EESTI VABARIIGI SÜND 10. veebruar
<ul><li>Mis kuupäeval tähistatakse Eesti  </li></ul><ul><li>Vabariigi sünnipäeva?  </li></ul><ul><li>  24. veebruar </li><...
Eesti Vabaduss õda 1918-1920   24.veebruar 1919   <ul><li>23.  j uuni  1919  võidupüh a   </li></ul><ul><li>25.veebruaril ...
EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE <ul><ul><ul><li>Veebruar 1918  alustas Saksamaa pealetungi </li></ul></ul></ul><ul><ul><u...
SAKSA OKUPATSIOON  <ul><li>Sakslased okupeerisid kogu Eesti </li></ul><ul><li>Arreteeriti Konstantin Päts. Eesti Ajutine V...
EESTI VABADUSSÕDA 1918-1920 <ul><li>1919.a määrati Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner </li></ul><ul><l...
Konstantin Päts  (1874–1956) <ul><li>Esimene Eesti vabariigi  president </li></ul><ul><li>Eestimaa Päästmise  komitee esim...
Jaan Poska  (1866–1920) <ul><li>Tallinna linnapea </li></ul><ul><li>Venemaa Ajutise Valitsuse Eesti kubermangu komissar  <...
Johan Laidoner( 1884 -1953)  <ul><li>Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja.  </li></ul>
Eesti iseseisvuse manifest <ul><li>Tallinnas levitatud eksemplar </li></ul>
Päästekomitee asukoht Tallinnas
Tartu Rahu <ul><li>Rahulepingu allakirjutamine Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseis...
 
Eesti Vabariik pärast iseseisvumist (1922a.)
Eesti Vabariigi sünd (1917) <ul><li>1. märts – Tallinnas  üldstreik </li></ul><ul><li>11.–13. märts – Maakondade koosolek ...
Eesti Vabariigi sünd (1917) <ul><li>27. oktoober – võtsid võimu enda kätte </li></ul><ul><li>15. november – Maanõukogu tun...
Eesti Vabariigi sünd  1918 <ul><li>jaanuar – Asutava Kogu valimised </li></ul><ul><li>19. veebruar – Maanõukogu juhatus ki...
Eesti Vabariigi sünd  1918 <ul><li>Vene laevastik lahkus Tallinnast, sinna jõudsid Saksa väed  </li></ul><ul><li>4. märts ...
Soome vabatahtlikud Tallinnas <ul><li>Esimene rühm vabatahtlikke sõdureid saabus  Soomest </li></ul>
SOOMUSRONG
Eestlased võitsid Landeswehri otsustavalt Võnnu linna juures Lätimaal 23. juunil 1919. aastal.   <ul><li>Eesti väed lahing...
I Vabariigi aastapäev Tartus <ul><li>Sõjaväe - paraad Tartus </li></ul>
KORDAMISEKS <ul><li>Iseseisvuse väljakuulutamine - 24.02.1918 </li></ul><ul><li>Päästekomitee ja koostati  iseseisvusmanif...
KORDAMISEKS <ul><li>Jaanuar 1919  vastupealetung </li></ul><ul><li>Asutav Kogu , põhiülesandeks põhiseaduse ja maaseduste ...
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Eesti VabadussõDa 1918-1920

