Narkootikumid

18,892 views

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
18,892
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
28
Actions
Shares
0
Downloads
25
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Narkootikumid

  1. 1. Narkootikumid ja narkomaania Koostaja: Kaire Lanno Täiendanud: Merike Lippmaa
  2. 2. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Tunne vaenlast! Ainuüksi narkootikumide olemasolu ei anna põhjust nende proovimiseks !
  3. 3. <ul><li>Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul : </li></ul><ul><ul><li>kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse; </li></ul></ul><ul><ul><li>ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas , pole teada, millega seda segatud on; </li></ul></ul><ul><ul><li>uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi; </li></ul></ul><ul><ul><li>uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud; </li></ul></ul><ul><ul><li>uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul , k ui neid tarvitatakse koos alkoholiga. </li></ul></ul>
  4. 4. <ul><li>Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul : </li></ul><ul><ul><li>n õelte, süstalde ja muu süstimisvarustuse jagamisel on suur oht nakatuda </li></ul></ul><ul><ul><li>näiteks HIVsse, B ja C hepatiiti jne. </li></ul></ul><ul><ul><li>s üstimine kahjustab tõsiselt veene. </li></ul></ul><ul><ul><li>l isaks on uimastite omamine kriminaalkorras karistatav . </li></ul></ul>
  5. 5. Olukord Eestis: • Püsiv kasv sõltuvusainete (tubakas, alkohol, narkootikumid) tarbimises laste ja noorukite seas; • Uimastite esmatarbijate vanuse pidev langus • Kõrge veenisiseselt narkootikume tarbivate isikute arv • HIV-nakkuse kiire levik (ennekõike veenisüstivate uimastisõltlaste seas) • Narkootikumidega seotud õigusrikkumiste arvu kasv
  6. 6. Esimene tarvitamine • esmakordselt proovitakse enamasti kanepit ( marihuaana t , hašišit ) , amfetamiini või ecstasy `t • kust uimasti saadakse: -sai jagatud sõprade ringis -vanemalt sõbralt • Uimasteid on proovinud ~ 1/5 õpilastest, neist enamus alustab 13-15 aastaselt
  7. 7. Miks hakatakse tarvitama? <ul><li>uudishimu, tahetakse saada uusi kogemusi </li></ul><ul><li>o lla meelepärane oma heale sõbrale </li></ul><ul><li>eakaaslaste arvamus, soov olla grupis vastuvõetav, ei taha teistest erineda </li></ul><ul><li>võimalus rikkuda igapäevareegleid , </li></ul><ul><li>tõsta mässu oma vanemate vastu ( karistada neid) </li></ul><ul><li>h irm öelda &quot;ei&quot;, kui pakutakse </li></ul><ul><li>uimastid on kergesti kättesaadavad </li></ul><ul><li>põgenemine igapäevareaalsusest </li></ul><ul><li>depressioon, stress, madal enesehinnang, lootusetus </li></ul>
  8. 8. Miks hakatakse tarvitama? <ul><li>isiklike probleemide lahendamiseks </li></ul><ul><li>sõprade, tuttavate survel </li></ul><ul><li>pinge ja suur koormus õppimisega, eksamid </li></ul><ul><li>s aada kaifi , elamust, kogeda “uut dimensiooni” </li></ul><ul><li>s oov tunda end &quot;vingena&quot; ja paista välja vanemana </li></ul><ul><li>soodustada seltskondlikku suhtlemist (ka klubinarkootikumid) </li></ul><ul><li>väsimuse peletamiseks </li></ul><ul><li>igavusest, elus pole väljakutseid </li></ul><ul><li>usutakse, et saadakse abi kui nendega midagi juhtub </li></ul>
  9. 9. Uimastipruukimise erinevad vormid: <ul><li>Proovimine - üksikud kogemused </li></ul><ul><li>Juhutarvitamine - aine pruukimine mingis kindlas kohas või situatsioonis </li></ul><ul><li>Kuritarvitamine - aine tarvitamine ohustab tervist või halvendab elus toimetulekut, ilma doosita ei suudeta elada </li></ul><ul><li>Sõltuvus - aine pruukimine on elus esmatähtis, teised suhted ja tegevused on ebaolulised </li></ul>
  10. 10. Sõltuvus 1. Psüühiline (hingeline) sõltuvus - vastupandamatu iha uimastit tarbida 2. Füüsiline sõltuvus - kehaline vajadus saada uimastit üha uuesti ja uuesti, vastasel juhul esinevad võõrutusnähud 3 . Sotsiaalne sõltuvus - sõltuvus dikteerib kogu elu ja käitumist. Sõltlase ümbert kaovad ta sõbrad ja tuttavad, narkomaanide ringist on raske välja murda , ühised saladused ja rahalised suhted.
