Your SlideShare is downloading. ×
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×

Saving this for later?

Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime - even offline.

Text the download link to your phone

Standard text messaging rates apply

Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus

880
views

Published on


0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
880
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide
  • Kommentaar: siit alt hakkab edaspidi märkusi ja kommentaare nägema. Ma tean, et see pole kõige mugavam viis, aga tehnoloogiliselt on see parim, mida siiani olen suutnud välja mõelda.
  • Transcript

    • 1. Majandusteooria erikursus: Informatsioonihüviste ökonoomika Sissejuhatus ainesse “ Majandusteooria erikursus”
    • 2. Räägime
      • Organisatoorsed teemad
        • Kes? Mis? Kuidas?
      • Sissejuhatus ainesse
        • Definitsioonid
        • Kava, ülevaade ja näited
      • Majandusteoreetilised alused
        • Mikroökonoomikast
        • Mänguteooriast
      • Kulud ja tulud informatsioonihüviste tootmisel
    • 3. Õppejõud (kes?)
      • Nimi: Toomas Hinnosaar
      • TÜ Mtk d oktorant , majandusteooria teadur
      • Kolmapäeviti 13-14: Oeconomicum, A110
      • [email_address]
      • http:// Toomas.Hinnosaar.net /
    • 4. Aineinfo (mis?)
      • Nimetus: Majandusteooria erikursus
      • ( Specialized Course in Economic Theory )
      • Alapealkiri: Informatsioonihüviste ökonoomika
      • ( Economics of Information Goods )
      • Kood: MJRI.07.1 07
      • Maht: 2 AP, lõpeb eksamiga
      • Aeg ja koht: sügissemester 2003, oec. ja internet.
      • Internet:
      • http://webct.cs.ut.ee/public/Majandusmagister2003/
    • 5. Vorm (kuidas?)
      • Kokku 7 “loengut”, 2 kodutööd, 1 referaat ja 2 eksam.
      • Kodutööd (ülesanded) tuleb esitada tähtajaks:
        • KÜ1: 02.11.2003 ja KÜ2: 30.11.2003, kell 23.59.
      • Referaat: 5-10 lk, etteantud teemad, retsensioon:
        • Tähtaeg: 21.12.2003, kell 23:59
      • Eksam jaanuaris, Tartus Oeconomicumis
        • Kaasa võtta pildiga dokument
        • Küsimused analoogilised kodutöödes käsitletuga
    • 6. Arvestus (kuidas?)
      • Aine lõpeb eksamiga .
      • Eksamist läbi saada saada on lihtne: tuleb huvi tunda ja osa võtta .
      • Koduülesanded max 20 p. (10 + 10)
      • Referaat max 30 p. (25 + 5)
      • Eksam max 50 p.
      • Skaala tavaline:
        • 91-100 p - A ("suurepärane"),
        • 81-90 p - B ("väga hea"),
        • 71-80 p - C ("hea"),
        • 61-70 p - D ("rahuldav"),
        • 51-60 p - E ("kasin"),
        • 0-50 p - F ("puudulik").
    • 7. Kirjandus
      • Kohustuslik: Ainekonspekt, slaidid
      • Soovitav:
        • Economics of Network Industries (Shy)
        • Information Rules (Shapiro, Varian)
      • Võib lisaks lugeda:
        • Teel tulevikku (Gates)
        • Viidatud artiklid
        • Uue majanduse uued reeglid (Kelly)
    • 8. Sisuline sissejuhatus
    • 9. Millest hakkame rääkima ?
      • Majandusteooriast saadud teadmiste rakendamine “uute” nähtuste seletamisel.
      • Informatsioon, võrgud, jne – “ Uus majandus ”
      • Mille poolest informatsioonihüvised teistest erinevad?
      • Kuidas turud toimivad?
        • Konkurents? Monopol?
