Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Üldplaneeringu koostamisel osalemine ja planeerimisprotsessi sisuline käik aastal 2020, Kaur Lass OÜ Head planeerimisekspert

165 views

Published on

Üldplaneeringu protsessi ülesehitus planeerimisseaduse järgi ja selle kaasa rääkimise võimalused aastal 2020.

Arengu suunamise aluseks oleks ideaalis visioonile, üldplaneeringule ja arengukavale (mis kõik haakuvad) tuginev tegutsemise strateegia.

Üldplaneeringut koostades tuleb visiooni ja selle alusel valmiva üldplaneeringu sisulisse kokkuleppimisse kaasata elanikkond, ettevõtjad jt huvitatud isikud. Fookus peaks olema ennekõike nende huvide arvestamisel, mis tagavad omavalitsuse ja kogukondade toimimise jätkusuutlikkuse, arvestavad keskkonna eripära ja võimaldavad luua ning hoida töökohti ja arvestavad ennekõike omavalitsusega tihedamalt seotud isikute huve. Kahjuks praktikas asjaolud nii sageli ei ole.

Published in: Real Estate
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Üldplaneeringu koostamisel osalemine ja planeerimisprotsessi sisuline käik aastal 2020, Kaur Lass OÜ Head planeerimisekspert

  1. 1. www.headandlead.com Üldplaneeringu koostamisel osalemine ja planeerimisprotsess 2020 aastal Kaur Lass OÜ Head juhatuse liige Planeerimisekspert ja juhtimiskonsultant Arhitekt, MA
  2. 2. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS RT I 19.03.2019, 104 § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala (1) Käesoleva seaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise (edaspidi planeerimine) kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. § 3. Planeering (1) Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. (2) Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Eestis on kujunenud probleemiks peale 2015 ruumi tervikuna käsitlemine kui ka seletuskirja ja jooniste kooskõla tagamine ning valikute motiveerimine. Järelevalve planeeringute üle on nõrk ja kaasamine on asendunud sageli vaid teavitamisega. ©KaurLass,OÜHead2020
  3. 3. www.headandlead.com ©KaurLass,OÜHead2020
  4. 4. www.headandlead.com VISIOONI OLEMASOLU JA TUNDMINE LOOVAD EELDUSED EESMÄRGIPÄRASEKS TEGUTSEMISEKS JA OMAVALITSUSE JUHTIMISEKS. VISIOONI ELLUVIIMISE STRATEEGIAT VÕIB VAJADUSEL KORRIGEERIDA VASTAVALT TEGELIKELE OLUDELE. STRATEEGIA VISIOON KUI ÜLDPLANEERINGUS VALITUD ARENGUSUUND KEHTIB, SAAB SELLE ELLUVIIMISE ÜKSIKASJU VAJADUSEL TÄPSUSTADA VÕI MUUTA DETAILPLANEERINGUGA. NEID EI TOHI SIISKI MUUTA PROJEKTEERIMISTINGIMUSE KAUDU (KUIGI SEDA TEHAKSE). ©KaurLass,OÜHead2020
  5. 5. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS §4 Planeerimisalase tegevuse korraldaja (1)  Planeerimisalase tegevuse korraldaja on vastavalt pädevusele Rahandusministeerium, muu valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse üksus. (2)  Planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded on: 1) maa-alale vastavate planeeringute olemasolu tagamine; 2) planeeringu koostamise korraldamine; 3) planeeringu koostamine või planeeringu koostamise tellimine; 4) planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine; 5) planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine; 6) kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine osas, mis puudutab planeerimisalase tegevuse korraldajale õigusaktiga pandud ülesannete täitmist. Riiklikud planeeringud korraldab Rahandusministeerium, üld- ja detailplaneeringute korraldaja on kohalik omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse tegevuse üle teostab järelevalvet Rahandusministeerium. ©KaurLass,OÜHead2020
