Your SlideShare is downloading. ×
11. klass - Vaba ettevõtlus ehk turumajandus
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×

Introducing the official SlideShare app

Stunning, full-screen experience for iPhone and Android

Text the download link to your phone

Standard text messaging rates apply

11. klass - Vaba ettevõtlus ehk turumajandus

447
views

Published on

Juhan Lehepuu, 11. klass majandusõpetus

Juhan Lehepuu, 11. klass majandusõpetus

Published in: Education

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
447
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
3
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. VABA ETTEVÕTLUS EHK TURUMAJANDUS Juhan Lehepuu
  • 2. Leiame vastused küsimustele: • Missugused on turumajanduse tugisambad? • Millist rolli mängib kasum turumajanduses? • Missuguseid majandussüsteeme on olemas? • Mis on majandusringlus? • Millist rolli mängib raha majanduses? • Millised funktsioonid on rahal majanduses? • Kes oli Adam Smith?
  • 3. VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD ON: • ERAOMAND • HINNASÜSTEEM • KONKURENTS • ETTEVÕTLIKKUS
  • 4. ERAOMAND • Seadusega kaitstud. • Muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks. • Annab tõuke kasutada oma vara (ressursse) võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt. • 2003. aastal oli 99,5% Eesti ettevõtetest eraomanduses
  • 5. HINNASÜSTEEM • Hinnad annavad informatsiooni: 1. tarbijate käitumise kohta; 2. ressursside kasutamise loobumiskulude kohta; 3. ressursside väärtuste kohta; 4. tootmiskulude kohta.
  • 6. HINNASÜSTEEM • Hinnad motiveerivad: 1. ettevõtjaid; 2. tarbijaid; 3. ressursiturge (tööjõu hind)
  • 7. HINNASÜSTEEM • Hinnad vastavad majanduse kolmele põhiküsimusele: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota?
  • 8. TURUMAJANDUS ON HINDADE POOLT DIKTEERITUD SÜSTEEM
  • 9. KONKURENTS • Kuna ressursid ja tooted on piiratud, võistlevad inimesed nende pärast. • Inimesed konkureerivad vabatahtliku vahetuse kaudu. • Konkurents ressursside pärast (tööjõud, loodus- ressursid, kapital).
  • 10. KONKURENTS • Konkurents toodete pärast: 1. ostjad konkureerivad ostes (nõudlus); 2. müüjad konkureerivad pakkudes kaupu ja teenuseid, mida ostjad soovivad ning selliste hindadega, mida ostja on valmis maksma. Müüjad, kellel see õnnestub, teenivad kasumit, kellel ebaõnnestub - kahjumit. Müüjad teavad, et kui nad ei rahulda tarbijate vajadusi, siis teevad seda konkurendid.
  • 11. KONKURENTS • Konkurentsi kasulikkus: 1. aitab toota efektiivsemalt; 2. aitab säilitada nappe ressursse; 3. aitab suurendada toodangut; 4. aitab vähendada kulusid; 5. aitab alandada hindu. • Konkurents on ostjate võistlus müüjate pärast ja müüjate võistlus ostjate pärast.
  • 12. ETTEVÕTLIKKUS • Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustab: 1. loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus; 2. uute ja paremate toodete turuletoomine; 3. uute ja paremate juhtimise ja töö organiseerimise meetodite rakendamine; 4. uute ja paremate tootmistehnoloogiate rakendamine.
  • 13. KASUM • Kasum on raha, mis jääb järele, kui kogutuludest lahutada kogukulud. • Soov teenida kasumit, ehk kasumimotiiv, on nagu starter, mis käivitab turumajanduse mootori. • Turumajanduses on kasum see, mis jaotab ära tootmistegurid (maa, töö, kapital)
  • 14. MAJANDUSRINGLUS MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED raha kaup ja teenus rahakaup ja teenus raha ressurss raha ressurss
  • 15. MAJANDUSRINGLUS • Majapidamised - kõik riigis elavad inimesed, tarbijad, pered, leibkonnad. Nendel on kaks rolli majanduses: 1. tarbijad; 2. ressursiomanikud (tööjõud). • Ettevõtted toodavad kaupu ja teenuseid ning maksavad majapidamistele palka. • Majandusringlus illustreerib vahetuse tähtsust.
  • 16. RAHA • Barter on kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata. • Raha kergendab vahetust. • Raha roll majanduses: 1. vahetusvahend; 2. vara kogumise vahend; 3. väärtuste mõõdupuu
  • 17. RAHA ARENG • Bartermajandus • Väärismetallid • Paberraha • Arveldusraha (SDR, ECU) • elektrooniline raha
  • 18. Enamlevinud valuutade ajaloost • Dollar - eelkäijaks oli hõbemünt, mida nimetati Joachimi taalriks (16. saj). Inglismaal nimetati seda dollariks. Üle kümne riigi kasutab oma valuutana dollarit (USA, Kanada, Austraalia, Jamaika …). • Nael - kaaluühik müntide väärtuse mõõtmiseks. • Liir - kaaluühik müntide väärtuse mõõtmiseks. • Kroon - raha vermiti kuningakojas. • Mark - mündisse graveeritud märk, mis näitas väärismetalli sisaldust mündis.
  • 19. ADAM SMITH • 1776. aastal avaldati “Rahvaste rikkus”, mis on mõjutanud inimesi rohkem kui 200 aastat. Raamat valmis 30-aastase uurimistöö tulemusena. Raamatu autor Adam Smith sai endale “majandusteaduse isa” tiitli, kuna teda peetakse majandusteaduse rajajaks. • Ta astus vastu merkantilistidele ja füsiokraatidele. • Adam Smithi põhilised seisukohad olid: 1. rahva rikkus sõltub tootmisest, tootmine aga sellest, kuidas ühilduvad omavahel tootmistegurid; 2. valitsus ei tohi sekkuda majandusse; 3. “nähtamatu käe” metafoor (N + P = turg); 4. tööjaotus ja masinate kasutamine suurendab tootm
  • 20. Majandussüsteemid TURUMAJANDUS • MIDA? - sellele küsimusele vastavad tarbijad. • KUIDAS? - võimalikult väikeste kulutustega, saades seejuures võimalikult suurt tulu. • KELLELE? - väärtustatakse tehtavat tööd. • Turumajandus toetub neljale alustalale: eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikkus. • Turumajanduse käivitab kasumimotiiv.
  • 21. Majandussüsteemid KÄSUMAJANDUS • MIDA? - vastuse annavad plaanijad • KUIDAS? - vastuse annavad plaanijad • KELLELE? - vastuse annavad plaanijad • Omandiõigus kuulub riigile
  • 22. Majandussüsteemid TAVAMAJANDUS • MIDA? - annavad vastuse tavad ja kombed • KUIDAS? - annavad vastuse tavad ja kombed • KELLELE? - annavad vastuse tavad ja kombed
  • 23. Majandussüsteemid SEGAMAJANDUS • Turumajanduses sekkub riik üha rohkem majandusellu. • Käsumajanduslikes riikides võetakse üha enam kasutusele turumajanduslikke elemente. • Tänu sellele võib rääkida mitte turumajandusest ega käsumajandusest, vaid segamajandusest.