091125 mulgi kult_programm_ver 2
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

091125 mulgi kult_programm_ver 2

on

  • 643 views

 

Statistics

Views

Total Views
643
Views on SlideShare
641
Embed Views
2

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

2 Embeds 2

http://www.slideshare.net 1
http://www.halliste.ee 1

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft Word

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

091125 mulgi kult_programm_ver 2 091125 mulgi kult_programm_ver 2 Document Transcript

  • KULTUURIMINISTEERIUM MULGIMAAKULTUURIPROGRAMM 2010-2013 TALLINN 2009
  • Mulgimaa kultuuriprogramm 2010-20131. Sissejuhatus 3 1.1 Mulgimaa ajalooline taust ja hetkeolukorra lühikirjeldused 1.1.1 Halliste kihelkond – Abja vald, Halliste vald, Mõisaküla linn 1.1.2 Helme kihelkond – Helme vald, Hummuli vald, Põdrala vald, Tõrva linn, Tarvastu vald (osaliselt) 1.1.3 Karksi kihelkond - Karksi vald 1.1.4 Paistu kihelkond - Paistu vald, Pärsti vald (osaliselt), (Halliste vald osaliselt), Tarvastu vald (osaliselt) 1.1.5 Tarvastu kihelkond - Tarvastu vald 1.2 Mulgimaa koostöö 1.2.1 Mulgi Kultuuri Instituut (MKI) 1.2.2 LEADER - piirkonnad 1.2.3 Muuseumid (ERM, Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Viljandi muuseum, Helme koduloomuuseum, Abja muuseum, Mõisaküla muuseum, Mulgi muuseum, Kitzbergi muuseum, Valga muuseum, Õisu sepikoda, Heimtali koduloomuuseum, Tarvastu muuseum, Karksi memme-taadi kamber) 1.2.4 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 1.2.5 Eesti Pärimusmuusika Keskus 1.2.6 TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus 1.2.7 Mulgi kultuuriga seotud MTÜ-d, SA-d2. Kultuuriprogrammi üldised eesmärgid 2.1. Programmi oodatavad tulemused 2.2. Programmi oodatav mõju3. Kultuuriprogrammi valdkonnad 3.1 Vaimne kultuuripärand 3.2 Pärimuspõhine uuslooming 3.3 Keel ja haridus 3.4 Teadus- ja arendustegevus 3.5 Meedia ja mainekujundus 3.6 Kogukond4. Programmi rahastamine ja juhtimine 4.1 Rahastamine 4.2 Juhtimine ja kontroll 4.3 Rakendamine 2
  • 1. Sissejuhatus17. oktoobril 2003. aastal võeti UNESCO-s vastu vaimse kultuuripärandi kaitsekonventsioon, mille peamiseks põhjuseks oli kultuuripärandi kaitseks vajalikemeetmete ning vahendite puudumine. Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kiideti heaksühinemine UNESCO vaimse ja suulise kultuuripärandi kaitse konventsiooniga5. jaanuaril 2006. aastal. 2009. aasta septembrikuu seisuga on konventsioonigaühinenud 116 riiki.Konventsiooni kohaselt loetakse vaimseteks kultuuriväärtusteks põliselanikkonnaerinevaid tavasid, rituaale, suulisi traditsioonide väljendusvorme, esituskunste,käsitööoskusi, looduse ja universumiga seotud tavasid jne, mis on kestnud vähemaltkaks inimpõlve (üheks põlveks loetakse perioodi 25-30 aastat). Globaliseerumine jasellega kaasnev sotsiaalsete muutuste protsess toob kaasa tõsise ohu vaimselekultuuripärandile, mille seisund võib halveneda või hoopiski hävida. Konventsioonigaühinedes võttis Eesti kohustuse kaardistada ning koostada nimistu oma territooriumilleiduvast vaimsest kultuuripärandist. Nimistu saab vaimse pärandi kaitsmise aluseks.Vaimse kultuuripärandi kaitsmine tähendab selle väärtustamist ja püsimist elavaskasutuses. Loomisel on veebipõhine andmebaas, mis tutvustab elavat pärandit.Kultuuriministeeriumi poolt loodav toetusprogramm „ Mulgimaa kultuuriprogramm2010-2013“ põhineb endisel riiklikul programmil „Lõunaeesti keel ja kultuur2005-2009“. Kuigi läbi selle programmi alustati Mulgimaal mitmete