Your SlideShare is downloading. ×
  • Like
  • Save
Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×

Now you can save presentations on your phone or tablet

Available for both IPhone and Android

Text the download link to your phone

Standard text messaging rates apply

Informatsioonihüviste ökonoomika: sissejuhatus

  • 858 views
Published

 

  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
858
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0

Actions

Shares
Downloads
0
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide
  • Kommentaar: siit alt hakkab edaspidi märkusi ja kommentaare nägema. Ma tean, et see pole kõige mugavam viis, aga tehnoloogiliselt on see parim, mida siiani olen suutnud välja mõelda.

Transcript

  • 1. Majandusteooria erikursus: Informatsioonihüviste ökonoomika Sissejuhatus ainesse “ Majandusteooria erikursus”
  • 2. Räägime
    • Organisatoorsed teemad
      • Kes? Mis? Kuidas?
    • Sissejuhatus ainesse
      • Definitsioonid
      • Kava, ülevaade ja näited
    • Majandusteoreetilised alused
      • Mikroökonoomikast
      • Mänguteooriast
    • Kulud ja tulud informatsioonihüviste tootmisel
  • 3. Õppejõud (kes?)
    • Nimi: Toomas Hinnosaar
    • TÜ Mtk d oktorant , majandusteooria teadur
    • Kolmapäeviti 13-14: Oeconomicum, A110
    • [email_address]
    • http:// Toomas.Hinnosaar.net /
  • 4. Aineinfo (mis?)
    • Nimetus: Majandusteooria erikursus
    • ( Specialized Course in Economic Theory )
    • Alapealkiri: Informatsioonihüviste ökonoomika
    • ( Economics of Information Goods )
    • Kood: MJRI.07.1 07
    • Maht: 2 AP, lõpeb eksamiga
    • Aeg ja koht: sügissemester 2003, oec. ja internet.
    • Internet:
    • http://webct.cs.ut.ee/public/Majandusmagister2003/
  • 5. Vorm (kuidas?)
    • Kokku 7 “loengut”, 2 kodutööd, 1 referaat ja 2 eksam.
    • Kodutööd (ülesanded) tuleb esitada tähtajaks:
      • KÜ1: 02.11.2003 ja KÜ2: 30.11.2003, kell 23.59.
    • Referaat: 5-10 lk, etteantud teemad, retsensioon:
      • Tähtaeg: 21.12.2003, kell 23:59
    • Eksam jaanuaris, Tartus Oeconomicumis
      • Kaasa võtta pildiga dokument
      • Küsimused analoogilised kodutöödes käsitletuga
  • 6. Arvestus (kuidas?)
    • Aine lõpeb eksamiga .
    • Eksamist läbi saada saada on lihtne: tuleb huvi tunda ja osa võtta .
    • Koduülesanded max 20 p. (10 + 10)
    • Referaat max 30 p. (25 + 5)
    • Eksam max 50 p.
    • Skaala tavaline:
      • 91-100 p - A ("suurepärane"),
      • 81-90 p - B ("väga hea"),
      • 71-80 p - C ("hea"),
      • 61-70 p - D ("rahuldav"),
      • 51-60 p - E ("kasin"),
      • 0-50 p - F ("puudulik").
  • 7. Kirjandus
    • Kohustuslik: Ainekonspekt, slaidid
    • Soovitav:
      • Economics of Network Industries (Shy)
      • Information Rules (Shapiro, Varian)
    • Võib lisaks lugeda:
      • Teel tulevikku (Gates)
      • Viidatud artiklid
      • Uue majanduse uued reeglid (Kelly)
  • 8. Sisuline sissejuhatus
  • 9. Millest hakkame rääkima ?
    • Majandusteooriast saadud teadmiste rakendamine “uute” nähtuste seletamisel.
    • Informatsioon, võrgud, jne – “ Uus majandus ”
    • Mille poolest informatsioonihüvised teistest erinevad?
