Your SlideShare is downloading. ×
0
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus

892

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
892
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide
  • Kommentaar: siit alt hakkab edaspidi märkusi ja kommentaare nägema. Ma tean, et see pole kõige mugavam viis, aga tehnoloogiliselt on see parim, mida siiani olen suutnud välja mõelda.
  • Transcript

    • 1. Majandusteooria erikursus: Informatsioonihüviste ökonoomika Sissejuhatus ainesse “ Majandusteooria erikursus”
    • 2. Räägime <ul><li>Organisatoorsed teemad </li></ul><ul><ul><li>Kes? Mis? Kuidas? </li></ul></ul><ul><li>Sissejuhatus ainesse </li></ul><ul><ul><li>Definitsioonid </li></ul></ul><ul><ul><li>Kava, ülevaade ja näited </li></ul></ul><ul><li>Majandusteoreetilised alused </li></ul><ul><ul><li>Mikroökonoomikast </li></ul></ul><ul><ul><li>Mänguteooriast </li></ul></ul><ul><li>Kulud ja tulud informatsioonihüviste tootmisel </li></ul>
    • 3. Õppejõud (kes?) <ul><li>Nimi: Toomas Hinnosaar </li></ul><ul><li>TÜ Mtk d oktorant , majandusteooria teadur </li></ul><ul><li>Kolmapäeviti 13-14: Oeconomicum, A110 </li></ul><ul><li>[email_address] </li></ul><ul><li>http:// Toomas.Hinnosaar.net / </li></ul>
    • 4. Aineinfo (mis?) <ul><li>Nimetus: Majandusteooria erikursus </li></ul><ul><li>( Specialized Course in Economic Theory ) </li></ul><ul><li>Alapealkiri: Informatsioonihüviste ökonoomika </li></ul><ul><li>( Economics of Information Goods ) </li></ul><ul><li>Kood: MJRI.07.1 07 </li></ul><ul><li>Maht: 2 AP, lõpeb eksamiga </li></ul><ul><li>Aeg ja koht: sügissemester 2003, oec. ja internet. </li></ul><ul><li>Internet: </li></ul><ul><li>http://webct.cs.ut.ee/public/Majandusmagister2003/ </li></ul>
    • 5. Vorm (kuidas?) <ul><li>Kokku 7 “loengut”, 2 kodutööd, 1 referaat ja 2 eksam. </li></ul><ul><li>Kodutööd (ülesanded) tuleb esitada tähtajaks: </li></ul><ul><ul><li>KÜ1: 02.11.2003 ja KÜ2: 30.11.2003, kell 23.59. </li></ul></ul><ul><li>Referaat: 5-10 lk, etteantud teemad, retsensioon: </li></ul><ul><ul><li>Tähtaeg: 21.12.2003, kell 23:59 </li></ul></ul><ul><li>Eksam jaanuaris, Tartus Oeconomicumis </li></ul><ul><ul><li>Kaasa võtta pildiga dokument </li></ul></ul><ul><ul><li>Küsimused analoogilised kodutöödes käsitletuga </li></ul></ul>
    • 6. Arvestus (kuidas?) <ul><li>Aine lõpeb eksamiga . </li></ul><ul><li>Eksamist läbi saada saada on lihtne: tuleb huvi tunda ja osa võtta . </li></ul><ul><li>Koduülesanded max 20 p. (10 + 10) </li></ul><ul><li>Referaat max 30 p. (25 + 5) </li></ul><ul><li>Eksam max 50 p. </li></ul><ul><li>Skaala tavaline: </li></ul><ul><ul><li>91-100 p - A (&amp;quot;suurepärane&amp;quot;), </li></ul></ul><ul><ul><li>81-90 p - B (&amp;quot;väga hea&amp;quot;), </li></ul></ul><ul><ul><li>71-80 p - C (&amp;quot;hea&amp;quot;), </li></ul></ul><ul><ul><li>61-70 p - D (&amp;quot;rahuldav&amp;quot;), </li></ul></ul><ul><ul><li>51-60 p - E (&amp;quot;kasin&amp;quot;), </li></ul></ul><ul><ul><li>0-50 p - F (&amp;quot;puudulik&amp;quot;). </li></ul></ul>
