Eu in slides_et
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Eu in slides_et

on

  • 697 views

 

Statistics

Views

Total Views
697
Views on SlideShare
554
Embed Views
143

Actions

Likes
0
Downloads
5
Comments
0

2 Embeds 143

http://uhiskonnaopetus.blogspot.com 119
http://kursused.ag.tartu.ee 24

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Eu in slides_et Eu in slides_et Presentation Transcript

  • Euroopa Liit -497 miljonit inimest ja 27 liikmesriiki Euroopa Liidu liikmesriigid Kandidaatriigid
  • Euroopa Liit• Mis on Euroopa Liit?Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki.• Millised on Euroopa Liidu eesmärgid?ELi eesmärk on tagada oma 498 miljonile kodanikule rahu, jõukus ja vabadus õiglasemas ja turvalisemas maailmas.• Millised on senised tulemused?Reisimine ELi piires ilma passi- ja piirikontrollita, ühisturg, Euroopa ühisraha euro kasutuselevõtt, toiduohutus ja keskkonnakaitse, elatustaseme tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja miljonid võimalused õppimiseks välismaal…• Kuidas EL toimib?ELi liikmesriigid loovad asutusi, kes juhivad ELi ja võtavad vastu õigusakte. Peamised neist on:Euroopa Parlament (esindab Euroopa rahvast);Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriikide valitsusi);Euroopa Komisjon (esindab ELi ühiseid huve).
  • Euroopa Liidu rajajad Uued ideed kestva rahu ja jõukuse nimel… Konrad Adenauer Alcide De Gasperi Winston Churchill Robert Schuman Jean Monnet
  • Euroopa Liidu sümbolid Euroopan hymni Euroopan lippu Eurooppa-päivä 9. toukokuuta Juhtlause - Moninaisuudessaan yhtenäinen
  • Euroopa Liidu sümbolid• Euroopa Liidu lipp12 ringikujuliselt asetsevat tähte sümboliseerivad Eurooparahvaste vahelist ühtsust, solidaarsust ja harmooniat.• Euroopa Liidu hümnHümni meloodia on Beethoveni 9. sümfooniast. Selle teoseesitamisel hümnina sõnu ei kasutata.• 9. mail on Euroopa päevEuroopa päev on seotud Prantsusmaa välisministri RobertSchumani kõnega 9. mail 1950, milles esmakordselt esitasidee luua ühendus, mis täna kannab Euroopa Liidu• Ühinenud mitmekesisuses. See on Euroopa Liidu juhtlause.
  • 23 ametlikku keelt
  • Kaheksa laienemist 1952 1973 1981 1986 1990 1995 2004 2007
  • ÜlevaadeühinemistestEuroopa Liidu liikmed ja nende ELiga ühinemise aasta.• 1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad,Prantsusmaa, Saksamaa• 1973 Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik• 1981 Kreeka• 1986 Hispaania, Portugal• 1995 Austria, Soome, Rootsi• 2004 Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari• 2007 Bulgaaria, Rumeenia
  • Suur laienemine -lõpp Euroopa jagunemisele 1989 Berliini müüri langemine – kommunismi lõpp ELi majandusabi andmine – Phare programm 1992 Riikidele ELiga ühinemiseks seatud kriteeriumid: • demokraatia ja õigusriigi põhimõtted • turumajanduse toimimine • suutlikkus ELi õigusakte rakendada 1998 Algavad laienemist käsitlevad ametlikud läbirääkimised 2002 Kopenhaageni tippkohtumisel lepitakse kokku laienemises 2004 10 uut ELi liikmesriiki: Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia 2007 ELiga ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia © Reuders Kandidaatriigid Horvaatia, Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Türgi