  11. 11. Sõltuvus 4. Seksuaalne s õ ltuvus – uimastite poolt r ikutud hormonaalne tasakaal h ä irib suguorganite talitlust , ilma uimastiteta ei julgeta enam kontakte luua, ei olda v õ imelised f üü siliseks vahekorraks v õ i kui sinnani on siiski j õ utud, ei tunta sellest naudingut. S eksuaalelu on võimalik elada ainult narkouimas. 5. Majanduslik s õ ltuvus – narkomaan muutub majanduslikult kiiresti sõltuvaks narkootikumide levitajatest. Ta peab pidevalt otsima v õ imalusi raha hankimiseks . Narkomaan ei suuda ka täisväärtuslikult töötada , teenimaks ausal teel raha. Nii saab narkomaania varem v õ i hiljem kuritegude algmotiiviks.
  12. 12. Narkootikumide jaotus <ul><li>Stimulandid ehk ergutid (kokaiin, amfetamiin, ecstasy, kofeiin, nikotiin) </li></ul><ul><li>Depressandid ehk rahustid(alkohol, rahustid, opiaadid) </li></ul><ul><li>hallutsinogeenid (LSD, “maagilised” seened) </li></ul>Toime järgi: Valmistamisviisi järgi: • looduslikud (nt. kanep) • sünteetilised (nt. amfetamiin) • poolsünteetilised (nt. LSD)
  13. 13. Amfetamiin <ul><li>Sünteetiline aine (valge, vahel nõrga kollaka, pruunika või hallika tooniga pulber; ka kapslitena) </li></ul>Stimulandid • Släng: kiirus, spiid, A, ants, triip
  14. 14. Amfetamiin Stimulandid Mõju ja tunnused : • Meeleerksus, unetus, isutus • kõrgendatud meeleolu (eufooria), jutukus ja püsimatus • agressiivne ja stereotüüpne käitumine • laienenud pupillid • kiire pulss • kõrge kehatemperatuur ja higistamine • värisemine ja lihaste tõmblemine • närvilisus, rahutus, ärrituvus • püsimatus ja võimetus rahulikult paigal olla • kõhnumine
  15. 15. Ecstasy ( extasy , MDMA) <ul><li>Sünteetiline aine (erineva kuju ja suurusega tabletid) </li></ul>Stimulandid • Släng: komm, ketas, ratas, E , • Tüüpiline “peodroog” • Tihti solgitud
  16. 16. Ecstasy Stimulandid Mõju ja tunnused : • eufooria, mõnutunne • jututuju, pidurid kaovad • unetus, isutus • laienenud pupillid • kiire pulss • kõrge kehatemperatuur ja higistamine • kohmakus, keskendumisvõime halvenemine • jutt mänglev, segatud naerupahvakutega • suuremate annuste puhul vägivaldsus • emotsionaalne avatus, heasoovlikkus kõigi inimeste vastu
  17. 17. Kokaiin <ul><li>Valmistatakse kokapõõsa lehtedest (valge pulber) </li></ul>Stimulandid • Släng: coke, koka, lumi, triip • 1 g ~ 1500 EEK • Kasutavad jõukamad elanikkonnakihid • crack - suitsetamiseks mõeldud kokaiin
  18. 18. Kokaiin Stimulandid Mõju ja tunnused : • energilisus, väsimus väheneb, meeleolu tõus • kõrgenenud eneseusaldus • jutukus, püsimatus • hüplev mõttetegevus, inimene on haiglaselt elevil • seosetu kõne, halvenenud koordinatsioonivõime • laienenud silmaterad, kiire pulss, kõrge vererõhk • hallutsinatsioonid • kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine • meeltesegadus, jälitusmaania ja agressiivsus
