Üliõpilaste sotsiaalsed tagatised – hetkeolukord ning ettepanekud!
Eurostudent’i uuring <ul><li>Eurostundent  – Euroopa riike ühendav uuringuprogramm, mis on suunatud tudengite sotsiaalmaja...
Sotsiaalse sfääri peamised rahastamisallikad <ul><li>Vanemate panus  -> otsene  ja kaudne toetus </li></ul><ul><li>Riigi p...
Eurostudent III <ul><li>Eurostudent toob välja, et nii  riiklik  panus kui ka  vanemate  toetus peaksid esimese astme tude...
Eesti tudengi sissetulekute jaotus <ul><li>Sissetulekuallikad :  </li></ul><ul><li>60% töö </li></ul><ul><li>  33% perekon...
Tudengite üldine töötamine <ul><li>on täiendussissetulekuks riigi ning vanemate toetusele; </li></ul><ul><li>sissetulekual...
Riikliku panuse erinevused <ul><li>Tudengit vaadeldakse kui  indiviidi , kelle sissetulek on tema vanematest sõltumatu, se...
Kõrghariduse rahastamine <ul><li>Segasüsteem : riiklik koolitustellimus ning tudengite poolt finantseeritavad õppekohad. <...
Peamised kuluallikad: <ul><li>Õppemaksude kõrval suurimaks tudengite kuluallikaks on  majutuspinnad .  </li></ul><ul><li>E...
Eurostudent III <ul><li>Eurostudent  väidab, et mida tugevam on riigi majandus seda väiksem on üliõpilase enda panus õping...
Eurostudent III: ebavõrdsus <ul><li>Eestis kehtib tudengitevaheline ebavõrdsus (veel halvem olukord vaid Türgis) , kus õpp...
Eestis valitsev poliitiline olukord <ul><li>Riigi majanduse arendamiseks on vaja  kulukat ning kõrgelt kvalifitseeritud tö...
EÜL sotsiaalmajandusliku olukorra uuring  <ul><li>2/3 eesti tudengitest töötab täisajaga ning 83% ütlevad, et nad ei saaks...
Õppelaen <ul><li>56% tudengitest  on laenu võtnud </li></ul><ul><li>Keskmine laenatav summa aastas  32   691.2  krooni </l...
2003. a õppetoetus te  seadus <ul><li>eesmärgiks on motiveerida tudengit täiskoormusega õppima ja lõpetama nominaalajaga <...
Tegelik olukord <ul><li>toetus kättesaadav ainult 14% tudengitest ; </li></ul><ul><li>toetus ei jõua tõeliste abivajajaten...
Üliõpilaste panus kõrghariduse finantseerimisse
Rahastamine üliõpilase kohta (2005 OECD)
Riigi poolt makstud stipendiumid/toetused
Õppemaksud, 2005 (OECD)
Edasise osas.. <ul><li>2007. aasta suvel kutsus Haridus -  ja Teadusminister kokku õppetoetuse seaduse muutmise töörühma ;...
Süsteemi läbipaistmatus <ul><li>“ Statistika täpse õppetoetuse saajate arvu kohta puudub, kuna õppetoetuste jaotuspädevus ...
Meie ettepanekud... <ul><li>Õppetoetuste süsteem kiiremas korras Riigikokku (vajaduspõhisus + stipendium); </li></ul><ul><...
<ul><li>Tänan tähelepanu eest! </li></ul>
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Üliõpilaste sotsiaalsed tagatised - hetkeolukord ja ettepanekud

910 views

Published on

15.05.2009 Riigikogus toimunud üliõpilaste poliitikakonverentsil "Üliõpilaskond - surve ja kohustus" Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse aseesimehe Olga Tšerjomuškina poolt peetud ettekanne

1 Comment
0 Likes
Statistics
Notes
  • hei! mis majutusse puutub, siis ma sain vanematega jutule, et uurida lähemalt ühe arendaja pakkumist tln-s. idee kohaselt on tegu soodsa ja valikuterohke pakkumisega, mis just üliõpilastele sobiks. soovitan teistelgi asja uurida:

    http://www.bpe.ee/magasini/?lang=est&m1=5
       Reply 
    Are you sure you want to  Yes  No
    Your message goes here
  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
910
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
7
Comments
1
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Üliõpilaste sotsiaalsed tagatised - hetkeolukord ja ettepanekud

