Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Kool ja klass kui õppiv
teadmustloov organisatsioon
Õppiv, teadmustloov kool-klass-
inimene - mudel ja elu I
Ene-Silvia Sa...
2Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu
On meie kool õppiv organisatsioon?
……….
……………..
Seonduvaid teooriaid ja praktikaid:
Õppiva kooli kultuur
Õpi-kogukond
Prak...
Kool, kooli kliima, kultuur ja inimene
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu
4
Kultuur
(Haridus)poliitika
Majandus
Eesti haridus 2015 – neli visiooni (1997/8)
5
Eesti ühiskonna sidususEestiühiskonnauuendusvõime
tugev
kõrge
madal
nõrk
(Lo...
ÕPPIVAST
ORGANISATSIOONIST - Peter
Senge vaade
Veidi teooriat
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 6
7
Lähenemised õppivale organisatsioonile
jagunevad:
•  tulevikuvisioonil ja süsteemilähenemisel põhinevateks
(nt P. Senge)...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 8
Raskustega tegelemisel jaotuvad
organisatsioonid (universaalseteks)
arhetüüpideks:
1. tasak...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 9
Õppiv organisatsioon - kaheaasaline e
reflekteeriv õppimine (ka kolmeaasaline e
väärtuselin...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 10
Õppiva organisatsiooni võtmevaldkonnad koolis –
väikesest suureks (inimene-rühm/klass-org)...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 11
Viis võtmevaldkonda - 1
• Isiklik meisterlikkus - personal mastery –
jõustab inimesi perso...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 12
Viis võtmevaldkonda - 2
• Mentaalsed mudelid - mental models – võimendavad ja
vormivad sed...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 13
Viis võtmevaldkonda - 3
• Ühisnägemus - shared vision – teistega ühine
arusaam rühma, orga...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 14
Viis võtmevaldkonda - 4
• Tiimiõppimine e koosõppimine - team learning –
võimendab inimesi...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 15
Viis võtmevaldkonda -5
• Süsteemimõtlemine (systems thinking) - võimaldab
inimestel tunnus...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu
Õppivaks organisatsiooniks muudavad
kooli
• Selge visioon, orienteeritus arengule,
• individu...
Ene-Silvia Sarv.2007-2010 17
5 distsipliini (Senge,
2000, lk 7-8)
Õpetaja (indiviidi
tasand)
Kool kui
organisatsioon
Isikl...
18
1. Isiklik
meisterlikkus
Omandan teadmisi ja oskusi, et gümnaasium edukalt lõpetada, õpinguid jätkata
ning elu- ja töös...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 19
(Aine)õpetaja mentaalne mudel ja tegevus (professionaalne meisterlikkus) (Sarv 2006)
Vaade...
Teadmusjuhtimisest ja
teadmusloomets
Veel veidi teooriat
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 20
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 21
Põhivaldkonnad TJ ja ÕO mudelis
Teadmusjuhtimine (Nonaka ja
Takeuchi, D Haregreaves,
Polan...
E-S Sarv 2007/08 22
Teadmusringlus – väikesest saab suur –
suurt pole väikeseta
Personaalse/vaikiva
teadmuse
sotsialiseeri...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 23
Teadmusjuhtimise idee sisaldab eneses ringlust
vaikiva (implitsiidse, väljendamata) ja väl...
Koolikliimast ja koolikultuurist –
õppiva organisatsiooni kontekstis
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 24
Kooli kliima, koolikliima
Kooli kliima / koolikliima - kooli kui
organisatsiooni kvaliteet - kooli ökoloogia,
miljöö, sots...
Miks on vaja neid tunda?
Koolikliima ja koolikultuur - olulisimad
aspektid kooli kui organisatsiooni ja selle
üksikute asp...
Kooli kliima dimensioone
(Inventory of School Climate – ISC)
• õpetajapoolne tugi,
• reeglite ja ootuste selgus
ning koosk...
Õppivast koolist
TEGELIKKUSES
Uuringulist
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 28
29
Maailm
Euroopa
Eesti Vabariik
Kõrgkool, kutsekool
10.-12. klass, gümnaasium
Klass
Meeskond
Õpi
-
lane
Õpilas
e huvi
või...
Uurimus
“Kool kui õpilase arengukeskkond ja õpilaste
toimetulek”
Tallinna Ülikooli sihtfinantseeritav teadusteema 2003-200...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 31
Üldised uurimissuunad
• Õpilaste akadeemilise toimetuleku probleemid sh
psühholoogiline as...
32
Õppiv Eesti kool ?
49 kooli jaotus (õpetaja vaates)
-2,5
-2,0
-1,5
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0
1,5
Õpetaja refleksioon ja
uur...
Koolide 1 klaster - Õppiv lapse arengu keskne kool
2 klaster - Arengupotentsiaaliga konservatiivne kool
Ene-Silvia Sarv, 2...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 34
Õpiedulist kooli iseloomustab kõige laiemalt selle
• dünaamilisus ja paindlikkus
• tuginem...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 35
Õpiedutu kool:
Õpetajate, juhtide käitumismallid:
– ebakindlus, määramatus – õpetajad pole...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 36
Õpilane
– õpetaja partner või “vaikiv lehekülg”?
Õpetaja arust võiksid õpilased senisest r...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 37
Usaldusväärse õpetaja olemasolu õpilase seisukohalt
"Mul on koolis õpetaja(d), keda võin u...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 38
Õppiva kooli õpetaja?
623 õpetaja jaotus
-2,0
-1,5
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0
Õpetaja refleksio...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 39
Õppiva kooli õpetaja ?
623 õpetaja jaotus (vanuse põhjal)
– vanem õpetaja polegi kibestunu...
Õpetajate suhtumine õpilastesse
(mentaalsed mudelid)
Õpetajate rühmitumine õpilaste tajumise ja õpilaste
toetamise seisuko...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 41
Õpetaja õpilase arengu toetajana - mentaalsed
mudelid. Koondtunused ja tunnused/indikaator...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 42
V. õpilaste probleemid, nende teadvustamine
12. Õpetaja - õpilase materiaalsete probleemid...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 43
Õpetajate mentaalsest mudelist –
“kell” “vihmavarju” 23 ribi/ tunnuse üldpildi
hoomamiseks...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 44
Soolised erinevused õpilaspildis ja tugisüsteemi
tajumises
-0,4
-0,3
-0,2
-0,1
0,0
0,1
0,2...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 45
-1,0
-0,8
-0,6
-0,4
-0,2
0,0
0,2
0,4
0,6
Õpilaste koolirõõmud
Õpilaste hindehirmud
Õpilast...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 46
-0,5
-0,3
-0,1
0,1
0,3
0,5
Õpilaste koolirõõmud
Õpilaste hindehirmud
Õpilaste usk hindamis...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 47
-2,0
-1,5
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0
Õpilaste koolirõõmud
Õpilaste hindehirmud
Õpilaste usk hin...