  19. 19. Opiaadid <ul><li>Saadakse unimagunast </li></ul>Depressandid • Släng: hero, hobune • Tekitavad kiiresti sõltuvuse (eriti heroiin) Oopium - unimaguna kuivatatud mahl Morfiin - valmistatakse oopiumiekstraktist Heroiin - saadakse morfiini töötlemisel
  20. 20. Opiaadid Depressandid Mõju ja tunnused : • joobeseisundi alguses kuumustunne kõhus • sügav heaolu- ja õnnetunne • tuimus ja vähenenud valutundlikkus, lõõgastustunne • kapseldunud, äraolev tunne (enamasti ollakse eraldi, omaette) • kõnevõime halvenemine ja liigutuste aeglustumine • ahenenud pupillid ja ainitine pilk • aeglane pulss ja madal vererõhk, aeglane hingamine • Võõrutusnähud: valud, suurenenud sülje- ja pisaratevoolus, külmatunne, pupillid laienevad, ärritatus, depressioon, lootusetus, hirm
  21. 21. Kanep <ul><li>Kanepitaimest valmistatakse kolme uimastit </li></ul>Depressandid • Släng: rohi, puru, ha šš, savu, stuff, trava, plastiliin , kannabis, joint, ganja THC – keemiline marihuaana Marihuaana - kuivatatud kanepi puru Hašiš - kuivatatud ja kokkupressitud kanepivaik Kanepiekstrakt - siirupisarnane kontsentreerituim kanepitoode
  22. 22. Kanep Depressandid Mõju ja tunnused : • põhjuseta õnnetunne ja naeruhood • jutukus ja elav käitumine • aja, ruumi ja vahemaade väär hindamine • kõrgenenud enesehinnang, vähenenud enesekriitika • keskendumisraskused, mäluhäired • aeglased refleksid, koordinatsioonihäired • laienenud pupillid, silmad punetavad ja läigivad • suu kuivus • imal, magus lõhn • võimalikud hallutsinatsioonid
  23. 23. LSD <ul><li>Poolsünteetiline (valmistatakse parasiitsest seenest tungalterast) </li></ul>Hallutsinogeenid • Släng: hape, acid, mark, trip, reis, ruut, paber • Mõjub väga väikestes kogustes • Lahust tilgutatakse kuivatuspaberile või immutatakse trükipiltidega pabereid “marke”, müüakse ka tablettidena PCP - “inglitolm”
  24. 24. <ul><li>Korgijook ( GHB) on üks neid aineid, mida koos silmatilkade, ketamiini ja rohüpnooliga nimetatakse vägistamisdroogideks (date rape drugs). </li></ul><ul><li>Mõju ja tunnused: </li></ul><ul><li>Purjus tunne, õnnetunne, </li></ul><ul><li>energiline, jutukas </li></ul><ul><li>suureneb puudutuste tundlikkus </li></ul><ul><li>pettekujutelmad </li></ul><ul><li>teadvuse hägunemine </li></ul><ul><li>iiveldus, krambid </li></ul><ul><li>hingamishäired </li></ul><ul><li>mälukaotus, ajab oksele </li></ul><ul><li>lihaste üle kontrolli kaotamine </li></ul><ul><li>teadvusekaotus. </li></ul><ul><li>Peale mõju lahtumist jääb kasutaja sageli paariks tunniks </li></ul><ul><li>magama ning ärgates võib tal olla suuri raskusi selle meenutamisega, mis juhtus enne GHB võtmist ja selle mõju ajal. </li></ul>Släng: g eebekas, kork, korgijook, laks Korgijook
  25. 25. Looduslikud: <ul><li>Meskaliin - pärit peyote-kaktusest </li></ul>Hallutsinogeenid • Psilotsübiin - pärit seentest <ul><li>Muskaatpähkel, salvei </li></ul>