    • 7. Kirjandus <ul><li>Kohustuslik: Ainekonspekt, slaidid </li></ul><ul><li>Soovitav: </li></ul><ul><ul><li>Economics of Network Industries (Shy) </li></ul></ul><ul><ul><li>Information Rules (Shapiro, Varian) </li></ul></ul><ul><li>Võib lisaks lugeda: </li></ul><ul><ul><li>Teel tulevikku (Gates) </li></ul></ul><ul><ul><li>Viidatud artiklid </li></ul></ul><ul><ul><li>Uue majanduse uued reeglid (Kelly) </li></ul></ul>
    • 8. Sisuline sissejuhatus
    • 9. Millest hakkame rääkima ? <ul><li>Majandusteooriast saadud teadmiste rakendamine “uute” nähtuste seletamisel. </li></ul><ul><li>Informatsioon, võrgud, jne – “ Uus majandus ” </li></ul><ul><li>Mille poolest informatsioonihüvised teistest erinevad? </li></ul><ul><li>Kuidas turud toimivad? </li></ul><ul><ul><li>Konkurents? Monopol? </li></ul></ul><ul><li>Kuidas neid teadmisi rakendada: </li></ul><ul><ul><li>Kuidas määrata hind? </li></ul></ul><ul><ul><li>Milliseid tooteid pakkuda? </li></ul></ul>
    • 10. Millest ei räägi? <ul><li>Tehnoloogiatest ja konkreetsetest rakendustest. </li></ul><ul><li>Informatsiooniökonoomikast </li></ul><ul><ul><li>Informatsiooni asümmeetria </li></ul></ul><ul><ul><li>Informatsiooni väärtuse kujunemine </li></ul></ul><ul><ul><li>Search costs, information agents, shopbots ... </li></ul></ul><ul><li>Interneti mõjust traditsiooniliste hüviste turgudele </li></ul>
    • 11. Informatsioonihüvis Allikas: Postimees, 31.08.2002 <ul><li>CD Väärtus? </li></ul><ul><li>Informatsioon, mitte selle kandja </li></ul>
    • 12. Definitsioonid <ul><li>Informatsioonihüvised ( information goods, knowledge goods ) </li></ul><ul><ul><li>“ hüvised, mille väärtus seisneb neis sisalduvas informatsioonis.” </li></ul></ul><ul><ul><li>“ Kõik hüvised, mida saab digitaliseerida.” </li></ul></ul><ul><ul><li>Näited: raamat, film, plaat, telefonivestlus, arvutitarkvara. </li></ul></ul>
    • 13. Definitsioonid <ul><li>Kogemushüvised ( experience goods ) </li></ul><ul><ul><li>hüvised, millest saadav kasulikkus ei ole teada enne, kui neid on tarbitud. </li></ul></ul><ul><ul><li>Näited: põrsas kotis, uus jogurtisort, film, ajaleheartikkel, arvutitarkvara. </li></ul></ul><ul><ul><li>Informatsioonihüvised on sageli KH: probleem! </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>1. Tutvumine; 2. ülevaated; 3. maine. </li></ul></ul></ul>
    • 14. Definitsioonid <ul><li>Avalikud hüvised ( p ublic goods ) </li></ul><ul><ul><li>Täiuslikud AH 2 omadust: </li></ul></ul><ul><ul><li>Konkurentsitu ( non-rival ) </li></ul></ul><ul><ul><li>Välistamatu ( non-excludable ) </li></ul></ul><ul><ul><li>Näited: riigikaitse, tervishoid, televisioon </li></ul></ul><ul><ul><li>Informatsioonihüvised enamasti 1. aga mõnikord ka 2 =&gt; avalikud hüvised? </li></ul></ul>
    • 15. Kursuse struktuur <ul><li>Majandusteoreetiline taust, tulud-kulud </li></ul><ul><ul><li>Täna (17.10) </li></ul></ul><ul><li>Informatsioonihüvistele iseloomulikud efektid </li></ul><ul><ul><li>Täna-homme (17.-18.10) + internet </li></ul></ul><ul><li>Rakendused </li></ul><ul><ul><li>Järgmisel sessioonil 14.11 ja 15.11 + internet </li></ul></ul>
    • 16. Majandusteoreetiline taust <ul><li>“ Ignore basic economic principles at your own risk. Technology changes. Economic laws do not. ” (Varian, Shapiro 1999) </li></ul><ul><li>Mikroökonoomika: majandusagentide (tarbijad, firmad) ratsionaalne käitumine. </li></ul><ul><li>Mänguteooria: konfliktsituatsioonid (konkurents; tootja vs. tarbija). </li></ul><ul><li>Loengutes lihtsad mudelid ja neid illustreerivad näited </li></ul>