  6. 6. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 9. Avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte (1) Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. (2) Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. (3) Igaühel on õigus tasuta saada asjakohast teavet planeerimismenetluse ja planeeringu kohta. Praktikas on aga detailplaneerimistasandil avalikud arutelud puudu, seega üldplaneering on täna ainuke tasand, kus saab kaasa rääkida. Samas on rääkimisele lisaks alles vaid arvamuse avaldamise õigus. Eelmise planeerimisseaduse järgi sai esitada ettepanekuid ja vastuväiteid, enam ei saa. Ka huvide puhul annab seadus selge eelise riigile ja omavalitsusele. Kodaniku või kodanike huvi kaitsust uus seadus ei taga. ©KaurLass,OÜHead2020
  7. 7. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 10. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte (1)  Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. (2)  Riiklikku huvi väljendav planeering peab lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi. (3)  Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega. St riigi sisendi üldplaneeringule läbi kõrgema tasandi planeeringute määrab amet(nik)kond ja poliitika. Üldplaneeringus olevat kohalikku huvi võiks proovida tõlgendada ka kohalike kodanike huviks aga seadus pigem toetab siin kohaliku omavalituse huvi ja riikliku huvi eelistamist. See on oluline erisus võrreldes varasema seadusega. Kodanike arvamuse kuulamine on jäetud nö heaks tahteks, kohustust arvamusega arvestada tänane planeerimisseadus ei anna. ©KaurLass,OÜHead2020
  8. 8. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 74. Üldplaneering ja selle koostamise korraldaja (1)  Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. (3) Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi. (4) Üldplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. ©KaurLass,OÜHead2020
  9. 9. www.headandlead.com ARENGUT EI SAA KÄSITLEDA SEOTUNA VAID ÜKSIKU KINNISTUGA EGA KA OMAVALITSUSES OLEVATE KINNISTUTE ARENGU KOGUSUMMANA. KUI ARENG TOIMUB AINULT LÄBI KINNISTUTE ARENDAMISE, EI TEGELETA OMAVALITSUSES SIHIPÄRASE ARENDUSTEGEVUSEGA. ©KaurLass,OÜHead2020;illustratsioon:Sfäärplaneeringud,HarkuVallavalitsusjaOÜHead
  10. 10. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 74. Üldplaneering ja selle koostamise korraldaja (5) Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus. ©KaurLass,OÜHead2020;illustratsioonidASEntec(OÜEntecEesti)jaOÜARSProjekt
  11. 11. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUSE JÄRGI ON RIIGI POOLT KOOSTATAVATE PLANEERINGUTE LIIGID, MIS VÕIVAD SUUNATA OMAVALITSUSE ARENGUT: 1) üleriigiline planeering (30.08.2012 kehtestatud EESTI 2030+, vt www.eesti2030.ee), mille ülesanne on anda kogu riigi territooriumil ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused ja riigi eriplaneeringud; 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada ka kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid. Seega seadus jätab omavalitsusele väga suure valikuvabaduse ise otsustada oma arengu üle. ©KaurLass,OÜHead2020
  12. 12. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja (2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. (3) Detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi. (4) Detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. ©KaurLass,OÜHead2020;illustratsioonidReterraEstatejaEnefit
  13. 13. www.headandlead.com PARADOKSID •  Üldplaneeringule lisaks on olemas kohaliku omavalitsuse ja riigi eriplaneeringud, mis annavad samuti detailplaneeringuga sarnase ehitamise õiguse. Eriplaneeringus puudub kodanikul kaasa rääkimise võimalus, see on nö teerulli meetod võimurile meeldiva läbi surumiseks. •  Praegust seadust ei täideta sageli ja omavalitsused viilivad detailplaneeringu kohustustusest mööda väljastades projekteerimistingimusi ka seal, kus seda ei tohi. See on sisuliselt muutnud planeerimise mõtetuks. Üldplaneeringuid ei täideta ja nt Pärnus ja Tallinnas on isegi väljastatud