  • Lepingud – seadusel põhineva demokraatlikukoostöö alus 1952 1958 Euroopa Söe- ja Teraseühendus Rooma lepingud: Euroopa Majandusühendus Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM) 2007 1987Lissaboni leping (alla kirjutatud) Ühtne Euroopa akt: ühtne turg 1993 2003 1999 Euroopa Liidu leping – Nice’i leping Amsterdami leping Maastricht
  • Lissaboni leping viib Euroopa 21. sajandisse Leping muudab Euroopa Liidu Tõhusamaks Lihtsamad menetlused, täiskohaga president nõukogule jne. Demokraatlikumaks Euroopa Parlamendi ja riiklike parlamentide suurem roll, kodanikualgatus, ELi põhiõiguste harta jne. Läbipaistvamaks Selgitab, kes mida teeb; annab avalikkusele parema juurdepääsu dokumentidele ja kohtumistele jne. Maailma mastaabis Kõrge välispoliitika esindaja jne. ühtsemaks Turvalisemaks Uued võimalused kliimamuutuste ja terrorismi vastu võitlemiseks ning energiaga varustatuse tagamiseks jne. Kirjutati alla detsembris 2007 – jõustub pärast ratifitseerimist kõigi 27 ELi riigi poolt.
  • Läbipaistev EL teie teenistuses Euroopa Liidu veebisait europa.eu Avalikkusele on kättesaadavad poolteist miljonit dokumenti Europe Direct kõnekeskus Vastab teie küsimustele numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 Europe Direct infopunktid Üle 400 ELi infopunkti kogu ELis Euroopa Liidu dokumendid Taotluse korral juurdepääs sisedokumentidele Euroopa ombudsman Tegeleb kaebustega ELi haldustegevuse üle Nikoforos Diamandouros, ELi ombudsman
  • ELi rahvaarv maailma mastaabis Rahvaarv miljonites, 2007 1322 497 301 128 142 EL Hiina Jaapan Venemaa Ameerika Ühendriigid
  • ELi pindala võrrelduna ülejäänud maailmaga Pindala, 1 000 km² 16 889 9327 9159 4234 365 EL Hiina Jaapan Venemaa Ameerika Ühendriigid
  • Kui rikas on EL võrrelduna ülejäänud maailmaga 37 300 27 800 24 700 10 793 10 035 10 000 6 400 3676 1 326 468 EL Hiina Jaapan Venemaa Ameerika EL Hiina Jaapan Venemaa Ameerika Ühendriigid Ühendriigid Majanduse maht SKP - - Jõukus elaniku kohta SKP miljardites eurodes, 2006 ühe inimese kohta ostujõu standardis, 2007
  • Prantsusmaa 544,0 Hispaania 506,0 Rootsi 410,3 Saksamaa 357,0 Poola 312,7 Soome 304,5 Itaalia 295,1Ühendkuningriik 243,8 Rumeenia 230,0 Kreeka 130,7 Bulgaaria 111,0 ELi liikmesriikide pindala Ungari 93,0 Portugal 91,9 Austria 82,5Tšehhi Vabariik 77,3 Iirimaa 68,4 Leedu 62,7 Läti 62,3 Pindala 1 000 km² Slovakkia 49,0 Eesti 43,4 Taani 43,1 Madalmaad 33.8 Belgia 30,3 Sloveenia 20,1 Küpros 9,3 Luksemburg 2,6 Malta 0,3
  • Saksamaa 82,4 Prantsusmaa 63,4Ühendkuningriik 60,9 Itaalia 59,1 Hispaania 44,5 Poola 38,2 Rumeenia 21,6 Madalmaad 16,3 Kreeka 11,2 Portugal 10,6 Belgia 10,5 ELi liikmesriikide rahvaarvTšehhi Vabariik 10,3 Ungari 10,1 Rootsi 9.0 Austria 8,3 Bulgaaria 7,7 497 miljonit Taani 5,4 Slovakkia 5,4 Rahvaarv miljonites, 2007 Soome 5,3 Iirimaa 4,3 Leedu 3,4 Läti 2,3 Sloveenia 2,0 Eesti 1,3 Küpros 0,8 Luksemburg 0,5 Malta 0,4
