Veri

1,552 views
1,183 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,552
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
538
Actions
Shares
0
Downloads
4
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Veri

  1. 1. VERI Karl Erik Kivimäe 3B klass
  2. 2. VERI Veri on vedel sidekude, mis moodustabumbes 6-8% inimese kehakaalust. Täis-kasvanul on 4-6 liitrit verd. Veri koosnebvererakkudest, vereplasmast ja selleslahustunud ainetest.Veres on 3 tüüpi vererakke: punalibled,valgelibled ja vereliistakud.
  3. 3. Punased verelibled(erütrotsüüdid)Valged verelibled (leukotsüüdid)Vereliistakud (trombotsüüdid)
  4. 4. VEREGRUPID Kui arst räägib “veregrupist”, siis tavaliseltmõtleb ta selle all kahte asja: veregruppiAB0-süsteemis ja Rh(reesus)-kuuluvust. Lisaks AB0 ja Rh-veregrupisüsteemile ontänaseks päevaks avastatud veel 27 vere-grupisüsteemi (kokku 29 süsteemi). Nendestkliiniliselt olulisemad on näiteks Kell-, Kidd-,Duffy-süsteem.
  5. 5. AB0-süsteem Inimese AB0 veregrupisüsteemis määravad veregrupi punaste vereliblede pinnal asuvad antigeenid ning vereplasmas ringlevad antikehad. Antigeene on kaks – A ja B, antikehasid on samuti kaks – anti-A ning anti-B.
  6. 6. On neli võimalust:1. Punastel verelibledel on antigeen A, siis on veregrupp A2. Punastel verelibledel on antigeen B, siis on veregrupp B3. Punastel verelibledel on antigeen A ja B, siis on veregrupp AB4. Punastel verelibledel pole antigeeni A ega B, siis on veregrupp 0Esimese eluaasta jooksul moodustuvadveres AB0-antikehad puuduva antigeenivastu.
  7. 7. • Inimesel veregrupiga A on antikehad antigeen B vastu, neid nimetatakse anti-B antikehadeks• Inimesel veregrupiga B on antikehad antigeen A vastu, neid nimetatakse anti-A antikehadeks• Inimesel veregrupiga AB antikehad puuduvad• Inimesel veregrupiga 0 on antikehad antigeenide A ja B vastu, neid nimetatakse anti-A ja anti-B antikehadeks
  8. 8. Veregruppe peab arvestama vereülekandel.Veregrupid peavad omavahel sobima.Üldiselt püütakse haigele anda tema endaveregrupiga verd, kuid ülekandedväiksemates kogustes on võimalikud kavastavalt järgnevale tabelile: Patsiendi veregrupp Doonori veregrupp 0 0 A A või 0 B B või 0 AB AB, A, B või 0
  9. 9. • Vereülekande puhul peab jälgima, et patsient saaks sellist verd, mille vastu tal antikehi ei ole. Vastasel juhul tekib antigeen-antikeha reaktsioon, mis on eluohtlik (viib ülekantud punaliblede lõhustumisele).
  10. 10. RH-KUULUVUS Tänapäeval tuntakse üle 40 erinevaRh-süsteemi antigeeni. Olulisemad nendeston D-, C-, E-, c- ja e-antigeen. D-antigeenon Rh-süsteemi kõige tähtsam antigeen,mille esinemise järgi punastes verelibledesjagunevad inimesed: 1.Rh-positiivsed (punastes verelibledes on D-antigeen) 2.Rh-negatiivsed (punastes verelibledes puudub D-antigeen)
  11. 11. • Reesusnegatiivsele inimesele ei tohi üle kanda reesuspositiivset verdNimetus „reesus“ tuleneb sellest, etesimesena uuriti seda antigeenireesusmakaakidel.
  12. 12. 0-veregrupiga Rh- doonorit võib nimetadauniversaalseks doonoriks, kuna temapunalibled sobivad ülekandeks kõikidelepatsientidele. AB - veregrupiga Rh+inimestele võib üle kanda kõikide teisteveregruppide verd. Seega võib tedanimetada universaalseks patsiendiks.
  13. 13. Veregruppide jagunemine Eestielanike hulgas Veregrupp Osakaal A Rh positiivne 30,8% 0 Rh positiivne 29,5% B Rh positiivne 20,7% AB Rh positiivne 6,3% A Rh negatiivne 4,5% 0 Rh negatiivne 4,3% B Rh negatiivne 3,0% AB Rh negatiivne 0,9%
  14. 14. Tule
  15. 15. KASUTATUD KIRJANDUSVeri: http://et.wikipedia.org/wiki/VeriVeregruppidest:http://www.verekeskus.ee/?op=body&id=27
  16. 16. TÄNAN TÄHELEPANU EEST !

×