    • 17. Majandusteoreetiline taust <ul><li>Mikroökonoomikast </li></ul><ul><ul><li>Tarbijate käitumine </li></ul></ul><ul><ul><li>Firmade käitumine </li></ul></ul><ul><ul><li>Ühiskonna vaatenurk </li></ul></ul><ul><li>Mänguteooriast </li></ul><ul><ul><li>Mäng, mängija, tasakaal </li></ul></ul><ul><ul><li>Mäng normaalkujul </li></ul></ul><ul><ul><li>Mäng laiendatud kujul </li></ul></ul>
    • 18. Informatsioonihüvistele iseloomulikud efektid <ul><li>Nullilähedased piirkulud </li></ul><ul><ul><li>Tulud ja kulud – mastaabiefekt </li></ul></ul><ul><ul><li>Mõju turu käitumisele – konkurents? </li></ul></ul><ul><ul><li>Ühiskonna vaatenurk – loomulik monopol? </li></ul></ul><ul><li>Võrguefekt </li></ul><ul><ul><li>Otsesed ja kaudsed võrguefektid </li></ul></ul><ul><ul><li>Kriitiline mass </li></ul></ul>
    • 19. Informatsioonihüvistele iseloomulikud efektid <ul><li>Ümberlülitumiskulud </li></ul><ul><ul><li>Informatsioonilised ja transaktsioonilised </li></ul></ul><ul><ul><li>Toote külge lukustumine </li></ul></ul><ul><li>Positiivse tagasiside tsükkel </li></ul><ul><ul><li>Tasakaalu kujunemine? </li></ul></ul><ul><ul><li>Võitja võtab kõik? </li></ul></ul>
    • 20. Rakendused <ul><li>Rakendused äritegevuses </li></ul><ul><ul><li>Informatsioonihüviste hind </li></ul></ul><ul><ul><li>Versioonid ja hinnadiskrimineerimine </li></ul></ul><ul><ul><li>Paketid ( bundling ) </li></ul></ul><ul><li>Muud rakendused </li></ul><ul><ul><li>Intellektuaalne omand ja piraatlus </li></ul></ul><ul><ul><li>Ringhääling </li></ul></ul>
    • 21. Majandusteoreetiline taust Mikroökonoomika
    • 22. Tarbijate käitumine <ul><li>Homo oeconomicus </li></ul><ul><ul><li>Sihipäraselt lihtsustatud inimmudel </li></ul></ul><ul><ul><li>Oskab võimalikke tarbimiskomplekte järjestada </li></ul></ul><ul><ul><li>Täiesti ratsionaalne </li></ul></ul><ul><li>Kasulikkus, kasulikkusfunktsioon </li></ul><ul><ul><li>Gosseni I seadus: </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>rohkem on parem </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>alanev piirkasulikkus </li></ul></ul></ul>
    • 23. Tarbijate käitumine <ul><li>Cobbi-Douglase kasulikkusfunktsioon </li></ul>max <ul><li>Eelarvepiirang </li></ul><ul><li>Optimaalne tarbimiskomplekt </li></ul>
    • 24. Tarbijate käitumine graafikul Kasulikkus: Eelarve:
    • 25. Tarbijate käitumine <ul><li>Informatsioonihüvis </li></ul><ul><li>Raha (kõik muu, mida saaks osta) </li></ul>ehk
    • 26. Tarbijate käitumine Tarbija ostab x , kui Pärast ümbertähistusi: ehk , kui ei osta , kui ostab
    • 27. Nõudlus <ul><li>Tarbijate individuaalsete otsustuste (nõudluste) summa </li></ul><ul><li>Homogeensed tarbijad, kokku </li></ul><ul><ul><li>Igaüks ostab, kui </li></ul></ul><ul><ul><li>Kokku järelikult: </li></ul></ul><ul><li>Rikkus ühtlaselt jaotunud. tarbijat, </li></ul><ul><ul><li>Ostavad need, kelle jaoks </li></ul></ul><ul><ul><li>Kokku järelikult: </li></ul></ul>, kui , kui
