• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
TööStusüHiskonnast TeadmusüHiskonda 2. Tund 11 Kl
 

TööStusüHiskonnast TeadmusüHiskonda 2. Tund 11 Kl

on

  • 1,652 views

 

Statistics

Views

Total Views
1,652
Views on SlideShare
1,649
Embed Views
3

Actions

Likes
0
Downloads
13
Comments
0

1 Embed 3

http://www.slideshare.net 3

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    TööStusüHiskonnast TeadmusüHiskonda 2. Tund 11 Kl TööStusüHiskonnast TeadmusüHiskonda 2. Tund 11 Kl Presentation Transcript

    • T öö stu sü hiskonnast teadmusühiskonda 2. tund. 15. september
    • Sõnavara
      • Põhijooned – главные черты
      • Arenema - развиваться
      • Tööstuspööre – индустриальный переворот
      • Tugevnema – усиливаться
      • Tõusma – повышаться
      • Kahanema – уменьшаться
      • Linnastumine – переселение в города
      • Elatustase - уровень жизни
      • Leibkond – рабочая сила
      • Tehnoloogia areng – развитие технологии
      • 1) Agraarühiskond
      • 2) Tööstus – ehk industriaalühiskond
      • 3) Tööstusjärgne ehk postindustriaalne ühiskond
      • 4) Info ühiskond
      • 5) Teadmusühiskond
    • Tööstusühiskonna põhijooned
      • Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi.
      • 1) Majanduses tõusis esikohale tööstuslik tootmine. Töö konveieritel. Pikad tööpaevad (12-14 tundi). “Aeg on raha!”
      • 2) Töö ja elu on muutunud ratsionaalsemaks. Kirjalikke normide tähtsus.
      • 3) Bürokraatia – ametnike võim tugevnes.
      • 4) Eraldi töösfäär ja puhkesfäär - loteriid, kabareed, kasiinod.
      • Tööstuspööre – üleminek kapitalismile muutis ühiskonna sotsiaalset jaotust:
      • Tööstustööliste ja linnainimeste arv tõusis ning põllupidajate arv kahanes. Linnades tõusis elatustase.
    • Tööstusühiskonnas leibkonna mudelid:
      • Agraarühiskonnas – suured pered, mis ühendasid mitu põlvkonda, mida rohkem talus töökäsi, seda edukamalt oli võimalik majandada.
      • Tööstusühiskonnas – väike pere. Üheskoos elasid vaid vanemad ja alaealised lapsed, vanavanemad – maal.
    • Postindustriaalse ühsikonna erinevus tööstusühiskonnast
      • 20 saj. viimasel verandil hakkas kujunema postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond.
      • Postindustriaalne ühiskond- k õrgeltarenenud ühiskond, millele on omane kõrgtehnoloogia massiline kasutamine.
      • Teenindusosatähtsus kasvas kiiresti. Teaduse ja tehnoloogia osa majanduses.
      • Postindustriaalne ühiskond vajab: haritud spetsialiste, teeninduspersonali.
    • Postindustriaalne ühiskond
      • Peab olema paremini tsentraliseeritud, korrastatud, kui tööstusühiskond. Nüüd peab valitsus kontrollima, nii poliitikat, õiguskorda, kui ka majandust.
      • 1970 – tehnoloogiline progress.
      • Areneb välja - keskklass.
      • Massimeedia, masstootmine, massikultuur.
    • Teadmusühiskonna kujunemine
      • Arenenud postindustriaalne ühiskond – INFOÜHISKOND. Tehnoloogiate ja kommunikatsioonivahendite arendamine teeb infot massiliseks ja kättesaadavaks
      • TEADMUSÜHISKOND – nii poliitikas kui ka majanduses osatakse kasutada infot.