Majandus ja kultuur (18-19 saj) ja Venestusaeg

3,548 views

Published on

Majandus ja kultuur (18-19 saj) ja Venestusaeg

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
3,548
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
26
Actions
Shares
0
Downloads
12
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Majandus ja kultuur (18-19 saj) ja Venestusaeg

  1. 1. Majandus ja haridus 18 ja 19 saj 19. jaanuar
  2. 2. Linnad ja majandus 18 saj <ul><li>Miinused </li></ul><ul><li>Linlaste arv v ähenes </li></ul><ul><li>Eesti muutus agraarprovintsiks (linnakdanike sunniti mõisale teotööd tegema) </li></ul><ul><li>Pärast põhjasõda linnad olid hävitatud (Tartu, Narva) </li></ul><ul><li>Plussid </li></ul><ul><li>Tallinn säilitas kubermangu linna positsiooni (18 saj) </li></ul><ul><li>Tallinna s õja sadam (laevastik) </li></ul><ul><li>Narva on oluline kaubalinn (elas omaette, allus mõnedele Peterburi seadustele) – manufaktuuritööstus </li></ul><ul><li>Põltsamaa – on manufaktuuritööstuse alev </li></ul><ul><li>Rajati hästi toimiva postijaama ja maanteede võrku </li></ul>
  3. 3. Linnad ja majandus 19 saj <ul><li>Miinused </li></ul><ul><li>Esimesed vabrikud rajati mitte linna, vaid mõisadesse (Kärdla, Sindi kalevivabrik). </li></ul><ul><li>Plussid </li></ul><ul><li>Väliskaubandus käis läbi Pärnu (suured kaubandusfirmad) </li></ul><ul><li>Tartus kogu elu keerles Tartu Ülikooli ümber </li></ul><ul><li>Narva manufaktuur 1857a. </li></ul><ul><li>Tööstuslik pööre 19 saj </li></ul><ul><li>1870 a Tallinn-Peterburi raudtee </li></ul><ul><li>Tallinna sadam </li></ul><ul><li>Tööstusettevõtted, kus remonditi ja ehitati laevu ja raudteeinventari </li></ul><ul><li>Linnaelanike arv hakkas kasvama </li></ul>
  4. 4. Haridus ja vaimuelu 18 saj Lk 95 Haridus ja kultuur 19 saj. Lk 120-127 <ul><li>Miinused ja plussid </li></ul>
  5. 5. Haridus ja vaimuelu 18 saj <ul><li>Miinused </li></ul><ul><li>Pärast Põhjasõja olud paranesid aeglaselt </li></ul><ul><li>Põhjasõja ajal hävis suur osa Eesti kirikuist ja koolimajadest. Alles 1765a hakkati rajama uusi koolimaju. Tööd jätkasid saksakeelsed linnakoolid </li></ul><ul><li>Pikaks ajaks peatus rahva harimine (tegevuse lõpetas ülikool) </li></ul><ul><li>Maal oli puudus õpetajatest , arstidest, juristidest </li></ul><ul><li>Muutused kirikuelus (luterlust Venemaa tunnustas) </li></ul><ul><li>Plussid </li></ul><ul><li>L ääne-Euroopa kultuurimõjud Eestile: tõid kaupa, uudiseid nii ka inimesi siia </li></ul><ul><li>Saksamaalt tulid siia kodu-, kooli-, kirikuõpetajad ning muud spetsialistid </li></ul><ul><li>Saksamaalt tuli usk. Pietism – Saksa protestantlik usuliikumine, mis taotles sisemist vagasust ja ilmalike lõbude hülgamist. </li></ul><ul><li>Vennastekogudused – ei olnud kirikust lahku,võrdus. Rõhk lugemisele ja kirjutamisele. Mõjutasid kogu eesti rahvast. </li></ul><ul><li>18 saj – jätkus eestikeelsete raamatute väljaandmine, maarahvakalendrid (asendasid talurahva ajakirju) </li></ul>
  6. 6. Ärkamisaeg ja rahvuslik liikumine 19 saj <ul><li>1860-1870 – nimetatakse eestlaste rahvusliku ärkamise ajaks </li></ul><ul><li>Muutused Euroopas poliitilises ja sotsiaalses elus osutasid mõju ka Eesti rahvale. Looma oma rahvusriigi, vabaks saama. </li></ul><ul><li>F.R. Faelhmann (1798-1850) lõi Õpetatud Eesti Selts, kus olid saksa estofiilid ning nad hakkasid uurima eesti keelt põhjalikult, rahva minevikku. </li></ul><ul><li>F.R.Kreutzwald (1857-1861) – “Kalevipoeg” –eesti rahvuseepos </li></ul><ul><li>Talupoegade päriorjuse kaotamine toob kaasa mõte hakkata mõtlema oma rahva tulevikule </li></ul>
  7. 7. Haridus ja kultuur 19 saj. Lk 120-127 <ul><li>Miinused </li></ul><ul><li>Parim haridus oli alati võimuolevatel inimestel </li></ul><ul><li>Haridusele halvendav mõju 19 saj. Teisel veerandil avaldas näljahädaaastad, talupoegade vastuhakud. </li></ul><ul><li>19 saj keskpaik – hakkati samm-sammult haridust koolides üle viima vene keelele. </li></ul><ul><li>Plussid </li></ul><ul><li>1803 - Koolid hakkasid töötama (kihelkonnakoolid, kreiskoolid ja gümnaasiumid) 1870-1880 - Esimesed erakoolid (Tartus Hugo Trefneri erakool) </li></ul><ul><li>Koolide allutamine Vene haridusministeeriumile, mis oli hariduse kasuks </li></ul><ul><li>1803 - Taasavati TÜ (kõrge ülikooli tase) </li></ul><ul><li>Pöörati tähelepanu õpetajate koolitamisele. </li></ul><ul><li>Eestikeelse ajakirjanduse areng – Otto Vilhelm Masing (1763-1832) </li></ul>
  8. 8. Venestusaeg 20.jaanuar
  9. 9. <ul><li>Venestamine </li></ul>
  10. 10. 1)Millal algas venestusaeg? (lk155) 2)Miks Venemaa tahtis venestada Balti provintsid? Mida tähendab venestamine? lk 115 <ul><li>2) Baltimaade rahvaste venestamise eesmärk oli kõrvaldada ( сместить) saksa domineeriv mõju selles piirkonnas ning asendada ( заменить) kohapealne Lääne tsivilisatsioon ja saksa kultuur i vene kultuuriga. </li></ul>

×