    • Kuidas turud toimivad?
      • Konkurents? Monopol?
    • Kuidas neid teadmisi rakendada:
      • Kuidas määrata hind?
      • Milliseid tooteid pakkuda?
  • 10. Millest ei räägi?
    • Tehnoloogiatest ja konkreetsetest rakendustest.
    • Informatsiooniökonoomikast
      • Informatsiooni asümmeetria
      • Informatsiooni väärtuse kujunemine
      • Search costs, information agents, shopbots ...
    • Interneti mõjust traditsiooniliste hüviste turgudele
  • 11. Informatsioonihüvis Allikas: Postimees, 31.08.2002
    • CD Väärtus?
    • Informatsioon, mitte selle kandja
  • 12. Definitsioonid
    • Informatsioonihüvised ( information goods, knowledge goods )
      • “ hüvised, mille väärtus seisneb neis sisalduvas informatsioonis.”
      • “ Kõik hüvised, mida saab digitaliseerida.”
      • Näited: raamat, film, plaat, telefonivestlus, arvutitarkvara.
  • 13. Definitsioonid
    • Kogemushüvised ( experience goods )
      • hüvised, millest saadav kasulikkus ei ole teada enne, kui neid on tarbitud.
      • Näited: põrsas kotis, uus jogurtisort, film, ajaleheartikkel, arvutitarkvara.
      • Informatsioonihüvised on sageli KH: probleem!
        • 1. Tutvumine; 2. ülevaated; 3. maine.
  • 14. Definitsioonid
    • Avalikud hüvised ( p ublic goods )
      • Täiuslikud AH 2 omadust:
      • Konkurentsitu ( non-rival )
      • Välistamatu ( non-excludable )
      • Näited: riigikaitse, tervishoid, televisioon
      • Informatsioonihüvised enamasti 1. aga mõnikord ka 2 => avalikud hüvised?
  • 15. Kursuse struktuur
    • Majandusteoreetiline taust, tulud-kulud
      • Täna (17.10)
    • Informatsioonihüvistele iseloomulikud efektid
      • Täna-homme (17.-18.10) + internet
    • Rakendused
      • Järgmisel sessioonil 14.11 ja 15.11 + internet
  • 16. Majandusteoreetiline taust
    • “ Ignore basic economic principles at your own risk. Technology changes. Economic laws do not. ” (Varian, Shapiro 1999)
    • Mikroökonoomika: majandusagentide (tarbijad, firmad) ratsionaalne käitumine.
    • Mänguteooria: konfliktsituatsioonid (konkurents; tootja vs. tarbija).
    • Loengutes lihtsad mudelid ja neid illustreerivad näited
  • 17. Majandusteoreetiline taust
    • Mikroökonoomikast
      • Tarbijate käitumine
      • Firmade käitumine
      • Ühiskonna vaatenurk
    • Mänguteooriast
      • Mäng, mängija, tasakaal
      • Mäng normaalkujul
      • Mäng laiendatud kujul
  • 18. Informatsioonihüvistele iseloomulikud efektid
    • Nullilähedased piirkulud
      • Tulud ja kulud – mastaabiefekt
      • Mõju turu käitumisele – konkurents?
      • Ühiskonna vaatenurk – loomulik monopol?
    • Võrguefekt
      • Otsesed ja kaudsed võrguefektid
      • Kriitiline mass
  • 19. Informatsioonihüvistele iseloomulikud efektid
    • Ümberlülitumiskulud
      • Informatsioonilised ja transaktsioonilised
      • Toote külge lukustumine
    • Positiivse tagasiside tsükkel
      • Tasakaalu kujunemine?
      • Võitja võtab kõik?
  • 20. Rakendused
    • Rakendused äritegevuses
      • Informatsioonihüviste hind
      • Versioonid ja hinnadiskrimineerimine
      • Paketid ( bundling )
    • Muud rakendused
      • Intellektuaalne omand ja piraatlus