  26. 26. Hallutsinogeenid Mõju ja tunnused : • mõju sõltub sellest, kuidas kasutaja end tunneb LSD mõju kutsutakse nimega “trip” (“reis”) * “halb reis” (“bad trip”) paanika, paranoia, depressioon, segadus- ja killustatustunne, enesetapumõtted “ flashback” (“kordused”) * hea “reis” (“good trip”) positiivsed, meeldejäävad hallutsinatsioonid • sage pulss • kõrge vererõhk • hallutsinatsioonid
  27. 27. Muid uimasteid • Ravimid (rahustid, uinutid) • Inhalandid (lahustid, liimid, bensiin, juukselakk, värvid jt)
  28. 28. Ohumärgid: <ul><li>Muutused huvides, käitumise ja õppeedukuse langemine </li></ul>• silmatorkav meeleolu kõikumine, närvilisus, rahutus, kärsitus • normide ja reeglite ignoreerimine, vägivaldne käitumine • koolist puudumine, ei viibita kodus, uus seltskond • eneseisoleerimine • raha ülemäärane kulutamine ja laenamine, asjade ja raha vargused
  29. 29. Ohumärgid: <ul><li>“ pilves” olek </li></ul>• huvi puudumine oma välimuse vastu • haavandid, lööbed nahal, süstimisjäljed • päikeseprillide kandmine kohatutes situatsioonides • narkomaanide slängi kasutamine • foolium, vormitud tassikujuliseks • kuumuses tahmunud lusikad • plastik-, tsellofaan- või metallpakendid • lehe- või varrepuru • süstlad, nõelad, sigaretipaberid, tulemasinad
  30. 30. Mida teha? Vanemate ja õpetajate roll: - rääkida lapsega avameelselt kõigest, ka uimastitest - seada lapsele kindlad piirid, tunda huvi selle vastu, kus laps käib ja kellega seltsib - soodustada tervislikke harrastusi - isiklik eeskuju keeldude asemel - olla leplik lapse tunnete suhtes, teda austada
  31. 31. Perekonna ülesanne. Vanematel on oma osa selles, kuidas nende laps täiskasvanuks s aamisega kaasnevate ülesannetega toime tuleb. Uimastipreventsioon tähendab vanemate jaoks eelkõige seda, et nad aitavad oma kasvaval lapsel õppida oma probleemide ja raskustega toime tulema . E t laps ei peaks otsima kindlustunnet ja rahuldust mujalt, näiteks sõltuvusainetest.
  32. 32. Lastest saavad täiskasvanud vanus 13-18 Neilt nõutakse: pingutamist ( piisavat); otsuseid ( õigeid); võimet probleeme iseseisvat lahendada; tugevat eneseteadvust ja eneseusku; vanemate, tuttavate, sõrade, õpetajate jne. ootustele vastamist; et nad leiaks oma koha ühiskonnas ( elukutse, kõrgkooli valik) jne. Nad peavad taluma muudatusi , millest nad aru ei saa : keha muutub neile võõraks ; seksuaalsuse areng tunded ja soov id , mida siiani tundnud ei ole ; meeleolud kõiguvad , nad ei tea mõnikord, kes nad õigupoolest on ; Kujundatakse oma väärtushinnanguid, õpitakse oma välimust aktsepteerima, end kehtestama, kujundatakse uusi suhteid vanematega, peavad eemalduma neist, saavutama sotsiaalse, füüsilise ja materiaalse sõltumatuse, otsitakse lahendusi, pettutakse, kaheldakse oma võimetes, õpitakse sellest, otsitakse uuesti jne. Otsitakse ka vabanemise, pinge maandamise meetodeid.
