• Save
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus

on

  • 1,526 views

 

Statistics

Views

Total Views
1,526
Views on SlideShare
1,525
Embed Views
1

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

1 Embed 1

http://www.slideshare.net 1

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

CC Attribution-NonCommercial-NoDerivs LicenseCC Attribution-NonCommercial-NoDerivs LicenseCC Attribution-NonCommercial-NoDerivs License

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment
  • Kommentaar: siit alt hakkab edaspidi märkusi ja kommentaare nägema. Ma tean, et see pole kõige mugavam viis, aga tehnoloogiliselt on see parim, mida siiani olen suutnud välja mõelda.

Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus Presentation Transcript

  • Majandusteooria erikursus: Informatsioonihüviste ökonoomika Sissejuhatus ainesse “ Majandusteooria erikursus”
  • Räägime
    • Organisatoorsed teemad
      • Kes? Mis? Kuidas?
    • Sissejuhatus ainesse
      • Definitsioonid
      • Kava, ülevaade ja näited
    • Majandusteoreetilised alused
      • Mikroökonoomikast
      • Mänguteooriast
    • Kulud ja tulud informatsioonihüviste tootmisel
  • Õppejõud (kes?)
    • Nimi: Toomas Hinnosaar
    • TÜ Mtk d oktorant , majandusteooria teadur
    • Kolmapäeviti 13-14: Oeconomicum, A110
    • [email_address]
    • http:// Toomas.Hinnosaar.net /
  • Aineinfo (mis?)
    • Nimetus: Majandusteooria erikursus
    • ( Specialized Course in Economic Theory )
    • Alapealkiri: Informatsioonihüviste ökonoomika
    • ( Economics of Information Goods )
    • Kood: MJRI.07.1 07
    • Maht: 2 AP, lõpeb eksamiga
    • Aeg ja koht: sügissemester 2003, oec. ja internet.
    • Internet:
    • http://webct.cs.ut.ee/public/Majandusmagister2003/
  • Vorm (kuidas?)
    • Kokku 7 “loengut”, 2 kodutööd, 1 referaat ja 2 eksam.
    • Kodutööd (ülesanded) tuleb esitada tähtajaks:
      • KÜ1: 02.11.2003 ja KÜ2: 30.11.2003, kell 23.59.
    • Referaat: 5-10 lk, etteantud teemad, retsensioon:
      • Tähtaeg: 21.12.2003, kell 23:59
    • Eksam jaanuaris, Tartus Oeconomicumis
      • Kaasa võtta pildiga dokument
      • Küsimused analoogilised kodutöödes käsitletuga
  • Arvestus (kuidas?)
    • Aine lõpeb eksamiga .
    • Eksamist läbi saada saada on lihtne: tuleb huvi tunda ja osa võtta .
    • Koduülesanded max 20 p. (10 + 10)
    • Referaat max 30 p. (25 + 5)
    • Eksam max 50 p.
    • Skaala tavaline:
      • 91-100 p - A ("suurepärane"),
      • 81-90 p - B ("väga hea"),
      • 71-80 p - C ("hea"),
      • 61-70 p - D ("rahuldav"),
      • 51-60 p - E ("kasin"),
      • 0-50 p - F ("puudulik").
  • Kirjandus
    • Kohustuslik: Ainekonspekt, slaidid
    • Soovitav:
      • Economics of Network Industries (Shy)
      • Information Rules (Shapiro, Varian)
    • Võib lisaks lugeda:
      • Teel tulevikku (Gates)
      • Viidatud artiklid
      • Uue majanduse uued reeglid (Kelly)
  • Sisuline sissejuhatus
  • Millest hakkame rääkima ?
    • Majandusteooriast saadud teadmiste rakendamine “uute” nähtuste seletamisel.
    • Informatsioon, võrgud, jne – “ Uus majandus ”
