Prantsuse revolutsioon
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Prantsuse revolutsioon

on

  • 2,301 views

 

Statistics

Views

Total Views
2,301
Views on SlideShare
2,301
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
9
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Prantsuse revolutsioon Prantsuse revolutsioon Presentation Transcript

  • Piret Pihu 8.klass
    • valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed;
    • teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused
    • kolmandaks majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust.
    Eellugu -kriisi põhjused
    • 5.mai 1789 kutsub Louis XVI kokku generaatstaadid- et tõsta makse
    • Kolmanda seisuse esindajad lahkuvad ja kuulutavad end Rahvuskoguks
    • Nendega ühinevad ka osa aadlike ja vaimulike saadikud-Rahvuskogu kuulutab end Asutavaks Koguks
    Revolutsiooni algus
  • Bastille vallutamine
    • 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille' kindlusvangla vallutamine kaks päeva hiljem. Seda peeti despootia sümboliks, ehkki reaalselt oli vangla juba ammu oma tähtsuse minetanud ning seal hoiti selle vallutmise ajal vaid seitset vangi.
  • Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon
    • Võetakse vastu Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul 1798.a.
    • See väljendab kõikide inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust.
    • 1791. aasta 3. septembril võttis Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni, mis määras täidesaatva võimu peaks endiselt kuninga. Seadused pidid olema kuningast aga ülimuslikumad ning seadusandlikuks võimuks pidi järgnevalt saama Seadusandlik Kogu ehk Legislatiiv ( Assemblée nationale législative ), mille valimistel ei pidanud aga osalema mitte kõik Prantsusmaa kodanikud, vaid ainult need, kellel oli vastav varanduslik tsensus ning kes ei töötanud kellegi teenistuses. Nii jagati kodanikkond "aktiivseteks" ja "passiivseteks„.
    • Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis sätestas inimeste põhivabadused (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud vabadused) ning võrdsuse seaduste ees.
    • Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 kuulutas Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval.
    Esimene põhiseadus e. konstitutsioon
  • Kuninga kukutamine
    • 10. augustil puhkes Pariisis ülestõus, mis kukutas kuninga. Kuningas viidi kiiresti Seadusandliku Kogu kaitse alla, see lasi monarhi peagi aga sisuliselt vangistusse viia.
    • 20.septembril kuulutati kuningas troonilt kukutatuks ning ta hakkas kandma nime kodanik Louis Capet.
    • 21. septmebril tuli kokku uus rahvaesinduskogu Konvent, kus žirondiinid ja montanjaarid olid tugevaimateks jõududeks. Seal otsustati lõplikult vabariigi kasuks ning 22. septembrist algas ka uus, vabariiklik ajaarvamine. Samas puhkes aga võimuvõitlus žirondiinide ja montanjaaride vahel, esimesed pooldasid laialdast demokraatiat (mis poleks küll laienenud naistele ega vaeseimatele, aga toonastele ühiskonna kandvatele jõududele), äärmusvasakpoolsed montanjaaride seast nõudsid aga koguni diktatuuri.
    Vabariigi väljakuulutamine
  • Louis XVI hukkamine
    • 1792. aasta lõpul vaadati endist monarhi üha enam kui kurjategijat ning lõpuks otsustati tema üle kohut mõista. 1793 mõistetigi kuningas kui türann ja riigireetur surma.
    • 21. jaanuaril ta hukati ning nüüdsest oli kogu monarhistlik Euroopa Prantsusmaaga vaenujalal.
    • Monarhistide jaoks sai uueks Prantsusmaa kuningaks aga Louis XVI poeg, keda hakati nimetama Louis XVII-ks. 1795. aastal suri ka tema, juba 1793. aasta oktoobris oli diktatuuri ajal hukatud tema ema Marie Antoinette.
    • Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Vanglatesse suleti sadu tuhandeid "kahtlaseid", kelle ainsaks süüks võis olla see, et nad olid kas "valesti" riides või tundusid kuidagi teisiti olevat "revolutsiooni vaenlased". Just jakobiinide terrorit ongi hilisemad revolutsionäärid-radikaalid ning ka terrorirühmitused imetlenud.
    Jakobiinide diktatuur
  • 1794. aasta juuliks oli rahulolematus terrori ning ka muu senise poliitikaga tunginud ka Robespierre'i lähikonda, üha intensiivsemalt protesteeris tema süsteemi vastu ka Konvent. Vastuseks sellele plaanis Robespierre uusi hukkamisi, et oma lähikonda ja ka parlamenti "puhastada". Nii ei jäänudki meeleheites saadikutel muud üle, kui 27. juulil Konventi kõnet pidama tulnud Robespierre avalikult türanniks kuulutada ning ta arreteerida. Arreteeriti ka tema mitmed lähikondlased, kuid sellega polnud riigipööre veel siiski lõppenud, kuna Robespierre'ile jäi ustavaks Pariisi Kommuun. Ka paljud sõjaväeosad asusid tegutsema tema vabastamise nimel. Kuid Konvendi toetuse kaotanud Robespierre mõistis ilmselt, et võitlus on juba kaotatud ning keeldus parlamendi vastu relvajõudu kasutamast. Nii võeti ta sama päeva õhtul uuesti kinni ning hukati järgmisel, 28. juulil 1794. Jakobiinide diktatuur oli lõppenud.
  • Jean-Paul Marat
    • Jean-Paul Marat oli arst, radikaalne ajakirjanik ja tuntud kui Prantsuse revolutsiooni aegne poliitik.
    • Marat sai rahva seas väga populaarseks, kasutades lihtsat, rahvalähedast väljendusviisi, kuid paraku kutsus ta ka üles kõike hävitama ja purustama ning mida radikaalsemaks muudatused läksid, seda verejanulisemaks muutus ka Marat, kutsudes juba 1791. aastal rahvast üles tapma kuningat ja tuhandeid teisi eliidi esindajaid.
    • 13. juulil 1793 tappis noor žirondiinineiu Charlotte Corday Marat´i. Selle eest läks ta mõistagi giljotiini alla ning peagi hakkasid žirondiinide massihukkamised. Kuid just peale Marat' surma sai terror õige hoo, justkui püüdes iga hinna eest kätte maksta ühe oma peamise looja surma eest.
  • Maximilien François Marie Isidore Robespierre
    • Üks Prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte.
    • Juba nooruses sai ta tuntuks põhimõttekindla, ausa ja valgustusmeelse inimesena. Oma printsipiaalsuse tõttu sai ta endale hüüdnimeks Äraostmatu.
    • Revolutsiooni algul valiti ta seisuse esindajana generaalstaatidesse ning temast sai peagi silmapaistev kõnemees, seda eriti oma mõtete korduva raevuka esitamise tõttu. Aja jooksul sai Robespierre'ist äärmusliku jakobiinide rühmituse juht. Ta korraldas žirondiinide kukutamise ning tõusis 1793. aastal Prantsusmaa tegelikuks valitsejaks.
    • 1795. aastal võeti vastu uus põhiseadus, taastati varanduslik tsensus ning vabaturumajandus. See oli ka esimene vabariiklik põhiseadus, mis Prantsusmaal reaalselt kehtima hakkas.
    • Täidesaatvaks võimuorganiks saab Direktoorium (valitsus).
    Direktooriumi aeg
    • 9. novembril 1799 sisenes Napoleon Vanemate Nõukokku ning pidas kõne, kus viitas jakobiinide vandenõule ning nõudis Seadusandliku Korpuse väljaviimist Pariisist, et vähendada võimalust rahva sekkumiseks asjade käiku.
    • 10. novembril (19. brümääril) 1799, läks Napoleon koos kaaslastega Viiesaja Nõukokku, et sundida seda tema riigipööret tunnustama ja rahumeelselt laiali minema. Oli viidud läbi sõjaline riigipööre ning selle peamisel korraldajal Napoleonil polnud mingit kavatsust saadud võimu enam kellelegi loovutada. Kehtestus Konsulaat, kus tegelik võim kuulus esimesele konsulile Napoleon Bonaparte'ile. Brümääri riigipööret loetakse enamasti ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks.
    Revolutsiooni lõpp
  • Napoleon Bonapart
    • Prantsusmaa valitseja ja väejuht
    • 1795 surus maha Direktooriumi vastu suunatud rojalistide mässukatse.