      • Kuidas neid teadmisi rakendada:
        • Kuidas määrata hind?
        • Milliseid tooteid pakkuda?
    • 10. Millest ei räägi?
      • Tehnoloogiatest ja konkreetsetest rakendustest.
      • Informatsiooniökonoomikast
        • Informatsiooni asümmeetria
        • Informatsiooni väärtuse kujunemine
        • Search costs, information agents, shopbots ...
      • Interneti mõjust traditsiooniliste hüviste turgudele
    • 11. Informatsioonihüvis Allikas: Postimees, 31.08.2002
      • CD Väärtus?
      • Informatsioon, mitte selle kandja
    • 12. Definitsioonid
      • Informatsioonihüvised ( information goods, knowledge goods )
        • “ hüvised, mille väärtus seisneb neis sisalduvas informatsioonis.”
        • “ Kõik hüvised, mida saab digitaliseerida.”
        • Näited: raamat, film, plaat, telefonivestlus, arvutitarkvara.
    • 13. Definitsioonid
      • Kogemushüvised ( experience goods )
        • hüvised, millest saadav kasulikkus ei ole teada enne, kui neid on tarbitud.
        • Näited: põrsas kotis, uus jogurtisort, film, ajaleheartikkel, arvutitarkvara.
        • Informatsioonihüvised on sageli KH: probleem!
          • 1. Tutvumine; 2. ülevaated; 3. maine.
    • 14. Definitsioonid
      • Avalikud hüvised ( p ublic goods )
        • Täiuslikud AH 2 omadust:
        • Konkurentsitu ( non-rival )
        • Välistamatu ( non-excludable )
        • Näited: riigikaitse, tervishoid, televisioon
        • Informatsioonihüvised enamasti 1. aga mõnikord ka 2 => avalikud hüvised?
    • 15. Kursuse struktuur
      • Majandusteoreetiline taust, tulud-kulud
        • Täna (17.10)
      • Informatsioonihüvistele iseloomulikud efektid
        • Täna-homme (17.-18.10) + internet
      • Rakendused
        • Järgmisel sessioonil 14.11 ja 15.11 + internet
    • 16. Majandusteoreetiline taust
      • “ Ignore basic economic principles at your own risk. Technology changes. Economic laws do not. ” (Varian, Shapiro 1999)
      • Mikroökonoomika: majandusagentide (tarbijad, firmad) ratsionaalne käitumine.
      • Mänguteooria: konfliktsituatsioonid (konkurents; tootja vs. tarbija).
      • Loengutes lihtsad mudelid ja neid illustreerivad näited
    • 17. Majandusteoreetiline taust
      • Mikroökonoomikast
        • Tarbijate käitumine
        • Firmade käitumine
        • Ühiskonna vaatenurk
      • Mänguteooriast
        • Mäng, mängija, tasakaal
        • Mäng normaalkujul
        • Mäng laiendatud kujul
    • 18. Informatsioonihüvistele iseloomulikud efektid
      • Nullilähedased piirkulud
        • Tulud ja kulud – mastaabiefekt
        • Mõju turu käitumisele – konkurents?
        • Ühiskonna vaatenurk – loomulik monopol?
      • Võrguefekt
        • Otsesed ja kaudsed võrguefektid
        • Kriitiline mass
    • 19. Informatsioonihüvistele iseloomulikud efektid
      • Ümberlülitumiskulud
        • Informatsioonilised ja transaktsioonilised
        • Toote külge lukustumine
      • Positiivse tagasiside tsükkel
        • Tasakaalu kujunemine?
        • Võitja võtab kõik?
    • 20. Rakendused
      • Rakendused äritegevuses
        • Informatsioonihüviste hind
        • Versioonid ja hinnadiskrimineerimine
        • Paketid ( bundling )
      • Muud rakendused
        • Intellektuaalne omand ja piraatlus
        • Ringhääling
