Your SlideShare is downloading. ×
0
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Margus Frey "Esmatootmisest eraelamuni"

1,180

Published on

Published in: Economy & Finance, Business
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,180
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Esmatootmisest eraelamuni Margus Frey +372 5659431
  • 2. Veterinaar- ja Toiduameti lühitutvustus • Veterinaar-ja Toiduamet on Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis korraldab veterinaariat, toidu- ning söödaohutust, turukorraldust, loomakaitset ja põllumajandusloomade aretust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ja  teostab nende nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. • VTA tegevuse laiemaks eesmärgiks on tagada tarbijaskonnale ohutu, tervisliku ja kvaliteetse toidutoorme ja toidu tootmine, ära hoida ja likvideerida loomade nakkushaigusi, kaitsta inimest loomadega ühiste ja loomade kaudu levivate haiguste eest, kaitstes samas loomi nende tervist ja heaolu ohustada võiva inimesepoolse tegevuse või tegevusetuse eest, ning tagada põllumajandusloomade jõudlusvõime ja geneetilise väärtuse suurenemine ning genofondi säilimine ja loomakasvatuse majanduslik tasuvus.
  • 3. • VTA struktuuris on keskasutus ja 15 kohalikku asutust. Kui keskasutuse peamiseks ülesandeks on veterinaar- ja toidukontrollialase ning põllumajandusloomade aretuse seadusest tuleneva järeleavalvetegevuse koordineerimine, siis kohalikud asutused on järelevalvet teostavateks struktuurüksusteks. • Seisuga 20.02.2009 on tunnustatud kalakäitlemisettevõtteid Eestis 94 mis jagunevad 10 maakonna vahel. Lisaks on tunnustatud ka 8 tehaslaeva, millest aktiivselt püüab hetkel 5 laeva. • Ametlikke kontrolle maakonnakeskustes töötavate järelevalveametnike poolt viiakse kalakäitlemisettevõtetes läbi mitte vähem kui 1 kord kvartalis.
  • 4. Kasutatavad mõisted • Esmatootmine – esmatoodete tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja põllumajandusloomade kasvatamine enne tapmist. Esmatootmine hõlmab ka jahipidamist ja kalapüüki ning loodussaaduste kogumist. • Esmatooted – esmatootmise tooted, sealhulgas põllundus-, loomakasvatus-, jahindus- ja kalandustooted. • Esmatootmisega seotud toimingud – a) esmatoodete vedu, hoidmine ja käsitsemine tootmiskohas, tingimusel et see ei muuda oluliselt nende laadi. b) elusloomade vedu, kui see on vajalik EPN määruse nr 852/2004 eesmärkide täitmiseks.
  • 5. • c) esmatoodete tootmiskohast maismaal asuvasse ettevõttesse tarnimise veotoimingud taimse päritoluga toodete, kalandustoodete ja ulukite korral, mille laadi ei ole oluliselt muudetud. • Toimingud mis ei muuda oluliselt kalandustoodete laadi on – tapmine, rookimine, veretustamine, uimede eemaldamine, jahutamine ja pakendamine. • Kalandustooted – kõik merevee- või mageveeloomad (välja arvatud elusad kahepoolmelised karploomad, elusad okasnahksed, elusad mantelloomad, ja elusad meriteod ning kõik imetajad, roomajad ja konnad), looduslikud või tehistingimustes peetavad, k.a selliste loomade kõik söödavad vormid, osad ja tooted.
  • 6. • Värsked kalatooted – töötlemata kalatooted, tervikud või ettevalmistatud, sealhulgas vaakumis või rõhu all pakitud tooted, millele pole rakendatud muid töötlusi säilimise tagamiseks peale jahutamise. • Ettevalmistatud kalatooted – töötlemata kalatooted, millele on rakendatud nende anatoomilist terviklikkust rikkuvat töötlust nagu rookimist, pea äralõikamist, viilutamist, fileerimist ja tükeldamist. • Töötlemine – mis tahes algset toodet oluliselt muutev tegevus, sealhulgas kuumutamine, suitsutamine, laagerdamine, kuivatamine, marineerimine, ekstraheerimine, ekstrudeerimine või nende protsesside kombinatsioon. • Toidu käitleja – füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb toidu käitlemisega.
