Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Kaur Lass, OÜ Head - Detailplaneeringuga fikseeritakse üldisemal tasandil kokkulepitud transpordilahendused

423 views

Published on

Detailplaneeringuga fikseeritakse üldisemal tasandil kokkulepitud transpordilahendusi. Detailplaneering ei ole projekt vaid projekteerimise lähteülesanne.

Uus loengu TTÜ loengu versioon vastavalt 01.07.2015 jõustunud planeerimisseadusele.

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Kaur Lass, OÜ Head - Detailplaneeringuga fikseeritakse üldisemal tasandil kokkulepitud transpordilahendused

  1. 1. www.headandlead.com DETAILPLANEERINGUGA FIKSEERITAKSE ÜLDISEMAL TASANDIL KOKKULEPITUD TRANSPORDILAHENDUSED TTÜ 27.11.2015 Kaur Lass OÜ Head juhatuse liige Planeerimisekspert ja juhtimiskonsultant
  2. 2. www.headandlead.com ©KaurLass,OÜHead2015 PLANEERIMISSEADUS RT I 30.06.2015, 54 §1 Seaduse eesmärk ja reguleerimisala (1)  Käesoleva seaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise (edaspidi planeerimine) kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.
  3. 3. www.headandlead.com ©KaurLass,OÜHead2015 PLANEERIMISSEADUS RT I 30.06.2015, 54 § 124 Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja (1)  Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. (2)  Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. (3)  Detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi. (4)  Detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus.
  4. 4. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 124 Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja (5)  Detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 kohasele tegevusele, on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. (7) Kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegiline hindamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. ©KaurLass,OÜHead2015
  5. 5. www.headandlead.com ©KaurLass,OÜHead2015;illustratsioonidASEntecEestijaOÜHead PLANEERIMISSEADUS §3 Planeering (1)  Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. (2)  Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. (3)  Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.
  6. 6. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS §3 Planeering (1)  Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa. (2)  Ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu kehtestamise otsusega võib sätestada planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja vajaduse korral nende järjekorra. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord lisatakse hiljemalt planeeringu vastuvõtmise otsusele. ©KaurLass,OÜHead2015
  7. 7. www.headandlead.com HALDUSMENETLUSE SEADUS RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336, 61, 375; 2003 , 20, 117, 78 527; 2005 39, 308; 2007 15, 76; 16, 77, 24, 127; 2009, 1, 3; 27, 164; 23.02.2011, 3 §56 Haldusakti põhjendamine (1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. (2) haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. (3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. ERINEVALT PROJEKTEERIJAST PEAB PLANEERIJA ALATI PLANEERINGUS PÕHJENDAMA KONKREETSEID VALIKUID. ©KaurLass,OÜHead2015
