• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
 

Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus

on

  • 1,410 views

 

Statistics

Views

Total Views
1,410
Views on SlideShare
1,409
Embed Views
1

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

1 Embed 1

http://www.slideshare.net 1

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

CC Attribution-NonCommercial-NoDerivs LicenseCC Attribution-NonCommercial-NoDerivs LicenseCC Attribution-NonCommercial-NoDerivs License

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment
  • Kommentaar: siit alt hakkab edaspidi mƤrkusi ja kommentaare nƤgema. Ma tean, et see pole kƵige mugavam viis, aga tehnoloogiliselt on see parim, mida siiani olen suutnud vƤlja mƵelda.

Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus Presentation Transcript

  • Majandusteooria erikursus: InformatsioonihĆ¼viste ƶkonoomika Sissejuhatus ainesse ā€œ Majandusteooria erikursusā€
  • RƤƤgime
    • Organisatoorsed teemad
      • Kes? Mis? Kuidas?
    • Sissejuhatus ainesse
      • Definitsioonid
      • Kava, Ć¼levaade ja nƤited
    • Majandusteoreetilised alused
      • Mikroƶkonoomikast
      • MƤnguteooriast
    • Kulud ja tulud informatsioonihĆ¼viste tootmisel
  • ƕppejƵud (kes?)
    • Nimi: Toomas Hinnosaar
    • TƜ Mtk d oktorant , majandusteooria teadur
    • KolmapƤeviti 13-14: Oeconomicum, A110
    • [email_address]
    • http:// Toomas.Hinnosaar.net /
  • Aineinfo (mis?)
    • Nimetus: Majandusteooria erikursus
    • ( Specialized Course in Economic Theory )
    • Alapealkiri: InformatsioonihĆ¼viste ƶkonoomika
    • ( Economics of Information Goods )
    • Kood: MJRI.07.1 07
    • Maht: 2 AP, lƵpeb eksamiga
    • Aeg ja koht: sĆ¼gissemester 2003, oec. ja internet.
    • Internet:
    • http://webct.cs.ut.ee/public/Majandusmagister2003/
  • Vorm (kuidas?)
    • Kokku 7 ā€œloengutā€, 2 kodutƶƶd, 1 referaat ja 2 eksam.
    • Kodutƶƶd (Ć¼lesanded) tuleb esitada tƤhtajaks:
      • KƜ1: 02.11.2003 ja KƜ2: 30.11.2003, kell 23.59.
    • Referaat: 5-10 lk, etteantud teemad, retsensioon:
      • TƤhtaeg: 21.12.2003, kell 23:59
    • Eksam jaanuaris, Tartus Oeconomicumis
      • Kaasa vƵtta pildiga dokument
      • KĆ¼simused analoogilised kodutƶƶdes kƤsitletuga
  • Arvestus (kuidas?)
    • Aine lƵpeb eksamiga .
    • Eksamist lƤbi saada saada on lihtne: tuleb huvi tunda ja osa vƵtta .
    • KoduĆ¼lesanded max 20 p. (10 + 10)
    • Referaat max 30 p. (25 + 5)
    • Eksam max 50 p.
    • Skaala tavaline:
      • 91-100 p - A ("suurepƤrane"),
      • 81-90 p - B ("vƤga hea"),
      • 71-80 p - C ("hea"),
      • 61-70 p - D ("rahuldav"),
      • 51-60 p - E ("kasin"),
      • 0-50 p - F ("puudulik").
  • Kirjandus
    • Kohustuslik: Ainekonspekt, slaidid
    • Soovitav:
      • Economics of Network Industries (Shy)
      • Information Rules (Shapiro, Varian)
    • VƵib lisaks lugeda:
      • Teel tulevikku (Gates)
      • Viidatud artiklid
      • Uue majanduse uued reeglid (Kelly)
  • Sisuline sissejuhatus
  • Millest hakkame rƤƤkima ?
    • Majandusteooriast saadud teadmiste rakendamine ā€œuuteā€ nƤhtuste seletamisel.
    • Informatsioon, vƵrgud, jne ā€“ ā€œ Uus majandus ā€