  • 7. Tunnustamine ja teavitamine • Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse ja kinnitatakse sellise ettevõtte või selle osa, kus toitu käideldakse, vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 ning muudes asjakohastes toidualastes õigusaktides sätestatud nõuetele. • Ettevõtte nõuetekohasust hinnatakse ja kinnitatakse tervikuna või osade kaupa, kui need asuvad eraldi või kui käitlemine toimub mitmes käitlemisvaldkonnas. • Ettevõte tunnustatakse käitlemisvaldkondade kaupa ning kindla toidugrupi käitlemiseks ettevõttes tunnustamise ajal valitsenud tingimustel.
  • 8. • Tunnustamise otsustab käitleja kirjaliku taotluse alusel Veterinaar- ja Toiduamet. • Tunnustamisel valitsenud tingimusi muutvatest ehituslikest, tehnoloogilistest, töökorralduslikest ja muudest ümberkorraldustest ning käitlemise peatamisest või lõpetamisest peab käitleja teatama tunnustamist korraldavale järelevalveasutusele, edastades viimasele sellekohase kirjaliku teate. • Tunnustamisele ei kuulu esmatootmine ja sellega seonduvad tegevused(v.a. teisele käitlejale turustamisel), teisaldatavad ja/või ajutised käitlemiskohad (müügitelgid, -kioskid ja –veokid), käitlemiskohad mida põhiliselt kasutatakse eraelamuna, kuid kus toimub regulaarne toidu valmistamine turuleviimise eesmärgil, müügiautomaadid, toiduvedu, ettevõtted kus tegeletakse mitteloomsete esmatoodete pakendamisega ning ettevõtted kus ladustatakse toitu mida ei pea hoiustama eritemperatuuril.
  • 9. • Kõik eelpool nimetatud ettevõtted/ettevõtteliigid kuuluvad teavitamisele. • Kirjaliku teavitamise avalduse esitab käitleja Veterinaar- ja Toiduametile. Avalduse vorm on leitav aadressilt www.vet.agri.ee • Teavitamise avalduses peavad olema järgmised andmed: 1. käitleja ja käitleja esindaja nimi, isiku- või registrikood ning sidevahendite numbrid 2. käitleja aadress 3. ettevõtte asukoht ja aadress (käitleja tegevuskoht) 4. käitlemisvaldkond
  • 10. Väikeses koguses esmatoodete turustamine 1. Väikeses koguses esmatoodete turustamise hügieeninõuded on kehtestatud Põllumajandusministri 15. juuni 2006 a. määrusega nr 72. • Määruses on kehtestatud väikeses koguses loomsete ja mitteloomsete esmatoodete müügiks pakkumise, müümise või muul viisil tasu eest või tasuta üleandmise hügieeninõuded. Nimetatud hügieeninõuded on kehtestatud turustamise kohta tootjalt otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale, sealhulgas toitlustusettevõtjale, kes oma Eestis asuvast jaekaubandusettevõttest, sealhulgas toitlustusettevõttest, turustab need otse tarbijale.
  • 11. • Kalandustoodete esmatoodete väike kogus PÕM määruse nr 72 mõistes on kuni 100 kg kala päevas. • Turustada võib selliseid väikeses koguses esmatooteid, mis on toidukõlblikud ega põhjusta toidu saastumist käitlemise järgmistes etappides ning mis on säilitamisel ja turustamisel kaitstud saastumise eest. • Turustada võib selliseid väikeses koguses loomseid esmatooteid, mis on pärit tervetelt, ilma kliiniliste haigustunnusteta loomadelt. • Kala jahutatakse pärast püüki võimalikult kiiresti, kaitstakse saastumise eest ning päikese või muu kuumusallika mõju eest ning hoitakse temperatuuril, mis kõige paremini sobib kala hügieeniomaduste säilitamiseks. Kala pesemiseks kasutatakse kas “Veeseaduses” sätestatud joogivee nõuete kohast vett või vajaduse korral puhast vett.