  8. 8. www.headandlead.com DETAILPLANEERING EI OLE PROJEKT! DETAILPLANEERINGUS TRANSPORDI PLANEERIMINE TÄHENDAB: •  ÜLDISEMAL TASANDIL (ÜLDPLANEERINGUS, MAAKONNAPLANEERINGUS) KOKKULEPITUD TRANSPORDILAHENDUSTE ELLUVIIMIST LOKAALSETE LIIKLUSLAHENDUSTENA; •  TÄNAVA MAA-ALADE PIIRIDE MÄÄRAMIST; •  LIIKLUSKORRALDUSE MÄÄRAMIST (SH PARKIMISE PÕHIMÕTTED JA JUURDEPÄÄSUDE ASUKOHAD); •  EDASISE PROJEKTEERIMISE JAOKS REEGLITE JA NÕUETE SÄTESTAMIST (NB! HILJEM LISANÕUDEID ESITADA EI SAA); •  EDASISEKS PROJEKTEERIMISEKS JA UURINGUTEKS ÜLESANNETE SEADMIST; •  TEE SERVITUUDI VAJADUSE MÄÄRAMIST; •  OTSUSTE MOTIVEERIMIST - MIKS ÜKS VÕI TEINE LIIKLUSLAHENDUS KONKREETSEL JUHUL ON EELISTATUD (ENNEKÕIKE KIRJALIKULT AGA AVALIKEL ARUTELUDEL TULEB SEDA TEHA KA SUULISELT). HEA DETAILPLANEERING EI OLE LIIGA JÄIK. ©KaurLass,OÜHead2015
  9. 9. www.headandlead.com OMADA HAJASALA VÕI TEED LINNA KESKEL TÄHENDAB VÄLJAMINEKUID. OMADA MAAD HOTELLI, BÜROO, KAUBANDUSKESKUSE, TOOTMIS- HOONE, PARKLA VMS EHITAMISEKS TÄHENDAB VÕIMALUST TEENIDA. PLANEERING MÄÄRAB MIDA KONKREETSEL MAA ALAL TEHA SAAB, MÕJUTADES NII OTSESELT MAA HINDA. http://veeb.tallinn.ee/rannaala/ranna_web/ ©KaurLass,OÜHead2012;illustratsioonidASEntecEestijaOÜARSProjekt2003
  10. 10. www.headandlead.com DETAILPLANEERINGU KOOSTAMIST REGULEERIB SEADUS, MIS KAUDSELT MÄÄRAB ÄRA DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE MIINIMUMAJA. DETAILPLANEERINGUTEL ON SEE REEGLINA ALATES 6 KUUST. TALLINN ERINEB ÜLEJÄÄNUD EESTIST, PEALINNAS LOETAKSE 2-3 AASTAST PLANEERINGU MENETLEMIST VÄGA KIIREKS. EELTOODUD MIINIMUMAJAD KEHTIVAD EELDUSEL, ET KÕIK ASJAAJAMISED LAABUVAD IDEAALSELT. KUNA PLANEERINGU KOOSTAMISSE KAASATAKSE ERINEVAID OSAPOOLI, SIIS ON SELLE MENETLEMISE TEMPO HARVA IDEAALNE. KUNA PLANEERIMISE PROTSESS ON PIKK, ON HEA JÄTTA TEATAV VABADUS PROJEKTEERIJALE. SEDA ERITI TEEDE PUHUL, KUS LIIKLUSKOORMUSED MUUTUVAD! SELLEKS TULEB PLANEERING SÕNASTADA KUI PROJEKTEERIMISE JUHIS, MITTE KUI LÕPLIK PROJEKTLAHENDUS. ©KaurLass,OÜHead2015
  11. 11. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS §4 Planeerimisalase tegevuse korraldaja (1)  Planeerimisalase tegevuse korraldaja on vastavalt pädevusele Rahandusministeerium või muu valitsusasutus, maavanem või kohaliku omavalitsuse üksus. (2)  Planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded on: 1)  maa-alale vastavate planeeringute olemasolu tagamine; 2)  planeeringu koostamise korraldamine; 3)  planeeringu koostamine või planeeringu koostamise tellimine; 4)  planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine; 5)  planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine; 6)  kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine osas, mis puudutab planeerimisalase tegevuse korraldajale õigusaktiga pandud ülesannete täitmist. ©KaurLass,OÜHead2015
  12. 12. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUSE JÄRGI EI OLE VALLA VÕI LINNA EHITUSMÄÄRUS ENAM OTSESELT NÕUTAV Valla või linna ehitusmääruseid koostati: 1) valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite seadmiseks, välja arvatud maakasutus- ja ehitustingimuste määramine; 2) kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks ning menetluskorra seadmiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. = 213 viisi koostada planeeringuid, kui arvestada kõiki nüansse. + ametkondliku asjaajamise regionaalsed erinevused ©KaurLass,OÜHead2015
  13. 13. www.headandlead.com ARENGU KÄSITLEMINE SEOTUNA VAID ÜKSIKUTE KINNISTUGA VIIB SIHIPÄRASE ARENGU KADUMISENA. KUI ARENG TOIMUB AINULT LÄBI KINNISTUTE ARENDAMISE, EI TEGELETA OMAVALITSUSES SIHIPÄRASE ARENDUSTEGEVUSEGA. Hea näide: Jõhvi Linna planeeringud, sh tööstuspark www.ivia.ee ©KaurLass,OÜHead2015,foto:ASEntecEestijaasendiskeem:www.ivia.ee
  14. 14. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS §74 Üldplaneering (5) Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus. http://veeb.tallinn.ee/rannaala/ranna_web/ ©KaurLass,OÜHead2015;illustratsioonidASEntecEestijaOÜARSProjekt2003