üldplaneeringut muutvaid projekteerimistingimusi. Paljudes omavalitsustes on anarhia, sest riiklik järelevalve ei tegutse ja planeerimisseadus sanktsioone ei sisalda. See kaos on kahjuks leviv ja uus seaduse parandus siin olukorda ei muuda. •  Sisuliselt detailplaneeringute koostamise pidurdamine muutunud parteide varjatud rahastamise kanaliks, sest planeeringuid nõutakse paljudes omavalitsustes vaid siis, kui isik pole võimulolijatele meele järgi ega maksa meelehead. “Omad joped” saavad aga asju ajada projekteerimistingimuste kaudu. Seega projekteerimistingimuste kasutamise piiramine (eiti detailplaneeringu kohustusega ja tiheasutusaladel) säästab kogukondi ja inimesi üllatuse eest, et üle öö valmis uus hoone ilma planeeringuta. ©KaurLass,OÜHead2020
  14. 14. www.headandlead.com KUI ÜLDPLANEERINGU MUUTMINE ON MUUTUNUD SAGEDASEKS, VAJAVAD ÜLE VAATAMIST OMAVALITSUSE VISIOON JA SELLELE TUGINEVAD ÜLDPLANEERING NING ARENGUKAVA. KINDLASTI EELDAB UUE VISIOONI ELLUVIIMINE MUUDATUSI KA OMAVALITSUSE STRATEEGILISE JA RUUMILISE ARENGU TASANDITE JUHTIMISES. STRATEEGIA VISIOON UUS VISIOON ©KaurLass,OÜHead2020
  15. 15. www.headandlead.com KÄSIRAAMAT “Soovitused üldplaneeringu koostamiseks” Planeering ei ole eesmärk omaette, see on visioonile tuginev ja arengukavaga haakuv omavalitsuse ruumilise arengu juhtimise vahend. Üldplaneeringu, arengukava ja sektorarengukavade elluviimine seotult eelarvega tagab soovitud arengu ka keerukas olukorras. Riik samas enam sellist süsteemsust ei nõua ja riik kaotas isegi varem kehtinud riiklike arengukavade järgmise kohustuse. Seega see varem toiminud süsteem täna ideaal aga enam mitte kohustuslik. ©KaurLass,OÜHead2020
  16. 16. www.headandlead.com Iga jahimees teab, et edukaks looma kinni püüdmiseks on vaja valida õiged vahendid ja tegevusstrateegia. Hiirelõksuga ei saa püüda elevanti ja elevandipuuriga hiirt! PEAMISE EESMÄRGI TEADVUSTAMISE VAJADUS Üldplaneeringu tuleks selgitada omavalitsuse peamised tuleviku eesmärgid, sh tuleks arvestada: •  Kes on omavalitsusele olulised? •  Milliseid ettevõtteid ja ettevõtlusalasid vajatakse? •  Millised teenused peavad olema pakutavad kohapeal? •  Kuidas tagatakse taritute areng ja inimeste liikumise hõlpsus? •  Kuidas omavalitsus ja selle elanikkond ning seal tegutsevad ettevõtjad saab ise soovitud arengut soodustada? ©KaurLass,OÜHead2020
  17. 17. www.headandlead.com KOKKUVÕTE: Arengu suunamise aluseks oleks ideaalis visioonile, üldplaneeringule ja arengukavale (mis kõik haakuvad) tuginev tegutsemise strateegia. Kokkulepitud dokumente saab ellu viia läbi teadliku ning sihipärase (strateegilise) juhtimise. Selleks on vaja tahet ja valimiste ajahorisondist mööda vaatamist. Eelneva saavutamiseks on mõistlik tagada üldplaneeringu, arengukava jt sektorarengukavade ja eelarve omavahel hea sidustatus. KUIDAS TAGADA OMAVALITSUSE ARENGUSUUNDADE MÕISTETAVUS? Üldplaneeringut koostades tuleb visiooni ja selle alusel valmiva üldplaneeringu sisulisse kokkuleppimisse kaasata elanikkond, ettevõtjad jt huvitatud isikud. Fookus peaks olema ennekõike nende huvide arvestamisel, mis tagavad omavalitsuse ja kogukondade toimimise jätkusuutlikkuse, arvestavad keskkonna eripära ja võimaldavad luua ning hoida töökohti ja arvestavad ennekõike omavalitsusega tihedamalt seotud isikute huve. Soovitud arengu kokkuleppimine on lihtne, kui omavalitsuse teeb sisulisi valikuid ja oskab neid ka avalikult põhjendada ehk motiveerida. See on aga võimalik, kui asju aetakse läbipaistvalt ja süsteemselt. Nii saab! Nt Harku vallas on kõik planeeringu alati 100% mahus kodulehel, vassimise ruumi pole. PLANEERIMINE, KUI JUHTIMISE VAHEND ©KaurLass,OÜHead2020