  33. 33. ...t asapisi kasvab nende otsuste hulk, mida noored ise tegema peavad ...v anemate ülesanne on oma arvamused ja hoiakud noortele arusaadavaks teha ...tal tuleb hoolitse da selle eest, et lapsel oleks võimalus saada vahetuid, isiklikke, ehedaid elamusi elust. ... tuleb luua võimalused, et laps saaks end proovile panna vanusele vastavate ülesannetega ja nende eest ka vastutada. Tark lapsevanem teab, et ...o ma jõu ja võimete teadmine tugevdab lapses usku, et saadakse hakkama ka uute ülesannetega. ...n oorukeile ei muutu neilt nõutavad tulemused koormavaks, kui nad jõuavad eesmärgini iseseisvalt ning pingutuste ja loodetud tulemuste vaheline suhe on paigas. ... o luline on, et lapsel kujuneks suhtumine: selle eest vastutan mina.
  34. 34. Suuremad lapsed peavad järk-järgult õppima : ... hakkama saama ilma vanemate pideva hoolitsuseta. ...oma igapäevaseid asju ise korraldama. ...märkama oma vajadus i. ... oska ma märgata ka ümbritsevate inimeste omi. Nt: 16-aastane tüdruk saab ise minna ametiasutusse ja passi saamiseks avalduse kirjutada. Kodu tähendus noorukile. Noorukieas on s ee, mida lapsed siiani igapäevases elus vanematelt ja koos vanematega on õppinud, on nüüd äärmiselt oluline. Kodu vajatakse nüüd rohkem “ kodusadamana” – kohana kust saab jõudu ja lohutust ( kui välismaailma kogemused on põhjustanud pettumusi , kui nendega on raske üksinda hakkama saada. ). Perekonna emotsionaalne tugi annab jõu ja julguse.
  35. 35. Anna vabaks, anna ruumi: Mida rohkem annavad vanemad ruumi nooruki soovile olla sõltumatu, seda suuremad on väljavaated, et nooruk suhtub mõistvalt oma vabalt valitud kohustustesse ja suudab vältida uusi sõltuvusi. Ole teekaaslaseks : nad vajavad teekaaslasi, kes nende eksitusi ja hirme mõistavad ning vajadusel õiget suunda ja tuge pakkuda suudavad. Rõõmusta kaasa, tunne kaasa. Lahkhelide lahendamine : Neile peaks jääma vähemalt teadmine, et “me oleme küll erinevatel arvamustel, aga kõikidest tülidest ja pettumustest hoolimata on võimalik seda välja kannatada”. Vanemad saavad “tülikultuuri” kujunemisele kodus kaasa aidata sellega, kuidas nad omavahelisi lahkhelisid lahendavad. Pinge, pinge langus:ka nemad vajavad stressi maandamist, paku viise, luba neile midagi head, ilma et nad peaks selleks midagi tegema, ole eeskujuks. Murra argirutiini :nad vajavad põnevust, et tõestada oma jõudu ja võimeid Kui lastel mõistlik risk keelata, ähvardab nende riskivajadus muutuda tohutuks. Rääkige üksteisega : saavuta kontakt, märka, võta tõsiselt, ava end, kuula teda. Selleks sundida ei saa, kuid vanemad peaks oma valmisolekust märku andma ja mitte solvuma.