  15. 15. www.headandlead.com LIIKLUSE PROJEKTEERIMISEL HAJAASUSTUSES LÄHTUTAKSE SEEGA ÜLDPLANEERINGUST JA ERIPLANEERINGUST (ENNE 01.07.2015 JOONOBJEKTI KÄSITLEVAST MAAKONNAPLANEERINGUST). LIIKLUSE PROJEKTEERIMISEL TIHEASUSTUSES (LINNAD, ALEVID) JA DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALADEL LÄHTUTAKSE AGA DETAILPLANEERINGUST. http://veeb.tallinn.ee/rannaala/ranna_web/ ©KaurLass,OÜHead2015
  16. 16. www.headandlead.com ©KaurLass,OÜHead2011 RAHASTAMINE JA ALGATAMINE TULENEVALT KOHTUPRAKTIKAST Riigikohtu halduskolleegiumi 19. mai 2010. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-26-10 tulenevad kolleegiumi järgmised põhiseisukohad: 1) detailplaneeringuga kavandatavate teede ja tehnovõrkude rajamise ning finantseerimise küsimused tuleb reeglina lahendada detailplaneeringu algatamisel; 2) juhul, kui kohalik omavalitsus ja planeeringu taotleja kokkulepet ei saavuta ning kohalikul omavalitsusel puuduvad võimalused EhS §-st 13 tulenevate kohustuste täitmiseks, on õiguspärane jätta planeering algatamata; /.../ 5) kokkuleppe puudumisel tuleb planeerimismenetluses eeldada, et vastavate tööde tegemise ja tasumise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel; 6) juhul kui EhS §-s 13 nimetatud tööde teostamise ja rahastamise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel, kuid planeerimismenetluse kestel ilmnevad ettenägematud objektiivsed asjaolud, mis välistavad valla kohustuse täitmise, võib detailplaneeringu kehtestamata jätmine olla põhjendatud ja õiguspärane; 7) planeeringu kehtestamata jätmise otsus peab olema kaalutletud ja põhjendatud; 8) eelnimetatud asjaoludel planeeringu kehtestamata jätmine võib kaasa tuua kohustuse hüvitada planeeringu taotleja poolt kantud põhjendatud kulutused. Kolleegium leiab, et need seisukohad kuuluvad kohaldamisele ka käesolevas asjas.[1] [1] RKHKo 28.10.2010 nr 3-3-1-37-10
  17. 17. www.headandlead.com ARENDAJA KOOSTÖÖVALMIDUS OMAVALITSUSEGA MÄÄRAB PLANEERINGU KOOSTAMISE VÕIMALIKKUSE. PRAKTILISEL PLANEERIMISEL ON VAJA KOHE ALGUSES VASTATA KÜSIMUSTELE: 1.  MIS ON PLANEERINGU EESMÄRK? 2.  MILLISED ON ERINEVATE OSAPOOLTE OTSESED JA KAUDSED HUVID? KAS NEED ON ÜHENDATAVAD? KUI JAH, SIIS MILLINE ON KÕIGI JAOKS VÕITU KAASA TOOV LAHENDUS? 3.  MILLISED ON OSAPOOLTE ROLLID JA KES JUHIB PLANEERINGU KOOSTAMIST? KUI EELNEV ON TEHTUD VÕIB PLANEERINGU ALGATADA. ©KaurLass,OÜHead2015
  18. 18. www.headandlead.com OSAPOOLTE ROLLIDE TUVASTAMINE JA KÕIGI JAOKS VÕITU KAASA TOOV LAHENDUSE LEIDMINE ON OLULINE. ÜLDPLANEERINGUT MUUTVA DETAILPLANEERINGU PUHUL ON ÜHISHUVI TUVASTAMINE ERITI OLULINE (ENNEKÕIKE TULEB TUVASTADA ARENDAJA VÕI MAAOMANIKU JA VALLA/LINNAVALITSUSE NING VOLIKOGU ÜHINE HUVI). SEDA, SEST ÜLDPLANEERINGUT MUUTVA DETAILPLANEERINGUGA KAASNEB SAGELI VAJADUS RAJADA UUSI TEID, MUUTA OLEMASOLEVAID TRANSPORDILAHENDUSI, RAJADA UUSI KOOLE, TEHNOVÕRKE JNE. ©KaurLass,OÜHead2015
  19. 19. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 126 Detailplaneeringu ülesanded (1)  Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: 1)  planeeringuala kruntideks jaotamine; 2)  krundi hoonestusala määramine; 3)  krundi ehitusõiguse määramine; 4)  detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; 5)  ehitise ehituslike tingimuste määramine; 6)  ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; 7)  liikluskorralduse põhimõtete määramine; 8)  haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 9)  kuja määramine; 10)  kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine; 11)  kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; 12)  müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; 13)  maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 14)  loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmine ja kaitsevööndite määramine; Ülesanded jätkuvad järgmisel slaidil ©KaurLass,OÜHead2015
