Projektipauna Ipaev

IKT oskuste rakendamine õppeprotsessis Rahvusvaheline Haridustehnoloogia Selts Integrating ICT Skills into Teaching and Learning

KOLM MÕTET
ÜLESANNE
Kirjuta kolm mõtet (5 min)
Mida tead kursusest Projektipaun?
Sinu ootused ja lootused…
Sinu valmisolek projektõppeks koolis
Ettekanded, arutelu

KURSUSE EESMÄRK
Pakkuda õpetajatele lahendusi ja näiteid tehnoloogia efektiivseks kasutamiseks ning õpiprojektide läbiviimiseks.
Näidata, kuidas tehnoloogia kaasabil integreerida erinevaid õppeaineid.

Missioon
… on juhtida ja toetada tehnoloogia efektiivset kasutamist
õpetamisel ja õppimisel
www.iste.org

Õpipartnerite projekti hetkeseis
Riigid, kus kursus IKT oskuste rakendamine õppeprotsessis on kohandatud: Malaisia, Hong Kong, Korea, Saksamaa, Rumeenia, Indoneesia ja Eesti Riigid, kus kursuse IKT oskuste rakendamine õppeprotsessis vastu on huvi tuntud: Norra , Ukraina , Poola ja Lõuna-Aafrika Vabariik

Kursuse maht ja materjalid
Kursus kestab 20 tundi, milles 16 tundi on auditoorne- ja 4 tundi iseseisev töö:
Õpiprojektis osalemine (rühmatöö)
Projektõppe teooria
Tutvumine näidisprojektiga (rühmatöö)
Lõputöö ettevalmistamine ja tutvustamine (soovitavalt rühmatööna)
Kursuse läbinu saab materjalid köidetud mapis ja elektrooniliselt CD-l.

Kursuse ajakava
I päev kell 15.00- 18.00
14.november 2006
Sissejuhatus
IKT oskuste rakendamine õppeprotsessis
Projektõpe
Hindamismudelid
II päev kell 16.00-19.00
21.november 2006
10.õpiprojekt (tutvustus, rühmatöö, arutelud, ettekanded

Kursuse ajakava
III päev kell 16.00- 19.00
28.november 2006
Töö projektidega, rühmatöö, arutelu
Kodutöö tutvustamine
IV päev kell 16.00-19.00
05.detsember 2006
Kodutööde esitlused
Tagasiside ja kokkuvõtete tegemine

Eesmärgid
Kursuse õppekava läbinud õpetaja:
oskab läbi viia õpiprojekti, millesse on integreeritud tehnoloogia efektiivne kasutamine;
teab erinevaid näidismeetodeid tehnoloogia integreerimiseks aine(te)õpetusse;
teab ja oskab kasutada erinevaid hindamismeetodeid ja –strateegiaid;
oskab luua uut õpiprojekti;
oskab õpiprojekti ülesande püstitada nii, et selle lahendamisel kasutavad õpilased kõrgema mõtlemistasandi oskusi (analüüs, süntees ja hindamine).

Kursuse portaal ja koolitusmaterjalid
http:// www . htk . tlu .ee/projektipaun
Käsiraamat ja CD

Kursusel kasutatavad meetodid
Aktiivne loeng
Individuaalne töö
Ajurünnak
Rühmatöö
Projektõpe
Arutele
Ettekanded

Projektiidee vormistamine ja esitlemine
Projekti teema, nimi, autorid
Kooliaste
Projekti kestvus
Projekti eesmärk
Saavutatavad pädevused ja õpitulemused riiklikust õppekavast lähtuvalt
Probleemülesanne õpilastele
Õpilaste eelteadmised ja -oskused
Projekti kirjeldus ehk tegevused klassis
Õpiprojekti hindamine
Vajalik tehnoloogia ja tarkvara
Vajalikud allikad ja koduleheküljed
Lisaülesanded
Tugistrateegiad

Edukas õpetamine ja õppimine sõltub millestki ENAMAST kui tehnoloogia inimressursid finants strateegilised tegurid