    • 21. Majandusteoreetiline taust Mikroökonoomika
    • 22. Tarbijate käitumine
      • Homo oeconomicus
        • Sihipäraselt lihtsustatud inimmudel
        • Oskab võimalikke tarbimiskomplekte järjestada
        • Täiesti ratsionaalne
      • Kasulikkus, kasulikkusfunktsioon
        • Gosseni I seadus:
          • rohkem on parem
          • alanev piirkasulikkus
    • 23. Tarbijate käitumine
      • Cobbi-Douglase kasulikkusfunktsioon
      max
      • Eelarvepiirang
      • Optimaalne tarbimiskomplekt
    • 24. Tarbijate käitumine graafikul Kasulikkus: Eelarve:
    • 25. Tarbijate käitumine
      • Informatsioonihüvis
      • Raha (kõik muu, mida saaks osta)
      ehk
    • 26. Tarbijate käitumine Tarbija ostab x , kui Pärast ümbertähistusi: ehk , kui ei osta , kui ostab
    • 27. Nõudlus
      • Tarbijate individuaalsete otsustuste (nõudluste) summa
      • Homogeensed tarbijad, kokku
        • Igaüks ostab, kui
        • Kokku järelikult:
      • Rikkus ühtlaselt jaotunud. tarbijat,
        • Ostavad need, kelle jaoks
        • Kokku järelikult:
      , kui , kui
    • 28. Firmade käitumine
      • Tootmisfunktsioon
      • Tootmiskulud
      • Minimeerib kulutusi etteantud Q korral
      • => Optimaalne tootmissisendite komplekt
      • => Kulufunktsioon
    • 29. Firmade käitumine
      • Kasumi maksimeerimine
      • Milline on hind p ?
      • Täiuslik konkurents – hind konstantne
      • Monopol – firma valib (nõudlusfunktsioon)
    • 30. Firmade käitumine
      • 1 sisend, lineaarne kulufunktsioon
      • 1. järku tingimus:
      • => püsikulu ei mõjuta optimumi!
    • 31. Ühiskonna vaatenurk
      • Sotsiaalne heaolu?
      • Tarbijad
        • Kogukasulikkus (kasulikkuste summa)
        • Tarbija lisakasu (kogukasulikkus – kulutused) CS
      • Firmad
        • Summaarne kasum
      • Ühiskond
    • 32. Majandusteoreetiline taust Mänguteooria
    • 33. Mänguteooria
      • Mängu definitsioon:
        • Konfliktsituatsiooni matemaatiline mudel, milles on määratud konfliktis osalejad (mängijad), nende võimalik tegevus, saadav informatsioon, tingimused, millal mäng lõpeb ja eeskiri iga mängija huvitatuse mõõtmiseks
    • 34. Mäng normaalkujul
    • 35. Mäng normaalkujul
      • Mäng defineeritakse:
        • Mängijad (Juku, Mati) (firma1, firma2)
        • Strateegiad (“odav”, “kallis”) tootmismaht/hind
        • Võidufunktsioon maatriks kasum
    • 36. Mäng normaalkujul
      • Domineerivad strateegiad:
      • Strateegia dominerib teise üle, kui ta on iga vastase käigu korral parem
    • 37. Mäng normaalkujul Nashi tasakaal – ühelgi mängijal pole kasulik oma otsust muuta, kui teised ei muuda
    • 38. Mäng normaalkujul
      • Pareto-efektiivsus
        • Üks lahend on teisest Pareto-parem , kui see pole ühegi mängija jaoks halvem ja on vähemalt ühe jaoks parem.
        • Lahend on Pareto-efektiivne ( Pareto-optimaalne ), kui ei eksisteeri ühtegi lahendit, mis oleks sellest Pareto-parem.
      • Märkus:
        • Kui mõni mängijatest eelistab ühte ja teine teist lahendit, siis on need Pareto-võrreldamatud , st kumbki pole teisest Pareto-parem.
    • 39. Mäng normaalkujul kokkuvõttes
      • Mäng: 2 mängijat, kes teevad üheaegselt otsuse.
      • Joonistame maatriksi
      • Tõmbame maha ebasobivad (teiste poolt domineeritud) lahendid.