  20. 20. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 126 Detailplaneeringu ülesanded (1)  Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: … jätk eelmisele slaidile 15)  miljööväärtuslike alade, väärtuslike üksikobjektide ja väärtuslike põllumajandusmaade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine, kui need ei ole üldplaneeringuga määratud; 16)  ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine; 17)  servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine; 18)  arhitektuurivõistluse nõudega alade või juhtude määramine; 19)  eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava puhkeala avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimine; 20)  eespool loetletud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine; 21)  põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav; 22)  muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. ©KaurLass,OÜHead2015
  21. 21. www.headandlead.com Eduka planeeringuprotsessi eelduseks on planeeringuülesande täpne formuleerimine. Detailplaneeringu koostamise üheks aluseks on valla- või linnavalitsuse poolt väljastatavad (vastav kohustus seaduses puudub) detailplaneeringu lähtekohad või -ülesanded, kus määratakse mida vald või linn soovib ise läbi algatatud planeeringu saavutada. ©KaurLass,OÜHead2015
  22. 22. www.headandlead.com Detailplaneeringu koostamise aluseks on praktikas enamasti vaja tehnilisi tingimusi. Tingimused määravad tehnilised võimalused planeeringu alale kavandatavate ehitiste lahendamiseks. Neist lähtuvalt saab paika panna teede ja trasside asukohad. Igal võrgu valdajal on selleks oma kord. See võib regiooniti erineda. Nagu ka tingimuste väljastamise kiirus. Tehnilised tingimused tuleb omavalitsusel küsida lisaks ka Maanteeametilt, kui tahta kavandada peale ja mahasõite riigi maanteelt. ©KaurLass,OÜHead2011
  23. 23. www.headandlead.com Lisaks lähteülesandele võivad osutuda vajalikuks geodeetiline mõõdistamine ja mitmed uuringud. Näiteks: geoloogilised uuringud, ajaloolise tausta uuringud, ekspertarvamus KSH vajalikkusest, müra ja õhusaaste leviku uuringud, liiklusprognoosid, haljastuse hinnang jne), mille alusel saab langetada edasisi motiveeritud otsuseid. Millised uuringud vajatakse määrab planeeringu sisuline eesmärk. ©KaurLass,OÜHead2012,fotod:ASEntecEestijaASTuulepargidningRiigiArhiiv
  24. 24. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 127 Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel (1)  Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. (2)  Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Kui detailplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine, kaasatakse detailplaneeringu koostamisse ka asutused, keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. (3)  Detailplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Kui detailplaneeringu koostamise korraldaja kaasab käesolevas lõikes nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut. ©KaurLass,OÜHead2015
  25. 25. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS Avalikud arutelud = ? ©KaurLass,OÜHead2015
  26. 26. www.headandlead.com Valla või linna üldplaneeringu (v.a juhul, kui muudetakse üldplaneeringut), lähteülesande, tehniliste tingimuste, kinnistu või krundi omaniku soovide, koostöö tulemuse, keskkonnatingimuste ja avalikkuse poolt esitatud arvamuste alusel valmib detailplaneering: Planeerimisjoonise alusel valmib tehnovõrkude plaan: ©KaurLass,OÜHead2012,Joonised:JanneTekku,ASEntec2006
