eetika ning töökultuur erinevad tugevaltpeavad tellija ja otsustaja väga täpselt tundma oma õigusi ja kohustusining oskama nõuda korrektset tööd.
  27. 27. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Planeerija ja KSH koostaja valikul lähtu:•  tööd teostava KSH eksperdi ja planeerija analoogsete töödekogemusest (CV-d, KSH koostamise kogemus ja planeerija vastavakõrghariduse olemasolu – KMH koostamise oskus võib tulla kasuks, kuidkui KMH ekspert ei ole koostanud KSH-sid võib see tekitada takistusi,sest ta ei tunne planeerimise eripära);•  pakkumise sisuline lahti seletatus (sh planeerimisprotsessi ja KSHhaakuvuse tagamine);•  firma võimest kirjeldada lahti oma kvaliteedi juhtimissüsteem (ISOei taga kvaliteeti, kvaliteedi tagab süsteemi tundmine);•  hinna/kvaliteedi suhtest (kas KSH on planeeringule lisaväärtust loov).Võimaluse korral eelista alati sõltumatut konsultanti. Planeerija jaeksperdi valik ainult hinna järgi on sama rumal kui osta autot vaidmadala hinna järgi. Selle tulemus on reeglina petta saamine ehkMercedese raha eest roostetava Zaporozetsi ost.
  28. 28. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Planeerimisseaduse § 4. Planeerimise ja ehitamise põhimõttedPlaneerimisalase tegevuse korraldamine valla või linnahaldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses(v.a planeerimisseaduse ptk 6 juhul).Kohalik omavalitsus:1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringuteolemasolu;2) tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ninghuvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis onplaneeringu kehtestamise eeldus;3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise.St lõplik otsustaja planeerimisküsimustes on planeerimisseadusejärgi alati kohalik omavalitus! Maavanem ja Keskkonnaamet (võiKeskkonnaministeerium) on vaid järelevalve teostajad.
  29. 29. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Planeerimise ja KSH eelduseks on strateegilise arengu eesmärgiolemasolu. Seda on vaja osata sõnastada ja avalikkusele selgitada,sest nii planeering kui KSH viiakse läbi avalikkuse osalusel. Avalikkuseleon vajavahel ka tulevikupilt selgelt visualiseerida. Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering
  30. 30. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Omavalitsuse poolt koostatavateks planeeringuteks on:1) Üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumiarengu põhisuundade ja tingimuste määramine, edasiseplaneerimise aluste ettevalmistamine detailplaneerimisekohustusega aladel ja juhtudel ning detailplaneeringu kohustusetaaladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine.Üldplaneeringu ülesanne on planeerimisseaduse § 8 järgi muu hulgas kakavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike,sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvatemõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilisearengu tingimuste seadmine.Üldplaneering saab ja peab seadma tingimused detailplaneeringutekoostamiseks, maakasutuseks ning projekteerimiseksdetailplaneeringu kohustuseta aladel.
  31. 31. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Omavalitsuse poolt koostatavateks planeeringuteks on:Detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimusteseadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringukohustusega aladel ja juhtudel.Detailplaneeringu ülesanne on planeerimisseaduse § 9 alusel ka seadakeskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks javajaduse korral määrata ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vajaläbi viia keskkonnamõju hindamine (KMH).
  32. 32. © Kaur Lass, OÜ Head 2013NB!!! Detailplaneeringuga tuleb omavalitsusel seada kõikkeskkonnatingimused, sest enne projekteerimist ja ehitamist enammuude (uute) lisatingimuste seadmise võimalust ei ole.Planeerimisseadus § 9 lg 9 sätestab, et detailplaneeringukoostamise kohustuse korral koostatakse ehitusprojekt kehtestatuddetailplaneeringu alusel ehitusseaduses sätestatud korras.
  33. 33. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Planeerimisseaduse § 8 lg 3 p 2Üldplaneeringu ülesanne on kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivatemajanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnaleavalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatudruumilise arengu tingimuste seadmine.Planeerimisseaduse § 9 lg 2 p8Detailplaneeringuga ülesanne on ka keskkonnatingimuste seadmineplaneeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine,mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine.St KSH aruanne on planeeringu ülesande sisulise täitmise aluseks.KSH ekspert peab planeeringu koostajal aitama välja töötada kassäästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused võikeskkonnatingimused. Vastasel korral on KSH protsess kasutu!Vältimaks topelt tööd on KSH aruanne otstarbekas valmis saada enneüld- või detailplaneeringu avalikustamist ja paluda heakiitu selle allespeale planeeringu avalikustamist.
  34. 34. © Kaur Lass, OÜ Head 2013KSH ekspert peab KSH aruande täpsusastme valikul arvestamaennekõike konkreetse planeeringu ülesandeid planeerimisseadusejärgi. KSH ekspert ei saa anda näiteks reaalset hinnangutalternatiividele väljapool planeeringuala ehk tegeleda vale“otsustustaseme” küsimustega (nt hinnata üldplaneeringus riigirajatavate suurte infrastruktuuriobjektide, mille asukohta peaks valimaüleriigilise- või maakonnaplaneeringuga mõju, kavandada objektenaaberomavalitsusse, valida detailplaneeringu KSH-s alternatiiviks kellegiteisele, kui arendaja(te)le/omavalitsusele kuuluvat maaüksust väljapoolplaneeringuala vms).