    • Mille poolest informatsioonihüvised teistest erinevad?
    • Kuidas turud toimivad?
      • Konkurents? Monopol?
    • Kuidas neid teadmisi rakendada:
      • Kuidas määrata hind?
      • Milliseid tooteid pakkuda?
  • Millest ei räägi?
    • Tehnoloogiatest ja konkreetsetest rakendustest.
    • Informatsiooniökonoomikast
      • Informatsiooni asümmeetria
      • Informatsiooni väärtuse kujunemine
      • Search costs, information agents, shopbots ...
    • Interneti mõjust traditsiooniliste hüviste turgudele
  • Informatsioonihüvis Allikas: Postimees, 31.08.2002
    • CD Väärtus?
    • Informatsioon, mitte selle kandja
  • Definitsioonid
    • Informatsioonihüvised ( information goods, knowledge goods )
      • “ hüvised, mille väärtus seisneb neis sisalduvas informatsioonis.”
      • “ Kõik hüvised, mida saab digitaliseerida.”
      • Näited: raamat, film, plaat, telefonivestlus, arvutitarkvara.
  • Definitsioonid
    • Kogemushüvised ( experience goods )
      • hüvised, millest saadav kasulikkus ei ole teada enne, kui neid on tarbitud.
      • Näited: põrsas kotis, uus jogurtisort, film, ajaleheartikkel, arvutitarkvara.
      • Informatsioonihüvised on sageli KH: probleem!
        • 1. Tutvumine; 2. ülevaated; 3. maine.
  • Definitsioonid
    • Avalikud hüvised ( p ublic goods )
      • Täiuslikud AH 2 omadust:
      • Konkurentsitu ( non-rival )
      • Välistamatu ( non-excludable )
      • Näited: riigikaitse, tervishoid, televisioon
      • Informatsioonihüvised enamasti 1. aga mõnikord ka 2 => avalikud hüvised?
  • Kursuse struktuur
    • Majandusteoreetiline taust, tulud-kulud
      • Täna (17.10)
    • Informatsioonihüvistele iseloomulikud efektid
      • Täna-homme (17.-18.10) + internet
    • Rakendused
      • Järgmisel sessioonil 14.11 ja 15.11 + internet
  • Majandusteoreetiline taust
    • “ Ignore basic economic principles at your own risk. Technology changes. Economic laws do not. ” (Varian, Shapiro 1999)
    • Mikroökonoomika: majandusagentide (tarbijad, firmad) ratsionaalne käitumine.
    • Mänguteooria: konfliktsituatsioonid (konkurents; tootja vs. tarbija).
    • Loengutes lihtsad mudelid ja neid illustreerivad näited
  • Majandusteoreetiline taust
    • Mikroökonoomikast
      • Tarbijate käitumine
      • Firmade käitumine
      • Ühiskonna vaatenurk
    • Mänguteooriast
      • Mäng, mängija, tasakaal
      • Mäng normaalkujul
      • Mäng laiendatud kujul
  • Informatsioonihüvistele iseloomulikud efektid
    • Nullilähedased piirkulud
      • Tulud ja kulud – mastaabiefekt
      • Mõju turu käitumisele – konkurents?
      • Ühiskonna vaatenurk – loomulik monopol?
    • Võrguefekt
      • Otsesed ja kaudsed võrguefektid
      • Kriitiline mass
  • Informatsioonihüvistele iseloomulikud efektid
    • Ümberlülitumiskulud
      • Informatsioonilised ja transaktsioonilised
      • Toote külge lukustumine
    • Positiivse tagasiside tsükkel
      • Tasakaalu kujunemine?
      • Võitja võtab kõik?
  • Rakendused
    • Rakendused äritegevuses
      • Informatsioonihüviste hind
      • Versioonid ja hinnadiskrimineerimine
      • Paketid ( bundling )
    • Muud rakendused