  18. 18. www.headandlead.com Planeeringud ja arengukavad on elluviidavad, kui need on mõistetavad. Mõistetavuse ja motiveerimise (ehk kaalutlemise) eeldus on sisulise ja teadliku valiku tegemine. teadlikkus Teadlik tegutsemine PLANEERITU ELLUVIIMINE Grupi käitumine Isiklik käitumine Suhtumine Teadmised raske kerge koheselt tulevikus Ellu viidud muutus saavutamise lihtsus ajaliselt teostatav ©KaurLass,OÜHead2020
  19. 19. www.headandlead.com Arengukava(d), üld- ja detailplaneeringud on aluseks omavalitsuse igapäevasele otsustamistele. Soovitud arenguni ühiskonnas viivad tehtud otsust ellu viivad kodanikud ja ettevõtjad, kes tegutsevad omavalitsusega koos sihipäraselt ühise eesmärgi nimel. Soovitud areng PLANEERITU ELLUVIIMINE Grupi käitumine Isiklik käitumine Suhtumine Teadmised raske kerge koheselt tulevikus saavutamise lihtsus ajaliselt teostatav ©KaurLass,OÜHead2020
  20. 20. www.headandlead.com PLANEERIMISE EESMÄRK: Teha teadlikke (tulevikku suunatud) ja sisuliselt motiveeritud valikuid/otsuseid. Minevik Tulevik Olevik ©KaurLass,OÜHead2020
  21. 21. www.headandlead.com PLANEERIMISE EESMÄRGI SAAVUTAMINE: Ainult olevikus saab luua raamistiku teadlikult soovitud tuleviku meieni jõudmiseks. Planeeritav lahendus Leevendav meede Minevik Tulevik Olevik ©KaurLass,OÜHead2020
  22. 22. www.headandlead.com “PLANEERIMISEL ON VÄLTIMATU ETTE MÕTLEMINE.” Tsitaat käsiraamatust “SOOVITUSED ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS” ©KaurLassjaValdekoPalginõmm2000
  23. 23. www.headandlead.com KAASARÄÄKIMINE? Kuigi planeeringute koostamine on avalik on selles kaasarääkimine taandatud arvamuse avaldamise võimaluseks. Arvamuse avaldamine ei taga seda, et arvamusega arvestatakse. Arvamuse arvestamise kohustust praeguses planeerimisseaduses ei ole. Kui arvamusega ei arvestata, saab minna kohtusse. Vaatame järgnevalt, millised on üldplaneering ülesanded ja kuidas üldplaneeringu avalikustamist määratleb kehtiv planeerimisseadus. ©KaurLass,OÜHead2020
  24. 24. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS §75 Üldplaneeringu ülesanded Üldplaneeringu ülesanded on määratletud 75 lg 1 ja sinna kuuluvad teemad on seotud: •  Transpordivõrgustiku, liikluskorralduse üldiste põhimõtete ja muu infrastruktuuriga, jäätmekäitluskohtade asukohtade ja olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohade valimisega; •  Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine (sh üleujutusaladega tegelemine); •  Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste määramisega (sh veekogu ehituskeelud ja juurdepääsud) ja kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide kaitse- ja kasutustingimuste seadmisega ning väärtuslike põllumajandusmaade, puhkealade jms määratlemisega; •  Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate alade ja nende kitsenduste määramisega; •  Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide ja kohaliku tähtsusega kultuuripärandi määramisega; •  Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine ning krundi miinimumsuuruste määramine. Siinjuures on maakasutuse juhtotsarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad; •  Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; •  Keskkonnatingimuste seadmisega (sh KSH alusel); •  Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist; •  Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine •  Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega. NB! Vaata täpne loetelu planeerimisseaduse §75 lg 1 ©KaurLass,OÜHead2020
  25. 25. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 76. Koostöö ja kaasamine üldplaneeringu koostamisel (1) Üldplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. (2) Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. KUI VAREM OLI KAASATUS TAGATUD KÕIGILE, SIIS NÜÜD PEAB SEDA TAOTLEMA. KAASAMISE OTSUS TEHAKSE IGA KORD ERALDI. NB! PLANEERINGU MENETLEJAL KAASAMISE KOHUSTUST EI OLE!!! KAASAMIST JA KAASAMATA JÄTMIST PEAKS MOTIVEERIMA AGA SISULISELT EI TEE OMAVALITSUSED SEDA ÜLDSE. PRAKTIKAS VÕETAKSE INIMESI TEAVITAMISEKS NIMEKIRJA LIHTSALT, KOOSTÖÖ AGA ENAMASTI SISULINE EI OLE JA ARVAMUSTEGA ARVESTAMINE EI OLE SAGELI LÄBIPAISTEV EGA MOTIVEERITUD. SELLES OSAS ON EESTI PEALE 01.07.2015 TEINUD LÄBI TAANDARENGU. ME OLEME SISULISEST KAASAMISEST KAUGENENUD. ©KaurLass,OÜHead2020