  27. 27. www.headandlead.com Valla või linna üldplaneeringu (v.a juhul, kui muudetakse üldplaneeringut), lähteülesande, tehniliste tingimuste, kinnistu või krundi omaniku soovide, koostöö tulemuse, keskkonnatingimuste ja avalikkuse poolt esitatud arvamuste alusel valmib detailplaneering: video:KinnisvaraTV:http://tv.ikodu.com/video/186
  28. 28. www.headandlead.com DETAILPLANEERING MÄÄRAB EHITUSÕIGUSE JA LIIKLUSKORRALDUSE: ©KaurLass,OÜHead2012,Joonis:ASEntecEesti(ASPöyryEntec)2008
  29. 29. www.headandlead.com Planeeringu tekst (seletuskiri) ja joonised täiendavad üksteist ning moodustavad ühtse terviku, mis peavad sisaldama detailplaneeringu puhul nii alale ehitamise kui ka keskkonnatingimusi. Planeeringu eesmärgi tundmine võimaldab tekitada planeeringule korrektse sisu. Sisu tugevus või nõrkus ei sõltu vaid planeerijast vaid meeskonnatöö kvaliteedist. TAGAMAKS HÄID TRANSPORDILAHENDUSI, PEAVAD LIIKLUSE PROJEKTEERIJAD JT TRANSPORDISPETSIALISTID SUUTMA OMA SEISUKOHTI ESITLEDA, SELGITADA JA KAITSTA. HOONESTUSE JA TRANSPORDIKORRALDUSE KÕRVAL ON OLULINE: •  LOODAVA KESKKONNA ILME (SH VÄIKEVORMID – NT PINGID, OOTEPAVILJONID, HALJAKUD, HOONED, RAJATISED JMS); •  LAHENDUSTE ENERGIATÕHUSUS (SH ÜHISTRANSPORDI EELISTAMINE); •  LOODUD LAHEDUSTE OPTIMAALSUS JA KASUTAJASÕBRALIKKUS. Keerukamatel juhtudel on keskkonnamõju strateegiline hindamine hea abivahend parima lahenduse leidmiseks. PLANEERINGU EESMÄRK MÄÄRAB PLANEERINGU SISU ©KaurLass,OÜHead2015
  30. 30. www.headandlead.com Keskkonnatingimused peavad olema planeeringu osa. Näiteks Tallinnas Veerenni 36 detailplaneeringus (Koostaja: AS Pöyry Entec 2009, nüüd edasi tegutsev ärinimega AS Entec Eesti) on kehtestatud järgmised tingimused: •  Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb samuti arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad akendes, värske-õhuklapid seinas jms) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sellisel määral, et ruumis tekiks lubatava mürataseme ületamine. •  Planeeringujärgsetel lammutus- ja ehitustöödel on kohustus vältida säilitatavate puude alumiste okste, juurestiku ja puutüve vigastamist. NEED TINGIMUSED TULID LIIKLUSMÜRAST JA VAJADUSEST KAITSA MUU HULGAS TEE ÄÄRSET HALJASTUST. KSH ON PLANEERIJA TÖÖ TUGIPROTSESS . ©KaurLass,OÜHead2012,illustratsioonidASEntecEesti
  31. 31. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 133 Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks (1)  Detailplaneering esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest avaldada detailplaneeringu kohta arvamust. (2)  Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. (3)  ui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks. ©KaurLass,OÜHead2015
  32. 32. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 134 Detailplaneeringu vastuvõtmine Pärast detailplaneeringu kooskõlastamist teeb planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele. ©KaurLass,OÜHead2015