    • Mille poolest informatsioonihĆ¼vised teistest erinevad?
    • Kuidas turud toimivad?
      • Konkurents? Monopol?
    • Kuidas neid teadmisi rakendada:
      • Kuidas mƤƤrata hind?
      • Milliseid tooteid pakkuda?
  • Millest ei rƤƤgi?
    • Tehnoloogiatest ja konkreetsetest rakendustest.
    • Informatsiooniƶkonoomikast
      • Informatsiooni asĆ¼mmeetria
      • Informatsiooni vƤƤrtuse kujunemine
      • Search costs, information agents, shopbots ...
    • Interneti mƵjust traditsiooniliste hĆ¼viste turgudele
  • InformatsioonihĆ¼vis Allikas: Postimees, 31.08.2002
    • CD VƤƤrtus?
    • Informatsioon, mitte selle kandja
  • Definitsioonid
    • InformatsioonihĆ¼vised ( information goods, knowledge goods )
      • ā€œ hĆ¼vised, mille vƤƤrtus seisneb neis sisalduvas informatsioonis.ā€
      • ā€œ KƵik hĆ¼vised, mida saab digitaliseerida.ā€
      • NƤited: raamat, film, plaat, telefonivestlus, arvutitarkvara.
  • Definitsioonid
    • KogemushĆ¼vised ( experience goods )
      • hĆ¼vised, millest saadav kasulikkus ei ole teada enne, kui neid on tarbitud.
      • NƤited: pƵrsas kotis, uus jogurtisort, film, ajaleheartikkel, arvutitarkvara.
      • InformatsioonihĆ¼vised on sageli KH: probleem!
        • 1. Tutvumine; 2. Ć¼levaated; 3. maine.
  • Definitsioonid
    • Avalikud hĆ¼vised ( p ublic goods )
      • TƤiuslikud AH 2 omadust:
      • Konkurentsitu ( non-rival )
      • VƤlistamatu ( non-excludable )
      • NƤited: riigikaitse, tervishoid, televisioon
      • InformatsioonihĆ¼vised enamasti 1. aga mƵnikord ka 2 => avalikud hĆ¼vised?
  • Kursuse struktuur
    • Majandusteoreetiline taust, tulud-kulud
      • TƤna (17.10)
    • InformatsioonihĆ¼vistele iseloomulikud efektid
      • TƤna-homme (17.-18.10) + internet
    • Rakendused
      • JƤrgmisel sessioonil 14.11 ja 15.11 + internet
  • Majandusteoreetiline taust
    • ā€œ Ignore basic economic principles at your own risk. Technology changes. Economic laws do not. ā€ (Varian, Shapiro 1999)
    • Mikroƶkonoomika: majandusagentide (tarbijad, firmad) ratsionaalne kƤitumine.
    • MƤnguteooria: konfliktsituatsioonid (konkurents; tootja vs. tarbija).
    • Loengutes lihtsad mudelid ja neid illustreerivad nƤited
  • Majandusteoreetiline taust
    • Mikroƶkonoomikast
      • Tarbijate kƤitumine
      • Firmade kƤitumine
      • Ɯhiskonna vaatenurk
    • MƤnguteooriast
      • MƤng, mƤngija, tasakaal
      • MƤng normaalkujul
      • MƤng laiendatud kujul
  • InformatsioonihĆ¼vistele iseloomulikud efektid
    • NullilƤhedased piirkulud
      • Tulud ja kulud ā€“ mastaabiefekt
      • MƵju turu kƤitumisele ā€“ konkurents?
      • Ɯhiskonna vaatenurk ā€“ loomulik monopol?
    • VƵrguefekt
      • Otsesed ja kaudsed vƵrguefektid
      • Kriitiline mass
  • InformatsioonihĆ¼vistele iseloomulikud efektid
    • ƜmberlĆ¼litumiskulud
      • Informatsioonilised ja transaktsioonilised
      • Toote kĆ¼lge lukustumine
    • Positiivse tagasiside tsĆ¼kkel
      • Tasakaalu kujunemine?
      • VƵitja vƵtab kƵik?
  • Rakendused
    • Rakendused Ƥritegevuses
      • InformatsioonihĆ¼viste hind
      • Versioonid ja hinnadiskrimineerimine
      • Paketid ( bundling )
