Your SlideShare is downloading. ×
JäRveelustiku Uurimine
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

JäRveelustiku Uurimine

1,320

Published on

Järves elavate loomade tutvustus

Järves elavate loomade tutvustus

Published in: Education, Travel, Business
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,320
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
18
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Õppekäik järveelustiku uurimiseks Koostaja Tiiu Ehrenpreis
  • 2. Mida kaasa võtta ? Keeratava kaanega purgid Tühi tops püügi paigutamiseks Luup täpsemaks määramiseks Kühvel põhjamuda ammutamiseks Kahv veeselgrootute püüdmiseks
  • 3. Millest alustada ?
    • Alustada võiks varasuvel, kui elustik on rikkalikum
    • Moodustada rühmad ja jagada ülesanded rühmades:
    • Koostada järve üldiseloomustus ja skemaatiline kaart
    • Püüda vees ja veetaimedel elutsevaid selgrootuid kahvaga ja asetada klaaspurki , vaadelda luubiga
    • 3. Tõsta põhjamuda kaldataimede vahelt, kallata sisu puhta veega nõusse ja lasta settida, otsida selgrootuid
    • 4. Märkida üles tuntud loomaliigid, kanda nende asukoht skeemile. Tundmatud määrata kohapeal või võtta kaasa edasiseks määramiseks
    • 5. Teha fotosid õppekäigust
  • 4.  
  • 5. Mida üles märkida?
    • Kuupäev ja vaatlejad
    • Järve nimi ja asukoht, joonistada skeem
    • Mõõta õhu- ja veetemperatuur
    • Kalda iseloomustus: (järsk, lauge, liivane, rohtunud ..)
    • Järve põhja iseloomustus ( muda, liiv, savi, kruus....)
    • Leitud selgrootute arv – tuntud ja kohapeal määratud liigid, kanda skeemile leiukoht
    • Nähtud kahepaiksed, kalad ja linnud
  • 6. 1. Veega seotud putukad ja nende vastsed Lõpuslehekesed liiguvad hingamisel Valmiku tagakeha tipus 2-3 pikka sabaniiti Ühepäeviku valmik – lendab veekogude kohal suveõhtuti, peale paaritumist ja munemist sureb Ühepäevikulise vastne, elab vees, väljub kestast aasta pärast , 5-23 mm
  • 7. 1.1.Kiililised Tondihobu, siruulatus kuni 110 mm Suvel ronivad vastsed veest välja, kestast väljub valmik Tondihobu vastne, elab vees. Röövtoiduline, kuni 50 mm Kaldalt leitud vastsekest
  • 8. Väiksemad kiililised Vesineitsik.Isaste tiivad sinised. Siruulatus 70 mm Liidrik, tiivad puhkeolekus koos Kõrsik, tiivad puhkeolekus eraldi. Vesineitsiku vastne. Vees.30 – 35 mm
  • 9. 1.2. Ehmestiivalised Lendab veekogu kohal videvikus. Maist oktoobrini. Vastne ehitab endale koja kättesaadavast materjalist. Kuni 30 mm Munakogumik veetaimel
  • 10. 1.3. Sääsklased 1.3.1.Klaasiksääsk Klaasiksääse vastne Klaasiksääse nukk Klaasiksääse valmik
  • 11. 1.3.2. Pistesääsklased Püütud sääsevastseid võib viia klassiruumi ja jälgida nende arengut Pistesääse areng munast valmikuni
  • 12. 1.4.Veelutikad Nõelhark saaki haaramas. Ilma õhutoruta 35 mm Liuskur, 17 mm. Liugleb veepinnal, hüpates üle takistuste
  • 13. Selgsõudur.15 mm.Ujub tagurpidi, tuleb veepinnale hingama. Vesihark. Tagakeha tipul hingamistoru.
  • 14. 1.5.Veemardikad Kollaserv-ujur.30-35 mm, võimsad ujujalad Kriimik-käbaujur tuleb hingama veepinnale Kukriklane.5mm. Saab nii lennata, ujuda kui ka sukelduda Ujurivastne. Röövtoidulised, lendamisvõimelised, talvituvad maismaal
  • 15. 2.Rõngussid Mudatuplased põhjamudas, 4-5 cm pikkused (läbimõõt 0,5 mm) Hobukaan, väljasirutunult 10-15 cm, kaldavees
  • 16. 3. Limused Mudatigu. Koja pikkus 6 cm, hingamiseks peab veepinnale tõusma. Järvekarp. Põhjaloom, kuni 30 cm pikk, hingab lõpustega. Keraskarp, koda 20 mm
  • 17. 4. Vähilised ja ämblikulaadsed Vesikakand, 12-20 mm pikkune vähike Vesiämblik, 12 mm Vesiämbliku veealune õhukuppel
  • 18. 5. Kahepaiksed 5.1. Konnad Veekonn. Talvitub ja elab veekogus, koeb maikuus Rohukonn. Talvitub veekogus,elab maismaal, koeb aprillis
  • 19.  
  • 20. Konna arenemine 1-loote areng munas 10 päeva Vastkoorunud kulles kinnitub veetaime külge, hingab lõpuste abil 8 nädala jooksul arenevad tagajäsemed, lõpused asenduvad kopsudega 10.- 11. nädalal arenevad eesjäsemed, 13. nädalal lahkub veest
  • 21. 5.2. Vesilikud Tähnikvesilik Triturus vulgaris ( isane pulmarüüs) Harivesilik Triturus cristatus Laurenti Isane vesilik pulmarüüs Emane tähnikvesilik
  • 22. Tähnikvesiliku areng Lõpused taandarenevad, tekivad kopsud ja tagajäsemed Üksik muna taimelehel 2 nädala pärast koorunud kulles hingab välislõpustega.Arenevad eesjäsemed
  • 23. Kokkuvõte
    • Rühmad kannavad ette, missuguseid selgrootuid, usse, limuseid ja kahepaikseid leiti
    • Otsustatakse, millised eksemplarid kaasa võtta klassis vaatlemiseks ja uurimiseks
    • Ülejäänud loomad lastakse tagasi veekogusse neid vigastamata
  • 24. Kasutatud kirjandus: V.Voore. Zooloogilised ekskursioonid http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0108/marko.html http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/videoloomad

×