Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus 7.Klassi ajalugu Piret Pihu

EelluguSaksid ja taanlased oli XII sajandil ristisõdadelipu all vallutanud Läänemere lõunaranniku.Saksa kaupmehed hakkasid möödaLäänemerd Venemaale sõitma:Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143.a.Lübecki linn (hilisem kõige tähtsam kaubalinnLäänemere ääres)

Koos kaupmeestega hakkasid Läänemere idakaldalejõudma ka esimesed ristiusu misjonärid.1186.a. pühitseti liivlaste hulgas elanud misjonärMeinhard piiskopiks ja tehti talle ülesandeks Liivimaaristiusku toomine. Väina jõe suudmesse ehitati kirik jakivilinnus.Järgmiseks piiskopiks Liivimaal sai Berthold, keskorraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida.1198.a. toimus esimene lahing. (Praeguse Riia all.)

Mõõgavendade orduKristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Fratres MilitiaeChristi)Loodi eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi jalatgaleid;Olles sisuliselt tugevaim jõud regioonis, muutussisuliselt sõltumatuks ja hakkas ajama iseseisvatpoliitikat alustades 1208.a. omal initsiatiivil kooslatgalitega eestlaste vastu ristisõda.

Aastail 1206 – 1207 – rauges liivlaste vastupanuLiivlaste vanem Kaupo läks sakslaste pooleAastal 1208 – võtsid ristimise vastu latgalid

Sõja algus1208. aastal ründasid latgalite soost kristlased Sakalat.Tungides Sakala maakonda sisse, leidsid nad mehed janaised ja lapsed oma kodudes kõigis külades japaikades ja tapsid, keda nad leidsid, hommikustõhtuni nii nende naisi kui lapsi ja kolmsada Sakalamaakonna parematest meestest ja vanemaist, pealeselle veel lugematuid teisi kuni tapjate käed jubajõuetuks jäid rahva suurest mõrvamisest.

Eestlased ründasid omakorda kristlasi, saates üksteisejärel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama.

Ümera lahingEestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramisttoimunudlahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal.Kindlasti oli selles võidus oma osa ka meiesugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasidsakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlastevaritsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägipurustati täielikult.

Koos sakslastega võitlesid eestlaste vastu ka liivlased ningPõhja-Lätis elavad läti hõimud latgalid.Lahingus langesid ka liivlaste vanema Kaupo poeg javäimees.

Vaherahu1212. aastal sõlmitikolmeks aastaks Turaidavaherahu, millega Sakala ja Ugandi pididtunnistama ristiusku.

Sõja jätkumine1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja pareminiorganiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine.Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlasedkui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritusja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks.Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlastelaevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees.

Vaherahu lõppemisest andis märku ristisõdijate ningliivlaste-latgalite suur rüüsteretk Ridala kihelkonda Põhja-Läänemaal 1215. aasta alguses.Sellele järgnes 1215. aasta kevadel uus sõjakäik Sakalapõhjaossa Lembitu Leole (Lõhavere) linnuse alla. Kohalikudolid rünnakuks ettevalmistunud ning panid sakslastele südiltvastu, kuigi viimased üritasid korduvalt linnust põlemasüüdata. Lõpuks pidid eestlased aga siiski alla andma ningolid nõus end ristida laskma. Ristitute seas oli ka Lembitukoos oma naiste, laste ja meestega. Lembitu võeti koosteiste vanematega Leole alt kaasa, kuid lasti pärast poegadepantvangi andmist uuesti vabaks.

Madisepäeva lahing21.september 1217 1217.a. Madisepäeva lahing – eestlased jäid alla. Hukkusid Lembitu ja Kaupo. Eestlaste jaoks muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi.

Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijadkuningas ValdemarII juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praeguneTallinn) linnuse juures.Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkedetulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eestiallutatud.

1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitadaka Saaremaal.Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nendeinitsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril.Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsakstugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn).

Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Eisuudetud võita ka viimast suurimat välilahingutorduvägede vastu - II Ümera lahingut ja ka 1223.aasta Tarbatu linnuse piiramine lõppes sakslastevõiduga.Peale mida jaotati Lõuna-Eesti ordu ja piiskopkonna vahel Ugandi ja Sakala jäiOrdu täielikult valdusesse.Vaiga aga jägati piiskopkonna ja ordu vahel. Sellelejärgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldneristiusustamine.

Sõja lõpp1223.a. ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsidkõik linnused (va Tallinn) üle. Pesti maha ristimine japöörduti tagasi vanade usukommete juurde.Riia peapiiskop ja mõõgavendade ordu asusid peagimaad tagasi vallutama.Mandri-Eesti viimase vastupanukeskusena vallutati1224.a. tormijooksuga Tartu.

Aastal 1227 alistas Mõõgavendade Ordu viimaseeestlaste tugipunkti - Muhu linnuse - tappes kõikseesolijad, nii naised mehed kui lapsed.Saarlaste linnused alistusid ja võtsid ristimisesurmaähvardusel vastu, sest vallutajate suureülekaalu ja linnuste ülerahvastatuse tõttu polnudvõimalik vastu panna.

1227. aastat loetakse muistse vabadusevõitlusesümboolseks lõpuks, kuigi sõda Katolikukirik esindajate (piiskoppide ja orduvägede) jaeestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid.

Eestlaste kaotuse põhjusedJõud olid eba-võrdsed. Rüütlid olid elukutselisedsõjamehed (hea väljaõppe + kogemused)Ühistegevuse vähesus. Puudus kokkulepelõunanaabritega. Sidemed eesti maakondade vahelolid nõrgadEesti sõjaväekorraldus, relvastus, maakaitse sobisidüksikute sõjakäikude jaoks

Läti Henriku Liivimaa kroonikaTähtsaim allikas Liivimaaristisõja kohta.

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

by Piret Pihu

Accessibility

Categories

Upload Details

Usage Rights

Statistics

Eestlaste muistne vabadusvõitlus Presentation Transcript