    • Muud rakendused
      • Intellektuaalne omand ja piraatlus
      • RinghƤƤling
  • Majandusteoreetiline taust Mikroƶkonoomika
  • Tarbijate kƤitumine
    • Homo oeconomicus
      • SihipƤraselt lihtsustatud inimmudel
      • Oskab vƵimalikke tarbimiskomplekte jƤrjestada
      • TƤiesti ratsionaalne
    • Kasulikkus, kasulikkusfunktsioon
      • Gosseni I seadus:
        • rohkem on parem
        • alanev piirkasulikkus
  • Tarbijate kƤitumine
    • Cobbi-Douglase kasulikkusfunktsioon
    max
    • Eelarvepiirang
    • Optimaalne tarbimiskomplekt
  • Tarbijate kƤitumine graafikul Kasulikkus: Eelarve:
  • Tarbijate kƤitumine
    • InformatsioonihĆ¼vis
    • Raha (kƵik muu, mida saaks osta)
    ehk
  • Tarbijate kƤitumine Tarbija ostab x , kui PƤrast Ć¼mbertƤhistusi: ehk , kui ei osta , kui ostab
  • NƵudlus
    • Tarbijate individuaalsete otsustuste (nƵudluste) summa
    • Homogeensed tarbijad, kokku
      • IgaĆ¼ks ostab, kui
      • Kokku jƤrelikult:
    • Rikkus Ć¼htlaselt jaotunud. tarbijat,
      • Ostavad need, kelle jaoks
      • Kokku jƤrelikult:
    , kui , kui
  • Firmade kƤitumine
    • Tootmisfunktsioon
    • Tootmiskulud
    • Minimeerib kulutusi etteantud Q korral
    • => Optimaalne tootmissisendite komplekt
    • => Kulufunktsioon
  • Firmade kƤitumine
    • Kasumi maksimeerimine
    • Milline on hind p ?
    • TƤiuslik konkurents ā€“ hind konstantne
    • Monopol ā€“ firma valib (nƵudlusfunktsioon)
  • Firmade kƤitumine
    • 1 sisend, lineaarne kulufunktsioon
    • 1. jƤrku tingimus:
    • => pĆ¼sikulu ei mƵjuta optimumi!
  • Ɯhiskonna vaatenurk
    • Sotsiaalne heaolu?
    • Tarbijad
      • Kogukasulikkus (kasulikkuste summa)
      • Tarbija lisakasu (kogukasulikkus ā€“ kulutused) CS
    • Firmad
      • Summaarne kasum
    • Ɯhiskond
  • Majandusteoreetiline taust MƤnguteooria
  • MƤnguteooria
    • MƤngu definitsioon:
      • Konfliktsituatsiooni matemaatiline mudel, milles on mƤƤratud konfliktis osalejad (mƤngijad), nende vƵimalik tegevus, saadav informatsioon, tingimused, millal mƤng lƵpeb ja eeskiri iga mƤngija huvitatuse mƵƵtmiseks
  • MƤng normaalkujul
  • MƤng normaalkujul
    • MƤng defineeritakse:
      • MƤngijad (Juku, Mati) (firma1, firma2)
      • Strateegiad (ā€œodavā€, ā€œkallisā€) tootmismaht/hind
      • VƵidufunktsioon maatriks kasum
  • MƤng normaalkujul
    • Domineerivad strateegiad:
    • Strateegia dominerib teise Ć¼le, kui ta on iga vastase kƤigu korral parem
  • MƤng normaalkujul Nashi tasakaal ā€“ Ć¼helgi mƤngijal pole kasulik oma otsust muuta, kui teised ei muuda
  • MƤng normaalkujul
    • Pareto-efektiivsus
      • Ɯks lahend on teisest Pareto-parem , kui see pole Ć¼hegi mƤngija jaoks halvem ja on vƤhemalt Ć¼he jaoks parem.
      • Lahend on Pareto-efektiivne ( Pareto-optimaalne ), kui ei eksisteeri Ć¼htegi lahendit, mis oleks sellest Pareto-parem.
    • MƤrkus:
      • Kui mƵni mƤngijatest eelistab Ć¼hte ja teine teist lahendit, siis on need Pareto-vƵrreldamatud , st kumbki pole teisest Pareto-parem.
  • MƤng normaalkujul kokkuvƵttes
    • MƤng: 2 mƤngijat, kes teevad Ć¼heaegselt otsuse.
    • Joonistame maatriksi
    • TƵmbame maha ebasobivad (teiste poolt domineeritud) lahendid.