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 48
Õpetajate rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja õpilase
arengu tugisüsteemile – teg...
Kool, õpetaja -
Pole olemas “keskmist” – kuid mõned rühmad on
valitud tunnuste põhjal eristatavad
– Kuhu kuulun mina? Minu...
Õppiva kooli struktuur (KT magistrantide
kursuseprojekt 2009)
• paindlikkus
• innovatiivsus
• õpetaja usaldamist
• isetege...
Õppiva kooli aspekte
(Näiteid mitmest uuringust)
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 51
Heddy Riismaa
ÕPETAJA JA KOOL ÕPILASE ARENGU TOETAJANA
ÕPILASE PILGU LÄBI TALLINNA KOOLIDE NÄITEL (sh
kutsekool) (MSc 2012...
Mul on enam koolirõõmu kui -muret
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 53
Koolirõõmu allikas
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 54
Milline mina, õpilane, olen
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 55
Minu osalus õppe kavandamisel
koos õpetajaga võiks olla suurem
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 56
Koolistressist
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 57
Õpetajad arutlevad väärtuste üle
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 58
KOKKUVÕTTEKS JA
EDASIMÕTLEMISEKS
LÄHI- JA PIKAS PERSPEKTIIVIS
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 59
Õpilane ja kool
Uuringutes ja populaarsetes materjalides (üleilmselt) :
• õppiv kool, kogukond, teadmusringlus ja –loome =...
Tegutsemine – igas 5st võtmealast
• Eneseharimine – individuaalselt ja rühmas
• Eneseteadvustamine – individuaalselt ja rü...
Kuidas tegutseda (vorm = sisu)
• Koostöö-tehnoloogiad: rotaator e kerilaud, foresight- e
ettemõtlus-rotaator, mõttetalgud ...
Võtame ette mõttetegevuse
• oma
– konkreetse olukorra (käesolu),
– tulevikuihaluse vöi/ja
– võimekuse/tulevikuidude (väeso...
Üks võimalus -
Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 64
EDASI! Projektid ,
rühma ja
personaalne
refleksioon ...
EDASI! Projektid ,
...
Rühmatööks
Meie õppiv kool - hinnata/iseloomustada/kirjeldada
kooli (kui tervikut, KO-rühm), klassi/õpilaskonda
(KL-rühm),...
Rühmatöö kulg ja rollid
1. Enesemääratlus (millele keskendun/-me) ja
rollide võtmine
“Rühma mälu” – ideede-mõtete fikseeri...
Allikaid ja soovituslikku lugemist-kuulamist
Internet (eriti ingliskeelne) on “paksult täis” – löö vaid sisse märksõnad le...
Õpiobjekte ja mag-töid
Sarv, E-S. Teamusringlus ja tedmusloome.
http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/Teadmusringlus_ja_tea...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Õppiv, teadmustloov kool-klass-inimene - mudel ja elu

615 views

Published on

Slaidid õppuseks, millele järgneb rühmatöö.

Published in: Education
  • Be the first to comment

Õppiv, teadmustloov kool-klass-inimene - mudel ja elu

  1. 1. Kool ja klass kui õppiv teadmustloov organisatsioon Õppiv, teadmustloov kool-klass- inimene - mudel ja elu I Ene-Silvia Sarv Tartu, Hansa Kool 20.10.2015.
  2. 2. 2Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu
  3. 3. On meie kool õppiv organisatsioon? ………. …………….. Seonduvaid teooriaid ja praktikaid: Õppiva kooli kultuur Õpi-kogukond Praktika-kogukond Teadmusjuhtimine, teadmusringlus, teadmusloome Tulevikkude uuringud Enesearendus Ühe-, kahe- ja kolmeaasaline õppimine, pindmine ja süvaõppimine Inimkapital / inimvara …. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 3
  4. 4. Kool, kooli kliima, kultuur ja inimene Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 4 Kultuur (Haridus)poliitika Majandus
  5. 5. Eesti haridus 2015 – neli visiooni (1997/8) 5 Eesti ühiskonna sidususEestiühiskonnauuendusvõime tugev kõrge madal nõrk (Loogma, Ruubel, Ruus, Sarv, & Vilu, 1998) RAHVAKOOLIDE EESTI Rahvuskeskne Eesti TURU-HARIDUSE JA ELIITKOOLIDE EESTI Rikaste ja vaeste Eesti ÕPI- EESTI Jätkusuutlik teadmis- põhine Eesti PIDEVALT ALGAVATE (HARIDUS)REFORMIDE EESTI Korruptiivne Eesti Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 5
  6. 6. ÕPPIVAST ORGANISATSIOONIST - Peter Senge vaade Veidi teooriat Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 6
  7. 7. 7 Lähenemised õppivale organisatsioonile jagunevad: •  tulevikuvisioonil ja süsteemilähenemisel põhinevateks (nt P. Senge), · õppimisele keskenduvateks (nt Pedler, Burgoyne, Boydell), · strateegilisele lähenemisele tuginevateks (nt Garvin, Goh) ja · integratiivseks lähenemiseks (nt Watkins, Marsick). Paljud 21. s. teooriad seovad tervikuks teadmusjuhtimise ja (organisatsiooni/organisatsioonis) õppimise. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu
  8. 8. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 8 Raskustega tegelemisel jaotuvad organisatsioonid (universaalseteks) arhetüüpideks: 1. tasakaalustav silmus e viivitusega korrektsioon 2. irduvad eesmärgid 3. piirangud kasvule 4. ühisomandi tragöödia – “terve mõistus” lämmatab initsiatiivi 5. kasv ja alafinantseerimine 6. sümptomite, mitte süvapõhjuste ravi – koorma nihutamine 7. korrigeerivad tegevused/lahendused, mis kukuvad läbi 8. eskalatsioon/paisumine 9. võimendav silmus - edu edukale 10. tahtmatud vaenlased – konkurents kasvab aja jooksul. Käib see ka kooli, klassi, (õpetajate) kogukonna jm kohta? – ÕPIVAJDUS!