      • Intellektuaalne omand ja piraatlus
      • Ringhääling
  • Majandusteoreetiline taust Mikroökonoomika
  • Tarbijate käitumine
    • Homo oeconomicus
      • Sihipäraselt lihtsustatud inimmudel
      • Oskab võimalikke tarbimiskomplekte järjestada
      • Täiesti ratsionaalne
    • Kasulikkus, kasulikkusfunktsioon
      • Gosseni I seadus:
        • rohkem on parem
        • alanev piirkasulikkus
  • Tarbijate käitumine
    • Cobbi-Douglase kasulikkusfunktsioon
    max
    • Eelarvepiirang
    • Optimaalne tarbimiskomplekt
  • Tarbijate käitumine graafikul Kasulikkus: Eelarve:
  • Tarbijate käitumine
    • Informatsioonihüvis
    • Raha (kõik muu, mida saaks osta)
    ehk
  • Tarbijate käitumine Tarbija ostab x , kui Pärast ümbertähistusi: ehk , kui ei osta , kui ostab
  • Nõudlus
    • Tarbijate individuaalsete otsustuste (nõudluste) summa
    • Homogeensed tarbijad, kokku
      • Igaüks ostab, kui
      • Kokku järelikult:
    • Rikkus ühtlaselt jaotunud. tarbijat,
      • Ostavad need, kelle jaoks
      • Kokku järelikult:
    , kui , kui
  • Firmade käitumine
    • Tootmisfunktsioon
    • Tootmiskulud
    • Minimeerib kulutusi etteantud Q korral
    • => Optimaalne tootmissisendite komplekt
    • => Kulufunktsioon
  • Firmade käitumine
    • Kasumi maksimeerimine
    • Milline on hind p ?
    • Täiuslik konkurents – hind konstantne
    • Monopol – firma valib (nõudlusfunktsioon)
  • Firmade käitumine
    • 1 sisend, lineaarne kulufunktsioon
    • 1. järku tingimus:
    • => püsikulu ei mõjuta optimumi!
  • Ühiskonna vaatenurk
    • Sotsiaalne heaolu?
    • Tarbijad
      • Kogukasulikkus (kasulikkuste summa)
      • Tarbija lisakasu (kogukasulikkus – kulutused) CS
    • Firmad
      • Summaarne kasum
    • Ühiskond
  • Majandusteoreetiline taust Mänguteooria
  • Mänguteooria
    • Mängu definitsioon:
      • Konfliktsituatsiooni matemaatiline mudel, milles on määratud konfliktis osalejad (mängijad), nende võimalik tegevus, saadav informatsioon, tingimused, millal mäng lõpeb ja eeskiri iga mängija huvitatuse mõõtmiseks
  • Mäng normaalkujul
  • Mäng normaalkujul
    • Mäng defineeritakse:
      • Mängijad (Juku, Mati) (firma1, firma2)
      • Strateegiad (“odav”, “kallis”) tootmismaht/hind
      • Võidufunktsioon maatriks kasum
  • Mäng normaalkujul
    • Domineerivad strateegiad:
    • Strateegia dominerib teise üle, kui ta on iga vastase käigu korral parem
  • Mäng normaalkujul Nashi tasakaal – ühelgi mängijal pole kasulik oma otsust muuta, kui teised ei muuda
  • Mäng normaalkujul
    • Pareto-efektiivsus
      • Üks lahend on teisest Pareto-parem , kui see pole ühegi mängija jaoks halvem ja on vähemalt ühe jaoks parem.
      • Lahend on Pareto-efektiivne ( Pareto-optimaalne ), kui ei eksisteeri ühtegi lahendit, mis oleks sellest Pareto-parem.
    • Märkus:
      • Kui mõni mängijatest eelistab ühte ja teine teist lahendit, siis on need Pareto-võrreldamatud , st kumbki pole teisest Pareto-parem.
  • Mäng normaalkujul kokkuvõttes
    • Mäng: 2 mängijat, kes teevad üheaegselt otsuse.
    • Joonistame maatriksi
    • Tõmbame maha ebasobivad (teiste poolt domineeritud) lahendid.