  26. 26. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 76. Koostöö ja kaasamine üldplaneeringu koostamisel (3) Üldplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Kui üldplaneeringu koostamise korraldaja kaasab nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isik ja asutus teatab üldplaneeringu koostamise korraldajale temale käesolevas seaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isik teadete edastamise viisi ei esita, edastab üldplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel füüsilisele isikule rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil ja juriidilisele isikule vastavasse registrisse kantud aadressil. KAASAMIST ON MÕISTLIK TAOTLEDA, KUID EELNÕUDE JA ÜLDPLANEERINGU AVALIKU VÄLJAPANEKU AJAL ON SIISKI ARVAMUSE AVALDAMISE ÕIGUS KÕIGIL! ARVAMUSEGA ARVESTAMISE KOHUSTUS AGA PUUDUB. ©KaurLass,OÜHead2020
  27. 27. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 76. Koostöö ja kaasamine üldplaneeringu koostamisel (5) Üldplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. § 82. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek (1)  Planeeringu koostamise korraldaja korraldab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku. /.../ (2)  Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust. (3)  Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva. ST KODANIKUL JA ETTEVÕTJAL ONGI AINULT ARVAMUSE ESITAMISE ÕIGUS, KEEGI SEDA ARVESTAMA KOHALIKU OMAVALITSUST EI KOHUSTA. ©KaurLass,OÜHead2020
  28. 28. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 86. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmine (2) Üldplaneeringu vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et üldplaneering vastab õigusaktidele ning et üldplaneering on koostatud vastavuses valla või linna ruumilise arengu eesmärkidega. Samuti kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. § 87. Üldplaneeringu avalik väljapanek (1) Pärast üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmist korraldab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringu avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Linnaosadega linnades korraldatakse avalik väljapanek linnaosa keskuses. (2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu kohta arvamust. ST ARVAMUST SAAB AVALDADA KAKS KORDA. NB! AVALIKU VÄLJAPANEKU AJAKS VÕIB AGA OLLA NII ÜLDPLANEERINGUT KUI KA SELLE KSH ARUANNET MUUDETUD. ©KaurLass,OÜHead2020
  29. 29. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 88. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (1)  Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Linnaosadega linnades korraldatakse avalik arutelu linnaosa keskuses. (2)  Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui üldplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud. (3)  Üldplaneeringu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse üldplaneeringu avaliku arutelu aeg ja koht. ARUTELU ONGI ARUTELU. MÕISTLIK JA HEATAHTLIK OMAVALITSUS VÕIB SIISKI ARVAMUSI ARVESTADA JA OMA SEISUKOHTI MUUTA AGA KOHUTUS SELLEKS PUUDUB. LOOMULIK ON KA SEE, ET HÄSTI MOTIVEERITUD JA SELGELT VIGU VÄLJA TOOV ARVAMUS LOEB ENAM KUI LIHTLABANE IDEE VÄLJENDUS. SEEGA ARVAMUSE AVALDAMISE KULDREEGEL ON: PÕHJENDA OMA SEISUKOHTI! ©KaurLass,OÜHead2020
