TööStusüHiskonnast TeadmusüHiskonda 2. Tund 11 Kl

1,372 views

Published on

Published in: News & Politics, Technology
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,372
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
4
Actions
Shares
0
Downloads
15
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

TööStusüHiskonnast TeadmusüHiskonda 2. Tund 11 Kl

  1. 1. T öö stu sü hiskonnast teadmusühiskonda 2. tund. 15. september
  2. 2. Sõnavara <ul><li>Põhijooned – главные черты </li></ul><ul><li>Arenema - развиваться </li></ul><ul><li>Tööstuspööre – индустриальный переворот </li></ul><ul><li>Tugevnema – усиливаться </li></ul><ul><li>Tõusma – повышаться </li></ul><ul><li>Kahanema – уменьшаться </li></ul><ul><li>Linnastumine – переселение в города </li></ul><ul><li>Elatustase - уровень жизни </li></ul><ul><li>Leibkond – рабочая сила </li></ul><ul><li>Tehnoloogia areng – развитие технологии </li></ul>
  3. 3. <ul><li>1) Agraarühiskond </li></ul><ul><li>2) Tööstus – ehk industriaalühiskond </li></ul><ul><li>3) Tööstusjärgne ehk postindustriaalne ühiskond </li></ul><ul><li>4) Info ühiskond </li></ul><ul><li>5) Teadmusühiskond </li></ul>
  4. 4. Tööstusühiskonna põhijooned <ul><li>Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. </li></ul><ul><li>1) Majanduses tõusis esikohale tööstuslik tootmine. Töö konveieritel. Pikad tööpaevad (12-14 tundi). “Aeg on raha!” </li></ul><ul><li>2) Töö ja elu on muutunud ratsionaalsemaks. Kirjalikke normide tähtsus. </li></ul><ul><li>3) Bürokraatia – ametnike võim tugevnes. </li></ul><ul><li>4) Eraldi töösfäär ja puhkesfäär - loteriid, kabareed, kasiinod. </li></ul>
  5. 5. <ul><li>Tööstuspööre – üleminek kapitalismile muutis ühiskonna sotsiaalset jaotust: </li></ul><ul><li>Tööstustööliste ja linnainimeste arv tõusis ning põllupidajate arv kahanes. Linnades tõusis elatustase. </li></ul>
  6. 6. Tööstusühiskonnas leibkonna mudelid: <ul><li>Agraarühiskonnas – suured pered, mis ühendasid mitu põlvkonda, mida rohkem talus töökäsi, seda edukamalt oli võimalik majandada. </li></ul><ul><li>Tööstusühiskonnas – väike pere. Üheskoos elasid vaid vanemad ja alaealised lapsed, vanavanemad – maal. </li></ul>
  7. 7. Postindustriaalse ühsikonna erinevus tööstusühiskonnast <ul><li>20 saj. viimasel verandil hakkas kujunema postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond. </li></ul><ul><li>Postindustriaalne ühiskond- k õrgeltarenenud ühiskond, millele on omane kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. </li></ul><ul><li>Teenindusosatähtsus kasvas kiiresti. Teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. </li></ul><ul><li>Postindustriaalne ühiskond vajab: haritud spetsialiste, teeninduspersonali. </li></ul>
  8. 8. Postindustriaalne ühiskond <ul><li>Peab olema paremini tsentraliseeritud, korrastatud, kui tööstusühiskond. Nüüd peab valitsus kontrollima, nii poliitikat, õiguskorda, kui ka majandust. </li></ul><ul><li>1970 – tehnoloogiline progress. </li></ul><ul><li>Areneb välja - keskklass. </li></ul><ul><li>Massimeedia, masstootmine, massikultuur. </li></ul>
  9. 9. Teadmusühiskonna kujunemine <ul><li>Arenenud postindustriaalne ühiskond – INFOÜHISKOND. Tehnoloogiate ja kommunikatsioonivahendite arendamine teeb infot massiliseks ja kättesaadavaks </li></ul><ul><li>TEADMUSÜHISKOND – nii poliitikas kui ka majanduses osatakse kasutada infot. </li></ul>

×