  9. 9. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 9 Õppiv organisatsioon - kaheaasaline e reflekteeriv õppimine (ka kolmeaasaline e väärtuseline õppimine)  (Senge, 2000, 96 ) vaatlemine  tegemine  reflekteerimine otsustamine  reconsidering ümbermõtlemine Reframing ümbermudeldami ne   Reconnecting ümberlülitumine
  10. 10. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 10 Õppiva organisatsiooni võtmevaldkonnad koolis – väikesest suureks (inimene-rühm/klass-org) Tiimiõping / õppekava-tiimid; klassi õpetajate tiimid, metoodilised rühmad, pädevustöö rühmad, (vertikaalsed ja horisontaalsed) Jagatud /ühisvisioon Mentaalsed mudelid – väärtused, hoiakud jm Isiklik, professionaalne meisterlikkus ja toimetulek Globaalsus, avatus Lokaalsus
  11. 11. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 11 Viis võtmevaldkonda - 1 • Isiklik meisterlikkus - personal mastery – jõustab inimesi personaalse visiooni süvendamisega ja seesmiste soovide taipamisega- mõistmisega, oskustega oma tööelu paremini korraldada ja täiustada. Teisisõnu – see on tööalase ja isikliku toimetuleku võimete (sh refleksioonivõime) arendamine.
  12. 12. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 12 Viis võtmevaldkonda - 2 • Mentaalsed mudelid - mental models – võimendavad ja vormivad seda, mida inimesed näevad ja mõistavad ning määravad nende suhte teiste inimeste ja maailmaga. Mentaalsed mudelid on “sügavalt juurdunud oletused, üldistused, isegi pildid ja kujutlused, mis mõjutavad seda, kuidas me mõistame maailma ja mida me ette võtame” (Senge 1990, 8). Mentaalsed mudelid on inimese jaoks vahendid, et võimaldada mõista probleemsituatsioone, valida võimalikke lahendusi, ja näha ette oma tegevuse tulemusi. Suuresti – vaikiv teadmus. (Näiteks A-tähtede rida I klassis ….)
  13. 13. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 13 Viis võtmevaldkonda - 3 • Ühisnägemus - shared vision – teistega ühine arusaam rühma, organisatsiooni eesmärkidest, taotlustest, väärtustest. Ühisnägemus jõustab inimesi genereerides üksmeele eesmärkide kohta, millele energiat koondada. Ühisnägemus/visioon on õppiva organisatsiooni tuumaks – selle loomine on tiimitöö, see on motiveeriv jõud, toimub arengu perioodiline reflekteerimine ….
  14. 14. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 14 Viis võtmevaldkonda - 4 • Tiimiõppimine e koosõppimine - team learning – võimendab inimesi tuues esile mõtted ja energiad, mis õppimisprotsessis päästavad valla resonantsi ning sünergia. Tiimiõppimise puhul - sünergeetilise efekti tekkimine – st tiimis saavutatud või loodud teadmine on sageli suurem, kõrgema kvaliteediga kui tiimis osalevate indiviidide teadmine vastavas valdkonnas (nii formaalsete kui semiformaalsete tiimide puhul) Tiimis toimub refleksioon ja metatasandi refleksioon. Tiimiõppimise sisu ja tähtsust laiendab oluliselt Nonaka ja Takeuchi teadmusjuhtimise käsitus
  15. 15. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 15 Viis võtmevaldkonda -5 • Süsteemimõtlemine (systems thinking) - võimaldab inimestel tunnustada, mitte karta, maailma selle vastastikseostes ja oma kogemust sellest mitmekesisusest (Flood, 67). • Süsteemi-mõtlemine käsitleb nähtusi, protsesse, organisatsioone kui dünaamilisi tervikuid, milles olulisel kohal on individuaalse ja kollektiivse teadmuse, mentaalsete mudelite, ühisvisioonide, isikliku toimetuleku holistlike ja kontekstuaalsete aspektide arendus. Süsteemimõtlemine integreerib kõik 5 distsipliini/võtmevaldkonda ja toob esile õppiva organisatsiooni võimendava potentsiaali; on nähtuste ja protsesside nägemine nö suure pildi osana, kauge perspektiivi/arengu tsooni tajumise-mõistmise võime.
  16. 16. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu Õppivaks organisatsiooniks muudavad kooli • Selge visioon, orienteeritus arengule, • individuaalse õppimise lõimendus koosõppimisega, • õppimise teadvustamine ja juhtimine organisatsiooni kui terviku tasandil Kool on õppiv organisatsioon sedavõrd, kuivõrd on seda mitte ainult õpetajaskond ja juhtkond vaid iga klass – selle õpilased, lapsevanemad, õpetajad - st kooli kogu õppekeskkond ja koolikultuur. 16
  17. 17. Ene-Silvia Sarv.2007-2010 17 5 distsipliini (Senge, 2000, lk 7-8) Õpetaja (indiviidi tasand) Kool kui organisatsioon Isiklik meisterlikkus -personal mastery (Senge, 2000, 60) Kasutusesolev võime väljendada oma isikliku nägemuse koherentset kujundit koos oma elureaalsuse hindamisega. St loomuomast / innate pinget, mille kultiveerimine võimaldab langetada paremaid otsuseid ja saavutada valikutest enamat. Töö- ja isikliku elu harmooniline käsitus. Pedagoogiline teadvustatud tervikpilt kasvatusest ja õpetusest ja selle teostamise rakendused Refleksioonivõime Oskused: vestluse juhtimine, uurimise ja eestkõnelemise tasakaalustamine, reaalsuse kaardistamine, Oma õpistiilile vastav iseõppimisoskus jpm Täiendõppe kavandamine ja korraldamine nii õpetaja isiklikest huvidest kui objektiivse/... evalveerimise tulemuste põhjal. Isikliku arengu ja vastastikuse kogemuste jagamise, individuaalse ja kollektiivse tagasisidestamise, refleksiooni praktiseerimine, kultuur koolis. Näide – võtmevaldkonna lahtikirjutus