    • 28. Firmade käitumine <ul><li>Tootmisfunktsioon </li></ul><ul><li>Tootmiskulud </li></ul><ul><li>Minimeerib kulutusi etteantud Q korral </li></ul><ul><li>=&gt; Optimaalne tootmissisendite komplekt </li></ul><ul><li>=&gt; Kulufunktsioon </li></ul>
    • 29. Firmade käitumine <ul><li>Kasumi maksimeerimine </li></ul><ul><li>Milline on hind p ? </li></ul><ul><li>Täiuslik konkurents – hind konstantne </li></ul><ul><li>Monopol – firma valib (nõudlusfunktsioon) </li></ul>
    • 30. Firmade käitumine <ul><li>1 sisend, lineaarne kulufunktsioon </li></ul><ul><li>1. järku tingimus: </li></ul><ul><li>=&gt; püsikulu ei mõjuta optimumi! </li></ul>
    • 31. Ühiskonna vaatenurk <ul><li>Sotsiaalne heaolu? </li></ul><ul><li>Tarbijad </li></ul><ul><ul><li>Kogukasulikkus (kasulikkuste summa) </li></ul></ul><ul><ul><li>Tarbija lisakasu (kogukasulikkus – kulutused) CS </li></ul></ul><ul><li>Firmad </li></ul><ul><ul><li>Summaarne kasum </li></ul></ul><ul><li>Ühiskond </li></ul>
    • 32. Majandusteoreetiline taust Mänguteooria
    • 33. Mänguteooria <ul><li>Mängu definitsioon: </li></ul><ul><ul><li>Konfliktsituatsiooni matemaatiline mudel, milles on määratud konfliktis osalejad (mängijad), nende võimalik tegevus, saadav informatsioon, tingimused, millal mäng lõpeb ja eeskiri iga mängija huvitatuse mõõtmiseks </li></ul></ul>
    • 34. Mäng normaalkujul
    • 35. Mäng normaalkujul <ul><li>Mäng defineeritakse: </li></ul><ul><ul><li>Mängijad (Juku, Mati) (firma1, firma2) </li></ul></ul><ul><ul><li>Strateegiad (“odav”, “kallis”) tootmismaht/hind </li></ul></ul><ul><ul><li>Võidufunktsioon maatriks kasum </li></ul></ul>
    • 36. Mäng normaalkujul <ul><li>Domineerivad strateegiad: </li></ul><ul><li>Strateegia dominerib teise üle, kui ta on iga vastase käigu korral parem </li></ul>
    • 37. Mäng normaalkujul Nashi tasakaal – ühelgi mängijal pole kasulik oma otsust muuta, kui teised ei muuda
    • 38. Mäng normaalkujul <ul><li>Pareto-efektiivsus </li></ul><ul><ul><li>Üks lahend on teisest Pareto-parem , kui see pole ühegi mängija jaoks halvem ja on vähemalt ühe jaoks parem. </li></ul></ul><ul><ul><li>Lahend on Pareto-efektiivne ( Pareto-optimaalne ), kui ei eksisteeri ühtegi lahendit, mis oleks sellest Pareto-parem. </li></ul></ul><ul><li>Märkus: </li></ul><ul><ul><li>Kui mõni mängijatest eelistab ühte ja teine teist lahendit, siis on need Pareto-võrreldamatud , st kumbki pole teisest Pareto-parem. </li></ul></ul>
    • 39. Mäng normaalkujul kokkuvõttes <ul><li>Mäng: 2 mängijat, kes teevad üheaegselt otsuse. </li></ul><ul><li>Joonistame maatriksi </li></ul><ul><li>Tõmbame maha ebasobivad (teiste poolt domineeritud) lahendid. </li></ul><ul><li>Kui jääb alles üks ruut =&gt; tasakaal domineerivate strat. alusel </li></ul><ul><li>Vaatame läbi kõik lahendid - otsime Nashi tasakaalusid </li></ul>
    • 40. Mäng laiendatud kujul <ul><li>Mitmesammulised mängud </li></ul><ul><li>Jällegi mängijad, strateegiad, võidud. </li></ul><ul><li>Peame lisaks eelnevale teadma: </li></ul><ul><ul><li>Millises järjekorras otsused tehakse? </li></ul></ul><ul><ul><li>Mida mängijad otsustamise hetkel teavad? </li></ul></ul>
    • 41. Mäng laiendatud kujul Reaktsioonifunktsioon ( best response )