  • 12. • Puhas merevesi – looduslik, tehislik või puhastatud merevesi või riimvesi, mis ei sisalda mikroorganisme, kahjulikke aineid ja mürgist mereplanktonit koguses, mis võib otseselt või kaudselt kahjustada toidu tervisekvaliteeti. • Puhas vesi – puhas merevesi ja sarnase kvaliteediga magevesi. • Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5 – 18 ‰ (mõningail andmeil 0,5 – 30 ‰). Riimvesi tekib jõe- ja merevee segunedes.
  • 13. Kalandustoote väikesed tootekogused 1. Kalandustoodete liikide tootenimetuste loetelu ning kalandustoote väikesed tootekogused on kehtestatud 28. veebruari 2006 a. PÕM määrusega nr 28. • Määruse lisas nimetatud kalandustoote märgistusel peab jaemüügi korral olema esitatud samas lisas toodud liigi eestikeelne tootenimetus. Nimetatud nõuet ei kohaldata kalandustoote väikese tootekoguse suhtes. • Kalandustoote väikene tootekogus on vahetult tarbijale müüdav tootja enda tootmistegevusest pärit kalandustoote kogus, mille väärtus ei ületa 300 krooni.
  • 14. Hügieeni üldsätted esmatootmise ja sellega seotud toimingute kohta • Hügieeninõuded esmatootmise ja sellega seotud toimingute kohta on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisas. • Toidukäitlejad peavad tagama suurimas võimalikus ulatuses esmatoodete kaitse saastumise eest, võttes arvesse esmatoodete mis tahes järgnevat töötlemist. • Toidukäitlejad peavad järgima asjakohaseid ühenduse ja riiklike õigusaktide sätteid ohuohje kohta esmatootmises ja sellega seotud toimingutes:
  • 15. a) kasutama meetmeid õhust, pinnasest, veest, söödast, väetistest, veterinaarravimitest, taimekaitsevahenditest ja biotsiididest ning jäätmete säilitamisest, käsitsemisest ja kõrvaldamisest tuleneva saastumise ohjamiseks • rakendama loomade tervishoiu ja heaolu ning taimetervisega seotud inimese tervist mõjutavaid meetmeid. Loomade kasvatamisega, püügiga või jahiga või loomse päritoluga esmatoodete tootmisega tegelevad toidukäitlejad peavad: a) esmatootmise ja sellega seotud toimingutega seoses kasutatavaid üksusi, sealhulgas sööda hoidmiseks ja käsitsemiseks kasutatavaid üksusi hoidma puhtana ning vajaduse korral neid desinfitseerima asjakohaste meetoditega puhastamise järel
  • 16. a) seadmeid, mahuteid, salvesid, veokeid ja laevu hoidma puhtana ning vajaduse korral neid desinfitseerima asjakohaste meetoditega puhastamise järel a) kasutama alati joogivett või puhast vett kui see on vajalik saastumise vältimiseks a) tagama toiduaineid käsitseva personali hea tervisliku seisundi ja nende terviseriskide alase väljaõppe a) kasutusele võtma meetmed loomade ja kahjurite põhjustatava saastumise vältimiseks suurimas võimalikus ulatuses a) tagama jäätmete ja ohtlike ainete hoidmise ja käsitsemise saastumist vältivate meetoditega
  • 17. • Kui toidukäitlejaid on teavitatud ametliku kontrollimise ajal avastatud probleemidest, peavad nad võtma kasutusele asjakohaseid heastamismeetmeid. • Toidukäitlejad peavad pidama arvestust ja säilitama andmeid asjakohasel viisil ja asjakohase aja jooksul ohtude ohjamiseks võetud meetmete kohta vastavalt toidukäitlemisettevõtte laadile ja suurusele. Toidukäitlejad peavad tegema neis arvepidamistes sisalduva asjaomase teabe kättesaadavaks pädevale asutusele ja toitu vastu võtvatele toidukäitlejatele nende taotluse korral.