  18. 18. 18 1. Isiklik meisterlikkus Omandan teadmisi ja oskusi, et gümnaasium edukalt lõpetada, õpinguid jätkata ning elu- ja töösituatsioonides toime tulla. Teen koostööd klassikaaslastega, et neid paremini tundma õppida ja muuta viimane kooliaasta meeldejäävaks. 2. Jagatud visioon Meie klassi on koostöökultuuriga klass, mille tegevuses omandab iga õpilane eluks vajalikke teadmisi ja oskusi. Meie klassi õpilased suhtuvad vastutustundega ühistegevusse. 3. Mentaalsed mudelid Hea tundega meenutan ühiseid õppenädalaid Taani õpilastega, teatrireise ja jõuluõhtut, 1. klasside pidulikku vastuvõttu. Meie klassis ei osale kõik õpilased ühistegevuses. Meie klassis puudub koostöö kogu klassi ulatuses, on 5-7 aktiivset õpilast –eestvedajat. Meie klass ei ole saanud oma koolis ühisüritusi korraldada (va kevadball 11. klassis) ja neid on üldse vähe. 4. Meeskondlik õppimine Meie kooli traditsioonilised üritused, mille ettevalmistamisel ja läbiviimisel osaleb meie klass kui meeskond, on õpetajate päev ja kooli vilistlaste õhtu. Meie klassi tahab algatada 12. ja 1. klasside õpilasete ühiste jõulutundide traditsiooni (klassijuhataja ettepaneku alusel). Meie klass osaleb ettevõtmistes, kus on võimalik näha teiste kooliõpilaste esinemist, saada uusi teadmisi, arendada analüüsioskust (klassijuhataja ettepaneku alusel ja arvestades õppeaasta jooksul avanevaid võimalusi). Korraldame oma klassi jõuluõhtu Taani õpilaste meeskonnatöö kogemuste põhjal. Meeskondade moodustamisel ja klassi tegevuses arvestame iga klassikaaslase ettepanekuid, oskusi ja võimeid. 5. Süsteemne mõtlemine Meie klassi õpilased suudavad kriitiliselt hinnata, milliste oskuste omandamine koolis tagab toimetuleku ühiskonnas. Meie klassi õpilased teevad koostööd oma klassi ja teiste oma kooli õpilaste ning õpetajatega ühistegevuse ettevalmistamisel ja läbiviimisel, et saada teadmisi ja kogemusi ning muuta õpeaasta meeldejäävaks. Näide – 5 võtmevaldkonna konkretiseerimine (õpilane)
  19. 19. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 19 (Aine)õpetaja mentaalne mudel ja tegevus (professionaalne meisterlikkus) (Sarv 2006) Vaade aine sisule – ainealane personaalne filosoofia Vaade õpilase/inimese arengule – personaalne pedagoogiline filosoofia Koolikultuur ja kooli arengukeskkond, sh õpetajate koostöö õppeprotsessis ja areng võtmealade lõikes, õppekava- ja kooliarendus, tagasiside ja monitooring Toimuv (aine) õppimine õpilaste poolt Õpetaja enese 1-, 2-, 3-aasaline õppimine Toimuv õpetamine- kasvatamine Õpilase areng Omaksvõetud vaated (aine) õppimisele Omaksvõetud vaated (aine) õpetamisele, kasvatusele (üldpädevuste kujundamisele)
  20. 20. Teadmusjuhtimisest ja teadmusloomets Veel veidi teooriat Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 20
  21. 21. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 21 Põhivaldkonnad TJ ja ÕO mudelis Teadmusjuhtimine (Nonaka ja Takeuchi, D Haregreaves, Polany jt) • Vaikiv ja väljendatud teadmus • Teadmusringlus teadmusloome indiviidi ja tiimi, organisatsiooni tasandil Õppiv Organisatsioon (Senge, Watkins, Marsick jt) • Ühisnägemuse, visiooni arendamine • Tiimis õppimine • Mentaalsete mudelite arendamine • Personaalse ja kutsealase meisterlikkuse arendamine • Süsteemimõtlemine, -käsitlus
  22. 22. E-S Sarv 2007/08 22 Teadmusringlus – väikesest saab suur – suurt pole väikeseta Personaalse/vaikiva teadmuse sotsialiseerimine Eksternaliseerimine Kombinatsioon Internaliseeriminee Vaikiv teadmus Väljendatud teadmus Dialoog, tiimi-, rühmatöö, tegevusõppimine, kogemine
  23. 23. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 23 Teadmusjuhtimise idee sisaldab eneses ringlust vaikiva (implitsiidse, väljendamata) ja väljendatud (eksplitsiidse) teadmuse vahel. Nii nagu organisatsioonis või selle osas, toimub see ringlus ka õppetunnis – sisaldades kõiki nelja osa – • sotsialiseerimist, • eksternaliseerimist, • kombineerimist, • internaliseerimist e omaksvõtmist See eeldab õppeprotsessis • koostöö- ja tegevusõppe kultuuri, • kahe- ja kolmeringilise õppimise kasutamist.
  24. 24. Koolikliimast ja koolikultuurist – õppiva organisatsiooni kontekstis Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 24
  25. 25. Kooli kliima, koolikliima Kooli kliima / koolikliima - kooli kui organisatsiooni kvaliteet - kooli ökoloogia, miljöö, sotsiaalne süsteem, kultuur (Anderson 1982) - s.o kooli mõõdetavad dimensioonid. Kooli kultuur / koolikultuur - väärtused, koolielu eri aspektide tähendused ja nende kasutamine inimeste poolt, ka müüdid, legendid, sümbolid jne Jung: vari-kultuur (“tume, vaikimisi eksisteeriv). Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 25
  26. 26. Miks on vaja neid tunda? Koolikliima ja koolikultuur - olulisimad aspektid kooli kui organisatsiooni ja selle üksikute aspektide (nt koolivägivalla, küberkiusamise, õpilaste õpiedukuse ning toimetulekuvõime) muutmisel. (Gottfredson jt 2011, Lindahl 2006, Mishna et al., 2010) Õppiva organisatsiooni kultuur - vajab teadlikku kujundamist Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 26
  27. 27. Kooli kliima dimensioone (Inventory of School Climate – ISC) • õpetajapoolne tugi, • reeglite ja ootuste selgus ning kooskõlalisus, • õpilaste orientatsioon saavutustele, • positiivsed suhted kaaslastega, • kaaslaste negatiivsed mõjud, • distsipliini rangus, • õpilaste panus otsuste tegemisse, • õpetuse uudsus ja asjakohasus, • kultuurilise mitmekesisuse toetamine • turvalisus. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 27
  28. 28. Õppivast koolist TEGELIKKUSES Uuringulist Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 28
  29. 29. 29 Maailm Euroopa Eesti Vabariik Kõrgkool, kutsekool 10.-12. klass, gümnaasium Klass Meeskond Õpi - lane Õpilas e huvi või eesm ärk Hu vi või ees mä rk Eri ala/ kut se huv i või ees mär k EV maj and use ja kult uur i huv i Ee sti Va ba rii gi hu vi Eu roo pa hu vi Hu vi või ees mä rk Klas si, kool i huvi või ees mär k M Randma Magistritööst – õpilaskeskne väärtuseline lähenemine
  30. 30. Uurimus “Kool kui õpilase arengukeskkond ja õpilaste toimetulek” Tallinna Ülikooli sihtfinantseeritav teadusteema 2003-2007, jätku-uuringud magistritöödes ja üliõpilasprojektides 2008- 2015. • Suur, representatiivne valim (3883 õpilast 7, 9, 12 kl, õpetajad - 623, lapsevanemad - 1880, kooli juhtkonnaliikmed – 110; 67/53/49 kooli) • Esindatud: E, V ja E-V koolid, Tallinna, linna- ja maakoolid, põhik ja gümn, geograafiline aspekt, keskmisest edukamad ja vähemedukad (riigieksamite põhjal), uuendusprotsessides osalenud koolid. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 30
