Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Rakuline ehitus

3,108 views

Published on

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Rakuline ehitus

  1. 1. Organismide rakuline ehitus.<br />Lühikokkuvõte.<br />Kõik organismid koosnevad rakkudest.<br />Rakud erinevad kuju suuruse, ehituse ja talitluse poolest.<br />Rakutuuma olemasolu järgi eristatakse eel- ja päristuumseid rakke.<br />PäristuumnePäristuumnePäristuumneEeltuumne<br />Rakutuuma katab tuumaümbris. milles olevate pooride abil toimub info- ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga.<br />Rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta.<br />Kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna.<br />Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega organellid.<br />Taimerakku katab lisaks rakumembraanile ka rakukest.<br />Erinevalt loomarakkudest sisaldavad taimerakud plastiide. Seetõttu erineb nende aine- ja energiavahetus. <br />Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest nende jagunemise tulemusena.<br /> Raku ehitus<br /> <br />Raku osaEhitus, koostis, ülesanneRakutuumTsütoplasmaTütoplasma-võrgustikTuumaümbris e.tuumamembraanMitokonderRibosoomid.LüsoomidGolgi kompleksRakumembraanLisaks eelpool toodule omab taimerakk täiendavaid organelle:Rakukest.VakuoolKloroplast.KromoplastidLeukoplastid<br />Rakud ja organismid<br />Kõik organismid koosnevad rakkudest - elu väiksematest üksustest. Rakud omakorda koosnevad erinevatest komponentidest.<br />Looduses leidub lihtsaid organisme, kes koosnevadki ainult ühest rakust. Neid nimetatakse ainurakseteks. Organisme, kelle keha koosneb aga rohkematest, isegi kuni miljardist rakkust, nimetatakse hulkrakseteks.<br />Tuleta meelde ainu- ja hulkrakseid organisme. <br />AinuraksedHulkraksed<br />Rakud on väga mitmesuguse kuju ja suurusega. Praegu tuntud rakkudest suurim on jaanalinnu muna, mille läbimõõt kuni 15 cm ja kaal kuni 1,5 kg. Võrdlusena võiks tuua inimese munaraku, mille läbimõõt  on kõigest 100 µm. Teiste inimese keharakkude suurus on 4 kuni 20 µm, seega on inimese munarakk üsna kogukas. Rakud ei saa aga olla kuitahes väikesed, nende ligikaudseks arvutuste teel saadud minimaalseks läbimõõduks peaks olema vähemalt 0,05 µm.<br />Miks?<br />...................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................<br />Samuti ei saa rakud olla piiramatult suured. Miks?<br />.....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................<br />Rakkude kuju on samuti väga varieeruv ja sõltub enamasti raku funktsioonist. <br />Kas rakud on ruumilised või tasapinnalised?<br />......................................................................................................................................................<br />........................................................................................................................................................................................................................................................................................<br />Peale kindla kuju ja suuruse on rakkudele iseloomulikud ka kindlad funktsioonid. Kui organism koosneb ainult ühest rakust, täidab see rakk kõiki organismile vajalikke ülesandeid. Hulkraksetel organismidel esineb rakkude spetsialiseerumine. Sarnase ülesandega rakud moodustavad kudesid. Varasemates klassides oled õppinud kõigile elusorganismidele iseloomulikke omadusi.<br />Püüa neid meelde tuletada!<br />.....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................<br />Kõikidele rakkudele on samuti iseloomulikud kindlad omadused. <br />Kõik rakud:<br />võtavad väliskeskkonnast aineid ja energiat ning sünteesivad neist endale vajalikke ühendeid,<br />kasvavad,<br />paljunevad<br />säilitavad oma sisekeskkonna võimalikult konstantsena,<br />võtavad vastu ärritusi,<br />eemaldavad jääkaineid.<br />Milliseid sarnasid ülesandeid esineb üksikutel rakkudel ja terviklikel organismidel?<br />.....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................<br />Rakkudel esineb aga ka ainult neile iseloomulikke ülesandeid. <br />Taimeraku ehitus<br />Taime- ja loomaraku ehituse erinevused tulenevad nende erinevatest aine- ja energiavahetustüüpidest.<br />Siinkohal tuleks aga mainda, et kuigi taime- ja loomaraku ehituses on mõningaid erinevusi, leidub seal ka selliseid organelle, mis on iseloomulikud mõlemale rakule. <br />Taimerakud peavad olema võimelised fotosünteesima, mis toimub erilistes organellides - kloroplastides. <br />Kloroplastid on ümara või pikliku kujuga ainult taimerakule iseloomulikud organellid. Kloroplastide arv rakus võib olla 20-50. Kloroplastid sisaldavad klorofülli, mis annab taimele rohelise värvuse. Klorofüll on taimes sisalduv roheline pigment. Pigment on aga aine, milles valgus neeldub või peegeldub. Valge valgus koosneb tegelikult paljude erinevate valguste spektritest. Iga pigment neelab ühed ja peegeldab teised värvused . <br />Kloroplastide ülesandeks on fotosüntees - lihtsatest anorgaanilistest ühendites  - H2O ja CO2 - ning valguse kaasabil orgaaniliste ühendite süntees. <br />Kloroplastid on suuremad kui mitokondrid. <br />Lisaks kloroplastidele  esineb taimerakkudes veel teisi plastiidide. <br />Kromoplastid sisaldavad pigmenti karotinoid, millest sõltub paljude taimede õite ja viljade kollane, oranzh või punane värvus. <br />Miks taimede õied on enamasti eredalt värvunud?<br />......................................................................................................................................................<br />Miks omandavad lehtpuude lehed esimeste öökülmade saabudes iseloomuliku sügisevärvuse? <br />......................................................................................................................................................<br />Peale kloro- ja kromoplastide leidub taimerakkudes ka leukoplaste. Leukoplastid on värvusetud plastiidid ja neid leidub kõige rohkem taime maa-alustes osades.  <br />Nimeta erinevate taimede kolm maa-alust osa!<br />......................................................................................................................................................<br />Leukoplastide põhiülesandeks on varuainete, näiteks tärklise säilitamine. <br /> <br />

×