  • 18. Nõuded lossimise ajal ja järel • Kalatoodete mahalaadimise ja lossimise eest vastutavad toidukäitlejad peavad: a) tagama, et kalatoodetega kokku puutuvad mahalaadimis- ja lossimisseadmed on hõlpsasti puhastatavast ja desinfitseeritavast materjalist ning neid hoitakse heas tehnilises seisukorras a) vältima kalatoodete saastumist mahalaadimise ja lossimise ajal, eelkõige järgmiselt: • kiirete mahalaadimis- ja lossimistoimingute abil
  • 19. • kalatoodete viivitamatu asetamisega kaitstud keskkonda (jää sulamistemperatuuri lähedasele temperatuurile) • mitte kasutades seadmeid ja töötavasid, mis asjatult kahjustavad kalatoodete söödavaid osi • kui jahutamine polnud võimalik laeva pardal, tuleb värsked kalatooted, välja arvatud elustooted, pärast lossimist võimalikult kiiresti jahutada ja ladustada jää sulamistemperatuuri lähedasel temperatuuril • kalatoodete mahalaadimis- ja lossimisala peab olema kaetud pinnakattematerjaliga mis välistab kalatoodete saastumise õhust tuleneda võiva saastega
  • 20. Eraelamus toidu valmistamine • Nõuded ruumidele mida põhiliselt kasutatakse eraelamuna, kuid kus toimub toidu regulaarne valmistamine turuleviimise eesmärgil on kehtestatud määruse 852/2004 II lisa III peatükis. • Eraelamuks loetakse ruume/ehitisi/rajatisi, mida toidu käitleja kasutab peamiselt elamise ja/või oma tarbeks kasutamise eesmärgil. • Eraelamuks ei loeta ehitisi, rajatisi ja ruume, mis on spetsiaalselt kohaldatud toidu käitlemiseks majandusliku kasu saamise eesmärgil. Selline toidukäitlemise koht/ettevõte kuulub enne käitlemise alustamist tunnustamisele, sõltuvalt valdkonnast kas määruse 852/2004 või ka 853/2004 nõuetele vastavaks.
  • 21. • Regulaarseks loetakse tegevust, mis viitab teatavale jätkuvusele ning organiseerituse tasemele. Regulaarseks arvatakse ka tegevust, mis on näiteks sesoonne nt. mooside valmistamine, mahla valmistamine, kapsa riivimine ja hapendamine jne. • Toidu valmistamine on mis tahes algset toodet muutev tegevus, nagu näiteks lõikamine, koorimine, jahvatamine, jahutamine, külmutamine, peenestamine, hapendamine, soolamine, kuumutamine, suitsutamine, laagerdamine, kuivatamine, marineerimine, maitsestamine, ekstraheerimine või nende protsesside kombinatsioon ning saadud toote edasine töötlemine. Toidu valmistamiseks loetakse ka puumahla kogumist. • Toidu käitlemiseks eraelamus loetakse tegevused nagu toidu valmistamine, selle pakendamine, ladustamine ja turuleviimine sh toitlustamine. Eraldiseisvad tegevused nagu toidu ladustamine ja toidu pakendamine ei ole seotud toidu valmistamisega 852/2004 II lisa III peatüki mõistes ega kuulu ka selle alusel teavitamisele.
  • 22. • Turuleviimine – toidu või sööda valdamine müügi eesmärgil, kaasa arvatud müügiks pakkumine ja mis tahes muud liiki tasu eest või tasuta üle andmine ning müük, turustamine ja muud liiki üleandmine. • Eraelamus valmistatud toidu turuleviimisena käsitletakse nt. järgnevaid tegevusi: a) toidu (mitteloomset kui ka loomset päritolu) pakkumine tarbijale otse eraelamus nt eraelamust toidu müük otse tarbijale sh toitlustamine b) toidu (mitteloomset kui ka loomset päritolu) müümine või üleandmine toidu käitlejalt otse tarbijale nt laadal, turul vms kohas; käitlejalt otse tarbijale üleandmiseks loetakse ka seda, kui toidu üleandjaks on käitleja pereliige või käitleja poolt määratud isik
  • 23. a) mitteloomset päritolu toidu üleandmine teisele käitlejale nt kauplusele, toitlustusettevõtjale a) loomset päritolu toidu üleandmine samale käitlejale kuuluvasse jaemüügiettevõttesse (kauplus või toitlustusettevõte) • Erisusena ei ole lubatud eraelamus valmistatud toitu üle anda ega turustada teisele käitlejale. Selline toidu käitlemise ettevõte kuulub tunnustamisele. • Riigilõiv eraelamus toidu valmistamise eest on 1500 krooni ning lisaks toidu jaemüügi eest 500 krooni. Konto- ja viitenumbrid on leitavad VTA kodulehelt www.vet.agri.ee
  • 24. Üldnõuded eraelamus toidu valmistamisel • Toidu ohutuse eest vastutab toidu käitleja. • Toiduohutus peab olema tagatud kogu toiduahela ulatuses alates esmatootmisest kuni kauba üleandmiseni tarbijale. • Toitu tuleb hoida temperatuuril, mis kõige paremini sobib tema omaduste säilitamiseks. • Toidu käitleja on kohustatud kontrollima toidu ja selle käitlemise nõuetekohasust ning rakendama abinõusid selle tagamiseks. Rakendatavaid abinõusid tuleb kirjeldada enesekontrolliplaanis.