  31. 31. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 31 Üldised uurimissuunad • Õpilaste akadeemilise toimetuleku probleemid sh psühholoogiline aspekt – V-R Ruus, M Veisson • Õpetaja õpilase arengu ja akadeemilise toimetuleku toetajana – E-S Sarv (õpetajate mentaalsed mudelid) • Kool õpilase ja õpetaja arengu toetajana – E-S Sarv (õppiva organisatsiooni ja teadmusjuhtimise aspektist) • Lapsevanem õpilase arengu, akadeemilise toimetuleku toetajana – K Lukk • Sotsiaalse ja kultuurikeskkonna, keelelise aspekti jm valdkonnad – M Veisson, M Leino, L Ots Üldine lähenemisviis (metodoloogia) – ökoloogiline vaateviis ja pehme süsteemilähenemine (nt Bronfenbrenner, Moos, Senge, Nonaka&Takeuchi jt)
  32. 32. 32 Õppiv Eesti kool ? 49 kooli jaotus (õpetaja vaates) -2,5 -2,0 -1,5 -1,0 -0,5 0,0 0,5 1,0 1,5 Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus Õpetaja personaalne meisterlikkus Õpetaja mentaalsed mudelid Tiimiõpe ja tiimitöö Ühisvisioon Süsteemilähenemine Juhtimise tajumine õpetaja poolt Õppekavatöö Rahulolu ja pühendumus õpetaja tööle Koostöö Interaktsioon Infolevi Innovatsioon ja tunnustus 1. Õppiv, arengukeskne kool 2. Konserva- tiivne kool 4. Juhtimis- keskne kool 3. Nõrga õpivõimega konservatiivne kool 1 – õppiv, arengukeskne kool – 12 kooli; 2 - konservatiivne kool – 29 kooli; 3 - nõrga õpivõimega konservatiivne kool – 4 kooli; 4 - juhtimiskeskne kool – 4 kooli. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu
  33. 33. Koolide 1 klaster - Õppiv lapse arengu keskne kool 2 klaster - Arengupotentsiaaliga konservatiivne kool Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 33 -2,5 -2,0 -1,5 -1,0 -0,5 0,0 0,5 1,0 1,5 Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus Õpetaja personaalne meisterlikkus Õpetaja mentaalsed mudelid Tiimiõpe ja tiimitöö Ühisvisioon Süsteemilähenemine Juhtimise tajumine õpetaja poolt Õppekava Rahulolu ja pühendumus õpetaja tööle Koostöö Interaktsioon Infolevi Innovatsioon ja tunnustus
  34. 34. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 34 Õpiedulist kooli iseloomustab kõige laiemalt selle • dünaamilisus ja paindlikkus • tuginemine – ühistele väärtustele (nt ausus, austus iga inimese vastu jm) ja – kõrgema tasandi vajadustele (sõprus, õiglane kohtlemine, eduelamus jm), – motivatsioonile (eelkõige sisemisele motivatsioonile), – ühiste ideede, visiooni, eesmärkide kujundamisele ja – igaühe panustamisele ning igaühe täiustumisele kollektiivses protsessis; • sisukas formaalsete ja semiformaalsete rühmade töö. Edukas õppiv kool
  35. 35. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 35 Õpiedutu kool: Õpetajate, juhtide käitumismallid: – ebakindlus, määramatus – õpetajad pole kindlad, kuidas mõjutada õpilasi, kuidas juhtkond nendega käitub; – mõistuspärastamine, põhjendamine – õpetajad püüavad näidata, et see, kuidas nad õpetavad ja hindavad on sama hea või paremgi kui mistahes võimalik muutus; sama - juhtkond oma töös; – paradigmaatiline halvatus e ringlev stereotüüp – õpetajad õpetavad-hindavad samamoodi kui neid endid õpetati, pidades seda parimaks võimalikuks või teadvustamata, et nad matkivad oma kooliaega; juhtimine – tugineb mudelitele, mitte analüüsile ja visioonile; – õppekavaline sõltuvus - vajadus õpetada teatav hulk materjali etteantud aja jooksul kantakse üle õpilastele ja ootustele nende õpitulemuste kohta; – õppetunnikesksus - õpetajad peavad tunniga seotud ülesandeid ainuvajalikeks ning suhtuvad ülekoolilistesse jms tegemistesse negatiivselt (sest need võtavad energiat, mis pidanuks kuluma õppetunnile). • hierarhiline juhtimine, usaldamatus, formaalsus, lähieesmärkide ainuvalitsus; • ühemõõtmeline v piiratud tagasiside ja edukriteeriumid (nt hinne)
  36. 36. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 36 Õpilane – õpetaja partner või “vaikiv lehekülg”? Õpetaja arust võiksid õpilased senisest rohkem osaleda õppetöö kavandamises, kaasa rääkida õppemeetodite valikul(%) Pole nõus8-9% Enam-vähem nõus, pigem ei nõustu 39-41% Nõus 9% Individuaalne õppekava (nt õpilepingud) eriandekuse arvestamine, arendamine (sh ringid jm) eriandekuse tugisüsteemi kujundamine (sotsiaalsed, koostöövõimed, hoolivus jm)
  37. 37. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 37 Usaldusväärse õpetaja olemasolu õpilase seisukohalt "Mul on koolis õpetaja(d), keda võin usaldada" Vastamata enamik õpetajaid on mõned õpetajad on se on üks selline õpeta ei ole ühtki sellis
  38. 38. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 38 Õppiva kooli õpetaja? 623 õpetaja jaotus -2,0 -1,5 -1,0 -0,5 0,0 0,5 1,0 Õpetaja refleksioon ja Uurimis- tegevus Õpetaja personaalne meisterlikkus Õpetaja mentaalsed mudelid Tiimiõpe ja tiimitöö Ühisvisioon Süsteemilähenemine Juhtimise tajumine õpetaja pooltÕppekavatöö Rahulolu ja pühendumus õpetaja tööle Koostöö Interaktsioon Infolevi Innovatsioon ja tunnustus koostööaltis kriitik põhirühm enesekeskne enesekriitilised ainekesksed õpetajad -2,0 -1,5 -1,0 -0,5 0,0 0,5 1,0 Õpetaja refleksioon ja Uurimisteg. Õpetaja personaalne meisterlikkus Õpetaja mentaalsed mudelid Tiimiõpe ja tiimitöö Ühisvisioon Süsteemilähenemine Juhtimise tajumine õpetaja pooltÕppekavatöö Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle Koostöö Interaktsioon Infolevi Innovatsioon ja tunnustus põhirühm enesekeskne enesekriitilised ainekesksed koostööaltis kriitik
  39. 39. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 39 Õppiva kooli õpetaja ? 623 õpetaja jaotus (vanuse põhjal) – vanem õpetaja polegi kibestunud laiskvorst ja nooremad – head koostöötegijad! -0,6 -0,5 -0,4 -0,3 -0,2 -0,1 0,0 0,1 0,2 0,3 0,4 Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus Õpetaja personaalne meisterlikkus Õpetaja mentaalsed mudelid Tiimiõpe ja koostöö Ühisvisioon Süsteemilähenemine Juhtimise tajumine õpetaja pooltÕppekavatöö Rahulolu ja pühendumus õpetaja tööle Koostöö Interaktsioon Infolevi Innovatsioon ja tunnustus üle 60 a. 51-60 a. 41-50 a. 31-40 a. kuni 30 a.
