• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Jüri Adamsi ettekanne
 

Jüri Adamsi ettekanne

on

  • 990 views

Jüri Adamsi ettekanne olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelul erakondade rahastamise teemal. Riigikogu, 13.01.2011

Jüri Adamsi ettekanne olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelul erakondade rahastamise teemal. Riigikogu, 13.01.2011

Statistics

Views

Total Views
990
Views on SlideShare
970
Embed Views
20

Actions

Likes
0
Downloads
4
Comments
0

2 Embeds 20

http://www.sotsdem.ee 16
http://vana.sotsdem.ee 4

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Adobe PDF

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Jüri Adamsi ettekanne Jüri Adamsi ettekanne Document Transcript

    • Erakondade rahastamise normistiku arengu olulisemad sammud (1992 – 2010)1992 – 1995. Veel Riigikogu VIII koosseisu valimisel 1995. a. puudus Eestis niierakondade riiklik rahastamine kui ka spetsiaalsed rahastamise valdkonna normid.1994 võeti vastu erakonnaseadus (RT I 1994, 40, 654). Riigikogus esindatuderakondadel tekkis õigus riigi rahalisele toetusele (kuid mitte varem kui alates 1995.a. valimise tulemuste väljakuulutamisest). 1996. a. said erakonnad toetust 5 miljonitkrooni.1999. a. erakonnaseaduse muutusega (RT I 1999, 27, 393) lisandub seadusesse pikk japõhjalik peatükk „Erakonna vara ja selle finantseerimine”, millesse veidi hiljemlisandub nõue pidada annetuste registrit, mis on põhimõtteliselt kõigile avalik. Pealeselle antakse annetajatele õigus annetusi maha arvata annetaja maksustatavast tulust(füüsilisel isikul kuni 50 000 krooni, juriidilisest isikul kuni 100 000 krooni).2003. a. toimus pööre varasemast poliitikast eemale.Pöörde sisuks oli:1. riigi toetussummade järsk suurendamine (kolmekordselt, 2004. a. 60 miljonitkrooni võrreldes 2003. a. 20 miljoni krooniga);2. erakonnaseaduse vastava osa põhjalik muutmine (RT I 2003, 90, 601), sellegaa) annulleeriti paljud varem annetuste kohta kehtinud normid,b) „keelati” juriidiliste isikute annetused erakondadele.2010. a. erakonnaseaduse muudatus (RT I, 10.12.2010, 1) taastab seaduses osa neistnormidest, mis 2003. a. pöörde ajal sealt kustutati.
    • Eesti riigi toetus erakondadele 1996 – 2011 (miljonites kroonides) Allikas: riigieelarved1996 5,01997 10,01998 13,2 9,9 + 3,3 (lisaeelarve)1999 8,415 9,9 – 1,485 (negatiivne lisaeelarve)2002 16,0082001 20,02002 20,02003 20,02004 60,02005 60,02006 60,02007 60,02008 90,02009 84,69 90,0 – 5,31 (negatiivne lisaeelarve)2010 84,692011 84,69 = 5 412 678 eurot
    • Riigi rahaline toetus erakondadele võrdluses riigieelarvega SKP jooksevhindades (mld kr) ja kulutused erakondade rahastamisele (%) 1996-2010mld kr % 300 0.045 0.040 0.039 0.038 0.040 250 0.036 0.034 0.035 200 0.029 0.030 0.024 0.025 150 0.020 0.018 0.017 0.017 0.016 100 0.014 0.015 0.015 0.009 0.010 0.010 50 0.005 0 0.000 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 pr SKP , miljardit krooni Eraldised erakondadele, % SKP-st (parempoolne telg)Andmed: Statistikaamet, Rahandusministeerium
    • Riigi rahaline toetus erakondadele võrdluses SKPga SKP jooksevhindades (mld kr) ja kulutused erakondade rahastamisele (%) 1996-2010mld kr % 300 0.045 0.040 0.039 0.038 0.040 250 0.036 0.034 0.035 200 0.029 0.030 0.024 0.025 150 0.020 0.018 0.017 0.017 0.016 100 0.014 0.015 0.015 0.009 0.010 0.010 50 0.005 0 0.000 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 pr SKP , miljardit krooni Eraldised erakondadele, % SKP-st (parempoolne telg)Andmed: Statistikaamet, Rahandusministeerium
    • Riigi raha eraldused erakondadele aastatel 2004 – 2010 (kroonides) Allikas: siseministri iga-aastased käskkirjad 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010keskerakond 16 550 495 16 550 495 16 550 495 17 026 114 25 798 515 24 273 860 24 273 860reformierakond 11 230 693 11 230 693 11 230 693 16585025 27 577 722 25 947 921 25 947 921res publica alates 16 550 495 16 550 495 16 550 495 2007 13616213 16 902 475 15 903 563 15 903 563isamaaliit irl 4 137 624 4 137 624 4 137 624rahvaliit 7 684 158 7 684 158 7 684 158 4587623 5 337 624 5 022 177 5 022 177sotsiaaldemokraadid(mõõdukad) 3 546 535 3 546 535 3 546 535 5330941 8 896 040 8 370 302 8 370 302rohelised 2 666 584 5 337 624 5 022 177 5 022 177kristlikuddemokraadid 150 000 150 000 150 000 150 000 150 000 150 000 150 000ühendatudrahvapartei 150 000 150 000 150 000 37 500kokku 60 000 000 60 000 000 60 000 000 60 000 000 90 000 000 84 690 000 84 690 000