6,961

Published on

Published in: Business
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
6,961
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
71
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide
  • oli Eestimaa Päästmise komitee esimees, mitmekordne peaminister ja riigivanem. 12. märtsil 1934 tegi koos Johannes Laidoneriga sõjaväelise riigipöörde. Seejärel valitses ta autoritaarsusesse kaldudes peaminstrina riigivanema ülesannetes. 1938 põhiseaduse jõustumise järel sai temast Eesti esimene president. Pärast Eesti okupeerimist küüditati ta koos perega NSV Liitu ja suri vangistuses.
  • oli 1913–17 Tallinna linnapea, seejärel Venemaa Ajutise Valitsuse Eesti kubermangu komissar ning Vene Asutava Kogu liige. Eesti iseseisvumise järel sai ta välisministriks, hiljem oli peaministri asetäitja ja kohtuminister. Jaan Poska juhtis Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni.
  • TTÜ audoktor 1938. aastast.
  • Päästekomitee asukoht Tallinnas iseseisvuse väljakuulutamise ajal
  • fotol Tartu Rahu leping; alla kirjutavad Vene delegatsiooni juht A. Joffe ja Eesti delegatsiooni juht J. Poska
  • Soomusrong oli lahingutegevuseks kohandatud raudteerong, millel oli soomustatud vedur ja suurtükkide ja kuulipildujatega relvastatud vagunid
  • 1917 novembris kuulutas Maapäev et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu jning selle ajani kehtivad Eestis ainult maapäeva otsused. Enamlased saatsid Maapäeva jõuga laiali, aga iseseisvuse mõte jäi püsima. Sõjaline oht Eestile oli sakslased kelle pealetung algas 1918 oktoobris. Punaarmee riismed põgenesid.Eestlased hakkasid tegelema saksa pealetungiga, loodi Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest. Manifestis kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. Veebruaril 1918 , mil Päästekomitee hakkas avalikult tegutsema. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstatin Päts. Märtsi alguseks vallutasid saksalased kogu Eesti ja hakkas saksa okupatsioon. Kogu võim läks nende kätte. Kõik allutati neile. Kuid 11.novembril olid nad sunnitud alla kirjutama Compiegne vaherahule, samal päeval alustas tegevust Eesti Ajutine Valitsus.Vabadussõda. Venemaa tahtis taastada enda endist impeeriumi ja ründas 28.novmeber 1918 (vabadussõja algus) Narvat.Väikesearvulised Eesti üksused sunniti taanduma. Andmaks vallutussõjale kodusõja ilmet, kuulutasid enamlased Viktor Kingissepa ja Jaan Anvelti juhtimisel Narvas välja Eesti töörahva kommuuni. Kommuun jäi Venemaakoosseisu ja siin jätkati enamilikku poliitikat. Detsembris jätkus punaarmee kiire edasitung. Tasapisi enamlaste edasitung vaibus ja Eesti suutis teha edukaid vasturünnakuid, meeste arv suurenes, paranes relvastus. Sõjaväe ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. Eesti sai sõjalist abi Inglismaalt, Soomest, Taanist ja Rootsist. Jaanuaris 1919 alanud vastupealetungiga puhastati Eesti punaarmeest ning lahingud kandusid Läti ja Vene aldele. Eesti riikluse kinnitamiseks valiti aprillis Asutav Kogu. (esimene istung aprillis 1919) Asutava Kogu põhiülesandeks sai põhiseaduse ja maaseduste vastuvõtmine. Mais 1919 suunati sõjategevus Eestist välja poole, et säästa maad aõjapurustustest. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkv, Lätis murti läbi Punaarmee rindest ja puhastati Põhja-Läti punaarmeest. Juunis tekkis Eestile uus vastane-Lätis tegutsev Saksa sõjavägi, sest Sakslased tahtsid ikka endaga Baltikumi liita. Saksalased kohtusid Võnnu all Eesti vägedaga ning nõudsid nende tagasitõmbumist. Sellest kujunes tõsine relvakonflikt – Landeswehri sõda. Neljapäevases võitluses Võnnu(Cesise) all surusid eestlased saksa rügemendi tagasi ja ja jälitasid neid Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide nõudel rahu. (Võnnu vallutamispäeva 23. Juunit tähistatakse võidupühana). Tartus toimusid rahuläbirääkimised, mis lõppesid 2.veebruaril 1920 rahulepingu allakirjutamisega. Nõukogude liit loobus igaveseks kõigist õigustes mis tal Eesti suhtes olid, lubas tunnustada Eesti iseseisvust ja tagastada kõik Eestile kuulunud varad, Venemaal viibivad Eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks.
  • Eesti VabadussõDa 1918-1920