  36. 36. <ul><li>Millal rääkida lapsele narkootikumidest? </li></ul><ul><li>7-8 aastas elt, sest: </li></ul><ul><li>võite olla kindlad, et lasteni jõuab õige info (selle lootuse eeldus on muidugi, et </li></ul><ul><li>olete ise teemaga hästi kursis!); </li></ul><ul><li>lapsed saavad teada, mida teie uimastitest arvate ja miks; </li></ul><ul><li>k ui tekib võimalus mõnda uimastit proovida, on tõenäolisem, et lapsed tulevad teile </li></ul><ul><li>sellest rääkima; </li></ul><ul><li>k ui lastel tekib probleeme, on suurem tõenäosus, et nad teile neist räägivad. </li></ul><ul><li>s elles vanuses lapsed on keelatud uimastitest kasvõi tänu meediale juba üht-teist </li></ul><ul><li>kuulnud. </li></ul><ul><li>r eeglina nad veel ei vaidlusta oma vanemate autoriteeti ning on valmis teiega oma </li></ul><ul><li>mõtteid jagama. </li></ul><ul><li>Kuidas lastega vestlust alustada ? </li></ul><ul><li>kui annate lastele mingit ravimit või võtate seda ise, selgitage, et ravimeid tohib vastu </li></ul><ul><li>võtta ainult usaldusväärsete täiskavanute käest, nagu näiteks õpetaja või perearst; </li></ul><ul><li>k ui mõnes telesaates ajalehes on juttu uimastitest, kasutage juhust ja alustage vestlust. </li></ul><ul><li>k üsige, mida teie laps uimastitest teab ning seletage lihtsalt ja arusaadavalt, </li></ul><ul><li>miks uimastid on ohtlikud. </li></ul>
  37. 37. Esimene kahtlus – mis nüüd? <ul><li>Esimene reegel: ilma paanikata! </li></ul><ul><li>rääkige teiste oma lapsele lähedaste isikutega. P aljugi paistab hoopis teises </li></ul><ul><li>valguses. Enamasti aitab see olukorda täpsemalt hinnata. </li></ul><ul><li>Paluge inimesel, kellel on Teie lapsega hetkel parem kontakt, temaga vestelda. </li></ul><ul><li>- Eriti tähtsad on nüüd avameelsus ja ausus , r ääkige oma muredest, selgitage oma umbusaldust. </li></ul><ul><li>Kuula ke hoolega nende mõtteid ja argumente. Noorte jaoks ei pruugi uimastite </li></ul><ul><li>tarvitamine olla probleem. enne kui midagi järeldada, tuleks selgeks teha, mida </li></ul><ul><li>narkootikumid nende jaoks tähendavad; </li></ul><ul><li>püü dke rahulikult kirjeldada enda tundeid - see aitab selgitada teie seisukohti; </li></ul><ul><li>- R ääkige nendega koos, mitte neist üle. Ärge pidage loengut. </li></ul><ul><li>Ärge vaikige sellest, et Te teistega sellest probleemist rääkinud olete või et </li></ul><ul><li>Te teiste käest järele pärisite. </li></ul><ul><li>Ärge laske olukorda paista ohutumana ega vähendage probleemi, </li></ul><ul><li>aga ärge ka selle tõsidust suurendage. </li></ul><ul><li>Hankige informatsiooni. Kui vanemad oma lastega räägivad, peavad nad olema </li></ul><ul><li>informeeritud s õltuvusest ja sõltuvust tekitavatest ainetest, </li></ul><ul><li>aga ka abi-ja nõustamisvõimalustest. </li></ul>
  38. 38. <ul><li>püüdke esmajärjekorras last mitte süüdistada. </li></ul><ul><li>- o tsustage enne, kuidas kavatsete reageerida, kui teie laps </li></ul><ul><li>tõepoolest tunnistab, et on uimasteid tarvitanud; </li></ul><ul><li>- k ui teil tekib kahtlus, et teile uimastite kohta valetatakse, püüdke jääda </li></ul><ul><li>rahulikuks ja mitte vihastada; </li></ul><ul><li>- n äidake neile, et muretsete eelkõige nende tervise ja heaolu pärast; </li></ul><ul><li>k innitage, et nad saavad alati arvestada teie toetuse ja abiga; </li></ul><ul><li>- p üüdke mitte ähvardada karistusega - see võib tunduda kiire ja lihtne </li></ul><ul><li>lahendus, kuid tõenäoliselt te nii soovitud tulemust ei saavuta; </li></ul><ul><li>- n oored peavad aru saama, et vastutavad nii oma tegude kui nende tagajärgede eest. </li></ul>
  39. 39. Mida vanemad saavad teha, kui nende laps on sõltlane? Tegutseda tuleb kiiresti! Kohene kontakti võtmine narkonõustamiskeskusega - parim ja ainus tee oma lapse jaoks väga ohtlikust olukorrast väljapääsu leidmiseks. Vanematel, kes arvavad, et nad suudavad oma vahenditega last narkootikumidest võõrutada, see suure tõenäosusega ei õnnestu. Nõustamiskeskused annavad vanematele nõu, kuidas nad oma last aidata saavad, mida nad oma lapse paranemiseks teha saavad ja kuidas üldse sellist rasket olukorda üle elada.
