Üle jõe ja puude varju.

1,260 views
751 views

Published on

Ühesõnaga miski suurepärane ettekannne. Ilmselgelt vead veel parandatud pole.

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,260
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
7
Actions
Shares
0
Downloads
3
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Üle jõe ja puude varju.

  1. 1. “ Üle jõe ja puude varju” Ernest Hemingway Juhendaja: Anu Kell 2010
  2. 2. <ul><li>esmakordselt ilmus aastal 1950 </li></ul><ul><li>eesti keeles alles 2008 </li></ul>
  3. 3. Teose peategelasel on ühiseid jooni kirjaniku endaga: <ul><li>jaht ja sõjamälestused </li></ul><ul><li>tegevuspaigaks Itaalia, kus Hemingway ise oli sõjaajal kiirabiautojuhiks </li></ul><ul><li>Itaalias oli tal suhe väga noore neiuga (Agnes von Kurowsky) </li></ul>
  4. 4. Teose sisust <ul><li>50-aastase kolonel Richard Cantwell viimased elupäevad Veneetsias </li></ul><ul><li>külastab kohti, kus ta oleks Esimese maailmasõja ajal peaaegu hukkunud </li></ul><ul><li>nostalgilised meenutused toonastest lahingutest ja hukkunud sõjakaaslastest </li></ul><ul><li>veedab aega noorukese Veneetsia krahvitari Renata seltsis </li></ul><ul><li>vanneva mehe sisekaemustesse ja mälestustesse on põimitud imekaunis, paraku liiga hiljaks jäänud armasuslugu </li></ul>
  5. 5. Kolonel Richard Cantwell <ul><li>oli kõik sõjakoledused läbi elanud </li></ul><ul><li>kibestunud, kuna polnud pärast sõda leidnud oma rolli ühiskonnas </li></ul><ul><li>teda painasid tema sõjaajal tehtud otsused </li></ul><ul><li>sõjahaavad andsid ennast tunda </li></ul><ul><li>elas minevikus </li></ul>
  6. 6. Krahvitar Renata <ul><li>Richardi viimane, ainus ja tõeline armastus </li></ul><ul><li>väga noor ja jõukas </li></ul><ul><li>oli vaba mõtteviisiga, ei hoolinud teiste arvamusest </li></ul><ul><li>põhimõtted ei lubanud tal kunagi Richardiga abielluda </li></ul>
  7. 7. Huvitavad mõtted ja tsitaadid “ Parem surra püsti kui elada põlvili.” (lk 45) “ Parem elada üks päev lõvina kui sada aastat lambana.” (lk 45) “ See, kes sureb neljapäeval, ei saa enam surra reedel.” (lk 61) “ Kui teed rõõmu kellelegi, keda armastad, siis on see ikka auväärne.” (lk 101) “ Paber ei loe midagi, kui öeldu ei tule südamest.” (114) “ Mis sa võidad Bostonis, selle kaotad Chicagos.” (lk 140)
  8. 8. “ Surm on asi, mida igaüks teeb üksi. Nagu kempsu minekki.” (lk 228) “ Öeldakse, et surnuist ei peaks kunagi halba räägitama. Aga mina arvan, et pärast surma ongi kõige parem aeg nendest tõtt rääkida. Ma pole kunagi öelnud midagi ühestki surnust, mida ma poleks valmis talle ka näkku ütlema” (lk 215)
  9. 9. Juhtmõte: asjade väärtust mõistame alles siis, kui on juba hilja Teost saaks suurepärase näitena välja tuua õnneteemalistes kirjandites.
  10. 10. Täname tähelepanu eest! Aurora Ursula Joala Sandra Mikomägi Eleri Mölder

×