    1. 1. EESTI VABARIIGI SÜND 10. veebruar
    2. 2. <ul><li>Mis kuupäeval tähistatakse Eesti </li></ul><ul><li>Vabariigi sünnipäeva? </li></ul><ul><li>  24. veebruar </li></ul><ul><li>http://www.youtube.com/watch?v=h3m7fJTfcFY </li></ul>
    3. 3. Eesti Vabaduss õda 1918-1920 24.veebruar 1919 <ul><li>23. j uuni 1919 võidupüh a </li></ul><ul><li>25.veebruaril 1918 </li></ul><ul><li>24.veebruar 1918 </li></ul><ul><li>23. veebruar 1918 </li></ul><ul><li>Veebruar 1918 </li></ul><ul><li>2.veebruaril 1920 </li></ul>28. November 1918
    4. 4. EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE <ul><ul><ul><li>Veebruar 1918 alustas Saksamaa pealetungi </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>24.veebruar 1918 loeti ette iseseisvusmanifest Tallinnas Reaalkooli ees (Õ lk 148) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast </li></ul></ul></ul>
    5. 5. SAKSA OKUPATSIOON <ul><li>Sakslased okupeerisid kogu Eesti </li></ul><ul><li>Arreteeriti Konstantin Päts. Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla. </li></ul><ul><li>Saksamaa kaotas I maailmasõja. </li></ul><ul><li>11. November 1918 läks võim taas tagasi Konstantin Pätsi juhitud Ajutisele Valitsusele. </li></ul>
    6. 6. EESTI VABADUSSÕDA 1918-1920 <ul><li>1919.a määrati Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner </li></ul><ul><li>Eestile tuli appi Soome, Inglismaa, Taani, Rootsi </li></ul><ul><li>24.veebruar 1919 vabastati Eesti pind võõrvägedest </li></ul>
    7. 7. Konstantin Päts (1874–1956) <ul><li>Esimene Eesti vabariigi president </li></ul><ul><li>Eestimaa Päästmise komitee esimees </li></ul><ul><li>mitmekordne peaminister </li></ul><ul><li>riigivanem </li></ul>
    8. 8. Jaan Poska (1866–1920) <ul><li>Tallinna linnapea </li></ul><ul><li>Venemaa Ajutise Valitsuse Eesti kubermangu komissar </li></ul><ul><li>Vene Asutava Kogu liige </li></ul><ul><li>välisminister </li></ul><ul><li>peaministri asetäitja </li></ul><ul><li>kohtuminister </li></ul>
    9. 9. Johan Laidoner( 1884 -1953) <ul><li>Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja. </li></ul>
    10. 10. Eesti iseseisvuse manifest <ul><li>Tallinnas levitatud eksemplar </li></ul>
    11. 11. Päästekomitee asukoht Tallinnas
    12. 12. Tartu Rahu <ul><li>Rahulepingu allakirjutamine Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust </li></ul>
    13. 14. Eesti Vabariik pärast iseseisvumist (1922a.)
    14. 15. Eesti Vabariigi sünd (1917) <ul><li>1. märts – Tallinnas üldstreik </li></ul><ul><li>11.–13. märts – Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks </li></ul><ul><li>23. mai – Maapäeva valimised </li></ul><ul><li>2. juuli – Tallinnas &quot;Estonias&quot; Maa-asemike kongress ehk rahvakongress </li></ul><ul><li>29. september – 8. oktoober – sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa </li></ul>
    15. 16. Eesti Vabariigi sünd (1917) <ul><li>27. oktoober – võtsid võimu enda kätte </li></ul><ul><li>15. november – Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu </li></ul><ul><li>24. detsember – Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks </li></ul>
    16. 17. Eesti Vabariigi sünd 1918 <ul><li>jaanuar – Asutava Kogu valimised </li></ul><ul><li>19. veebruar – Maanõukogu juhatus kiitis heaks Eesti iseseisvuse manifesti ja valis täidesaatva organi – kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise Komitee (K. Päts, J. Vilms, K. Konik) </li></ul><ul><li>23. veebruar – Pärnus &quot;Endla&quot; teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik </li></ul><ul><li>24. veebruar – Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, mille juhiks sai K. Päts. Saksa sõjavägi jõudis Tartusse. </li></ul>
    17. 18. Eesti Vabariigi sünd 1918 <ul><li>Vene laevastik lahkus Tallinnast, sinna jõudsid Saksa väed </li></ul><ul><li>4. märts – Saksa väed olid okupeerinud kogu Eesti </li></ul><ul><li>aprill – J. Vilms, kes püüdis pääseda Soome ja Rootsi, tabati ja lasti Helsingis maha </li></ul><ul><li>22. november – enamlaste esimese kallaletungi Narvale lõid sakslased tagasi </li></ul><ul><li>27. november – K. Päts moodustas teise Ajutise Valitsuse </li></ul>
    18. 19. Soome vabatahtlikud Tallinnas <ul><li>Esimene rühm vabatahtlikke sõdureid saabus Soomest </li></ul>
    19. 20. SOOMUSRONG
    20. 21. Eestlased võitsid Landeswehri otsustavalt Võnnu linna juures Lätimaal 23. juunil 1919. aastal. <ul><li>Eesti väed lahingus Koiva jõe ääres </li></ul>
    21. 22. I Vabariigi aastapäev Tartus <ul><li>Sõjaväe - paraad Tartus </li></ul>
    22. 23. KORDAMISEKS <ul><li>Iseseisvuse väljakuulutamine - 24.02.1918 </li></ul><ul><li>Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest. </li></ul><ul><li>Ajutine Valitsus </li></ul><ul><li>Konstatin Päts. </li></ul><ul><li>Vabadussõda (1918-1920) </li></ul><ul><li>Sõjaväe ülemjuhataja - Johan Laidoner </li></ul><ul><li>Abi Inglismaalt, Soomest, Taanist ja Rootsist. </li></ul>
    23. 24. KORDAMISEKS <ul><li>Jaanuar 1919 vastupealetung </li></ul><ul><li>Asutav Kogu , põhiülesandeks põhiseaduse ja maaseduste vastuvõtmine. </li></ul><ul><li>Saksalased kohtusid Võnnu all Eesti vägedaga, kujunes tõsine relvakonflikt –Landeswehri sõda. Võnnu(Cesise). Võnnu vallutamispäeva 23. Juunit tähistatakse võidupühana . </li></ul><ul><li>Tartus toimusid rahuläbirääkimised, mis lõppesid 2.veebruaril 1920 rahulepingu allakirjutamisega. </li></ul>
    1. A particular slide catching your eye?

      Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

    ×