  1. 1. Üliõpilaste sotsiaalsed tagatised – hetkeolukord ning ettepanekud!
  2. 2. Eurostudent’i uuring <ul><li>Eurostundent – Euroopa riike ühendav uuringuprogramm, mis on suunatud tudengite sotsiaalmajandusliku olukorra kaardistamisele </li></ul><ul><li>Loob riikide sotsiaalsete dimensioonide võrdlemiseks tugeva aluse </li></ul><ul><li>Seab üldised Euroopa standardid sotsiaalse dimensiooni arendamiseks </li></ul>
  3. 3. Sotsiaalse sfääri peamised rahastamisallikad <ul><li>Vanemate panus -> otsene ja kaudne toetus </li></ul><ul><li>Riigi panus : toetused, edukuse põhised, tausta põhised, segasüsteemid </li></ul><ul><li>Tudengite isiklik panus süsteemi </li></ul>
  4. 4. Eurostudent III <ul><li>Eurostudent toob välja, et nii riiklik panus kui ka vanemate toetus peaksid esimese astme tudengitel ( bakalaureuse astme tudengid, keskmiselt 21 ja nooremad) moodustama toetamisallikate tüve </li></ul><ul><li>Eestis vähem jõukamate tudengite kuu keskmine sissetulek moodustab 2/3 Eesti keskmisest palgast </li></ul>
  5. 5. Eesti tudengi sissetulekute jaotus <ul><li>Sissetulekuallikad : </li></ul><ul><li>60% töö </li></ul><ul><li> 33% perekond </li></ul><ul><li>7% riik </li></ul><ul><li>Riiklik toetusprotsent on üks madalamaid Euroopas, samale tasandile jäävad vaid Portugal ja Tšehhi. </li></ul>
  6. 6. Tudengite üldine töötamine <ul><li>on täiendussissetulekuks riigi ning vanemate toetusele; </li></ul><ul><li>sissetulekuallikas õpingutega mitte seotud kulutuste katteks; </li></ul><ul><li>töötamine õpingute ajal on kontaktide loomise eesmärgil ning üleminekuks õppestaadiumist tööturule oluline; </li></ul><ul><li>isegi osalise koormusega töötamine mõjutab üliõpilase pühendumust õpingutele. </li></ul><ul><li>Eurostundent III andmed </li></ul>
  7. 7. Riikliku panuse erinevused <ul><li>Tudengit vaadeldakse kui indiviidi , kelle sissetulek on tema vanematest sõltumatu, seega toetamiste skeemi ei arvestata tema vanemate sotsiaal-majanduslikku päritolu; </li></ul><ul><li>Tudengit vaadeldakse kui suurt last , kelle sissetulek ning perekondlik sotsiaal-majanduslik taust on omavahel tihedat seotud. </li></ul><ul><li>Nendest kahest eraldiseisvana käsitletakse edukusepõhist toetamist. </li></ul><ul><li>Eurostundent III andmed </li></ul>
  8. 8. Kõrghariduse rahastamine <ul><li>Segasüsteem : riiklik koolitustellimus ning tudengite poolt finantseeritavad õppekohad. </li></ul><ul><li>RKT tellimus 2008/2009 6 534 kohta </li></ul><ul><li>RE kohtadel 54% tudengitest </li></ul><ul><li>REV kohtadel 46% tudengitest </li></ul><ul><li>HTM, märts 2009, ülevaade </li></ul>
  9. 9. Peamised kuluallikad: <ul><li>Õppemaksude kõrval suurimaks tudengite kuluallikaks on majutuspinnad . </li></ul><ul><li>Eestis 43% tudengitest maksavad oma elamispinnakulud iseseisvalt ning 57% on toetatavad vanemate poolt. </li></ul><ul><li>Eurostundent III andmed </li></ul>
  10. 10. Eurostudent III <ul><li>Eurostudent väidab, et mida tugevam on riigi majandus seda väiksem on üliõpilase enda panus õpingu kulude katmiseks. </li></ul><ul><li>Küsimus ei ole mitte õppemaksude summas, vaid viisides, kuidas vahendid kõrgkoolidesse jõuavad ning kuidas peavad tudengid oma õpingute jooksul isiklikult panustama. </li></ul>