  • SKP ühe elaniku kohta – jõukuse jagunemine SKP ühe elaniku kohta ostujõu standardis, 2007 Indeks, mille puhul 27 ELi liikmesriigi keskmine näitaja on 100 280 144 131 129 127 123 121 118 117 113 113 104 102 100 94 89 87 79 77 75 67 66 63 58 56 53 38 37 Hispaania Portugal Iirimaa Poola Küpros Belgia Soome EL-27 Kreeka Tšehhi Vabariik Luksemburg Rootsi Ühendkuningriik Eesti Prantsusmaa Rumeenia Taani Sloveenia Malta Slovakkia Bulgaaria Ungari Madalmaad Leedu Läti Saksamaa Itaalia Austria
  • Kuidas kulutatakse ELi raha ELi 2008. aasta üldeelarve: 129,1 miljardit eurot = 1,03% rahvamajanduse kogutulust Kodanikud, vabadus, turvalisus ja õigus 1% ELi ülemaailmne roll, sealhulgas arenguabi Muu, haldus 6% 6% Loodusvarad: Jätkusuutlik areng: põllumajandus, uute töökohtade loomine, keskkond ühtekuuluvus, 43% teadus 45%
  • Kliimamuutused – üleilmne probleem Selleks et peatada üleilmne soojenemine, leppisid ELi juhid 2007. aastal kokku järgmises:  vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 20% (30%, kui muud arenenud riigid talitavad samamoodi)  parandada energiatõhusust 2020. aastaks 20%  tõsta taastuvenergia osakaalu 2020. aastaks 20% (tuule-, päikese-, vee- ja biomassienergia)
  • Energiaallikad muutuvas maailmas 27s ELi liikmesriigis energia Sõltuvus impordist: väljastpoolt ELi imporditava tootmiseks kasutatavad kütused, kütuse osakaal, 2005 2005 100% 82% Gaas Nafta 35% 37% 57% 50% 39% Tuumaenergia Süsi 14% 18% Taastuvenergia 0% 7% Süsi Nafta Gaas Tuuma- Taastuvad Kõik energia energiaallikad kütuseliigid (uraan)
  • Tööhõive ja majanduskasv Probleemid Demograafia: elanikkond vananeb ning inimestel on vähem lapsi Globaliseerumine: Euroopa majandust ootab ees konkurents muust maailmast Kliimamuutused: kasvuhoonegaaside heitkoguseid tuleb vähendada Lahendused Euroopa juhid on kokku leppinud ühtses strateegias, mis hõlmab järgmist: ulatuslikumad teadusuuringud ja innovatsioon dünaamilisem ettevõtluskeskkond investeerimine inimestesse keskkonnasõbralikum majandus
  • Teadusuuringud - investeerimineteadmistepõhisesse ühiskonda Kulutused teadusuuringutele ja arendustegevusele protsentides SKPst, 2006 3,3% 3,0% 2,6% 1,8% 1,3% EL ELi eesmärk Hiina Jaapan Ameerika 2010. aastaks Ühendriigid
  • Solidaarsus tegelikkuses – ELiühtekuuluvuspoliitika 2007-2013: 347 miljardit eurot investeeritakse infrastruktuuri, ettevõtlusesse, keskkonda ja kodanike või töötajate koolitamisse vähemjõukates piirkondades  Regionaalfond  Sotsiaalfond  Ühtekuuluvusfond Lähenemiseesmärk: piirkonnad, kus SKP ühe inimese kohta on alla 75% ELi keskmisest. Selle eesmärgi täitmiseks kulutatakse vahenditest 81,5%. Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärk.
  • Euro – eurooplaste ühisraha Eurot saab kasutada kogu euroala piires Mündid: üks pool riikide sümbolitega, teine pool ühesugune Kupüürid: riikide sümboleid ei kasutata ELi liikmesriigid, kus euro on käibel ELi liikmesriigid, kus euro ei ole käibel
  • Võitlus inflatsiooniga Euroopa majandus- ja rahaliit: stabiilsed hinnad Keskmine iga-aastane inflatsioon EL-15 riikides, kus 2008. aastal oli käibel euro
  • Ühtne turg - valikuvabadus Alates aastast 1993: 2,5 miljonit uut töökohta telefonikõnede jalennupiletite hinnad on poole Neli liikumisvabadust:väiksemad kaubad teenused inimesed kapital © Getty Images