VAJALIKUD EELTINGIMUSED KOOLIS tehnoloogia edukaks integreerimiseks
Ühine visioon, IKT arengukava
Tehnoloogia olemasolu ja ligipääs sellele;
Kogemustega õpetaja(d), kes kasutavad IKT vahendeid ainetundides;
Õpetajate valmisolek ja motiveeritus arvutite ja uute meetodite kasutamiseks, juhtkonna toetus;
Professionaalne areng (koolitusvõimalus);
Tehniline tugi;
Õppekava sisu ja pädevused;
Õpilasekeskne õpetamine;
Hindamine ja tagasiside;
Toetav poliitika. Ühiskonna ja kogukonna toetus;
Muud tingimused.

RÜHMATÖÖ

Rühmatöö võimaldab
Suurendada osalejate aktiivsust;
Arendada mõtte paindlikkust;
Muuta rühmaliikmed info suhtes vastuvõtlikumaks;
Võimaldab kitsamas ringis oma arvamust avaldada ;
Võimaldab rahuldada suhtlemisvajadust;
…

Peamised vead rühmatöö korraldamisel
Probleem on määratlemata ja eesmärk kokku leppimata.
Juhis “arutage seda (küsimust, teemat vms) omavahel” pole korrektne. Kui tegevusel puuduvad eesmärgid, pole ka tulemit.

Puudub kokkulepe protseduurilistes küsimustes.
Kui palju aega on aruteluks? Kas tehakse ja kes teeb mahukamate teemade puhul vahekokkuvõtteid? Kas tulemused on vaja esitada ka kirjalikult? Jne…

Rühmatööks ja/või tulemuste esitamiseks on liiga vähe aega.
Liigne kiirustamine tingib selle, et võimalikult hea tulemuse saavutamise asemel muutub rühmaliikmete eesmärgiks ajagraafikus püsimine. Pole võimalik süveneda, aeglase tempoga inimesed ei suuda üldse süveneda.
Kui esimene rühmatöö ebaõnnestub on väga raske järgmist rühmatööd andes kõrget osalusmotivatsiooni oodata.

Ruum on ebasobiv.
Tööd häirib ruumikitsikus, kahe või enama kõrvutitöötava rühma liikmed on sunnitud üksteise kuulmiseks järjest valjemalt rääkima.

Juhendaja ei jälgi toimivat.
Näiteks läheb teise ruumi kohvi keetma või korrastab pabereid, võtab telefonikõnesid vastu, askeldab oma asjadega jne…

Puudub tagasiside rühmatöö kulgemise kohta.
Milliseid näpunäiteid võiksime arvestada, et järgmisel korral veelgi tulemuslikumalt töötada?
Rühmatöö võimaldab mitte üksnes arvestatava tulemuse saamist rühmale püstitatud ülesande osas, vaid ka sotsiaalset õppimist. See on ressurss, mida ei tohiks kasutamata jätta!

Rühmatöö korraldamise põhimõtted
Peamine nõue on, et osalejatele oleksid arusaadavad rühmatöö
otstarve, miks rühmatöö korraldatakse just selle teema osas ja praegu,
eesmärgid, mis on vaja ära teha,
oodatav tulem- mida on vaja saavutada,
protseduur ja sisemised kokkulepped e “mängureeglid”, miks näiteks tulemusi kasutatakse jne…

Rühmatööle peab eelnema põhjalik ettevalmistus
Ettevalmistus koosneb järgmistest tegevustest:
Eesmärgi määratlemine (miks just selles osas?);
Konkreetne ülesande püstitus: mida on tarvis teha?
Metoodiliste materjalide ettevalmistamine, milliseid abivahendeid läheb vaja (loengumaterjalid, teatmeteosed, Internet, jm…)
Varustuse komplekteerimine;
Piisava ajavaru tagamine.