    • Kui jƤƤb alles Ć¼ks ruut => tasakaal domineerivate strat. alusel
    • Vaatame lƤbi kƵik lahendid - otsime Nashi tasakaalusid
  • MƤng laiendatud kujul
    • Mitmesammulised mƤngud
    • JƤllegi mƤngijad, strateegiad, vƵidud.
    • Peame lisaks eelnevale teadma:
      • Millises jƤrjekorras otsused tehakse?
      • Mida mƤngijad otsustamise hetkel teavad?
  • MƤng laiendatud kujul Reaktsioonifunktsioon ( best response )
  • MƤng laiendatud kujul kokkuvƵttes
    • M itmesammuline mƤnguteoreetiline mudel .
    • Joonistame puu :
      • kes ja millises jƤrjekorras otsuseid teevad.
      • V Ƶitude suurused lƵpp-punktides.
    • Vaatame lƤbi viimase otsustaja valikud igas punktis.
    • JƤtame meelde ja vƵtame eelviimase .
    • Liigume tagurpidi induktsiooni kasutades tagasi , kuni jƵuame alguspunkti.
    • => Lahend kƤes
  • Mitmesammuline mƤng ilma puuta
    • NƤiteks duopol, hulk tarbijaid vƵi tootja ja tarbijad
    • Valikuid lƵpmata palju (kogus) ā€“ ei joonista puud.
    • Ikkagi alustame viimasest otsustajast ā€“ reaktsioonifunktsioon.
    • Tagasi esimeseni.
  • Tulud ja kulud informatsioonihĆ¼viste tootmisel
  • InformatsioonhĆ¼viste tootmine
    • InformatsioonihĆ¼viseid on kulukas toota, aga odav paljundada (taastoota)
    • Esimese koopia tootmiseks tehtud kulutused on suures osas pƶƶrdumatud ( sunk costs )
    • Koopiate tegemine maksab ligikaudu konstantse (ja Ć¼ldjuhul vƤikese) summa Ć¼hiku kohta
    • Tootmismaht ei ole piiratud
  • Tulu ja kulu Tulu: Kulud: Keskmine tulu: Keskmine kulu: Piirtulu: Piirkulu:
  • Kogutulu ja kogukulu Tulu: Kulud: Kasum:
  • Keskmine tulu ja keskmine kulu K. tulu: K. kulu: Piirkulu:
  • Konkurents Konkurendi hind: Kui hind = , siis ja Kui hind = , siis ja Kui hind = , siis ja
  • Konkurents ei ole oluline
  • JƤreldused
    • Leidub mingi kogus, millest rohkem mĆ¼Ć¼es on saadakse kasumit ja vƤhem mĆ¼Ć¼es kahjumit
    • Hinda ei saa mƤƤrata kulutustest lƤhtuvalt
    • Konkurents langetab hinna piirkuluni
    • Hind ei saa kujuneda konkurentsi tulemusena
      • Kui on konkurents, siis mitte hindade konkurents
    • Hinda ei saa mƤƤrata tootmiskulude pƵhjal
  • Kuidas teenida kasumit?
    • Domineeriv ettevƵte ā€“ suudab vƤltida uusi turuletulijaid
    • Diferentseeritud produktid
  • Miks hind on null?
    • Toodab riik, vabatahtlikud, heategevus vms.
      • Avalikud hĆ¼vised, vƤlismƵjud
    • Tarbimist ei tasustata otseselt, vaid kaudselt. VƵimalikud eesmƤrgid:
      • Tarbijate sidumine tootega (Ć¼mberlĆ¼litumiskulud).
      • Suurendada kasutajate arvu (vƵrguefekt).
      • MĆ¼Ć¼a kaashĆ¼viseid (tƤiendhĆ¼viseid).
      • MĆ¼Ć¼a reklaami.
      • MĆ¼Ć¼a informatsiooni tarbijate kohta.
  • Loomulikud monopolid?
    • Olgu meil kokku k firmat
    • Ja olgu meil tarbijat, reservatsioonihind
    Kogukulu Ć¼hiskonna jaoks: Kogutulu Ć¼hiskonna jaoks:
  • Loomulikud monopolid? Maksimaalne firmade arv: Kui maksimaalne k= 0 => Ei tasu selle tootmine mingil juhul Ƥra 1 => ā€œLoomulik monopolā€ >1 => VƵib olla mitu tootjat - mitu tootjat tƤhendab Ć¼leliigset kulutust + konkurents annab ā€œĆµiglasemaā€ lahendi
  • KĆ¼simusi? Meeldivat kohvipausi!