11. klass - Vaba ettevõtlus ehk turumajandus
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Like this? Share it with your network

Share

11. klass - Vaba ettevõtlus ehk turumajandus

  • 407 views
Uploaded on

Juhan Lehepuu, 11. klass majandusõpetus

Juhan Lehepuu, 11. klass majandusõpetus

More in: Education
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
407
On Slideshare
329
From Embeds
78
Number of Embeds
2

Actions

Shares
Downloads
2
Comments
0
Likes
0

Embeds 78

http://feyugaw.havike.eenet.ee 76
http://www.slideee.com 2

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. VABA ETTEVÕTLUS EHK TURUMAJANDUS Juhan Lehepuu
  • 2. Leiame vastused küsimustele: • Missugused on turumajanduse tugisambad? • Millist rolli mängib kasum turumajanduses? • Missuguseid majandussüsteeme on olemas? • Mis on majandusringlus? • Millist rolli mängib raha majanduses? • Millised funktsioonid on rahal majanduses? • Kes oli Adam Smith?
  • 3. VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD ON: • ERAOMAND • HINNASÜSTEEM • KONKURENTS • ETTEVÕTLIKKUS
  • 4. ERAOMAND • Seadusega kaitstud. • Muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks. • Annab tõuke kasutada oma vara (ressursse) võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt. • 2003. aastal oli 99,5% Eesti ettevõtetest eraomanduses
  • 5. HINNASÜSTEEM • Hinnad annavad informatsiooni: 1. tarbijate käitumise kohta; 2. ressursside kasutamise loobumiskulude kohta; 3. ressursside väärtuste kohta; 4. tootmiskulude kohta.
  • 6. HINNASÜSTEEM • Hinnad motiveerivad: 1. ettevõtjaid; 2. tarbijaid; 3. ressursiturge (tööjõu hind)
  • 7. HINNASÜSTEEM • Hinnad vastavad majanduse kolmele põhiküsimusele: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota?
  • 8. TURUMAJANDUS ON HINDADE POOLT DIKTEERITUD SÜSTEEM
  • 9. KONKURENTS • Kuna ressursid ja tooted on piiratud, võistlevad inimesed nende pärast. • Inimesed konkureerivad vabatahtliku vahetuse kaudu. • Konkurents ressursside pärast (tööjõud, loodus- ressursid, kapital).
  • 10. KONKURENTS • Konkurents toodete pärast: 1. ostjad konkureerivad ostes (nõudlus); 2. müüjad konkureerivad pakkudes kaupu ja teenuseid, mida ostjad soovivad ning selliste hindadega, mida ostja on valmis maksma. Müüjad, kellel see õnnestub, teenivad kasumit, kellel ebaõnnestub - kahjumit. Müüjad teavad, et kui nad ei rahulda tarbijate vajadusi, siis teevad seda konkurendid.
  • 11. KONKURENTS • Konkurentsi kasulikkus: 1. aitab toota efektiivsemalt; 2. aitab säilitada nappe ressursse; 3. aitab suurendada toodangut; 4. aitab vähendada kulusid; 5. aitab alandada hindu. • Konkurents on ostjate võistlus müüjate pärast ja müüjate võistlus ostjate pärast.
  • 12. ETTEVÕTLIKKUS • Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustab: 1. loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus; 2. uute ja paremate toodete turuletoomine; 3. uute ja paremate juhtimise ja töö organiseerimise meetodite rakendamine; 4. uute ja paremate tootmistehnoloogiate rakendamine.
  • 13. KASUM • Kasum on raha, mis jääb järele, kui kogutuludest lahutada kogukulud. • Soov teenida kasumit, ehk kasumimotiiv, on nagu starter, mis käivitab turumajanduse mootori. • Turumajanduses on kasum see, mis jaotab ära tootmistegurid (maa, töö, kapital)
  • 14. MAJANDUSRINGLUS MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED raha kaup ja teenus rahakaup ja teenus raha ressurss raha ressurss
  • 15. MAJANDUSRINGLUS • Majapidamised - kõik riigis elavad inimesed, tarbijad, pered, leibkonnad. Nendel on kaks rolli majanduses: 1. tarbijad; 2. ressursiomanikud (tööjõud). • Ettevõtted toodavad kaupu ja teenuseid ning maksavad majapidamistele palka. • Majandusringlus illustreerib vahetuse tähtsust.
  • 16. RAHA • Barter on kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata. • Raha kergendab vahetust. • Raha roll majanduses: 1. vahetusvahend; 2. vara kogumise vahend; 3. väärtuste mõõdupuu
  • 17. RAHA ARENG • Bartermajandus • Väärismetallid • Paberraha • Arveldusraha (SDR, ECU) • elektrooniline raha
  • 18. Enamlevinud valuutade ajaloost • Dollar - eelkäijaks oli hõbemünt, mida nimetati Joachimi taalriks (16. saj). Inglismaal nimetati seda dollariks. Üle kümne riigi kasutab oma valuutana dollarit (USA, Kanada, Austraalia, Jamaika …). • Nael - kaaluühik müntide väärtuse mõõtmiseks. • Liir - kaaluühik müntide väärtuse mõõtmiseks. • Kroon - raha vermiti kuningakojas. • Mark - mündisse graveeritud märk, mis näitas väärismetalli sisaldust mündis.
  • 19. ADAM SMITH • 1776. aastal avaldati “Rahvaste rikkus”, mis on mõjutanud inimesi rohkem kui 200 aastat. Raamat valmis 30-aastase uurimistöö tulemusena. Raamatu autor Adam Smith sai endale “majandusteaduse isa” tiitli, kuna teda peetakse majandusteaduse rajajaks. • Ta astus vastu merkantilistidele ja füsiokraatidele. • Adam Smithi põhilised seisukohad olid: 1. rahva rikkus sõltub tootmisest, tootmine aga sellest, kuidas ühilduvad omavahel tootmistegurid; 2. valitsus ei tohi sekkuda majandusse; 3. “nähtamatu käe” metafoor (N + P = turg); 4. tööjaotus ja masinate kasutamine suurendab tootm
  • 20. Majandussüsteemid TURUMAJANDUS • MIDA? - sellele küsimusele vastavad tarbijad. • KUIDAS? - võimalikult väikeste kulutustega, saades seejuures võimalikult suurt tulu. • KELLELE? - väärtustatakse tehtavat tööd. • Turumajandus toetub neljale alustalale: eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikkus. • Turumajanduse käivitab kasumimotiiv.
  • 21. Majandussüsteemid KÄSUMAJANDUS • MIDA? - vastuse annavad plaanijad • KUIDAS? - vastuse annavad plaanijad • KELLELE? - vastuse annavad plaanijad • Omandiõigus kuulub riigile
  • 22. Majandussüsteemid TAVAMAJANDUS • MIDA? - annavad vastuse tavad ja kombed • KUIDAS? - annavad vastuse tavad ja kombed • KELLELE? - annavad vastuse tavad ja kombed
  • 23. Majandussüsteemid SEGAMAJANDUS • Turumajanduses sekkub riik üha rohkem majandusellu. • Käsumajanduslikes riikides võetakse üha enam kasutusele turumajanduslikke elemente. • Tänu sellele võib rääkida mitte turumajandusest ega käsumajandusest, vaid segamajandusest.