Üliõpilaste sotsiaalsed tagatised - hetkeolukord ja ettepanekud
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Like this? Share it with your network

Share

Üliõpilaste sotsiaalsed tagatised - hetkeolukord ja ettepanekud

  • 1,625 views
Uploaded on

15.05.2009 Riigikogus toimunud üliõpilaste poliitikakonverentsil "Üliõpilaskond - surve ja kohustus" Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse aseesimehe Olga Tšerjomuškina poolt peetud ettekanne

15.05.2009 Riigikogus toimunud üliõpilaste poliitikakonverentsil "Üliõpilaskond - surve ja kohustus" Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse aseesimehe Olga Tšerjomuškina poolt peetud ettekanne

  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
  • hei! mis majutusse puutub, siis ma sain vanematega jutule, et uurida lähemalt ühe arendaja pakkumist tln-s. idee kohaselt on tegu soodsa ja valikuterohke pakkumisega, mis just üliõpilastele sobiks. soovitan teistelgi asja uurida:

    http://www.bpe.ee/magasini/?lang=est&m1=5
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
1,625
On Slideshare
1,624
From Embeds
1
Number of Embeds
1

Actions

Shares
Downloads
6
Comments
1
Likes
0

Embeds 1

http://www.slideshare.net 1

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Üliõpilaste sotsiaalsed tagatised – hetkeolukord ning ettepanekud!
  • 2. Eurostudent’i uuring
    • Eurostundent – Euroopa riike ühendav uuringuprogramm, mis on suunatud tudengite sotsiaalmajandusliku olukorra kaardistamisele
    • Loob riikide sotsiaalsete dimensioonide võrdlemiseks tugeva aluse
    • Seab üldised Euroopa standardid sotsiaalse dimensiooni arendamiseks
  • 3. Sotsiaalse sfääri peamised rahastamisallikad
    • Vanemate panus -> otsene ja kaudne toetus
    • Riigi panus : toetused, edukuse põhised, tausta põhised, segasüsteemid
    • Tudengite isiklik panus süsteemi
  • 4. Eurostudent III
    • Eurostudent toob välja, et nii riiklik panus kui ka vanemate toetus peaksid esimese astme tudengitel ( bakalaureuse astme tudengid, keskmiselt 21 ja nooremad) moodustama toetamisallikate tüve
    • Eestis vähem jõukamate tudengite kuu keskmine sissetulek moodustab 2/3 Eesti keskmisest palgast
  • 5. Eesti tudengi sissetulekute jaotus
    • Sissetulekuallikad :
    • 60% töö
    • 33% perekond
    • 7% riik
    • Riiklik toetusprotsent on üks madalamaid Euroopas, samale tasandile jäävad vaid Portugal ja Tšehhi.
  • 6. Tudengite üldine töötamine
    • on täiendussissetulekuks riigi ning vanemate toetusele;
    • sissetulekuallikas õpingutega mitte seotud kulutuste katteks;
    • töötamine õpingute ajal on kontaktide loomise eesmärgil ning üleminekuks õppestaadiumist tööturule oluline;
    • isegi osalise koormusega töötamine mõjutab üliõpilase pühendumust õpingutele.
    • Eurostundent III andmed
  • 7. Riikliku panuse erinevused
    • Tudengit vaadeldakse kui indiviidi , kelle sissetulek on tema vanematest sõltumatu, seega toetamiste skeemi ei arvestata tema vanemate sotsiaal-majanduslikku päritolu;
    • Tudengit vaadeldakse kui suurt last , kelle sissetulek ning perekondlik sotsiaal-majanduslik taust on omavahel tihedat seotud.
    • Nendest kahest eraldiseisvana käsitletakse edukusepõhist toetamist.
    • Eurostundent III andmed
  • 8. Kõrghariduse rahastamine
    • Segasüsteem : riiklik koolitustellimus ning tudengite poolt finantseeritavad õppekohad.
    • RKT tellimus 2008/2009 6 534 kohta
    • RE kohtadel 54% tudengitest
    • REV kohtadel 46% tudengitest
    • HTM, märts 2009, ülevaade
  • 9. Peamised kuluallikad:
    • Õppemaksude kõrval suurimaks tudengite kuluallikaks on majutuspinnad .
    • Eestis 43% tudengitest maksavad oma elamispinnakulud iseseisvalt ning 57% on toetatavad vanemate poolt.
    • Eurostundent III andmed
  • 10. Eurostudent III
    • Eurostudent väidab, et mida tugevam on riigi majandus seda väiksem on üliõpilase enda panus õpingu kulude katmiseks.
    • Küsimus ei ole mitte õppemaksude summas, vaid viisides, kuidas vahendid kõrgkoolidesse jõuavad ning kuidas peavad tudengid oma õpingute jooksul isiklikult panustama.
  • 11. Eurostudent III: ebavõrdsus
    • Eestis kehtib tudengitevaheline ebavõrdsus (veel halvem olukord vaid Türgis) , kus õppeasutused küsivad tudengitelt nende sissetulekutega mitte proportsioonis olevaid õppeteenustasusid, ning riik ei arvesta oma põhimõtetes üliõpilaste sotsiaal-majanduslikku tausta.
  • 12. Eestis valitsev poliitiline olukord
    • Riigi majanduse arendamiseks on vaja kulukat ning kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, mille rahastamine peab toimuma läbi indiviidide isiklikku panuse st kehvemast majandusliku taustaga perekonnast pärit noored maksavad kinni süsteemi arendamise.
  • 13. EÜL sotsiaalmajandusliku olukorra uuring
    • 2/3 eesti tudengitest töötab täisajaga ning 83% ütlevad, et nad ei saaks tööl käimata hakkama;
    • 50% tudengitest on kogu õpingute jooksul vanemate poolt toetatud:
      • Toidukaubad 58%
      • Riietus 33%
      • Tarbeesemed 41%
  • 14. Õppelaen
    • 56% tudengitest on laenu võtnud
    • Keskmine laenatav summa aastas 32 691.2 krooni
    • 27% tudengitest võtab õppelaenu igal õppeaastal
      • Kui paljud on hädas juba täna õppelaenu tagasimaksmisega?
  • 15. 2003. a õppetoetus te seadus
    • eesmärgiks on motiveerida tudengit täiskoormusega õppima ja lõpetama nominaalajaga
      • põhitoetus – 1000 krooni
      • täiendav toetus – 500 krooni
    • saamise tingimused:
      • täiskoormus
      • õppekava riiklik koolitustellimus
      • keskmine hinne
  • 16. Tegelik olukord
    • toetus kättesaadav ainult 14% tudengitest ;
    • toetus ei jõua tõeliste abivajajateni ;
    • toetussumma ei kata kaugeltki põhivajadusi (üür, õppematerjalid, toit jne) .
  • 17. Üliõpilaste panus kõrghariduse finantseerimisse
  • 18. Rahastamine üliõpilase kohta (2005 OECD)
  • 19. Riigi poolt makstud stipendiumid/toetused
  • 20. Õppemaksud, 2005 (OECD)
  • 21. Edasise osas..
    • 2007. aasta suvel kutsus Haridus - ja Teadusminister kokku õppetoetuse seaduse muutmise töörühma ;
    • 2008. aasta jaanuariks valmis uue õppetoetuste seaduse kontseptsioon , mis Riigikokku ei ole veel jõudnud. Kas jõuab?
    • Hetkel moodustatakse jälle uut õppetoetuste töörühma, mille koosseis pole veel kinnitatud.
  • 22. Süsteemi läbipaistmatus
    • “ Statistika täpse õppetoetuse saajate arvu kohta puudub, kuna õppetoetuste jaotuspädevus on suunatud õppeasutustele, kes pole kohustatud aru andma, mitmele üliõpilasele õppetoetust maksti. 2008. aastal 14% ja täiendava toetuse saajate osakaal 16%. Õppetoetuste eelarve 2008. aastal oli 144, 2 miljonit krooni.”
    • HTMi vastus toetuse saajate hetkeolukorra kohta. 07.05.2009
  • 23. Meie ettepanekud...
    • Õppetoetuste süsteem kiiremas korras Riigikokku (vajaduspõhisus + stipendium);
    • Doktorantide toetustesüsteem peab enam arvestama, et noor teadlane saaks pühenduda õppe- ning teadus- arendustegevusele;
    • Eesti kõrghariduse rahastamissüsteemi tuleb muuta (vajalikud uuringud + töörühm kontseptsiooni kokkupanemiseks);
  • 24.
    • Tänan tähelepanu eest!