      • Kui jääb alles üks ruut => tasakaal domineerivate strat. alusel
      • Vaatame läbi kõik lahendid - otsime Nashi tasakaalusid
    • 40. Mäng laiendatud kujul
      • Mitmesammulised mängud
      • Jällegi mängijad, strateegiad, võidud.
      • Peame lisaks eelnevale teadma:
        • Millises järjekorras otsused tehakse?
        • Mida mängijad otsustamise hetkel teavad?
    • 41. Mäng laiendatud kujul Reaktsioonifunktsioon ( best response )
    • 42. Mäng laiendatud kujul kokkuvõttes
      • M itmesammuline mänguteoreetiline mudel .
      • Joonistame puu :
        • kes ja millises järjekorras otsuseid teevad.
        • V õitude suurused lõpp-punktides.
      • Vaatame läbi viimase otsustaja valikud igas punktis.
      • Jätame meelde ja võtame eelviimase .
      • Liigume tagurpidi induktsiooni kasutades tagasi , kuni jõuame alguspunkti.
      • => Lahend käes
    • 43. Mitmesammuline mäng ilma puuta
      • Näiteks duopol, hulk tarbijaid või tootja ja tarbijad
      • Valikuid lõpmata palju (kogus) – ei joonista puud.
      • Ikkagi alustame viimasest otsustajast – reaktsioonifunktsioon.
      • Tagasi esimeseni.
    • 44. Tulud ja kulud informatsioonihüviste tootmisel
    • 45. Informatsioonhüviste tootmine
      • Informatsioonihüviseid on kulukas toota, aga odav paljundada (taastoota)
      • Esimese koopia tootmiseks tehtud kulutused on suures osas pöördumatud ( sunk costs )
      • Koopiate tegemine maksab ligikaudu konstantse (ja üldjuhul väikese) summa ühiku kohta
      • Tootmismaht ei ole piiratud
    • 46. Tulu ja kulu Tulu: Kulud: Keskmine tulu: Keskmine kulu: Piirtulu: Piirkulu:
    • 47. Kogutulu ja kogukulu Tulu: Kulud: Kasum:
    • 48. Keskmine tulu ja keskmine kulu K. tulu: K. kulu: Piirkulu:
    • 49. Konkurents Konkurendi hind: Kui hind = , siis ja Kui hind = , siis ja Kui hind = , siis ja
    • 50. Konkurents ei ole oluline
    • 51. Järeldused
      • Leidub mingi kogus, millest rohkem müües on saadakse kasumit ja vähem müües kahjumit
      • Hinda ei saa määrata kulutustest lähtuvalt
      • Konkurents langetab hinna piirkuluni
      • Hind ei saa kujuneda konkurentsi tulemusena
        • Kui on konkurents, siis mitte hindade konkurents
      • Hinda ei saa määrata tootmiskulude põhjal
    • 52. Kuidas teenida kasumit?
      • Domineeriv ettevõte – suudab vältida uusi turuletulijaid
      • Diferentseeritud produktid
    • 53. Miks hind on null?
      • Toodab riik, vabatahtlikud, heategevus vms.
        • Avalikud hüvised, välismõjud
      • Tarbimist ei tasustata otseselt, vaid kaudselt. Võimalikud eesmärgid:
        • Tarbijate sidumine tootega (ümberlülitumiskulud).
        • Suurendada kasutajate arvu (võrguefekt).
        • Müüa kaashüviseid (täiendhüviseid).
        • Müüa reklaami.
        • Müüa informatsiooni tarbijate kohta.
    • 54. Loomulikud monopolid?
      • Olgu meil kokku k firmat
      • Ja olgu meil tarbijat, reservatsioonihind
      Kogukulu ühiskonna jaoks: Kogutulu ühiskonna jaoks:
    • 55. Loomulikud monopolid? Maksimaalne firmade arv: Kui maksimaalne k= 0 => Ei tasu selle tootmine mingil juhul ära 1 => “Loomulik monopol” >1 => Võib olla mitu tootjat - mitu tootjat tähendab üleliigset kulutust + konkurents annab “õiglasema” lahendi
    • 56. Küsimusi? Meeldivat kohvipausi!