    • Erakondade kulutused valimiskampaaniatele IAllikad. Kus või kas on säilinud kulutuste ja annetuste aruandeid kuni 2003. a.riigikogu valimiseni, ei ole teada.Alates aastast 2004 toimunud kampaaniate kohta on erakondade (resp. valimisliitude,üksikkandidaatide ) endi aruanded avaldatuna Riigikogu korruptsioonivastase seadusekohaldamise erikomisjoni poolt riigikogu koduleheküljel.Aruannete põhjal on komisjon koostanud eraldi kokkuvõtted 2004.a. europarlamendivalimise, 2005. a. kohalike omavalitsuste volikogud valimise ja 2007. a. riigikoguvalimiste kohta(http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Korruptsioon/kokkuv_te_RKval2007.pdf).2009. a. toimunud europarlamendi valimise kohta on andmeid komisjoni 2009. a.aruandes(http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Korruptsioon/2009._aasta_aruanne.pdf),seal on ka 2009. a. kohaliku valimise koondarvud väga puudulikul kujul.Komisjoni 2010 a. aruandes on komisjonile teadaolevad erakondadekampaaniavõlgade suurused aruande koostamise ajal.Erakondade avaldused valimiskampaaniate kulude kohta. 2009. a.europarlamendi valimise kulusid deklareerisid riigikogus esindatud erakonnad kokkuca 25 miljonit krooni (2004. a. ca 19 miljonit). Europarlamendi kampaaniamaksumust ühe koha kohta tuleks hinnata minimaalselt 5 miljonile kroonile.2007. a. riigikogu valimise kulusid deklareeriti kokku 122 977 914 krooni. Riigikogus 2007. a. valimisel kohti saanud erakondade deklareeritud kulud (kroonides) erakond kulutused kokku ühe koha „maksumus” Reformierakond 32 467 470 1 047 338 Keskerakond 41 300 941 1 424 170 IRL 19 793 078 1 041 741 SDE 7 942 608 794 261 Rohelised 2 499 960 416 660 Rahvaliit 13 434 819 2 239 137Allikas: riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni aruannehttp://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Korruptsioon/kokkuv_te_RKval2007.pdf
    • Erakondade kulutused valimiskampaaniatele IIKatse hinnata tegelike kulutuste suurust. Ekspertide hinnangutel on pärast 2003.aastat toimunud riigikogu valimistel suuremate erakondade kampaaniate tegelikmaksumus olnud umbes 50 % suurem kui deklareeritud maksumus. Erakonniti on seeilmselt olnud küllaltki erinev. 2007. a. riigikogu valimise kampaaniate kulusidhindavad eksperdid suuremate erakondade puhul vahemikus 1,5 – 2 miljonit krooniühe riigikogu koha kohta.Katse hinnata kohaliku omavalitsuse valimise kampaania kulutuste suurust.Ekspertide hinnangul on erakonna kohaliku valimise kampaania ajaliselt lähedasestriigikogu valimise kampaaniast umbes 25 % võrra kallim. Samas on aga aruannetessisalduvad arvud oluliselt väiksemad, kuna vähem vahendeid käib läbi erakonnaraamatupidamise.Katse hinnata valimiskampaaniate kulutuste kasvu. Kui usaldada mälestusi, et1995. a. riigikogu valimise kampaaniate maksumus ühe riigikogu koha kohta oli ca150 tuhat krooni, siis järeldub, et kampaaniate maksumuse nominaalne kasv oliaastatel 1995 – 2007 10 – 12 korda. Kuna kahjuks ei ole teada reklaamihindade(reklaamikulud on erakondade endi avalduste kohaselt on kampaania kuludest 60 – 90%) kasvu dünaamika, siis võtame võrdluseks teenuste hindade muutumised.Statistikaameti kalkulaatori andmetel kasvasid need vaadeldavad perioodil 1995 –2008 umbes 4 korda. Seega kasvasid kampaaniakulud võrreldavates hindades aastatel1995 – 2008 vähemalt 2,5 korda, ületades palkade kui tarbijahindade kasvu kiirust.