  11. 11. Eurostudent III: ebavõrdsus <ul><li>Eestis kehtib tudengitevaheline ebavõrdsus (veel halvem olukord vaid Türgis) , kus õppeasutused küsivad tudengitelt nende sissetulekutega mitte proportsioonis olevaid õppeteenustasusid, ning riik ei arvesta oma põhimõtetes üliõpilaste sotsiaal-majanduslikku tausta. </li></ul>
  12. 12. Eestis valitsev poliitiline olukord <ul><li>Riigi majanduse arendamiseks on vaja kulukat ning kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, mille rahastamine peab toimuma läbi indiviidide isiklikku panuse st kehvemast majandusliku taustaga perekonnast pärit noored maksavad kinni süsteemi arendamise. </li></ul>
  13. 13. EÜL sotsiaalmajandusliku olukorra uuring <ul><li>2/3 eesti tudengitest töötab täisajaga ning 83% ütlevad, et nad ei saaks tööl käimata hakkama; </li></ul><ul><li>50% tudengitest on kogu õpingute jooksul vanemate poolt toetatud: </li></ul><ul><ul><li>Toidukaubad 58% </li></ul></ul><ul><ul><li>Riietus 33% </li></ul></ul><ul><ul><li>Tarbeesemed 41% </li></ul></ul>
  14. 14. Õppelaen <ul><li>56% tudengitest on laenu võtnud </li></ul><ul><li>Keskmine laenatav summa aastas 32 691.2 krooni </li></ul><ul><li>27% tudengitest võtab õppelaenu igal õppeaastal </li></ul><ul><ul><li>Kui paljud on hädas juba täna õppelaenu tagasimaksmisega? </li></ul></ul>
  15. 15. 2003. a õppetoetus te seadus <ul><li>eesmärgiks on motiveerida tudengit täiskoormusega õppima ja lõpetama nominaalajaga </li></ul><ul><ul><li>põhitoetus – 1000 krooni </li></ul></ul><ul><ul><li>täiendav toetus – 500 krooni </li></ul></ul><ul><li>saamise tingimused: </li></ul><ul><ul><li>täiskoormus </li></ul></ul><ul><ul><li>õppekava riiklik koolitustellimus </li></ul></ul><ul><ul><li>keskmine hinne </li></ul></ul>
  16. 16. Tegelik olukord <ul><li>toetus kättesaadav ainult 14% tudengitest ; </li></ul><ul><li>toetus ei jõua tõeliste abivajajateni ; </li></ul><ul><li>toetussumma ei kata kaugeltki põhivajadusi (üür, õppematerjalid, toit jne) . </li></ul>
  17. 17. Üliõpilaste panus kõrghariduse finantseerimisse
  18. 18. Rahastamine üliõpilase kohta (2005 OECD)
  19. 19. Riigi poolt makstud stipendiumid/toetused
  20. 20. Õppemaksud, 2005 (OECD)
  21. 21. Edasise osas.. <ul><li>2007. aasta suvel kutsus Haridus - ja Teadusminister kokku õppetoetuse seaduse muutmise töörühma ; </li></ul><ul><li>2008. aasta jaanuariks valmis uue õppetoetuste seaduse kontseptsioon , mis Riigikokku ei ole veel jõudnud. Kas jõuab? </li></ul><ul><li>Hetkel moodustatakse jälle uut õppetoetuste töörühma, mille koosseis pole veel kinnitatud. </li></ul>
  22. 22. Süsteemi läbipaistmatus <ul><li>“ Statistika täpse õppetoetuse saajate arvu kohta puudub, kuna õppetoetuste jaotuspädevus on suunatud õppeasutustele, kes pole kohustatud aru andma, mitmele üliõpilasele õppetoetust maksti. 2008. aastal 14% ja täiendava toetuse saajate osakaal 16%. Õppetoetuste eelarve 2008. aastal oli 144, 2 miljonit krooni.” </li></ul><ul><li>HTMi vastus toetuse saajate hetkeolukorra kohta. 07.05.2009 </li></ul>
  23. 23. Meie ettepanekud... <ul><li>Õppetoetuste süsteem kiiremas korras Riigikokku (vajaduspõhisus + stipendium); </li></ul><ul><li>Doktorantide toetustesüsteem peab enam arvestama, et noor teadlane saaks pühenduda õppe- ning teadus- arendustegevusele; </li></ul><ul><li>Eesti kõrghariduse rahastamissüsteemi tuleb muuta (vajalikud uuringud + töörühm kontseptsiooni kokkupanemiseks); </li></ul>
  24. 24. <ul><li>Tänan tähelepanu eest! </li></ul>

×