  • 25. • Toidu valmistaja või pakendaja määrab toidule säilitamisnõuded kestvuskatsete alusel. • Toidu käitleja ei tohi vastu võtta, käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mittevastavat toitu. • Eraelamus toidu käitlejal on lubatud toidu valmistamisel kasutada kala, mis pärineb tunnustatud ettevõttest või väikeses koguses esmatöödeldud kalatooteid PÕM määruse 72 mõistes. • Eraelamus valmistatud kalatooteid on lubatud toidu valmistajal müüa ainult otse tarbijale. • Toit ja iga aine, mis on ette nähtud toidu koostisse lisamiseks peab olema jälgitav igal etapil.
  • 26. Hügieeninõuded eraelamus toidu valmistamisele • Toidukäitlemise koht peab olema puhas, et oleks välditud toidu saastumine. • Vahetult toiduga kokkupuutuv isik peab kandma puhast tööriietust ja tagama kõrgel tasemel isikliku hügieeni. • Toidukäitleja peab omama tervisetõendit. • Toiduga kokkupuutuv pind peab olema puhas ja kergesti puhastatavast materjalist. • Toidu käitlemisel kasutatavaid vahendeid/seadmeid peab olema lihtne puhastada ja desinfitseerida ning need ei tohi olla toidu saastumise allikaks.
  • 27. • Toidu käitlemisel peab olema piisav joogiveega varustatus. Kui käitleja kasutab toidu valmistamisel oma puurkaevu/salvkaevu vett, siis peavad tal kasutatava vee kohta olema tehtud enne käitlemise alustamist joogivee tavakontrolli analüüsid Sotsiaalministri 31.07.2001 a. määruse nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid § 8 lõike 3 kohaselt. Edaspidi peab käitleja tegema nimetatud analüüse mitte vähem kui 1 kord 2 aasta jooksul. Kui käitleja tõendab, et kasutab käitlemisel tsentraalvõrgust pärinevat joogivett, siis täiendavaid analüüse teostada pole vaja. • Toidukäitleja peab silmas pidama, et ohtlikke vahendeid, mittesöödavaid aineid ja toidujäätmeid tuleb hoida eraldi ja kõrvaldada need saastumise vältimiseks toidukäitlemisruumist regulaarselt.
  • 28. • Toidukäitleja peab tagama, et kahjurite ja koduloomade sissepääs toidukäitlemise ruumidesse oleks välistatud. • Toidu ümbris- ja pakkematerjal ei tohi olla toidu saastumise allikaks. Nimetatud materjale tuleb hoida tingimustes, kus need on kaitstud saastumise eest. • Kuumtöödeldud toodete valmistamisel peab olema välistatud toote saastumine protsessi ajal. Kuumtöötlusprotsessi korral peab toote temperatuur tõusma igas osas ettenähtud ajaks ettenähtud temperatuurini.