  30. 30. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 88. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (4) Avalikul arutelul tutvustab planeeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab üldplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele üldplaneeringut käsitlevatele küsimustele. (5) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust esitanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest üldplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. KUI ON SOOV PÖÖRDUDA OMA ÕIGUSTE KAITSEKS KOHTUSSE, SIIS EI TOHI ARVAMUSTEST LOOBUDA! KUI TEKKIS MUUDATUS JA SEE ON VORMISTATUD, SIIS TULEB PALUDA SEE PROTOKOLLIDA. KUI MUUDATUST PAKUTAKSE AGA SEDA POLE TEHTUD ON OLULINE LASTA SÕNA-SÕNALT KOKKULEPPED PROTOKOLLIDA, SEST HILJEM POLE MUIDU VÕIMALIK KOKKULEPPEID TAASESITADA. VAIDLUSTAMISE SOOVI KORRAL TULEKS ARUTELU ISE KA SALVESTADA. KUNA ARUTELU ON AVALIK, VÕIB SEDA KA SALVESTADA ESMALT SELLEST TEISI TEAVITADES. SALVESTAMISEKS KEELDUMISEKS PLANEERIMISPROTSESSI AVALIKULT LÄBIVIIMISE KOHUSTUS VÕIMALUST EI JÄTA. ENAMASTI ON PROTOKOLLID/MEMOD KEHVAD. VAHEL KA VALELIKUD (PANNAKSE SISSE MEELDIV JA JÄETAKSE KÕRVALE KORRALDAJALE EBAMEELDIV OSA). SÕNA-SÕNALISI PROTOKOLLE TEHAKSE HARVA. ©KaurLass,OÜHead2020
  31. 31. www.headandlead.com EDASI JÄRGNEB MENETLUSES: 1)  ÜLDPLANEERINGU HEAKSKIITMISEKS ESITAMINE RAHANDUSMINISTEERIUMILE, KUS ERIARVAMUSI SAAB UUESTI ESITLEDA JA KORRATA. MEELES TULEB PIDADA, ET EI JÄRELEVALVE TEOSTAJA EI PEA KODANIKUGA VMS ARVAMUSE ESITAJAGA ARVESTAMA, VAID ANNAB AVALIKUSTAMISE AEGSE ARVAMUSE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE VASTUSKIRJA (SEISUKOHA) SUHTES OMAVALITSUSELE OMA ARVAMUSE. 2)  HEAKSKIITMINE RAHANDUSMINISTEERIUMI KIRJAGA. 3)  KEHTESTAMINE. 4)  KEHTESTAMISEST TEATAMINE. PLANEERIMISSEADUS § 94. Üldplaneeringu vaidlustamine Igal isikul on õigus üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. NB! TÄHTAJA ENNISTAMINE ON TÄNASE KOHTUPRAKTIKA JÄRGI KEERUKAS. VÕIB ÖELDA, ET ISEGI VÕIMATU. ST KOHTUSSE TULEB PÖÖRDUDA TÄHTAEGSELT. ©KaurLass,OÜHead2020
  32. 32. www.headandlead.com Planeeringu sisu töötab selgelt välja ja selle eest vastutab omavalitsus, vajadusel kaasatakse planeeringu koostamist nõustama konsultant. Probleem või idee LAHENDUS ©KaurLass,OÜHead2020;illustratsioonidASEntec(OÜEntecEesti)
  33. 33. www.headandlead.com EESTIS KEHTIVAD SEADUSED ON MÄÄRANUD ÜLESANDED JA ÜLDNÕUDED ÜLDPLANEERINGU SISULE. SISULISELT ON TÄNA OTSUSTAMISEL “JÄME OTS” SELGELT RIIGI JA OMAVALITSUSE KÄES. TÄPSE SISU OMA PLANEERINGUTELE MÄÄRAB OMAVALITSUS, IDEAALVARIANDIS KOOSTÖÖS TEISTE HUVITATUD OSAPOOLTEGA. KUI VALITUD SÕNASTUSED AITAVAD OMAVALITSUSEL ELLU VIIA OMA VISIOONI JA SAAVUTADA SELLE ALUSEL SEATUD EESMÄRKE ON DOKUMENT TOIMIV. KUI MITTE, SIIS VAIELDAKSE SELLE ÜLE KOHTUS. ©KaurLass,OÜHead2020
  34. 34. www.headandlead.com INVESTEERIMIS- JA ÕIGUSKINDLUSE TAGAMISE OSAS ON TÄNANE SEADUS SISULISELT MITTE TOIMIV. KA SAAB OMAVALITSUS EIRATA VABALT JA KARISTAMATULT KÕIKI SEISUKOHTI, ERITI KUI ON POLIITILINE KOKKUMÄNG KA RIIKLIKU TASANDIGA. VARASEM PLANEERIMISSEADUS TAGAS, ET EHITADA JA TEGUTSEDA EI SAANUD TEISTI, KUI KEHTIV PLANEERING MÄÄRAS. TÄNA ENAM NII EI OLE. AMETKOND/AMETNIK ON TÄNA SUURE MÕJUJÕUGA JA JÄRELEVALVE NENDE TEGEVUSE ÜLE PUUDUB. ©KaurLass,OÜHead2020
  35. 35. www.headandlead.com Arengukava(d), üld- ja detailplaneeringud on aluseks omavalitsuse igapäevasele otsustamistele. Soovitud arenguni ühiskonnas viivad teadlikult tehtud otsust ellu viivad kodanikud ja ettevõtjad, kes tegutsevad sihipäraselt ühise eesmärgi nimel. Omavalitsuste enda maaressurss ja investeerimisvõimalused on piiratud. Soovitud areng Grupi käitumine Isiklik käitumine Suhtumine Teadmised raske kerge koheselt tulevikus saavutamise lihtsus ajaliselt teostatav ©KaurLass,OÜHead2012
  36. 36. www.headandlead.com OÜ Head TÄNAN! Kaur Lass telefon: 50 83 906 skype: headandlead info@headandlead.com www.headandlead.com

×