    • 2003. a. pöörde tagajärjed Rahalise toetuse järsu kasvu tagajärjed  Rahalise toetuse eesmärgi laienemine. Kuni 2003 aasta pöördeni valitses arusaam, et riigi rahaline toetuse eesmärk on aidata erakondadel pidada ülal oma struktuure valimiste vaheaegadel. Pöörde tagajärjel hakkasid erakonnad saama rohkem toetusraha, kui eelnimetatud eesmärgiks oli vaja.  Valimiskampaaniate tegemine võlgu. Kuigi 2003. a. riigikogu valimise käigus mõned erakonnad viisid läbi oma kampaaniad olulisel määral võlgu, oli see veel erandlik. Pöördest alates hakkas domineerima praktika, et valimiskampaaniaid tehti võlgu, mida hiljem tasuti riigilt saadud toetussummadest.  Annetamise ja annetuste kogumise taandumine. Kuni 2003. a. pöördeni olid erakondade juhtisikud olnud enne valimise oluliselt põhiliselt annetuste hankimise tööga. Sellest tööst suurtel määral vabaneti ja ka unustati sellise töö oskused. Paljudel varasematel regulaarsetel suurannetajatel kadus vastavaotstarbeliste annetuste tegemise harjumus.Juriidiliste isikute annetuste „keelamise” tagajärjed  Ilmusid tankist-annetajad. Nende kaudu püüti ilmselt legaliseerida valdavalt annetusi, mis lähtusid off-shore ettevõtetest või pankadest.  „Keeldu” ei täidetud ja annetamine siirdus põranda alla. Kunagise annetamise asemele tuli massiliselt praktikat, kus annetuse adressaadile osutati kõikvõimalikke teenuseid ja anti kingitusi, eriti aga levis kulude katmine sel viisil, et maksti kinni arveid. Vastavad kanded raamatupidamises ei vastanud enam tõele. Kujunes alus massilisele poliitika-varimajandusele.Mitmesuguseid väär- ja kuritarvitusi tõkestama suunatud normide seadusestkustutamise tagajärjed  Nn. administratiivressursi kasutamine, st. Eesti oludes põhiliselt kohaliku omavalitsuse vahendite ja võimaluste valimiskampaania sihiga ärakasutamine, lõi taas lõkkele. Seda eriti selliste omavalitsuste piirides, kus valitses üks erakond.  Postkommunistliku otkat-süsteemi levimine. Venekeelne sõna otkat („tagasiveeretamine”) iseloomustab ja tähistab enamuses teistes endise NSVL osades kehtestunud korruptiivseid süsteeme, kus ettevõtjad on kohustatud andma „vabatahtlikult” teatud osa oma sissetulekust valitsevale ametnikule või rühmale vms. On analoogiline ka meil varemalt levinud „katuse” süsteemile.
    • Valimiskampaaniad ja majanduslangus (2009 – 2010) Toimus kampaaniates käibivate rahasummade ja hindade vähenemine. Riigi toetus erakondadele vähenes ca 6 %. Reklaami hind kukkus kuni 25 %. Kuna enamuse võimalike annetajate majanduslikud võimalused vähenesid, siis vähenesid oluliselt kõigi erakondade sissetulekud annetustest (ja ka põrandaalustest annetustest). Selle vähenemise suurust ei oska aga hinnata. 2009. a. toimunud kaks kulukat valimiskampaaniat viis erakonnad sügavatesse võlgadesse, mida nad ei ole suutnud 2011. a. riigikogu valimise kampaania kulutuste tegemise alguseks täielikult tasuda. Eesti põhilised erakonnad ei olnud 2009. a. kampaaniate (europarlamendi valimine ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimine) eel ilmselt võlgades, aga neil ei olnud ka tagavarasid ja nii nad korraldasid 2009. a. valimiskampaaniad suurel määral võlgu. 2009. a. kahe valimiskampaania kogukulusid võib oletuslikult hinnata suuruses 1,25 – 1,5 kordsetena 2007. a. riigikogu valimise kampaania kogukuludest. Põhilised erakonnad on püüdnud ja püüavad leida mitmesuguseid erakorralisi sissetulekuid. 2011. a. riigikogu valimise kampaaniaid teevad domineerivad erakonnad jätkuvalt põhiliselt võlgu. 2011. a. riigikogu valimise kampaaniatele kulutab enamus erakondi oluliselt vähem kui nad kulutasid 2007. aasta riigikogu valimise kampaaniale. Ekspertide hinnangul saavad erakondade kogukulud olema 1/3 kuni 1/2 võrra väiksemad. Püütakse kasutusele võtta odavamaid kampaaniameetodeid.
    • Poliitika-varimajandusPoliitika-varimajanduseks nimetame siinkohal kõiki neid rahalisi või rahaliselthinnatavaid väärtusi, mis käibivad valimiskampaaniates ja mis ei kajastu riigile jaavalikkusele esitatavates aruannetes.Põranda alla jäävate mitmesuguste vabatahtlike või sunniviisiliste annetuste,kingituste jms. kogusuurus on ekspertide hinnangul umbes 50 % avaldatavatestkampaaniakuludest.Nn. administratiivse ressursi valimiskampaaniates kasutamise suuruse hindaminerahaliselt on teoreetiliselt võimalik, kuid ei ole teada mingit taolise hindamise katset.Kokkuvõttes: optimistlikul hinnangul on 2011. a. alguse seisuga Eestisvalimiskampaaniate majandusliku külje seadusliku ja avaliku osa koguväärtus suuremkui on selle varimajandusliku külje koguväärtus.