Internet

1,929 views

Published on

Juhend interneti kasutajatele Tartu Raatuse Gümnaasiumis ja mujal

Published in: Technology, Business
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,929
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
18
Actions
Shares
0
Downloads
16
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Internet

  1. 1. Internet Ajaloost ja tänapäevast Koostaja: Tiit Mauer
  2. 2. Mis on Internet? <ul><li>Internet on globaalne arvutivõrkude ühendus, kus saadetakse andmeid pakettidena kasutades TCP/IP protokolli (reeglistikku) </li></ul>
  3. 3. Millest koosneb Internet? <ul><li>Internet koosneb suurematest ja väiksematest võrkudest, mis sisaldavad endas suurel kogusel informatsiooni ning erinevaid teenuseid </li></ul><ul><li>Interneti tuumiku moodustavad võrku ühendatud arvutid, mida kasutatakse ka teenindussõlmedena (serveritena) </li></ul>
  4. 4. Serverid <ul><li>Serverid on arvutid, mis sisaldavad ja pakuvad kasutajale vajalikke Interneti teenuseid. </li></ul>
  5. 5. Server Server Server Server Server Server Arvuti Server Arvuti Kohtvõrk Arvuti Arvuti
  6. 6. Interneti ajaloost <ul><li>1957 - NSVL saadab kosmosesse esimese maavälise satelliidi. Vastukajana luuakse USA-s organisatsioon ARPA (ingl. A dvanced R esearch P rojects A gency ), mille peamiseks uurimisobjektiks saab infotehnoloogia ja sellega seonduva tehnika arendamine. </li></ul><ul><li>1962 - Hakati uurima, kuidas luua sellist arvutivõrku, mis suudaks säilitada oma funktsionaalsust ka peale osalise võrgu hävimist (näiteks peale tuumarünnakut). </li></ul>
  7. 7. <ul><li>1967 - ARPANET - eesmärgiks oli ühendada Pentagoni ja USA sõjaväebaase. </li></ul><ul><li>1969.a. ehitati valmis esimene funktsioneeriv võrk, mis ühendas nelja sõlmpunkti (California Ülikooli Los Angeleses, SRI'd Sranfordis, California Ülikooli Santa Barbaras ja Utah' Ülikooli). </li></ul><ul><li>1971 - saadeti esimene elektronkiri </li></ul><ul><li>1973-1978 - Alustati projektiga &quot; The Internetting Project &quot;. Eesmärgiks oli ühendada lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnastel põhimõtetel. Kaks teadlast, Vinton Cerf Standfordist ja Bob Kahn DARPA st, arendasid välja TCP/IP protokolli </li></ul>
  8. 8. <ul><li>1974 - hakati kasutama väljendit Internet </li></ul><ul><li>1979 - loodi USENET - hajutatud uudistegrupi võrk. </li></ul><ul><li>1982 - eraldusid sõjaväelased ülikoolide võrgust ja seda loetaksegi Interneti alguseks </li></ul><ul><li>1983 -1.jaanuaril mindi täielikult üle TCP/IP protokollile </li></ul><ul><li>1989 - 1992 - CERNis (ingl. Center for European Nuclear Research in Geneva ) töötati välja HTML keele alged ja võeti kasutusele hüpertekst . Võeti kasutusele väljend WWW (ingl. W orld W ide W eb ) </li></ul>
  9. 9. <ul><li>1991 - valmis esimene tekstipõhine brauser </li></ul><ul><li>1992 - jõudis Internet ametlikult Eestisse </li></ul><ul><li>1993 - NCSAs valmistatakse esimene graafiline Web'i browser , mis saab nimeks 'Mosaic for X' </li></ul><ul><li>1994 - esitas Brian Pinkerton idee programmist, mis aitab webist infot otsida. </li></ul>
  10. 10. Internet Raatuse Gümnaasiumis <ul><li>1993 sügis – Internet jõudis kooli (UUCP ühendus võimaldas E-maile vahetada) </li></ul><ul><li>1996 – ühte arvutisse modem ja selle abil dial-up ühendus (kiirus 56 kbps) </li></ul><ul><li>1998 – püsiühendus ARLAN raadioantenni vahendusel (kiirus 2 Mbps) </li></ul><ul><li>2002 – 1.detsembrist siiani 100 Mbps kiirusega Elioni valguskaabli ühendus </li></ul><ul><li>Internetiühendust koolile vahendab EENet </li></ul>
  11. 11. Ühenduse loomine <ul><li>Internetti pääsemine eeldab, et soovijal on õigus kasutada mõnda serverarvutit, mis ühendatud Internetiga </li></ul><ul><li>Selleks võtta ühendust mõne ISP -ga (Internet Service Provider) ehk internetiteenuse pakkujaga (Elion, Elisa, Starman, Tele2 jt) </li></ul>