      • Ringhääling
  • 21. Majandusteoreetiline taust Mikroökonoomika
  • 22. Tarbijate käitumine
    • Homo oeconomicus
      • Sihipäraselt lihtsustatud inimmudel
      • Oskab võimalikke tarbimiskomplekte järjestada
      • Täiesti ratsionaalne
    • Kasulikkus, kasulikkusfunktsioon
      • Gosseni I seadus:
        • rohkem on parem
        • alanev piirkasulikkus
  • 23. Tarbijate käitumine
    • Cobbi-Douglase kasulikkusfunktsioon
    max
    • Eelarvepiirang
    • Optimaalne tarbimiskomplekt
  • 24. Tarbijate käitumine graafikul Kasulikkus: Eelarve:
  • 25. Tarbijate käitumine
    • Informatsioonihüvis
    • Raha (kõik muu, mida saaks osta)
    ehk
  • 26. Tarbijate käitumine Tarbija ostab x , kui Pärast ümbertähistusi: ehk , kui ei osta , kui ostab
  • 27. Nõudlus
    • Tarbijate individuaalsete otsustuste (nõudluste) summa
    • Homogeensed tarbijad, kokku
      • Igaüks ostab, kui
      • Kokku järelikult:
    • Rikkus ühtlaselt jaotunud. tarbijat,
      • Ostavad need, kelle jaoks
      • Kokku järelikult:
    , kui , kui
  • 28. Firmade käitumine
    • Tootmisfunktsioon
    • Tootmiskulud
    • Minimeerib kulutusi etteantud Q korral
    • => Optimaalne tootmissisendite komplekt
    • => Kulufunktsioon
  • 29. Firmade käitumine
    • Kasumi maksimeerimine
    • Milline on hind p ?
    • Täiuslik konkurents – hind konstantne
    • Monopol – firma valib (nõudlusfunktsioon)
  • 30. Firmade käitumine
    • 1 sisend, lineaarne kulufunktsioon
    • 1. järku tingimus:
    • => püsikulu ei mõjuta optimumi!
  • 31. Ühiskonna vaatenurk
    • Sotsiaalne heaolu?
    • Tarbijad
      • Kogukasulikkus (kasulikkuste summa)
      • Tarbija lisakasu (kogukasulikkus – kulutused) CS
    • Firmad
      • Summaarne kasum
    • Ühiskond
  • 32. Majandusteoreetiline taust Mänguteooria
  • 33. Mänguteooria
    • Mängu definitsioon:
      • Konfliktsituatsiooni matemaatiline mudel, milles on määratud konfliktis osalejad (mängijad), nende võimalik tegevus, saadav informatsioon, tingimused, millal mäng lõpeb ja eeskiri iga mängija huvitatuse mõõtmiseks
  • 34. Mäng normaalkujul
  • 35. Mäng normaalkujul
    • Mäng defineeritakse:
      • Mängijad (Juku, Mati) (firma1, firma2)
      • Strateegiad (“odav”, “kallis”) tootmismaht/hind
      • Võidufunktsioon maatriks kasum
  • 36. Mäng normaalkujul
    • Domineerivad strateegiad:
    • Strateegia dominerib teise üle, kui ta on iga vastase käigu korral parem
  • 37. Mäng normaalkujul Nashi tasakaal – ühelgi mängijal pole kasulik oma otsust muuta, kui teised ei muuda
  • 38. Mäng normaalkujul
    • Pareto-efektiivsus
      • Üks lahend on teisest Pareto-parem , kui see pole ühegi mängija jaoks halvem ja on vähemalt ühe jaoks parem.
      • Lahend on Pareto-efektiivne ( Pareto-optimaalne ), kui ei eksisteeri ühtegi lahendit, mis oleks sellest Pareto-parem.
    • Märkus:
      • Kui mõni mängijatest eelistab ühte ja teine teist lahendit, siis on need Pareto-võrreldamatud , st kumbki pole teisest Pareto-parem.
  • 39. Mäng normaalkujul kokkuvõttes
    • Mäng: 2 mängijat, kes teevad üheaegselt otsuse.
    • Joonistame maatriksi
    • Tõmbame maha ebasobivad (teiste poolt domineeritud) lahendid.