Rühmade moodustamine
Tähtis on, et rühmade moodustamise põhimõtted toetaksid rühmatöö eesmärgi saavutamist (sugu, vanus, eriala, huvid jne…).
Optimaalne rühmaliikmete arv võiks olla 3- 7 inimest.

Rühmatöö jälgimine Eriarvamuste korral käituti konstruktiivselt, ei arvustatud inimesi, vaid nende arvamusi. Peeti kinni ajaliimidist, räägiti lühidalt. Kuulati hoolega ja püüti üksteist mõista. Keegi ei surunud oma arvamust jõuga peale. Uusi ideid esitati julgesti Kõik rühma liikmed osalesid aruteludes Tähelepanekud Käitumine rühmas

Tulemuste esitamine
Kui inimesed on tõsiselt tööd teinud, tuleb neile anda võimalust ka oma saavutuste esitlemiseks ja eduelamuse saamiseks.
Tavaliselt esitletakse kas suuliselt või kirjalikult .
NB! Hea oleks kui ettekannet ilmestaksid ka visuaalsed materjalid .

Rühmatöö tulemuste esitamise atraktiivsemad moodused:
päeviku koostamine ja esitlemine;
diagrammi koostamine;
ristsõnamõistatuse koostamine;
pildiseeria joonistamine ja esitlus;
rollimängu esitus;
näituse ülespanek;
seinalehe koostamine;
oma rühma liikmete intervjueerimine;
jne..

Kokkuvõtete tegemine, analüüs ja tagasiside
Inimene ei õpi kogemusest, mida ta pole reflekteerinud!

Õpetaja roll rühmatöö läbiviimisel
Korraldamine
Osavõtule õhutamine
Nõustamine (vajadusel)
Jälgimine
Kokkuvõtete tegemine

Koostage eelmise slaidi põhjal SWOT analüüs tehnoloogia eduka rakendamise võimalikkusest oma koolis TUGEVUSED NÕRKUSED VÕIMALUSED OHUD

Moodustage 4- liikmelised rühmad ja valmistuge rühmatööd ette kandma (aega 10 min).

Vaheaeg

Maailm on muutunud … Oled Sina valmis muutuma? • Töö on muutunud ... • Töövahendid on muutunud ... • Suhtlemine on muutunud ... • Informatsioon edastamine on muutunud ... • Lapsed on muutunud ... • Õppimine on muutunud … • ÕPETAMINE PEAB MUUTUMA ... JUHENDAMINE PEAB MUUTUMA!

Õpetajakeskne õpetamine Õpilasekeskne Ühe meele simulatsioon Paljude meelte simulatsioon Üks lahendustee Mitu võimalikku lahendust Üks õige vastus Mitu võimalikku vastust Üks meedia (õpik) Multimeedia ja hüpermeedia Individuaalne töö Koostöö Informatsiooni vahendamine Info vahetamine, avaldamine Passiivne õppimine Aktiivne/avastuslik/uurimusõpe Faktikeskne mõtlemine Kriitiline mõtlemine, otsuste põhjendamine Passiivne tagasiside Planeeritud tegevus, analüüsitud tagasiside Isoleeritud, ebareaalne Autentne, reaalse sisuga Uued õpikeskkonnad: uued meetodid ja strateegiad

Uued keskkonnad võimaldavad kasutada efektiivsemaid strateegiaid ja meetodeid Näiteks: Projektõppe ja tehnoloogia integreerimine

Projektõpe Transforming the classroom experience from “ teachers telling” to “students doing.” Projektõpe on meetod, mis muudab tunni, kus õpetaja räägib, tunniks, kus õpilane tegutseb.

Projektõppe olemus
Traditsiooniline õpetamine
Lühiajaline
Ühe aine keskne
õpetajakeskne
Projektõpe
Pikemaajaline
Erinevaid õppeaineid integreeriv
Õpilasekeskne
Seotud eluliste probleemidega

Projektõppe tunnis on kesksel kohal ÕPILANE , kui uute teadmiste avastaja ja looja Traditsioonilises tunnis on kesksel kohal ÕPETAJA , kui teadmiste vahendaja.