  40. 40. Tähtsaim reegel: tee midagi iseenda jaoks! Kogu lapse pärast tuntava mure puhul ei tohi vanemad oma huve, oma piire, oma heaolu silmist kaotada. Ainult siis, kui Te iseendast hoolite, saate Te jõudu lapse aitamiseks. Siia juurde kuulub ka see, et Te tugevdate oma suhtumist lapsesse ja tema sõltuvusse ja leiate kindla käitumisviisi. Süütundel ei ole siin kohta: vanemad, nagu ka kõik teised inimesed, teevad vigu. Ka suhetes oma lapsega. Nad ei ole süüdi oma laste sõltuvuses – nad saavad ainult kaasa aidata sellele, et nende poeg või tütar uimastitest loobub. Ka selle juures tegutsete Te vahel valesti, vahel õigesti.
  41. 41. <ul><li>Kokkuvõtteks: </li></ul><ul><li>Diiler on pigem pika põhjuste ahela viimane lüli. </li></ul><ul><li>Noorukid ei hakka narkootikume tarbima “lihtsalt niisama”. </li></ul><ul><li>Selleks on oma põhjused. </li></ul><ul><li>A lles siis, kui tekib nõudlus, võib pakkumine ohtlikuks muutuda. </li></ul><ul><li>Uimastite kuritarvitamise põhjustel on oma eellugu, mis algab </li></ul><ul><li>enamasti juba lapsepõlves. </li></ul><ul><li>Noorukid, kes on tarvitanud uimasteid, kogevad vahetult tajutavat </li></ul><ul><li>positiivset efekti. Kui neilt küsitakse uimastite tarbimise põhjusi, </li></ul><ul><li>vastavad nad, et tahavad meeleolu tõsta. Et uimastite abil saab </li></ul><ul><li>hästi lõdvestuda, kergemini argipäeva unustada, takistusi ületada, </li></ul><ul><li>üksteisele lähemale pääseda. </li></ul><ul><li>Toodud vastusevariantidest näeme, mis on need asjad, millest noorukid </li></ul><ul><li>oma elus puudust tunnevad ja mida nad uimastite abil saavutada tahavad. </li></ul><ul><li>Uimastitest leiavad nad puuduvad elamused ja rahulduse oma vajadustele. </li></ul><ul><li>Tuleks leida tee, kuidas noorukid saaksid neid vajadusi ilma uimastiteta realiseerida. </li></ul><ul><li>Vanemad saavad neid selle tee leidmisel aidata , õpetades ja näidates neile </li></ul><ul><li>mis on armastus ja mis on õnn. </li></ul>
  42. 42. Telefon: 1707 Anonüümne narko, HIV ja AIDSi nõustamistelefon, kus kõnedele vastavad psühholoogid. Si nna võid alati helistada nii lisainfo küsimiseks kui ka oma muredest rääkimiseks. Helistamine on tasuta kõikjalt Eestist, helistada saab kl 9.00-20.00, eesti ja vene keeles. MTÜ Eluliin . www.narko.ee - vaata nõustamiskabinettide aadresse üle Eesti.
  43. 43. Mida teha? • Eestis on valminud narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012 (eesmärk - vähenenud narkootikumide pakkumine ja nõudlus ning toimiv ravi- ja rehabilitatsioonisüsteem sõltlastele, millest tulenevalt on vähenenud tarbimisest tulenev kahju).
  44. 44. Viited: http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/narko/#sisu http://www.narkoinfo.artun.ee/uldinfo.html http://www.kool.ee/index.php?id=247 http://www.aids.ee/main_est.php?id=13 http://eusk.tai.ee/?id=546 http://www.koolielu.ee/pages.php/03220403 http://www.sm.ee/est/pages/index.html
  45. 45. http://www.terviseinfo.ee http://www.ekspress.ee/2008/10/29/eesti-uudised/5051-surm-tantsuporandal http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=1720 http://www.lapsemure.ee http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=1720

×