  • 29. Kalandustoodete märgistamisnõuded • Toidu märgistamisele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord¹ on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003 a. määrusega nr 324. • Märgistus ja märgistamise meetodid ei tohi tarbijat eksitada, eelkõige järgmisel viisil: • andes ebaõiget teavet toidu iseloomulike tunnuste, eelkõige toidu olemuse, määratluse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritolu, valmistamis- või tootmismeetodi kohta • omistades toidule omadusi või toimet, mida toidul ei ole
  • 30. a) omistades toidule eriomadusi, kui sellised omadused on kõigil sarnastel toitudel • Eespool esitatud nõudeid kohaldatakse ka toidu reklaami suhtes ning toidu esitlemise, eelkõige toidu kuju, välimuse, pakendi, kasutatud pakkematerjali ning järjestus- ja väljapanemisviisi suhtes. • Toidu märgistusel esitatakse, arvestades määruses nr 324 sätestatud erijuhtusid, järgmine teave: a) nimetus, mille all toitu müüakse a) koostisosade loetelu
  • 31. a) koostisosa või üldnimetusega nimetatud koostisosa kogus protsentides, kui see on ette nähtud § 10 lõike 1 kohaselt § 10 lõige 1 sätestab, et toidu koostisosade loetelus või nimetuses või vahetult pärast nimetust märgitakse koostisosa või määruse 324 lisas 1 esitatud üldnimetusega nimetatud koostisosa kogus protsentides, kui koostisosa on: • esitatud toidu nimetuses või tavaliselt tarbija poolt toidu nimetusega seostatav; • märgistusel sõnaliselt, pildina või graafiliselt rõhutatud; • põhiline toidu iseloomustamiseks ja eristab seda muudest nimetuse või välimuse poolest sarnastest toitudest; d) netokogus grammides (g) või kilogrammides (kg)
  • 32. e) minimaalse säilimisaja lõpptähtpäev või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev a) säilitamise või kasutamise tingimused a) valmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress a) päritolumaa või –piirkond, kui selle puudumine võib tarbijat oluliselt eksitada a) tarvitamisjuhis, kui selle puudumise korral ei ole tagatud toidu tarvitamine ettenähtud viisil a) toidupartii tähistus
  • 33. k) märge toidu töötlemise kohta ioniseeriva kiirgusega või toidus ioniseeriva kiirgusega töödeldud koostisosa kasutamise kohta a) toitumisalane teave, kui märgistusel esineb toitumisalane väide m) jookide puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, tegelik etanoolisisaldus mahu järgi n) keedusoola maksimaalne sisaldus massiprotsentides • Lisaks eelpool loetletud nõuetele peab jaemüügi korral märgistusel esitatud olema kalaliigi eestikeelne tootenimetus ( vt. PÕM määrus 28 lisa). • Märgistuselt peab olema ka välja loetav viide tootmismeetodile. Kõnealune viide peab sisaldama informatsiooni selle kohta, kas kõnealune toode on püütud merest või mageveekogust või on ta vesiviljelussaadus. Nt. merest püütud; mageveekogust püütud; kasvatatud.
  • 34. Merest püütud liikide puhul tuleb kõne alla võimalus, et nende müügil lõpptarbijale ei märgita tootmismeetodit, kui tootenimetusest ja püügipiirkonnast on võimalik välja lugeda, et need on merest püütavad liigid. Nt. Räim, Läänemeri. • Märge püügipiirkonna kohta peab sisaldama järgmist: a) merest püütud toodete puhul viide piirkonnale (nt. Läänemeri – FAO piirkonna 27 IIId alapiirkond) a) mageveekogust püütud toodete puhul viide riigile, kust kõnealune toode pärineb a) vesiviljelustoodete puhul viide riigile, kus kõnealune toode läbib viimase arenguastme
  • 35. Eelpool nimetatud märgistusnõuded tootenimetuse, tootmismeetodi ja püügipiirkonna kohta kehtivad kalandustoodete kohta, missugused on loetletud Nõukogu määruses nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta artiklis 1 punktides a kuni c. Nendeks on: eluskala; värske, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolatud või soolvees kala, kalafilee või muu kalaliha (kalahakkliha); külm- või kuumsuitsukala; puhastatud, puhastamata, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolatud, soolvees, aurutatud või vees keedetud koorikloomad, limused ja veeselgrootud. Märgistusnõuded ei kehti toitudele ja konservidele, mis on valmistatud kalast, koorikloomadest, molluskitest või veeselgrootutest. Samuti ei kehti nõuded kalandustoote väikese tootekoguse suhtes. Andmed võivad olla kantud toote etiketile või tootega kaasasolevale äridokumendile.
  • 36. Milleks seda kõike vaja on ???? Seda kõike on vaja selleks, et toit mis jõuab tarbija lauale oleks ohutu.
  • 37. Tänan Teid tähelepanu eest

×