olulisteettevõtmistega, toimus enamik lõunaeesti keele säilitamise ja arendamisega seotudtegevusi siiski ajaloolisel Võru- ja Setumaal. Et säilitada Mulgimaa omapära,kultuuritraditsioonid, tavad ja kombed, käsitööoskused ning ka keeleline eripära, loobKultuuriministeerium endise „Lõunaeesti keel ja kultuur 2004-2009“ asemel kaks uutkultuuriprogrammi “Mulgimaa kultuuriprogramm 2010-2013” ning „Vana Võrumaakultuuriprogramm 2010-2013“.Loodav programm hõlmab alljärgnevaid Mulgimaa territooriumil asuvaidomavalitsusi:Viljandimaal – Abja-, Halliste-, Karksi-, Paistu-, Tarvastu- ja Pärsti valdning Mõisaküla linn.Valgamaal – Helme-, Hummuli- ja Põdrala vald ning Tõrva linn. 3
  • 1.1 Mulgimaa ajalooline taust ja hetkeolukorra lühikirjeldus (üldine) Kirjutavad komisjoni liikmed: - Jaak PihlakHalliste kihelkond – Abja v, Halliste v, Mõisaküla lHelme kihelkond – Helme v, Hummuli v, Põdrala v, Tõrva v, Tarvastu v osKarksi kihelkond – Karksi vPaistu kihelkond – Paistu v, Pärsti v os, Halliste v os, Tarvastu v os.Tarvastu kihelkond – Tarvastu v.1.2 Mulgimaa koostööKirjutavad komisjoni liikmed. Ajalooline taust. Mis tehtud, mis teoksil?1.2.1 Mulgi Kultuuri Instituut (MKI) – Kristel Habakukk1.2.2 LEADER – piirkonnad – kokkuvõte meetmest – Andres Saarep1.2.3 Muuseumid (ERM, Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Viljandi, Helme koduloomuuseum, Abja, Mõisaküla, Mulgi, Kitzbergi, Valga, Õisu sepikoda, Heimtali koduloomuuseum, Tarvastu muuseum, Karksi memme-taadi kamber) – Jaak Pihlak1.2.4 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia – Ave Matsin, Kristel Habakukk1.2.5 Eesti Pärimusmuusika Keskus – Aleksander Sünter1.2.6 TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus – Alli Laande1.2.7 Mulgi kultuuriga seotud MTÜ-d, SA-d (külaseltside) - Kati Grauberg, Kristel Habakukk ja Alli Laande koguvad kokku ja kirjutavad2. Kultuuriprogrammi üldised eesmärgid2.1. Mulgimaa kultuuriprogramm 2010-2013 (edaspidi Mulgi programm)üldeesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Mulgimaale omast elulaadi, tavasid jakombeid, oskusi ning keelelist eripära, mis on erinevatele inimrühmadele nendeigapäevaelu ja identiteedi osana omased ja olulised.Programmi abil soovitakse kaasa aidata vaimse kultuuripärandi säilimisele japüsimisele elavas kasutuses, selle taastumisele ja arengule ning elujõulisusetagamisele. Oluline eesmärk on just noorte sidumine esivanemate keele jakultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamine Mulgimaal.Kultuuriprogrammi üldeesmärgi täitmine tagatakse valdkondlikult toetatavatetegevuste kaudu.Mulgi programm on loogiliseks jätkuks Kultuuriministeeriumi poolt varasemalt 4
  • väljatöötatud ja positiivset mõju omavatele Setu-, Kihnu- ja Saarte- ja Peipsiveerekultuuriprogrammidele.2.2. Programmi oodatav mõju – koostavad komisjoni liikmed - Kõik liikmedpanevad omad mõtted kirja!Kogukond taasavastab Mulgi kultuuri olemuse ning osaleb selles aktiivselt.. N.ö.vaimne mõju..2.3. Programmi mõõdetavad tulemused Programmi rakendamise tulemusena kasvab: • esitatud ja rahastatud projektide arv ning nendega kaasatud inimeste arv (sh väljaspool Mulgimaad elavad mulgid); • Mulgi pärimuskultuuril põhinevate kultuurisündmuste arv; • kodulooliste uuringute arv; • pärimuskultuuril põhinevate näituste arv; • trükiste ja digitaalväljaannete arv ning tiraaž; • ümarlaudade, kursuste, konkursside, laagrite, kokkutulekute, täiendkoolituste õppepäevade ja -reiside ning neil osalejate arv; • pärimuskultuuri säilitavate ning harrastavate isikute (FIE) ja kollektiivide (folkloori-, rahvalaulu- ja tantsurühmad, käsitööseltsid jms) arv; • uute autorite ja loojate arv; • trükiste ja digitaalväljaannete arv ning tiraaž; • Mulgi keele, kultuuri- ja koduloo tundide arv; • Mulgi keelt ja kultuuri käsitlevate õppematerjalide arv ja tiraaž; • uurimisvaldkondade hulk; • uurimuste ja väljaannete arv; • ajalehe „Üitsainus Mulgimaa“ tiraaž; • Mulgimaad puudutavate ja/või mulgikeelsete artiklite arv ja ilmumise sagedus üleriiklikus kirjutavas pressis; • raadio- ja telesaadete hulk; • filmide arv, levi ja osalemine festivalidel; • uute ühenduste tekkimine ja nende liikmete arv. 5
  • 3. Kultuuriprogrammi valdkonnad 3.1 Vaimne kultuuripärandVaimse kultuuripärandi mõiste käesolevas programmis tugineb UNESCO vaimsekultuuripärandi kaitse konventsioonile, mille kohaselt: vaimne kultuuripärand ontavad, esitus- ja väljendusvormid, teadmised, oskused ja nendega seotud tööriistad,esemed, artefaktid ja kultuuriruumid, mida kogukonnad, rühmad ja mõnel juhulüksikisikud tunnustavad oma kultuuripärandi osana. Vaimset kultuuripärandit, midaantakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale, loovad kogukonnad ja rühmad pidevalt uuesti,mõjutatuna oma keskkonnast, loodusest ja ajaloost.Vaimne kultuuripärand väljendub muu hulgas järgmistes valdkondades: • suulised traditsioonid ja väljendusvormid, kaasa arvatud keel kui vaimse kultuuripärandi vahend; • esituskunstid; • kogukondlik tegevus, rituaalid ja pidulikud sündmused; • looduse ja universumiga seotud teadmised ja tavad; • traditsioonilised käsitööoskused.3.1.1 Vaimse ja ainelise kultuuripärandi uurimine, jäädvustamine, koguminening kaardistamine Toetatavad tegevused: • traditsioonilise rõivastuse, toidukultuuri, arhitektuuri, rahvaluule, rahvamuusika, rahvatantsu, rahvakommete jne uurimine; • pärimuskultuuril põhinevate näituste koostamine; • Mulgi pärimuskultuuril põhinevate kogude säilitamine ja täiendamine; • andmebaaside loomine erinevates mäluasutustes asuvatest mulgi pärimuskultuuri kogudest; • mulgi pärimuskultuuri jäädvustavate ja kogusid tutvustavate trükiste, helikandjate ning audiovisuaalsete materjalide väljaandmine; • koduloo ja mulgi keele uurimise korraldamine ja uurimistöö tulemuste avaldamine; • andmete kogumine esitamiseks eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.Oodatavad tulemused: • näitused, püsiekspositsioonid ning publikatsioonid põhinevad uurimistööl; 6
  • • muuseumikogud on korrastatud ning neid täiendatakse järjepidevalt vastavalt muuseumi kogumispoliitikale, kasutatakse muuseumide infosüsteemi MuIS, muuseumide omavaheline koostöö on elavnenud, kohalik kogukond osaleb aktiivsemalt muuseumide töös; • elavneb kogukonna pärimusalane tegevus; • on paremini õpitud tundma paikkonna ajalugu; • täieneb vaimse kultuuripärandi nimistu Mulgi vaimse pärandi kohta; • muuseumides on koostatud elektrooniline andmebaas.3.1.2 Pärimuskultuuri tutvustamine ja õpetamineToetatavad tegevused: • pärimuskultuuri jäädvustavate ja tutvustavate trükiste, helikandjate ning audiovisuaalsete materjalide väljaandmine ja veebilehtede koostamine; • pärimuskultuuri alaste õppematerjalide koostamine ja väljaandmine; • pärimuskultuuril põhinevate kultuurisündmuste korraldamine (rahvakalendri tähtpäevad, mulgi folklooripäevad jm); • pärimuskultuurialaste õpikodade, ümarlaudade, foorumite, õppepäevade ja -reiside jms korraldamine; • hääbuvate oskuste edasiandmine inimeselt-inimesele.Oodatavad tulemused: • nii vaimse kui ainelise kultuuripärandiga seotud traditsioonid on elujõulised ja on saanud igapäevaelu koostisosaks; • toimuvad mitmesugused vaimse ja ainelise kultuuripärandiga seotud kursused, seminarid ning laagrid erinevatele vanusegruppidele. Toimuvad kultuuripärandialased ümarlauad, õppepäevad ja –reisid; • pärimuskultuuri jäädvustavate ja tutvustavate trükiste, helikandjate ning audiovisuaalsete materjalide väljaandmine ja veebilehtede koostamine. 7