  12. 12. Ühenduse viisid <ul><li>Dial-Up – ajutine ühendus modemi abil </li></ul><ul><li>Kaabelühendus </li></ul><ul><li>Ühendus vooluvõrgust (Kõu) </li></ul><ul><li>Traadita ühendus (Wi-Fi) </li></ul><ul><li>GPRS – ajutine Internetiühendus mobiili kaudu </li></ul>
  13. 13. IP-aadress <ul><li>IP-aadress on arvutite ja muude seadmete võrgus suhtlemiseks vajalik unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. </li></ul><ul><li>IP aadress koosneb neljast 8-bitisest (256 erinevat väärtust) osast, mis omavahel on punktidega eraldatud (nt 255.255.255.255) </li></ul><ul><li>Kokku 2 32 =4294967296 erinevat IP-aadress </li></ul><ul><li>Raatuse Gümnaasiumi serveri IP-aadress on 193.40.60.2, tavaarvutitel 192.168.1.*** </li></ul>
  14. 14. Andmeedastuse kiirus <ul><li>Mõõtühik Bps (bits per second) – bitti sekundis </li></ul><ul><li>Tänapäeval kasutatakse mõõtühikuna </li></ul><ul><li>Kbps – kilobitti sekundis, </li></ul><ul><li>Mbps – megabitti sekundis, </li></ul><ul><li>Gbps – gigabitti sekundis. </li></ul><ul><li>NB! 1 bait = 8 bitti </li></ul>
  15. 15. Interneti teenused <ul><li>Populaarsemad teenused on: </li></ul><ul><li>www </li></ul><ul><li>E-post </li></ul><ul><li>ftp </li></ul><ul><li>telnet </li></ul><ul><li>Uudisgrupid </li></ul><ul><li>Listserverid </li></ul><ul><li>Võrgukonverentsid </li></ul>
  16. 16. WWW (World Wide Web) <ul><li>www on ülemaailmne “andmevõrk” </li></ul><ul><li>www kujutab endast ühtset globaalset infosüsteemi, mille moodustavad maailma paljudes arvutites (serverites) paiknevad andmed </li></ul><ul><li>www all kättesaadavaid dokumente nimetatakse kodulehekülgedeks (homepage) </li></ul><ul><li>www koosneb hüpertekstist, mis on sageli rikastatud multimeedia elementidega (heli, pildid, video vms.) </li></ul>
  17. 17. URL ( Universal Resource Locator) <ul><li>Igal dokumendil www-s on oma aadress ehk URL </li></ul><ul><li>URL koosneb </li></ul><ul><ul><li>Protokollist (http, ftp, https,…) </li></ul></ul><ul><ul><li>Arvuti nimest ( www.ut.ee ) </li></ul></ul><ul><ul><li>Kataloogist (artmuseum) </li></ul></ul><ul><ul><li>Failinimest (kogud.html) </li></ul></ul><ul><li>http://www.ut.ee/artmuseum/kogud.html </li></ul>
  18. 18. Domeen <ul><li>Domeen on tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP aadressile. </li></ul><ul><li>Domeenide näited: </li></ul><ul><li>.ee – esimese astme domeen (tippdomeen) </li></ul><ul><li>neti.ee – teise astme domeen </li></ul><ul><li>www.neti.ee – kolmanda astme domeen </li></ul>
  19. 19. Tippdomeenid <ul><li>Domeenid jagunevad: riigitähisega tippdomeen, mis baseerub kahetähelistel maakoodidel: </li></ul><ul><ul><li>ee -Eesti, lv -Läti, lt -Leedu, fi -Soome, ru -Venemaa, se -Rootsi, de -Saksamaa, fr -Prantsusmaa, it -Itaalia, es -Hispaania, ca -Canada, au -Austraalia,… </li></ul></ul><ul><ul><li>edu -USA haridusasutus, gov -USA riigi või valitsusasutus, mil -USA militaarobjekt </li></ul></ul>
  20. 20. <ul><li>Üldine ehk rahvusvaheliselt kasutatav tippdomeen: </li></ul><ul><ul><li>com (algselt USA äriettevõtted), </li></ul></ul><ul><ul><li>net (algselt Interneti enda struktuuri teenindavad serverid), </li></ul></ul><ul><ul><li>org (algselt USA mittetulundusühingud), </li></ul></ul><ul><ul><li>info, tv, nasa, name, pro, int, eu , … </li></ul></ul>
  21. 21. Brauserid <ul><li>Brauser on programm veebilehtede sirvimiseks </li></ul><ul><li>Levinuimad brauserid: </li></ul><ul><li>Microsoft Internet Explorer </li></ul><ul><li>Mozilla Firefox </li></ul><ul><li>Opera </li></ul><ul><li>Netscape Navigator </li></ul><ul><li>Brauseri aadressiribale URL-i kirjutades pole vaja sisestada http://, see lisatakse automaatselt </li></ul>
  22. 22. Microsoft Internet Explorer
  23. 23. Kasutatud materjalid <ul><li>Vaata Maailma koolituse käsiraamat </li></ul><ul><li>http://www.htg.tartu.ee/if/BaaskS/ </li></ul><ul><li>http://www.sevenline.ee/index.php?mis-on-domeen </li></ul><ul><li>http://www.be.pri.ee/index.php?PID=22&Lng=est </li></ul>
  24. 24. <ul><li>Pikki ja kasulikke tunde Interneti seltsis! </li></ul>

×