  35. 35. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Omavalitsus peab KSH koostamisel arvestama, et KSH aruanne onainult planeeringu koostamise aluseks. Piiranguid saab seada vaidläbi üld- või detailplaneeringu kehtestamise. KSH aruanne ! kehtestatav planeeringKeskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 43- strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel tuleb arvesse võtta:1) KSH tulemusi ja kinnitatud seiremeetmeid;2) asutuste ja isikute esitatud arvamusi võimaluse piires;3) piiriülese keskkonnamõju strateegilisel hindamisel toimunudkonsultatsioonide tulemusi.Kuidas KSH tulemusi planeeringus arvestatakse otsustab üld- jadetailplaneeringu puhul planeeringu koostamist korraldav kohalikomavalitsus!
  36. 36. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse§ 42 määrab mis on seiremeetmete eesmärk ja kuidas toimub nendekinnitamine:lg 4: Seiremeetmete kinnitamise eesmärk on teha varakult kindlaksstrateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev olulinenegatiivne keskkonnamõju ja rakendada seda mõju ennetavaid jaleevendavaid meetmeid.lg 5: Kinnitatud seiremeetmed on strateegilise planeerimisdokumendielluviijale järgimiseks kohustuslikud.Planeeringu sisu otsustab alati planeerimisseaduse järgiomavalitsus. Seiremeetmed kirjutab aga ekspert ja need kinnitabjärelevalve teostaja. Omavalitsus peaks eksperdiga seiremeetmedenne nende aruandesse kirjutamist kooskõlastama, vastasel korralei pruugi ta saada planeeringut ellu viia.
  37. 37. © Kaur Lass, OÜ Head 2013Mis saavad olla üld- või detailplaneeringu seiremeetmed?Need saavad olla meetmed, mida tuleb arvestada edasiselplaneeringute koostamisel või maakorraldusel (muude toiminguteotseseks aluseks planeeringud ei ole), näiteks:•  detailplaneeringute kohustuse seadmine ja kontrollimine (üldplaneeringu puhul);•  objekti KMH koostamise nõuete seadmine ja kontrollimine;•  ehitustegevuse planeeringule vastavuse kontroll;•  rohevõrgustiku järgimisega arvestamise kontroll;•  vms.Üld- ja detailplaneeringu seire ei saa olla puu- või taime- võiloomaliikide loendamine, veeproovide võtmine vms, sest niidetailne tase ei ole planeerimisseadusega tehtud planeeringueesmärgiks.
  38. 38. © Kaur Lass, OÜ Head 2013KOKKUVÕTTEKSDemokraatlik, avalik ja kaalutlusele tuginev ruumiline planeerimineon oma olemuselt (korrektselt läbi viiduna) avalikkuse osaluseltoimuv mõju hindamise ja koostööprotsess. St KSH eesmärk ontagada planeeringu otsuste kvaliteedi ette kontrollimisemehhanism. See protsess on integreeritud planeeringu protsessija arvestab selle protsessi erisust.KSH = planeerimisprotsessi korrektne dokumenteerimine +valikute põhjendamine ehk arusaadav kaalutlemine + planeeringulekeskkonnatingimuste seadmine.KSH aruanne ei saa olla üldplaneeringu ja detailplaneeringukehtestatav osa (kehtestada ei saa uuringuid või olemasolevatolukorda, mis moodustavad KSH aruandest suure osa), vaid peabolema eraldi aruanne, mis võib olla planeeringu lisa.
  39. 39. © Kaur Lass, OÜ Head 2013 Soovitud areng raske Grupi käitumine Isiklik käitumine Suhtumine saavutamise lihtsus Teadmised kerge koheselt tulevikus ajaliselt teostatavPlaneerijad, omavalitsused ja keskkonnaeksperdid saavad koostõsta ühiskonna teadlikkuse astet planeerimisest ja selleelluviimisest tulenevate mõjude hindamisest. See nõuab neilt omaseisukohtade avaliku põhjendamise ehk motiveerimise oskust.
  40. 40. © Kaur Lass, OÜ Head 2013 Aitame Teil teadliku planeerimise abil saavutada oma eesmärke. Edendame teadlikkuse kasutamist juhtimisotsuste langetamisel. Meie eesmärk on Teie edu.Teadlikuks tegutsemiseks on vajalikud visioon, plaan ja oskus valida hetkes parim tegutsemise strateegia. Tundes ennast ja oma organisatsiooni ning osates end ja teisi teadlikult juhtida, loote võimaluse jõuda oma eesmärkideni.
  41. 41. © Kaur Lass, OÜ Head 2013 OÜ Head telefon: 50 83 906 skype: headandleadinfo@headandlead.comwww.headandlead.com

×