  • 3.1.3 Pärimuskultuuri viljelemineToetatavad tegevused: • rahvalaulikute, pillimeeste, käsitöömeistrite ja folkloorirühmade tegevuse toetamine; • pärimuskultuuri viljelemisega seotud sündmuste korraldamine (nt laagrid, õppepäevad, kokkutulekud, juhendajate täiendkoolitus)Oodatavad tulemused: • pärimuskultuuriga tegelemine on populaarne ning noored tunnevad end oma keele ja kultuuri kandjatena: seltside ja neis osalejate arv on suurenenud, toimuvad laagrid, õppepäevad ja seltside kokkutulekud, toimub juhendajate täiendkoolitus.3.2 Pärimuspõhine uusloomingPärimuspõhine uuslooming käesoleva programmi mõistes on pärimuse loovrakendamine, traditsiooni ning uuenduslikkuse ühtsus. Siia kuuluvad väga erinevadkultuurinähtused ja -protsessid pärimuspõhistest kultuurisündmustest jafolkloorirühmade tegevusest kuni professionaalse kultuurini, pärimuskultuurinüüdisaegsest tõlgendamisest kuni pärimuspõhise autoriloominguni.Toetatavad tegevused: • mulgi keeles kirjandusteoste väljaandmine; • mulgi pärimusel põhineva heliloomingu väljaandmine; • mulgi pärimusel põhinevate kunstiteoste loomine ja esitlemine; • mulgi pärimusel põhinevate tantsu-, draama- ja muusikalavastuste loomine; • mulgi põlisel käsitööl põhinevate esemete loomine.Oodatavad tulemused: • mulgi keeles ilmuvad kirjandusteosed, audiovisuaalsed väljaanded, toimuvad kunstinäitused, tantsu-, muusika- ja teatriprojektid; • tekivad mulgi põlisel käsitööl põhinevad uued käsitöötooted. 8
  • 3.3 Keel ja haridusEt säilitada mulgi pärimuslik kultuuri-ja keelekeskkond ning õpetada Mulgimaaleomast kultuuri, on vaja koolitada igas vanuses inimesi. Koolituses tuleb lähtudavõimalikult täpselt pärimuskultuurist, selle järjepidevatest kandjatest ningedasiandmise traditsioonilistest viisidest.Toetatavad tegevused: • Mulgi keele, kultuuri- ja koduloo õpetamine lasteaias, koolis ja kursustel; • ainekavade väljatöötamine ning õppevahendite (nt koduloo erineva raskusastmega variandid, aabits, lugemik koos töövihikute ning õpetaja abimaterjaliga) koostamine ja väljaandmine; • mulgi keele sõnastike ja keeleõppe aluste väljatöötamine, kooliprogrammiväliste kultuuri ja keelega seotud huviringide, ürituste, õppereiside ja mõõduvõtmiste korraldamine; • õpetajate ja juhendajate täiendkoolituse korraldamine mulgi keele ja kultuuri alal; • keelekümbluslaagrite korraldamine.Oodatavad tulemused: • lasteaedades õpetatakse kodulugu; • koolides õpetatakse mulgi keelt ja kultuurilugu, valikuliselt õpetatakse ka muid aineid mulgi keeles; • valminud on vajalikud õppevahendid: kodulooõpik, aabits, lugemik, töövihikud, õpetaja abimaterjalid, mulgi keele seletav sõnastik ning grammatika alused. • toimuvad keelekümbluslaagrid ning kooliprogrammi välised mulgi kultuuri ja -keelega seotud huviringid, sündmused, ekskursioonid ja konkursid, mille tulemusena tunnevad noored end oma keele ja kultuuri kandjatena ning on suurenenud vastutustunne kodupaiga tuleviku suhtes; • toimub õpetajate täiendkoolitus; • suureneb mulgi keeles kõnelejate arv kodudes ja avalikus elus. 9
