Majandus ja kultuur (18-19 saj) ja Venestusaeg

Majandus ja haridus 18 ja 19 saj 19. jaanuar

Linnad ja majandus 18 saj
Miinused
Linlaste arv v ähenes
Eesti muutus agraarprovintsiks (linnakdanike sunniti mõisale teotööd tegema)
Pärast põhjasõda linnad olid hävitatud (Tartu, Narva)
Plussid
Tallinn säilitas kubermangu linna positsiooni (18 saj)
Tallinna s õja sadam (laevastik)
Narva on oluline kaubalinn (elas omaette, allus mõnedele Peterburi seadustele) – manufaktuuritööstus
Põltsamaa – on manufaktuuritööstuse alev
Rajati hästi toimiva postijaama ja maanteede võrku

Linnad ja majandus 19 saj
Miinused
Esimesed vabrikud rajati mitte linna, vaid mõisadesse (Kärdla, Sindi kalevivabrik).
Plussid
Väliskaubandus käis läbi Pärnu (suured kaubandusfirmad)
Tartus kogu elu keerles Tartu Ülikooli ümber
Narva manufaktuur 1857a.
Tööstuslik pööre 19 saj
1870 a Tallinn-Peterburi raudtee
Tallinna sadam
Tööstusettevõtted, kus remonditi ja ehitati laevu ja raudteeinventari
Linnaelanike arv hakkas kasvama

Haridus ja vaimuelu 18 saj Lk 95 Haridus ja kultuur 19 saj. Lk 120-127
Miinused ja plussid

Haridus ja vaimuelu 18 saj
Miinused
Pärast Põhjasõja olud paranesid aeglaselt
Põhjasõja ajal hävis suur osa Eesti kirikuist ja koolimajadest. Alles 1765a hakkati rajama uusi koolimaju. Tööd jätkasid saksakeelsed linnakoolid
Pikaks ajaks peatus rahva harimine (tegevuse lõpetas ülikool)
Maal oli puudus õpetajatest , arstidest, juristidest
Muutused kirikuelus (luterlust Venemaa tunnustas)
Plussid
L ääne-Euroopa kultuurimõjud Eestile: tõid kaupa, uudiseid nii ka inimesi siia
Saksamaalt tulid siia kodu-, kooli-, kirikuõpetajad ning muud spetsialistid
Saksamaalt tuli usk. Pietism – Saksa protestantlik usuliikumine, mis taotles sisemist vagasust ja ilmalike lõbude hülgamist.
Vennastekogudused – ei olnud kirikust lahku,võrdus. Rõhk lugemisele ja kirjutamisele. Mõjutasid kogu eesti rahvast.
18 saj – jätkus eestikeelsete raamatute väljaandmine, maarahvakalendrid (asendasid talurahva ajakirju)

Ärkamisaeg ja rahvuslik liikumine 19 saj
1860-1870 – nimetatakse eestlaste rahvusliku ärkamise ajaks
Muutused Euroopas poliitilises ja sotsiaalses elus osutasid mõju ka Eesti rahvale. Looma oma rahvusriigi, vabaks saama.
F.R. Faelhmann (1798-1850) lõi Õpetatud Eesti Selts, kus olid saksa estofiilid ning nad hakkasid uurima eesti keelt põhjalikult, rahva minevikku.
F.R.Kreutzwald (1857-1861) – “Kalevipoeg” –eesti rahvuseepos
Talupoegade päriorjuse kaotamine toob kaasa mõte hakkata mõtlema oma rahva tulevikule

Haridus ja kultuur 19 saj. Lk 120-127
Miinused
Parim haridus oli alati võimuolevatel inimestel
Haridusele halvendav mõju 19 saj. Teisel veerandil avaldas näljahädaaastad, talupoegade vastuhakud.
19 saj keskpaik – hakkati samm-sammult haridust koolides üle viima vene keelele.
Plussid
1803 - Koolid hakkasid töötama (kihelkonnakoolid, kreiskoolid ja gümnaasiumid) 1870-1880 - Esimesed erakoolid (Tartus Hugo Trefneri erakool)
Koolide allutamine Vene haridusministeeriumile, mis oli hariduse kasuks
1803 - Taasavati TÜ (kõrge ülikooli tase)
Pöörati tähelepanu õpetajate koolitamisele.
Eestikeelse ajakirjanduse areng – Otto Vilhelm Masing (1763-1832)

Venestusaeg 20.jaanuar

Venestamine

1)Millal algas venestusaeg? (lk155) 2)Miks Venemaa tahtis venestada Balti provintsid? Mida tähendab venestamine? lk 115
2) Baltimaade rahvaste venestamise eesmärk oli kõrvaldada ( сместить) saksa domineeriv mõju selles piirkonnas ning asendada ( заменить) kohapealne Lääne tsivilisatsioon ja saksa kultuur i vene kultuuriga.

Majandus ja kultuur (18-19 saj) ja Venestusaeg

by svetgord

Accessibility

Upload Details

Usage Rights

1 Embed 24

Statistics

Majandus ja kultuur (18-19 saj) ja Venestusaeg Presentation Transcript