  33. 33. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 135 Detailplaneeringu avalik väljapanek (1)  Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldab detailplaneeringu koostamise korraldaja vähemalt ühe detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Täiendava avaliku väljapaneku korraldamise otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige avalikust huvist, planeeringuala suurusest ja muudest planeeringu koostamise korraldaja hinnangul olulistest asjaoludest. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala: 1)  valla või asula keskuses; 2)  linna või linnaosa keskuses. (2)  Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust. (3)  Avalikule väljapanekule esitatavast detailplaneeringust peavad selguma kavandatavad muudatused, esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused, detailplaneeringu elluviimise tingimused ja muud detailplaneeringut selgitavad asjaolud. Koos detailplaneeringuga avalikustatakse detailplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 133 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused. (4)  Kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks esitatakse avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. (5) Detailplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt 14 päeva. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja detailplaneeringu, mille koostamise aluseks puudub kehtestatud üldplaneering, avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva. ©KaurLass,OÜHead2015
  34. 34. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 135 Detailplaneeringu avalik väljapanek (7) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosa lehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille kohaliku omavalitsuse üksus on määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade detailplaneeringu avalikust väljapanekust avaldatakse detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. ©KaurLass,OÜHead2015
  35. 35. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 137 Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine (1) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse detailplaneeringus vajalikud muudatused. ©KaurLass,OÜHead2015
  36. 36. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 138 Detailplaneeringu heakskiitmine (1)  Detailplaneering esitatakse heakskiitmiseks maavanemale. Koos detailplaneeringuga esitatakse maavanemale avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht nende arvestamata jätmise kohta. (2)  Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui detailplaneering on koostatud kooskõlas üldplaneeringuga ja avalikul väljapanekul ei esitatud detailplaneeringu kohta ühtegi arvamust või kõik avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused on arvesse võetud. (3)  Maavanem kiidab detailplaneeringu heaks või keeldub selle heakskiitmisest 60 päeva jooksul detailplaneeringu maavanemale esitamisest arvates. (4)  Detailplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel maavanem: 1) kontrollib detailplaneeringu õigusaktidele vastavust; 2) kuulab ära avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud, kelle arvamusi detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja. SIIT TULENEB, ET ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE ON OOTUSPÄRANE TEGEVUS. ©KaurLass,OÜHead2015
  37. 37. www.headandlead.com ©KaurLass,OÜHead2011
  38. 38. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 139 Detailplaneeringu kehtestamine (1)  Detailplaneeringu kehtestab valla- või linnavalitsus. Detailplaneeringu koostamisel käesoleva seaduse § 130 lõikes 2 nimetatud juhul kehtestab selle kohaliku omavalitsuse volikogu. (2)  Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. ©KaurLass,OÜHead2015
  39. 39. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 139 Detailplaneeringu kehtestamine (3) Detailplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille kohaliku omavalitsuse üksus on määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. /…/ Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates planeeringuala maakonnalehes. Teade detailplaneeringu kehtestamisest avaldatakse 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. ©KaurLass,OÜHead2015