    • Kui jääb alles üks ruut => tasakaal domineerivate strat. alusel
    • Vaatame läbi kõik lahendid - otsime Nashi tasakaalusid
  • 40. Mäng laiendatud kujul
    • Mitmesammulised mängud
    • Jällegi mängijad, strateegiad, võidud.
    • Peame lisaks eelnevale teadma:
      • Millises järjekorras otsused tehakse?
      • Mida mängijad otsustamise hetkel teavad?
  • 41. Mäng laiendatud kujul Reaktsioonifunktsioon ( best response )
  • 42. Mäng laiendatud kujul kokkuvõttes
    • M itmesammuline mänguteoreetiline mudel .
    • Joonistame puu :
      • kes ja millises järjekorras otsuseid teevad.
      • V õitude suurused lõpp-punktides.
    • Vaatame läbi viimase otsustaja valikud igas punktis.
    • Jätame meelde ja võtame eelviimase .
    • Liigume tagurpidi induktsiooni kasutades tagasi , kuni jõuame alguspunkti.
    • => Lahend käes
  • 43. Mitmesammuline mäng ilma puuta
    • Näiteks duopol, hulk tarbijaid või tootja ja tarbijad
    • Valikuid lõpmata palju (kogus) – ei joonista puud.
    • Ikkagi alustame viimasest otsustajast – reaktsioonifunktsioon.
    • Tagasi esimeseni.
  • 44. Tulud ja kulud informatsioonihüviste tootmisel
  • 45. Informatsioonhüviste tootmine
    • Informatsioonihüviseid on kulukas toota, aga odav paljundada (taastoota)
    • Esimese koopia tootmiseks tehtud kulutused on suures osas pöördumatud ( sunk costs )
    • Koopiate tegemine maksab ligikaudu konstantse (ja üldjuhul väikese) summa ühiku kohta
    • Tootmismaht ei ole piiratud
  • 46. Tulu ja kulu Tulu: Kulud: Keskmine tulu: Keskmine kulu: Piirtulu: Piirkulu:
  • 47. Kogutulu ja kogukulu Tulu: Kulud: Kasum:
  • 48. Keskmine tulu ja keskmine kulu K. tulu: K. kulu: Piirkulu:
  • 49. Konkurents Konkurendi hind: Kui hind = , siis ja Kui hind = , siis ja Kui hind = , siis ja
  • 50. Konkurents ei ole oluline
  • 51. Järeldused
    • Leidub mingi kogus, millest rohkem müües on saadakse kasumit ja vähem müües kahjumit
    • Hinda ei saa määrata kulutustest lähtuvalt
    • Konkurents langetab hinna piirkuluni
    • Hind ei saa kujuneda konkurentsi tulemusena
      • Kui on konkurents, siis mitte hindade konkurents
    • Hinda ei saa määrata tootmiskulude põhjal
  • 52. Kuidas teenida kasumit?
    • Domineeriv ettevõte – suudab vältida uusi turuletulijaid
    • Diferentseeritud produktid
  • 53. Miks hind on null?
    • Toodab riik, vabatahtlikud, heategevus vms.
      • Avalikud hüvised, välismõjud
    • Tarbimist ei tasustata otseselt, vaid kaudselt. Võimalikud eesmärgid:
      • Tarbijate sidumine tootega (ümberlülitumiskulud).
      • Suurendada kasutajate arvu (võrguefekt).
      • Müüa kaashüviseid (täiendhüviseid).
      • Müüa reklaami.
      • Müüa informatsiooni tarbijate kohta.
  • 54. Loomulikud monopolid?
    • Olgu meil kokku k firmat
    • Ja olgu meil tarbijat, reservatsioonihind
    Kogukulu ühiskonna jaoks: Kogutulu ühiskonna jaoks:
  • 55. Loomulikud monopolid? Maksimaalne firmade arv: Kui maksimaalne k= 0 => Ei tasu selle tootmine mingil juhul ära 1 => “Loomulik monopol” >1 => Võib olla mitu tootjat - mitu tootjat tähendab üleliigset kulutust + konkurents annab “õiglasema” lahendi
  • 56. Küsimusi? Meeldivat kohvipausi!