    • 42. Mäng laiendatud kujul kokkuvõttes <ul><li>M itmesammuline mänguteoreetiline mudel . </li></ul><ul><li>Joonistame puu : </li></ul><ul><ul><li>kes ja millises järjekorras otsuseid teevad. </li></ul></ul><ul><ul><li>V õitude suurused lõpp-punktides. </li></ul></ul><ul><li>Vaatame läbi viimase otsustaja valikud igas punktis. </li></ul><ul><li>Jätame meelde ja võtame eelviimase . </li></ul><ul><li>Liigume tagurpidi induktsiooni kasutades tagasi , kuni jõuame alguspunkti. </li></ul><ul><li>=&gt; Lahend käes </li></ul>
    • 43. Mitmesammuline mäng ilma puuta <ul><li>Näiteks duopol, hulk tarbijaid või tootja ja tarbijad </li></ul><ul><li>Valikuid lõpmata palju (kogus) – ei joonista puud. </li></ul><ul><li>Ikkagi alustame viimasest otsustajast – reaktsioonifunktsioon. </li></ul><ul><li>Tagasi esimeseni. </li></ul>
    • 44. Tulud ja kulud informatsioonihüviste tootmisel
    • 45. Informatsioonhüviste tootmine <ul><li>Informatsioonihüviseid on kulukas toota, aga odav paljundada (taastoota) </li></ul><ul><li>Esimese koopia tootmiseks tehtud kulutused on suures osas pöördumatud ( sunk costs ) </li></ul><ul><li>Koopiate tegemine maksab ligikaudu konstantse (ja üldjuhul väikese) summa ühiku kohta </li></ul><ul><li>Tootmismaht ei ole piiratud </li></ul>
    • 46. Tulu ja kulu Tulu: Kulud: Keskmine tulu: Keskmine kulu: Piirtulu: Piirkulu:
    • 47. Kogutulu ja kogukulu Tulu: Kulud: Kasum:
    • 48. Keskmine tulu ja keskmine kulu K. tulu: K. kulu: Piirkulu:
    • 49. Konkurents Konkurendi hind: Kui hind = , siis ja Kui hind = , siis ja Kui hind = , siis ja
    • 50. Konkurents ei ole oluline
    • 51. Järeldused <ul><li>Leidub mingi kogus, millest rohkem müües on saadakse kasumit ja vähem müües kahjumit </li></ul><ul><li>Hinda ei saa määrata kulutustest lähtuvalt </li></ul><ul><li>Konkurents langetab hinna piirkuluni </li></ul><ul><li>Hind ei saa kujuneda konkurentsi tulemusena </li></ul><ul><ul><li>Kui on konkurents, siis mitte hindade konkurents </li></ul></ul><ul><li>Hinda ei saa määrata tootmiskulude põhjal </li></ul>
    • 52. Kuidas teenida kasumit? <ul><li>Domineeriv ettevõte – suudab vältida uusi turuletulijaid </li></ul><ul><li>Diferentseeritud produktid </li></ul>
    • 53. Miks hind on null? <ul><li>Toodab riik, vabatahtlikud, heategevus vms. </li></ul><ul><ul><li>Avalikud hüvised, välismõjud </li></ul></ul><ul><li>Tarbimist ei tasustata otseselt, vaid kaudselt. Võimalikud eesmärgid: </li></ul><ul><ul><li>Tarbijate sidumine tootega (ümberlülitumiskulud). </li></ul></ul><ul><ul><li>Suurendada kasutajate arvu (võrguefekt). </li></ul></ul><ul><ul><li>Müüa kaashüviseid (täiendhüviseid). </li></ul></ul><ul><ul><li>Müüa reklaami. </li></ul></ul><ul><ul><li>Müüa informatsiooni tarbijate kohta. </li></ul></ul>
    • 54. Loomulikud monopolid? <ul><li>Olgu meil kokku k firmat </li></ul><ul><li>Ja olgu meil tarbijat, reservatsioonihind </li></ul>Kogukulu ühiskonna jaoks: Kogutulu ühiskonna jaoks:
    • 55. Loomulikud monopolid? Maksimaalne firmade arv: Kui maksimaalne k= 0 =&gt; Ei tasu selle tootmine mingil juhul ära 1 =&gt; “Loomulik monopol” &gt;1 =&gt; Võib olla mitu tootjat - mitu tootjat tähendab üleliigset kulutust + konkurents annab “õiglasema” lahendi
    • 56. Küsimusi? Meeldivat kohvipausi!

    ×