  40. 40. Õpetajate suhtumine õpilastesse (mentaalsed mudelid) Õpetajate rühmitumine õpilaste tajumise ja õpilaste toetamise seisukohalt – 4-klastriline mudel/jaotus (mentaalsed mudelid, 23 tunnust, Sarv 2008): – Pessimistid e (lootustandev?) riskirühm 4% – Stressitundlikud keskmikud 48% – (Enese)kriitilised 18% – Optimistlik-tegusad, positiivse õpilaspildiga õpetajad 30% (Sarv 2008, 177-186) Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 40
  41. 41. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 41 Õpetaja õpilase arengu toetajana - mentaalsed mudelid. Koondtunused ja tunnused/indikaatorid: I. nägemus õpilasest koolis - rõõmud, mured, hirmud 1. Õpilaste rõõmud koolis 2. Õpilaste eksami-, hindehirmu puudumine 3. Õpilaste usk, et eksami-tulemused vastavad teadmistele II. õpilaste iseloomustus 4. Õpilaste õnnelikkus, meelekindlus 5. Õpilaste heatahtlikkus III. õpilaste osalus koolielus (õppetöö kujundamisel) 6. Õpilaste osalus õppe kavandamisel 7. Õpilaste omavalitsuse olulisus koolis IV. õpilaste stressi põhjused 8. Õpilaste stressi-faktor - õpetaja 9. Õpilaste stressi-faktor - hinded 10. Õpilaste stressi-faktor - tervis ja isiklikud probleemid 11. Õpilaste stressi-faktor - kooli materiaalne baas
  42. 42. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 42 V. õpilaste probleemid, nende teadvustamine 12. Õpetaja - õpilase materiaalsete probleemide teadvustamine ja nende mõju koolis 13. Õpetaja - õpilaste hirmude teadvustamine VI. õpetaja tugisüsteem õpilase arenguks – õpetaja mina-mõõde 14. Kasvatus versus ainekesksus - õpetaja hoiak (õpetaja kui kasvataja) 15. Pedagoogiline vestlus 16.Tingimuste loomine õpilase arenguks tunnis VII. kool - õpetajate ühistegevus ja eneseusk 17. Õpilaste arengu toetamine ja suunamine 18. Tugi versus karistus 19. Tulevikumõõde õppes 20. Hea inforinglus ja ruumide kasutus 21. Kooli eneseusk ja sõltumatus välisressurssidest 22.Kooli eneseusk ja saavutusmõõde 23. Vastastikune tugi kasvatuses
  43. 43. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 43 Õpetajate mentaalsest mudelist – “kell” “vihmavarju” 23 ribi/ tunnuse üldpildi hoomamiseks Õpilasest õpetaja silmis – rõõmud, hirmud, isiksus, osalus (I, II, III koondtunnus) Õpilase stressi põhjuste ja hirmude-murede teadvustamine (IV, V) Õpetaja ise – õpilase arengu toetamine ja suunamine (VI) Kool – õpetajate ühistegevus ja eneseusk õpilase arengu toetamisel (VII)
  44. 44. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 44 Soolised erinevused õpilaspildis ja tugisüsteemi tajumises -0,4 -0,3 -0,2 -0,1 0,0 0,1 0,2 0,3 Õpilaste koolirõõmud Õpilaste hindehirmud Õpilaste usk hindamise tõesusse Õpilaste õnnelikkus, meelekindlus Õpilaste heatahtlikkus Õpilaste osalus õppe kavandamises Õpilaste omavalitsuse olulisus Õpilaste stressi-faktor - õpetaja Õpilaste stressi-faktor - hinded Õpilaste stressi-faktor - tervis ja isikl. probl. Õpilaste stressi-faktor - kooli mat. baasÕpetaja – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine ja mõju Õpetaja – õpilaste hirmude teadvustamine Õpetaja - kasvataja Õpetaja - pedagoogilised vestlused õpilastega Õpetaja - tingimuste loomine arenguks petaja – õpilase arengu suunamine Kool - tugi versus karistus õpetajate orientatsioon tulevikule Kool - info ja ruumide kasutus Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises Kool - eneseusk Kool - Ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele naine mees
  45. 45. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 45 -1,0 -0,8 -0,6 -0,4 -0,2 0,0 0,2 0,4 0,6 Õpilaste koolirõõmud Õpilaste hindehirmud Õpilaste usk hindamise tõesusse Õpilaste õnnelikkus, meelekindlus Õpilaste heatahtlikkus Õpilaste osalus õppe kavandamises Õpilaste omavalitsuse olulisus Õpilaste stressi-faktor - õpetaja Õpilaste stressi-faktor - hinded Õpilaste stressi-faktor - tervis ja isikl. probl. Õpilaste stressi-faktor - kooli mat. baasÕpetaja – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine ja mõju Õpetaja – õpilaste hirmude teadvustamine Õpetaja - kasvataja Õpetaja - pedagoogilised vestlused õpilastega etaja - tingimuste loomine arenguks a – õpilase arengu suunamine Kool - tugi versus karistus tajate orientatsioon tulevikule Kool - info ja ruumide kasutus – veendumus kõrgekvalit. õpetamises Kool - eneseusk Kool - Ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele Eesti keel Eesti ja vene keel Vene keel Õppekeel -1,0 -0,8 -0,6 -0,4 -0,2 0,0 0,2 0,4 0,6 Õpilaste koolirõõmud Õpilaste hindehirmud Õpilaste usk hindamise tõesusse Õpilaste õnnelikkus, meelekind Õpilaste heatahtlikkus Õpilaste osalus õppe Õpilaste omavalitsus Õpilaste stressi-faktor Õpilaste stressi-faktor - hin Õpilaste stressi-faktor - tervis ja is Õpilaste stressi-faktor - kooli mat. baaÕpetaja – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine ja mõju Õpetaja – õpilaste hirmude teadvustamine Õpetaja - kasvataja Õpetaja - pedagoogilised vestlused õpilastega Õpetaja - tingimuste loomine arenguks Õpetaja – õpilase arengu suunamine Kool - tugi versus karistus Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule Kool - info ja ruumide kasutus Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises Kool - eneseusk Kool - Ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele Eesti ja vene keel Vene keel Eesti keel
  46. 46. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 46 -0,5 -0,3 -0,1 0,1 0,3 0,5 Õpilaste koolirõõmud Õpilaste hindehirmud Õpilaste usk hindamise tõesusse Õpilaste õnnelikkus, meelekindlus Õpilaste heatahtlikkus Õpilaste osalus õppe kavandamises Õpilaste omavalitsuse olulisus Õpilaste stressi-faktor - õpetaja Õpilaste stressi-faktor - hinded Õpilaste stressi-faktor - tervis ja isikl. probl. Õpilaste stressi-faktor - kooli mat. baas Õpetaja – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine ja mõju Õpetaja – õpilaste hirmude teadvustamine Õpetaja - kasvataja Õpetaja - pedagoogilised vestlused õpilastega Õpetaja - tingimuste loomine arenguks Õpetaja – õpilase arengu suunamine Kool - tugi versus karistus Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule Kool - info ja ruumide kasutus Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises Kool - eneseusk 31-40a. 41-50a. 51-60a. üle 60a. kuni 30a. Vanuselised erinevused õpilaspildis ja tugisüsteemi tajumises <30/60+
