Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Mõttetalgud - õppemeetod                  Ene-Silvia Sarv    Vt ka õpiobjekt: Mõttetalgumeetod hariduses.http://www.tlu.ee...
Milleks mõttetegevuse talgud e    mõttetalgud õppeprotsessis?    Anda mistahes vanuses õppijale võimalus sisukaks ja     ...
Põhiaspekte I     Mõttetalgute eesmärk - leida uusi lahendusi, muuta rühma ja      selle liikemte vaateviisi, väärtushoia...
Põhiaspekte II    Mõttetalgud on kordaläinud, kui rühmaarutelu kokkuvõttes       on mõtted/ilmnevad teadmised, mida osale...
Mõttetalgumeetodi koht teiste    õppemeetodite seas     Mõttetalgud, ka väikevormid on konstruktivistliku õppe vorm.    ...
Meetodi tugevused-nõrkused     tugevused        aktiivne osalus, osalusefekti (sh vastutus) ilmnemine, sotsialiseerimine...
Vorme    Minitalgud – ühe-kahe õppetunni sisse mahutatavad     mõnekümne minuti pikkused sessioonid v sessioon, kus     r...
Kas täiesti uus?    Paljudes rühmatöö vormides on mõttetalgu elemente ja     mõttetalgu põhitegevus toimub rühmatööna    ...
Õpetaja roll?     Õpetaja kavandab õppeprotsessi ja sulandab mõttetalgud sellesse      nö loomuliku osana, vajadusel koos...
Kõige tähtsam     Iga osaleja on loominguline ja sotsiaalselt aktiivne      subjekt, mitte õpetaja-talgujuhi manipuleerim...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Mõttetalgud - oppemetod

321 views

Published on

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Mõttetalgud - oppemetod

  1. 1. Mõttetalgud - õppemeetod Ene-Silvia Sarv Vt ka õpiobjekt: Mõttetalgumeetod hariduses.http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/mottetalgumeetod/
  2. 2. Milleks mõttetegevuse talgud e mõttetalgud õppeprotsessis? Anda mistahes vanuses õppijale võimalus sisukaks ja panustavaks enesearenduseks Õpetamise-õppimise integreerimine ja holistlikkus iga osalise vaatepunktist Loovuse, eriti teadmusloome ja süsteemimõtlemise ning koostöövõimekuse arengu toetamine (forsseerimine)2 E-S Sarv 2010
  3. 3. Põhiaspekte I Mõttetalgute eesmärk - leida uusi lahendusi, muuta rühma ja selle liikemte vaateviisi, väärtushoiakuid, paradigmat või integreerida teatavat inimesterühma (nt klass). Õppeotstarbelised mõttetalgud on suunatud (osalejate jaoks) uue teadmuse loomisele ja omaksvõtmisele Mõttetalgute ülesehituslik ja ajaline skeem (orgskeem) tuleneb seatud-sõnastatud eesmärkidest. Edasi …. Vt nt Talgujad, e-kursus3 E-S Sarv 2010
  4. 4. Põhiaspekte II Mõttetalgud on kordaläinud, kui rühmaarutelu kokkuvõttes on mõtted/ilmnevad teadmised, mida osalejatel varem ei olnud ja teiste rühmade ettekanded tunduvad huvitavamad ja olulisemad, kui oma rühma omad (viimane on juba enne ettekandmist läbi arutatud) ning osalejad soovivad jätkata koostööd või arutelu peale mõttetalgute lõppu. Õppeotstarbelised mõttetalgud võivad olla nii teemakohase õppeprotsessi üksikelemeniks (eriti minivormid) kui moodustada teemakäsitluse põhitelje (olla põhimeetodiks).4 E-S Sarv 2010
  5. 5. Mõttetalgumeetodi koht teiste õppemeetodite seas  Mõttetalgud, ka väikevormid on konstruktivistliku õppe vorm.  Mõttetalgutes on integreeritud/ilmneb aktiivõpe osalusõpe avastusõpe kaudne õpe süvaõpe (ulatub nt väärtushoiakuteni)  Mõttetalgumeetodites on läbivalt kasutusel iga rühmaliikme ja rühmade kui tervikute vaikiv ja väjendatud teadmus teamusringlus (väljendamine, kombineerimine dialoogis, kontseptualiseerimine-sõnastamine, omaks võtmine) teadmusloome5 E-S Sarv 2010
  6. 6. Meetodi tugevused-nõrkused  tugevused aktiivne osalus, osalusefekti (sh vastutus) ilmnemine, sotsialiseerimine teadmiste-võimete jm aktualiseerimine transformeeriv ja multidimensiooniline  nõrkused, probleemid tehnilised  osalejate arv  ruumi paindliku ümberkorraldamise võimalus  esitluste jaoks vajalike materjalide olemasolu  piisava aja olemasolu mängujuhi, rühmajuhtide kogemus ja isikuomadused6 E-S Sarv 2010
  7. 7. Vorme Minitalgud – ühe-kahe õppetunni sisse mahutatavad mõnekümne minuti pikkused sessioonid v sessioon, kus rühmade teemad üksteist vastastikku täiendavad Rotaatorid – teatava teema, probleemi lahkamine ja lahenduste projekteerimine eri tasanditest lähtudes Mõttetalgu-protsess – ja mastaapse(ma)te probleemidega tegelevad ajaliselt-liikmeliselt reguleeritud ning mitmetasandilise juhtimise-reflekteeimisega projektid. (nt Eesti Koolifüüsika 1987-1989, Eesti-Jekaterinburgi Keskkond-energeetika-inimene 2009-2010 jmt)7 E-S Sarv 2010
  8. 8. Kas täiesti uus? Paljudes rühmatöö vormides on mõttetalgu elemente ja mõttetalgu põhitegevus toimub rühmatööna Mõttetalgute kui pikema organiseeritud mõttetegevuse vajadus – erineva tasandi-valdkonna probleemide-süsteemi- lahenduste otsimine pika ajalise perspektiivi arvestamisega Mõiste hägustumine ja mitmetähenduslikkus - areng ajas ja ruumis8 E-S Sarv 2010
  9. 9. Õpetaja roll?  Õpetaja kavandab õppeprotsessi ja sulandab mõttetalgud sellesse nö loomuliku osana, vajadusel koos aruandluse ja hindamisega rõhma v õppija tasandil p  Õpetaja on talgujuht, kelle roll on saavutada, et mäng käima läheks, jälgida, et mäng "koos püsiks" ja aidata inimesi, kellel on enesemääramisega probleeme. Eesmärgistab (ja viib õppijad eesmärgi taasloomise või aktualiseerimiseni) Loob organisatsioonilise (ajalis-ruumilise-isikulise) kava ja jälgib selle realiseerumist  Õpetaja on metodoloog - jälgib rühmade mõtte arengut, teeb suunavad kommentaarid ja üldistuse  Õpetaja kasutab oma tähelepanekuid nii klassi-rühma kui iga õpilase arengupildi täiustamiseks ja edasise arengu toetamise kavandamiseks9 E-S Sarv 2010
  10. 10. Kõige tähtsam Iga osaleja on loominguline ja sotsiaalselt aktiivne subjekt, mitte õpetaja-talgujuhi manipuleerimise objekt kehtib põhimõte, et mida rohkem Sa annad, seda enam Sa saad tagasi täpne kinnipidamine kokkulepitud tingimustest10 E-S Sarv 2010

×