  • 3.4 Teadus- ja arendustegevusKeele ja kultuuri säilitamiseks ning arendamiseks efektiivsete võimaluste leidmineeeldab probleemi teaduslikku käsitlemist, mis vajab omakorda uuringute abil saadudobjektiivset informatsiooni. Teadusuuringute projekte teostatakse koostöösteadusasutustega keskendudes pärimuskultuuriga seonduvale.Toetatavad tegevused: • muuseumide ja teiste teadusasutuste teadusuuringute koordineerimine, erinevatest allikmaterjalist andmebaaside loomine kohalike muuseumide juurde; • teadusuuringute toetamine ja tulemuste avaldamine; • keele, kultuuri ja ajaloo materjalide kogumine, talletamine, süstematiseerimine, analüüsimine ja avaldamine; • sotsiaaluuringute läbiviimine ja tulemuste avaldamine; • uurijate koolitamine ja enesetäiendamine (nt stipendiumid, õppereisid).Oodatavad tulemused: • luuakse andmebaasid uurimistööde allikmaterjalist; • muuseumid koordineerivad teadusuuringuid; • toimuvad teadusuuringud ajaloo, kultuuri ja keele alal, ilmuvad vastavad väljaanded; • laieneb mulgi kultuuri uurijate ring, teadusuuringute tulemusi kasutatakse kohalikus kultuuriruumis.3.5. Meedia ja mainekujundusMeediakanalite kaudu saab hoida ja arendada rahvuslikku identiteeti, kujundadasuhtumisi ja keelekasutust. Sama oluline on tutvustada Mulgimaale ainuomasttraditsioonilist elu väljaspool Mulgimaad, toetades nii filmide kui tele- jaraadiosaadete tootmist ning mitmesuguste infotrükiste publitseerimist. 10
  • Toetatavad tegevused: • ajalehe „Üitsainus Mulgimaa“ väljaandmine; • Mulgimaa elu kajastamine üleriiklikus kirjutavas pressis (nt erileheküljed, erinumbrid); • Mulgikeelsed- ja ainelised tele- ning raadiosaated; • Mulgikeelsete trükiste ja muude infokandjate väljaandmine; • Mulgi kultuuri tutvustavate eesti- ja võõrkeelsete trükiste tõlkimine ja väljaandmine; • Mulgimaa ning mulgi kultuuri tutvustamine Eesti teistes piirkondades; • Mulgi-aineliste filmide loomine.Oodatavad tulemused: • ilmub ajaleht „Üitsainus Mulgimaa“ mis kajastab Mulgimaa sündmusi ja probleeme; • meedias ilmuvad Mulgimaad kajastavad artiklid, edastatakse mulgikeelseid ja -teemalisi raadio- ja telesaateid; • suureneb kultuuriturismi osakaal.3.6. Kogukond ka väljaspool mulgimaad elavad mulgid.Kirjutavad komisjoni liikmed – Andres RõigasTagatud on kogukonna jätkusuutlik toimimine ning traditsioonilise eluviisi säilimineToetatavad tegevused: • kogukonna elu koordineerivate ühenduste, seltside tegevuse toetamine; • ühistegevuste korraldamine; • väljaspool Mulgimaad elavatele mulkidele suunatud ürituste korraldamine.Oodatavad tulemused: • toimivad kogukonna elu koordineerivad ühendused; • seltsielu aktiivsuse kasv; • väljaspool Mulgimaad elavad mulgid on kaasatud kogukonna tegevustesse. 11
  • 4. Programmi rahastamine ja juhtimine 4.1 RahastamineProgrammi rahastatakse riigieelarvest Kultuuriministeeriumi kaudu ning rakendatakseaastatel 2010–2013.Programmi eelarve orienteeruv jaotus valdkondade vahel: Vaimne kultuuripärand ca 30 % pärimuspõhine uuslooming ca 10 % keel ja haridus ca 20 % teadus- ja arendustegevus ca 10 % meedia ja mainekujundus ca 15 % kogukond ca 15 %4.2 Juhtimine ja kontrollProgrammi täitmise eest vastutab Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond,kes hindab iga aasta lõpus programmi tulemuslikkust vastavalt dokumendis toodudmõõdetavatele tulemustele ja annab kultuuriministrile aru programmis esitatudeesmärkide saavutamisest ning teeb vajadusel ettepanekuid programmi täiendamiseks,muutmiseks või lõpetamiseks.Programmi elluviimist koordineerib Kultuuriministeeriumi juurde moodustatavprogrammi nõukogu, kuhu kuuluvad esindajad järgmistest institutsioonidest: 1.Kultuuriministeerium; 2.Mulgi Kultuuri Instituut; 3.Muuseumid; 4.Omavalitsused; 5.Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus; 6. 12