  47. 47. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 47 -2,0 -1,5 -1,0 -0,5 0,0 0,5 1,0 Õpilaste koolirõõmud Õpilaste hindehirmud Õpilaste usk hindamise tõesusse Õpilaste õnnelikkus, meelekindlus Õpilaste heatahtlikkus Õpilaste osalus õppe kavandamises Õpilaste omavalitsuse olulisus Õpilaste stressi-faktor - õpetaja Õpilaste stressi-faktor - hinded Õpilaste stressi-faktor - tervis ja isikl. probl. Õpilaste stressi-faktor - kooli mat. baasÕpetaja – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine ja mõju Õpetaja – õpilaste hirmude teadvustamine Õpetaja - kasvataja Õpetaja - pedagoogilised vestlused õpilastega Õpetaja - tingimuste loomine arenguks etaja – õpilase arengu suunamine Kool - tugi versus karistus õpetajate orientatsioon tulevikule Kool - info ja ruumide kasutus ool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises Kool - eneseusk Kool - Ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele 4 3 2 1   Õpetajate rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja õpilase arengu tugisüsteemile – pessimistide rühm – 4%
  48. 48. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 48 Õpetajate rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja õpilase arengu tugisüsteemile – tegusate optimistide rühm – 30%     -2,0 -1,5 -1,0 -0,5 0,0 0,5 1,0 Õpilaste koolirõõmud Õpilaste hindehirmud Õpilaste usk hindamise tõesusse Õpilaste õnnelikkus, meelekindlus Õpilaste heatahtlikkus Õpilaste osalus õppe kavandamises Õpilaste omavalitsuse olulisus Õpilaste stressi-faktor - õpetaja Õpilaste stressi-faktor - hinded Õpilaste stressi-faktor - tervis ja isikl. probl. Õpilaste stressi-faktor - kooli mat. baasÕpetaja – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine ja mõju Õpetaja – õpilaste hirmude teadvustamine Õpetaja - kasvataja Õpetaja - pedagoogilised vestlused õpilastega Õpetaja - tingimuste loomine arenguks Õpetaja – õpilase arengu suunamine Kool - tugi versus karistus ol – õpetajate orientatsioon tulevikule Kool - info ja ruumide kasutus Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises Kool - eneseusk Kool - Ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele 1 2 3 4
  49. 49. Kool, õpetaja - Pole olemas “keskmist” – kuid mõned rühmad on valitud tunnuste põhjal eristatavad – Kuhu kuulun mina? Minu kool? – Millised on minu/kooli/ tugevused? – Millised on minu/kooli/klassi arendamist vajavad aspektid ? – Millised on minu/meie kooli/klassi mentaalsed mudelid? ….. Vajadus arutluseks (teadmusringlus), organiseeritud (ühiseks) mõttetegevuseks, refleksiooniks. Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 49
  50. 50. Õppiva kooli struktuur (KT magistrantide kursuseprojekt 2009) • paindlikkus • innovatiivsus • õpetaja usaldamist • isetegevuse julgustamine • üksteiselt õppimine • teadmusringlus • eneserefleksioon Tiimid Mõtte- talgud Tiimid Mõtte- talgud 50Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu
  51. 51. Õppiva kooli aspekte (Näiteid mitmest uuringust) Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 51
  52. 52. Heddy Riismaa ÕPETAJA JA KOOL ÕPILASE ARENGU TOETAJANA ÕPILASE PILGU LÄBI TALLINNA KOOLIDE NÄITEL (sh kutsekool) (MSc 2012) Koolis on enam koolirõõmu kui muret (213 õpilast 366-st). Kindlalt nõustub väitega vaid pisut enam kui kümnendik vastanutest ehk 50 õpilast 366-st. Samal ajal ei ole seitsmendik vastanutest väitega üldse nõus ja kokku kahtleb väite tõesuses tervelt 41,8% vastanutest (153 õpilast 366st). Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 52
  53. 53. Mul on enam koolirõõmu kui -muret Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 53
  54. 54. Koolirõõmu allikas Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 54
  55. 55. Milline mina, õpilane, olen Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 55
  56. 56. Minu osalus õppe kavandamisel koos õpetajaga võiks olla suurem Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 56
  57. 57. Koolistressist Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 57
  58. 58. Õpetajad arutlevad väärtuste üle Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 58
  59. 59. KOKKUVÕTTEKS JA EDASIMÕTLEMISEKS LÄHI- JA PIKAS PERSPEKTIIVIS Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 59
  60. 60. Õpilane ja kool Uuringutes ja populaarsetes materjalides (üleilmselt) : • õppiv kool, kogukond, teadmusringlus ja –loome = õpetajate ja juhtkonna tegevus • õpilastel (paljudes maades) – tohutu hulk oma organisatsioone • Eestis – sageli kaks eraldiseisvat kooli-kogukonda – õpilased ja õpetajad MA tööd = kogemus: õpilaste üldpädevuste arendamine õppiva org mudelis (M Randma), emotsionaalse intelligentsuse arendamine teadmusloome mudelis (S Sitska) jm Mida me ei tea või mida me ei oska näha ja teha … ? • => ideed järgmisteks tegevusteks, vaimse, materiaalse, inimkapitali investeerimiseks ? Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 60
  61. 61. Tegutsemine – igas 5st võtmealast • Eneseharimine – individuaalselt ja rühmas • Eneseteadvustamine – individuaalselt ja rühmas • Koostöö – klassis, klassi õpetajatega, õpetajate- juhtkonna (õpi/arengu)rühmades – tiimitöö ja tiimis õppimine koos refleksiooniga • Suure, keskmise ja mikro-pildi (lähima arengu tsooni) teadvustamine, silmas pidamine, … Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 61
  62. 62. Kuidas tegutseda (vorm = sisu) • Koostöö-tehnoloogiad: rotaator e kerilaud, foresight- e ettemõtlus-rotaator, mõttetalgud (maksivorm) jne – tehnoloogiate “nuusutamine” ja õppimine. Lihtsamalt keerulisemale (või kohe pea ees vette!). • Õpipäevade/õpisessioonide süsteem. Aeg-ruum olgu granteeritud. • Protsessi teadvustamine, perioodiline kokkuvõtmine (nt kokkuvõttev õpinädal juunis, plaaniv õpinädal augustis, vaheajal teadmuspäev vmt) • Protsessi juhtimine – koolisisene, ekaperdi-nõustaja kaasamine (pidev v perioodiline) • Õpetajate õpitoast õppeprotsessi, koolitundi, õpilaskogukondade ja klassikogukondadeni! Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 62
  63. 63. Võtame ette mõttetegevuse • oma – konkreetse olukorra (käesolu), – tulevikuihaluse vöi/ja – võimekuse/tulevikuidude (väesolu) kohta. Milleks ? Selleks! Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 63
  64. 64. Üks võimalus - Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 64 EDASI! Projektid , rühma ja personaalne refleksioon ... EDASI! Projektid , rühma ja personaalne refleksioon ... koolkool R1R1 ÕPIME EDIAS! ÕPIME EDIAS!