  40. 40. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS § 139 Detailplaneeringu kehtestamine (4) Teate detailplaneeringu kehtestamise kohta ja kehtestatud detailplaneeringu saadab planeeringu koostamise korraldaja maavanemale ja maakatastri pidajale 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. Koos kehtestatud detailplaneeringuga saadab planeeringu koostamise korraldaja maakatastri pidajale andmed masinloetaval kujul planeeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta (6) Detailplaneeringu koostamise korraldaja teatab detailplaneeringu kehtestamisest 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates: 1) isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud arvamusi planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja detailplaneeringu elluviimiseks sundvõõrandada või seada selle suhtes sundvaldus; 3) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine planeerimis- ja ehituskeeld; 4) käesoleva seaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele. ©KaurLass,OÜHead2015
  41. 41. www.headandlead.com PLANEERINGU KEHTESTAMISE OTSUSES MÕISTLIK LAHTI KIRJUTADA KA SEE, KUIDAS OSAPOOLI KAASATI JA MIS OLID NENDE SEISUKOHAD. ENDA KAITSMISEKS ON MÕISTLIK DOKUMENTEERIDA SEE, KUIDAS KOKKULEPPED TEKKISID (MEMOD, PROTOKOLLID, KOKKULEPPED, LEPINGUD, SALVESTUSED JMS). SAMUTI SEE KES JA MILLISEID SEISUKOHTI ESITAS. ERITI OLULINE ON DOKUMENTEERIDA ERIARVAMUSED JA NENDE LAHENDAMISEKS TEKKINUD KOKKULEPPED NING AVALIKKUSE OSALEMINE (ISIKUD NIMELISELT). ©KaurLass,OÜHead2015
  42. 42. www.headandlead.com OLULINE ON TALLETADA PLANEERINGU LÄBIVIIMISE KORREKTSUST TÕENDAVAD MATERJALID (AJALEHEKUULUTUSED, TEATED, KIRJAD JMS). NEED OSUTUVAD VAJALIKUKS JÄRELEVALVE KÄIGUS JA VÕIMALIKE VAIDLUSTE KORRAL. REEGLINA ON SEDA ODAVAM JA LIHTSAM TEHA KOHE KUI AASTAID HILJEM. ©KaurLass,OÜHead2015
  43. 43. www.headandlead.com PLANEERIMISSEADUS §124 Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja (4) Detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. ©KaurLass,OÜHead2015,fotod:PühajärveVallavalitsusjaASEntecEesti
  44. 44. www.headandlead.com Detailplaneeringule järgnevad tegevused (järjestus võib muutuda): 1.  TEHNOVÕRGUD (SAGELI ON NENDE PROJEKTEERIMINE SEOTUD TEEDE PROJEKTEERIMISEGA): a.  projektide jaoks tehniliste tingimuste küsimine võrgu haldajalt. b.  projekteerimise hange. c.  vastavalt vajadusele: vee-, kanali-, side-, elektri-, gaasi- ja sooja- võrkude/ trasside projekteerimine (võib jaguneda: eskiisprojekt, põhiprojekt, tööprojekt). d.  ehitusloa taotlemine projekti alusel. e.  ehitushange ja ehitus (ehituse alustamisel omavalitsuse teavitamine ehituse algusest). f.  omaniku poolne ehitusjärelevalve. g.  kasutamine. Märkus: etapid b, c, d, e ühendatakse vahel ka ühiseks projekteerimis- ja ehitushankeks. ©KaurLass,OÜHead2012
  45. 45. www.headandlead.com Detailplaneeringule järgnevad tegevused (järjestus võib muutuda): 2. TEED, TÄNAVAD, PLATSID: a.  projekteerimise hange. b.  projekteerimine (võib jaguneda: eskiisprojekt, põhiprojekt, tööprojekt). c.  ehitusloa taotlemine projekti alusel. d.  ehitushange ja ehitus (ehituse alustamisel omavalitsuse teavitamine ehituse algusest). e.  omaniku poolne ehitusjärelevalve. f.  kasutamine. Märkus: etapid a, b, c, d ühendatakse vahel ka ühiseks projekteerimis- ja ehitushankeks. ©KaurLass,OÜHead2012