Projektõppe eesmärgiks on elulise teema uurimine SÜGAVUTI
Selleks peavad õpilased:
püstitatud probleemi mõistma,
kasutama analüüsi- ja sünteesimisoskust, et leida probleemile lahendus(i),
tegema konstruktiivset koostööd omavahel ja õpetajaga,
suutma põhjendada ja hinnata oma lahendusi püstitatud probleemile.
Projektõppe vastandiks on õpetaja poolt esitatud õige-vale küsimustele vastamine.

Koostöö
On lõbus
On õpilasekeskne
Reeglina pikaajaline
Planeeritud ja väga põhjalikult ettevalmistatud
Tutvustatakse tulemusi
Elulisus
Pakub väljakutset
Motiveeriv
Õppeaineid integreeriv
Tõeline ehk kasutatakse samu meetodid kui täiskasvanud tööl
Projektõpet iseloomustab :

Projektõpe või probleemõpe? PROBLEEMÕPE PROJEKTÕPE

Teadlaste Savoie ja Huges kirjeldus projektõppest
Leia õpilastele sobilik probleem.
Seosta probleem õpilaste huvidega e õpilaste maailmaga.
Seo teema või õppeained (NB! Mitte üks õppeaine) probleemidega.
Anna õpilastele võimalus leida lahendus probleemile ja saada sellest õpikogemus.
Julgusta õpilaste koostööd meeskondade moodustamisega.
Lase kõigil meeskondadel esitleda oma töö tulemust.

Professor Barrowsi poolt välja töötatud viis probleemõppe tunnust:
Esmalt esitatakse probleem ja alles siis muu informatsioon.
Probleem tuleb esitada realistlikult.
Materjali kogutakse lähtuvalt probleemist, mitte konkreetsest ainest.
Õpilased juhivad õppeprotsessi ise.
Õpilased töötavad koos väikestes gruppides.

Õpetaja roll projektõppes on olla:
õpikeskkonna looja,
juhendaja,
suunaja,
nõuandja,
partner.

Õpetajapoolne juhendamine ja tagasiside õpiprojekti läbiviimisel
Visuaalsed vaatlused
Hinnangute andmine
Lisategevuste pakkumine
Koostöö soodustamine ja toetamine

RÜHMATÖÖ (7 min)
Projektõppe plussid
Projektõppe miinused

Projektõppe + ja -
On õpilastele motiveeriv
Õpilased juhivad ise oma õppeprotsessi
Õpilased õpivad probleeme lahendama
Õpetab koostööd tegema
Õpilased omandavad vaatlus- ja uurimisoskusi
Õpilased ei õpi mitte mida mõelda vaid kuidas mõelda
Ajamahukas
Õpilastele “võõras”
Õpetajatele harjumatu

Projektõpe peaks andma vastuse mõlemale küsimusele...
Õpetajad küsivad sageli: “Kuidas ma saan panna oma õpilasi kriitiliselt mõtlema?”
Õpilased küsivad sageli: ”Miks ma pean seda õppima?”
Kokkuvõtteks

Projektõppe hindamine Hindamismudelid
Projektõppes võiks hinnata nii tulemust kui protsessi .
Hindamist kergendavad hindamismudelid ( ingl. k . rubric )
http:// rubistar .4teachers.org
Vormistus Sisu 3 punkti 2 punkti 1 punkt

Paaristöö
ÜLESANNE
Koostage üks hindamismudel Rubricuga
http:// rubistar .4teachers.org
ARUTELU

Kognitiivsel taksonoomial põhinevad IKT kasutamise võimalused
http:// www . hot .ee/taksonoomia

KOKKUVÕTTED esimesest päevast

Kohtumiseni 09.oktoobril kell 16.00 TÄNAN TEID!

Projektipauna Ipaev

by teele

Accessibility

Categories

Upload Details

Usage Rights

1 Embed 3

Statistics

Projektipauna Ipaev Presentation Transcript