• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Majandus ja kultuur (18-19 saj) ja Venestusaeg
 

Majandus ja kultuur (18-19 saj) ja Venestusaeg

on

  • 3,458 views

Majandus ja kultuur (18-19 saj) ja Venestusaeg

Majandus ja kultuur (18-19 saj) ja Venestusaeg

Statistics

Views

Total Views
3,458
Views on SlideShare
3,434
Embed Views
24

Actions

Likes
0
Downloads
10
Comments
0

1 Embed 24

http://www.slideshare.net 24

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Majandus ja kultuur (18-19 saj) ja Venestusaeg Majandus ja kultuur (18-19 saj) ja Venestusaeg Presentation Transcript

    • Majandus ja haridus 18 ja 19 saj 19. jaanuar
    • Linnad ja majandus 18 saj
      • Miinused
      • Linlaste arv v ähenes
      • Eesti muutus agraarprovintsiks (linnakdanike sunniti mõisale teotööd tegema)
      • Pärast põhjasõda linnad olid hävitatud (Tartu, Narva)
      • Plussid
      • Tallinn säilitas kubermangu linna positsiooni (18 saj)
      • Tallinna s õja sadam (laevastik)
      • Narva on oluline kaubalinn (elas omaette, allus mõnedele Peterburi seadustele) – manufaktuuritööstus
      • Põltsamaa – on manufaktuuritööstuse alev
      • Rajati hästi toimiva postijaama ja maanteede võrku
    • Linnad ja majandus 19 saj
      • Miinused
      • Esimesed vabrikud rajati mitte linna, vaid mõisadesse (Kärdla, Sindi kalevivabrik).
      • Plussid
      • Väliskaubandus käis läbi Pärnu (suured kaubandusfirmad)
      • Tartus kogu elu keerles Tartu Ülikooli ümber
      • Narva manufaktuur 1857a.
      • Tööstuslik pööre 19 saj
      • 1870 a Tallinn-Peterburi raudtee
      • Tallinna sadam
      • Tööstusettevõtted, kus remonditi ja ehitati laevu ja raudteeinventari
      • Linnaelanike arv hakkas kasvama
    • Haridus ja vaimuelu 18 saj Lk 95 Haridus ja kultuur 19 saj. Lk 120-127
      • Miinused ja plussid
    • Haridus ja vaimuelu 18 saj
      • Miinused
      • Pärast Põhjasõja olud paranesid aeglaselt
      • Põhjasõja ajal hävis suur osa Eesti kirikuist ja koolimajadest. Alles 1765a hakkati rajama uusi koolimaju. Tööd jätkasid saksakeelsed linnakoolid
      • Pikaks ajaks peatus rahva harimine (tegevuse lõpetas ülikool)
      • Maal oli puudus õpetajatest , arstidest, juristidest
      • Muutused kirikuelus (luterlust Venemaa tunnustas)
      • Plussid
      • L ääne-Euroopa kultuurimõjud Eestile: tõid kaupa, uudiseid nii ka inimesi siia
      • Saksamaalt tulid siia kodu-, kooli-, kirikuõpetajad ning muud spetsialistid
      • Saksamaalt tuli usk. Pietism – Saksa protestantlik usuliikumine, mis taotles sisemist vagasust ja ilmalike lõbude hülgamist.
      • Vennastekogudused – ei olnud kirikust lahku,võrdus. Rõhk lugemisele ja kirjutamisele. Mõjutasid kogu eesti rahvast.
      • 18 saj – jätkus eestikeelsete raamatute väljaandmine, maarahvakalendrid (asendasid talurahva ajakirju)
    • Ärkamisaeg ja rahvuslik liikumine 19 saj
      • 1860-1870 – nimetatakse eestlaste rahvusliku ärkamise ajaks
      • Muutused Euroopas poliitilises ja sotsiaalses elus osutasid mõju ka Eesti rahvale. Looma oma rahvusriigi, vabaks saama.
      • F.R. Faelhmann (1798-1850) lõi Õpetatud Eesti Selts, kus olid saksa estofiilid ning nad hakkasid uurima eesti keelt põhjalikult, rahva minevikku.
      • F.R.Kreutzwald (1857-1861) – “Kalevipoeg” –eesti rahvuseepos
      • Talupoegade päriorjuse kaotamine toob kaasa mõte hakkata mõtlema oma rahva tulevikule
    • Haridus ja kultuur 19 saj. Lk 120-127
      • Miinused
      • Parim haridus oli alati võimuolevatel inimestel
      • Haridusele halvendav mõju 19 saj. Teisel veerandil avaldas näljahädaaastad, talupoegade vastuhakud.
      • 19 saj keskpaik – hakkati samm-sammult haridust koolides üle viima vene keelele.
      • Plussid
      • 1803 - Koolid hakkasid töötama (kihelkonnakoolid, kreiskoolid ja gümnaasiumid) 1870-1880 - Esimesed erakoolid (Tartus Hugo Trefneri erakool)
      • Koolide allutamine Vene haridusministeeriumile, mis oli hariduse kasuks
      • 1803 - Taasavati TÜ (kõrge ülikooli tase)
      • Pöörati tähelepanu õpetajate koolitamisele.
      • Eestikeelse ajakirjanduse areng – Otto Vilhelm Masing (1763-1832)
    • Venestusaeg 20.jaanuar
      • Venestamine
    • 1)Millal algas venestusaeg? (lk155) 2)Miks Venemaa tahtis venestada Balti provintsid? Mida tähendab venestamine? lk 115
      • 2) Baltimaade rahvaste venestamise eesmärk oli kõrvaldada ( сместить) saksa domineeriv mõju selles piirkonnas ning asendada ( заменить) kohapealne Lääne tsivilisatsioon ja saksa kultuur i vene kultuuriga.