  46. 46. www.headandlead.com DETAILPLANEERING ON VÕIMALUS EHITADA. REEGLINA DETAILPLANEERINGUGA EHITAMISE KOHUSTUST EI MÄÄRATA. ©KaurLass,OÜHead2012
  47. 47. www.headandlead.com HUVITATUD ISIKU JAOKS INFO PLANEERINGUST PAARI HIIREKLÕPSU KAUGUSEL. TA VÕIB PLANEERINGUGA NÕUSTUDA VÕI SEDA VAIDLUSTADA. VAIDLUSTE ENNETAMISEKS ON VAJA HUVITATUD ISIKUID TUNDA. UUS SEADUS TEEB INFO SAAMISE LIHTSAMAKS AGA SISULISELT KAASATUD OLEMISE KEERUKAMAKS. SEDA ENAM VÕIB TEKKIDA KONFLIKTE. ... JA VAJADUSEL KAASATA. TEADMINE KUIDAS TEHA TULEMUSLIKKU KOOSTÖÖD ON MUUTNUD ÜLIOLULISEKS. KOOSTÖÖ TEGEMINE JA HILISEM TÕENDAMINE AITAB TAGADA PLANEERINGU KEHTIVUSE KA KEERUKATE VAIDLUSTE KORRAL. ©KaurLass,OÜHead2015
  48. 48. www.headandlead.com ©KaurLass,OÜHead2015 Ehitusõiguse määraja Kinnistu väärtus Planeerimata ala üldplaneering OÜP/TP detailplaneering projekt ehitusluba /eriplaneering
  49. 49. www.headandlead.com OLULINE ON TEADA, ET EHITUSÕIGUST JA SIHTOTSARVET ON VÕIMALIK MUUTA PEALE DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMIST AINULT LÄBI UUE DETAILPLANEERINGU. SEADUS DETAILPLANEERINGUT KORRIGEERIDA VÕI MUUTA EI VÕIMALDA. SEEGA TULEB ARVESTADA, ET DETAILPLANEERINGUGA EI OLE OTSTARBEKAS MÄÄRATA TÄPSET HOONE VÕI RAJATISE KUJU. HEA PLANEERING JÄTAB PROJEKTEERIJALE VÕIMALUSE PROJEKTI KOOSTAMISEL HOONE KUJU KORRIGEERIDA MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSE PIIRES. PLANEERING PEAB KÜLL OLEMA SIDUV AGA MITTE NII JÄIK, ET HILJEM SIHIPÄRAST PROJEKTEERIMIST TAKISTAMA HAKKAB. ÜP DP projekt ehitamine ehitatud keskkonna muutmine ©KaurLass,OÜHead2012
  50. 50. www.headandlead.com DETAILPLANEERINGU HINDA MÕJUTAVAD ASJAOLUD: 1.  OBJEKTI ASUKOHA OMAVALITUSES KUJUNENUD ASJAAJAMISE TAVAD. 2.  OBJEKTI ASUKOHT. RANNA JA KALDA KAITSEVÖÖNDIS, KAITSEALAL, HOIUALAL VMS LOODUSKAITSEGA HÕLMATUD KOHAS ASUVA VÕI MUINSUSKAITSE ALL OLEVA OBJEKTI VÕI ALA PLANEERIMINE ON TUNDUVALT KALLIM JA AJAMAHUKAM. SAMUTI ON LINNAS (ERITI TALLINNAS, PÄRNUS, TARTUS) PLANEERINGU TEGEMINE KEERUKAM. 3.  OBJEKTI SPETSIIFIKA – REEGLINA ON KALLIM TÖÖSTUSALADE, SADAMATE JT INFRASTRUKTUURIOBJEKTIDE VMS KESKKONDA OHUSTADA VÕIVATE OBJEKTIDE DETAILPLANEERINGU KOOSTAMINE (VÕIB LISANDUDA KSH KOOSTAMISE MAKSUMUS). 4.  TELLIJA ERISOOVID – ERILAHENDUSE NÕUAVAD PÄDEVATE EKSPERTIDE KAASAMIST. 5.  TEHNILISED TINGIMUSED. NENDEGA MÄÄRATAKSE ÜHENDUSPUNKTIDE JA -TEEDE ASUKOHAD. SIIT TULENEB TÖÖMAHUKUS (NÄITEKS: TEHNOVÕRKUDE ÜMBER TÕSTMINE, MAANTEELE PEALE- JA MAHASÕITUDE LAHENDAMISE ULATUS JMS). 6.  KAASATAVATE ISIKUTE HULK – EHK TÖÖMAHT KOOSTÖÖ TEGEMISEKS. 7.  ÜLDPLANEERINGU OLEMASOLU KORRAL ON SELLE KOHASE DETAILPLANEERINGU KOOSTAMINE PALJU ODAVAM, KIIREM JA RISKIVABAM KUI DETAILPLANEERINGUGA ÜLDPLANEERINGU MUUTMINE. 8.  MAA-ALA SUURUS. OTSESELT ON PINDALAGA SEOTUD MAA-ALA MÕÕDISTAMISE HIND (HINDA MÄÄRAB ENAM PROTSESSI KORRALDAMINE JT SIINSED TEGURID). 9.  NÕUDED KOOSTAMISE AJALE. KIIRUS TÕSTAB TÖÖ MAKSUMUST. TAHTES ODAVAMAT HINDA TULEB DETAILPLANEERING TELLIDA VÄHEMALT AASTA (JÕELÄHTME VALLAS JA TALLINNAS NING PÄRNUS 3-5 AASTAT) ENNE PROJEKTEERIMISE ALUSTAMIST. NB! EHITUSLUBA ENNE PLANEERINGU KEHTESTAMIST KÜSIDA EI SAA. ©KaurLass,OÜHead2015
  51. 51. www.headandlead.com "The future depends on what we do in the present" Mahatma Gandhi PLANEERIMINE EELDAB TEADLIKU TEGUTSEMIST JA PIDEVAT VALIKUTE TEGEMIST HETKES. VALIKUTE ALUSEKS ON VAJA TUNDA OMA VISIOONI (SIHTI). ©KaurLass,OÜHead2015
  52. 52. www.headandlead.com OÜ Head missioon missioon on luua praktikas hästi toimivaid planeeringuid ja äriplaane.
  53. 53. www.headandlead.com OÜ Head telefon: 50 83 906 skype: headandlead info@headandlead.com www.headandlead.ee

×