  • Programmi nõukogu ülesanded: • kaks korda aastas avaliku konkursi väljakuulutamine programmi eesmärkidega seotud projektide saamiseks; • projektide rahastamise ettepanekute tegemine kultuuriministrile programmi eelarve raames; • vajadusel projektide algatamine ning neile täitjate leidmiseks konkursside korraldamine; • projektide täideviimise kontrollimine ja hindamine; • aasta aruandluse koostamine.Programmi nõukogu võib vajadusel kaasata ekspertidena teadlasi ja pärimuskultuurisosalejaid, kes nõustavad nõukogu sisulistes küsimustes.Programmi nõukogul on protokollilise otsuse (kaasaarvatud e-hääletus) aluselerandkorras õigus võtta vastu taotlusi konkursiväliselt.4.3 RakendamineProgrammi igapäevast tööd korraldab Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtusteosakond. Programmi eesmärkidega seotud projektide saamiseks kuulutabKultuuriministeerium ja programmi nõukogu kaks korda aastas välja avalikukonkursi.Toetuse taotlejate sihtgrupiks on riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nendeallasutused, äri- ja mittetulundusühingud, sihtasutused ja FIE-d tingimusel, et nendeprojekt on suunatud Mulgimaa omapära, kultuuritraditsioonide, tavade ja kommete,käsitööoskuste ning ka keeleline eripära väärtustamisele.Taotlused tuleb esitada vastaval taotlusvormil, mis on kinnitatud kultuuriministrikäskkirjaga. Taotlusvorm koos kohustuslike lisadokumentidega peab olema esitatudettenähtud tähtajaks Kultuuriministeeriumile.Programmi nõukogu hindab esitatud taotlusi ning teeb kultuuriministrile projektiderahastamise ettepanekud programmi eelarve raames. Toetuse eraldamise lõppsummakinnitatakse kultuuriministri käskkirjaga. Peale toetuse eraldamise otsust sõlmitakse 13
  • taotleja esindaja ja Kultuuriministeeriumi vahel leping, kus määratletakse toetuseülekandmise ja kasutamise aeg ning muud tingimused.Toetuse saaja on vastutav projekti elluviimise eest vastavalt toetuslepingus ja sellelisades sätestatud tingimustele. Projekti teostamise aruanne tuleb esitada vastavalvormil, mis on kinnitatud kultuuriministri käskkirjaga. Kultuuriministeeriumkontrollib järjepidevalt toetuse sihipärast kasutamist.Kulud, mille hüvitamist saab taotleda:kulud, mis on vajalikud otseselt projekti elluviimiseks, sh: • tehnika, töövahendite, materjalide, pillide, rahvariiete, ehete jms soetamine; • laste- ja noortelaagrite, kursuste ja teaduslike välitööde toitlustuskulud; • transpordikulud; • auhinnad; • projekti halduskulud võivad moodustada maksimaalselt 7% projekti kogumaksumusest (sellest on lubatud katta taotleja kommunaal-, side-, transpordikulu, kulutused bürootarvetele ja projektijuhtimisega seotud töötasud); • käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane; • töötasu + sotsiaalmaks, tulumaks, töötuskindlustusmaks, pensionikindlustus; • EL struktuurifondidest finantseeritavate projektide omaosaluse kandmine.Kulud peavad kajastuma toetuse saaja maksedokumentides ja raamatupidamises ningolema identifitseeritavad ja kontrollitavad.Kulud, mille hüvitamist ei saa taotleda: • toitlustuskulud, v.a laste- ja noortelaagrite, kursuste ja teaduslike välitööde puhul; • organisatsioonide liikmemaksud; • esinduskulud ja kingitused; • erisoodustusmaks; • maamaks; • trahvid, kohtukulud, viivised; 14
  • • käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohuslane;• muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. 15