    • Kui jääb alles üks ruut => tasakaal domineerivate strat. alusel
    • Vaatame läbi kõik lahendid - otsime Nashi tasakaalusid
  • Mäng laiendatud kujul
    • Mitmesammulised mängud
    • Jällegi mängijad, strateegiad, võidud.
    • Peame lisaks eelnevale teadma:
      • Millises järjekorras otsused tehakse?
      • Mida mängijad otsustamise hetkel teavad?
  • Mäng laiendatud kujul Reaktsioonifunktsioon ( best response )
  • Mäng laiendatud kujul kokkuvõttes
    • M itmesammuline mänguteoreetiline mudel .
    • Joonistame puu :
      • kes ja millises järjekorras otsuseid teevad.
      • V õitude suurused lõpp-punktides.
    • Vaatame läbi viimase otsustaja valikud igas punktis.
    • Jätame meelde ja võtame eelviimase .
    • Liigume tagurpidi induktsiooni kasutades tagasi , kuni jõuame alguspunkti.
    • => Lahend käes
  • Mitmesammuline mäng ilma puuta
    • Näiteks duopol, hulk tarbijaid või tootja ja tarbijad
    • Valikuid lõpmata palju (kogus) – ei joonista puud.
    • Ikkagi alustame viimasest otsustajast – reaktsioonifunktsioon.
    • Tagasi esimeseni.
  • Tulud ja kulud informatsioonihüviste tootmisel
  • Informatsioonhüviste tootmine
    • Informatsioonihüviseid on kulukas toota, aga odav paljundada (taastoota)
    • Esimese koopia tootmiseks tehtud kulutused on suures osas pöördumatud ( sunk costs )
    • Koopiate tegemine maksab ligikaudu konstantse (ja üldjuhul väikese) summa ühiku kohta
    • Tootmismaht ei ole piiratud
  • Tulu ja kulu Tulu: Kulud: Keskmine tulu: Keskmine kulu: Piirtulu: Piirkulu:
  • Kogutulu ja kogukulu Tulu: Kulud: Kasum:
  • Keskmine tulu ja keskmine kulu K. tulu: K. kulu: Piirkulu:
  • Konkurents Konkurendi hind: Kui hind = , siis ja Kui hind = , siis ja Kui hind = , siis ja
  • Konkurents ei ole oluline
  • Järeldused
    • Leidub mingi kogus, millest rohkem müües on saadakse kasumit ja vähem müües kahjumit
    • Hinda ei saa määrata kulutustest lähtuvalt
    • Konkurents langetab hinna piirkuluni
    • Hind ei saa kujuneda konkurentsi tulemusena
      • Kui on konkurents, siis mitte hindade konkurents
    • Hinda ei saa määrata tootmiskulude põhjal
  • Kuidas teenida kasumit?
    • Domineeriv ettevõte – suudab vältida uusi turuletulijaid
    • Diferentseeritud produktid
  • Miks hind on null?
    • Toodab riik, vabatahtlikud, heategevus vms.
      • Avalikud hüvised, välismõjud
    • Tarbimist ei tasustata otseselt, vaid kaudselt. Võimalikud eesmärgid:
      • Tarbijate sidumine tootega (ümberlülitumiskulud).
      • Suurendada kasutajate arvu (võrguefekt).
      • Müüa kaashüviseid (täiendhüviseid).
      • Müüa reklaami.
      • Müüa informatsiooni tarbijate kohta.
  • Loomulikud monopolid?
    • Olgu meil kokku k firmat
    • Ja olgu meil tarbijat, reservatsioonihind
    Kogukulu ühiskonna jaoks: Kogutulu ühiskonna jaoks:
  • Loomulikud monopolid? Maksimaalne firmade arv: Kui maksimaalne k= 0 => Ei tasu selle tootmine mingil juhul ära 1 => “Loomulik monopol” >1 => Võib olla mitu tootjat - mitu tootjat tähendab üleliigset kulutust + konkurents annab “õiglasema” lahendi
  • Küsimusi? Meeldivat kohvipausi!