  65. 65. Rühmatööks Meie õppiv kool - hinnata/iseloomustada/kirjeldada kooli (kui tervikut, KO-rühm), klassi/õpilaskonda (KL-rühm), õpetajate kogukonda (ÕP-rühm), lapsevanemaid (LV-rühm) • 5 võtmevaldkonna lõikes (valdkonnad, mis tulevad arutelus esile või keskendudes ühele, rühma valikul), näiteks nende – Positiivsused/tugevused, nõrkused (käesolu)… – Mida säilitada-võimendada? (väesolu) – Parendusvaldkonnad – Mida selleks teha – tegevusvaldkonnad/-meetodid/… – Võimalikud “pudelikaelad” (Malhorta)Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 65
  66. 66. Rühmatöö kulg ja rollid 1. Enesemääratlus (millele keskendun/-me) ja rollide võtmine “Rühma mälu” – ideede-mõtete fikseerimine, mis pole lipikutel, Koordinaator – töö sujumine ja aeg, panustamisevõimaluse tagamine Analüütik – mõtte järgimine, üldistamine, süstematiseerimine Visualiseerija – “kuidas ühis- ja eri(mõtte)vara lavastada” – visualiseerida, visuaalne metafoor 2. Ajalis-(mõtte)tegevuslik kulg: •Individuaalne ajurünnak – ca 3 teemakohast lipikumõtet (ca 5-7 sõna, mitte loosung!) •Ideede estiamine (lause-kaks) •Süstematiseerimine ja läbirääkimised •Rühma sõnum, esitluse, visualisatsiooni kavand, teostus Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 66
  67. 67. Allikaid ja soovituslikku lugemist-kuulamist Internet (eriti ingliskeelne) on “paksult täis” – löö vaid sisse märksõnad learning organisation/organization, learning school, learning community jne . Anderson, C. S. (1982). The Search for School Climate: A Review of the Research. Rev. Educ. Res. 52(3): 368-420 Lindahl R 2006. The role of organisational climate and culture in the school improvement process: a review of the knowledge base. Available at: http://cnx.org/content/m13465/1.1/ . ( 9.08.2005.) Loogma, K., Ruubel, R., Ruus, V.; Sarv, E.-S., Vilu, R. (1998). Eesti haridusstsenaariumid 2015. Lyubormirsky, S. J. (2007). The how of happiness. New York: Penguin Press. Noddings, N. (2003). Happiness and education. Cambridge, UK: Cambridge University Press. Roots, H., Sarv, E-S. (2008). Õppeasutus kui õppiv organisatsioon. Rmt: Õppsutuse sisehindamine. Toim. M Kitsing.Tartu: HTM, 5-43. https://www.hm.ee/sites/default/files/oppeasutuste_sisehindamine_ii.pdf Ruus, V-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E-S., Veisson, A. (2007). Õpilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. Tiiu Kuurme (Toim.). Eesti kool 21. sajandi algul. Kool kui arengukeskkond ja õpilase toimetulek. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 7 - 58. Sarv, Ene-Silvia. (2008). Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana: õpetaja enesest ja koolist. Tallinn: TLÜ kirjastus. (raamat + CD), tekst ka: http://www.scribd.com/doc/74205796/Opetaja-ja- kool-opilase-arengu-toetajana-I-III-ptk-Teacher-and-school-as-supporters-of-student- development Sarv, E.-S. (2007). Eesti koolid õppiva organisatsiooni ja teadmusjuhtimise ühendmudeli vaates. Sarv, E-S. (2005). Eripalgeline ja arenev Eesti kool. Riigikogu Toimetised RiTo. Tallinn. http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11167 Sarv, E-S. Koolikliima (2013). http://www.scribd.com/doc/115219609 Sarv, E-S. (2012). Koolikultuur http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/Koolikultuur/ 67
  68. 68. Õpiobjekte ja mag-töid Sarv, E-S. Teamusringlus ja tedmusloome. http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/Teadmusringlus_ja_teadmusloome/index.html Sarv, E-S. (2010). Mõttetalgumeetod hariduses. Tallinn: TLÜ. http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/mottetalgumeetod/ Kaja Jakobson - ÕPPIVA ORGANISATSIOONI KUJUNDAMISE VÕIMALUSED EESTI ULDHARIDUSKOOLIDE NAITEL – 2015 – Magistritöö, TÜ̈ ̈ M Raidma – Klassijuhataja õpilaste pädevuste arendajana – Magistritöö, TPÜ Haridusuuringute Inst. S Sitska - Õpilaste emotsionaalse arengu suunamine: integreeritud (multi-meetodiline) pedagoogiline projekt teadmusjuhtimise mudelit kasutades – 2003 – Magistritöö, avaldamata, TPÜ B Goldman - Õppiva organisatsiooni ja teadmus-juhtimise elemente koolis – 2003 – Magistritöö, TPÜ A Vask - Professionaalne õpetaja õppivas organisatsioonis – 2003 – Bakalaureusetöö, TPÜ I Jagomäe. Teadmusjuhtimisest Eesti Majandusministeeriumi näitel – 2001 - Magistritöö, TÜ P. S. Owsiak. Organizational reflection: the key to developing organizational learning capacity – 2002 – Doktoritöö, University of Wisconsin-Madison, USA. L. W. Wheeler. Building a Learning Organization: A Native American Experience – 2002 – Doktoritöö, USA Ene-Silvia Sarv, 2015, Tartu 68

×