  • Liikumisvabadus Schengen  Enamike ELi liikmesriikide vahelistel piiridel ei ole politsei- või tollikontrolli  Tugevdatud kontroll ELi välispiiril  Tihedam koostöö ELi liikmesriikide politseijõudude vahel  ELiliikmesriikides reisides võib teises riigis osta ja sealt kaasa tuua mis tahes tooteid isiklikuks kasutamiseks © Corbis
  • Välismaal õppimine Üle kahe miljoni noore on õppinud või ennast arendanud teistes Euroopa riikides, kasutades selleks ELi programmide abi: Comenius: kooliharidus Erasmus: kõrgharidus Leonardo da Vinci: kutseõpe Grundtvig: täiskasvanute õpe Youth in Action: vabatahtlik töö ja mitteametlik haridus© Getty Images
  • Tervise ja keskkonnatingimuste parandamine Saastatus ei tunne piire – vaja on võtta ühiseid meetmeid ELi meetmetega on kaasnenud:  Puhtam suplusvesi  Palju vähem happevihmasid  Pliivaba bensiin  Vanade elektroonikatoodete tasuta ohutu kõrvaldamine  Ranged eeskirjad toiduohutusele „talust toidulauale” ahela raames  Orgaanilisemad ja kõrgekvaliteedilisemad põllumajandustooted  Tõhusamad terviseohu hoiatused sigarettide puhul  Kõigi kemikaalide registreerimine ja järelevalve nende üle (REACH)© Van Parys Media
  • Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala  Euroopa Liidu põhiõiguste harta  Ühine võitlus terrorismi vastu  Eri riikide politsei ja seadusandjad teevad koostööd  Kooskõlastatudvarjupaiga- ja immigratsioonipioliitika  Koostöö tsiviilõiguse valdkonnas © European Union Police Mission
  • EL – rahu ja jõukuse eksportija  Maailmakaubanduse eeskirjad  Ühinevälis- ja julgeolekupoliitika  Arenguabi ja humanitaarabi EL viib läbi rahuvalveoperatsioone ning aitab ühiskonda üles ehitada sõjast räsitud riikides nagu Bosnia ja Hertsegoviina.
  • EL – tähtis kaubanduspartner Osa maailmakaubandusest Osa maailmakaubandusest kaupade osas (2006) teenuste osas (2005) EL EL 17,1% 26% Muu Muu 44,9% 50,5% Ameerika Ühendriigid 16% Jaapan Ameerika 6,6% Ühendriigid Hiina 18,4% Hiina Jaapan 9,6% 3,8% 6,9%
  • EL on suurim arenguabi andja maailmas EL annab 60% kogu arenguabist 93€ 53€ 44€ EL Jaapan Ameerika Ühendriigid Ametlik arenguabi ühe kodaniku kohta, 2007
  • Kolm peamist institutsiooni Euroopa Parlament - inimeste hääl Hans-Gert Pöttering, Euroopa Parlamendi president Ministrite Nõukogu - liikmesriikide hääl Javier Solana, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Komisjon - ühiste huvide edendaja José Manuel Barroso, Euroopa Komisjoni president
  • Kolm sammast Euroopa Liit Euroopa Ühine välis- Politsei- ja Ühendus ja õigusalane (enamus julgeoleku- koostöö ühisest poliitika kriminaalas- poliitikast) jades Asutamislepingud
  • ELi institutsioonid Euroopa Ülemkogu (tippkohtumine) Ministrite Nõukogu Euroopa Parlament (ELi Nõukogu) Euroopa Komisjon Euroopa Majandus- ja Kontrollikoda Regioonide Komitee Kohus Sotsiaalkomitee Euroopa Investeerimispank Ametid Euroopa Keskpank
  • Kuidas valmivad ELi õigusaktid Kodanikud, huvirühmad, eksperdid arutavad, konsulteerivad Komisjon teeb ametliku ettepaneku Parlament ja Ministrite Nõukogu teevad koos otsused Riiklikud või piirkondlikud ametiasutused rakendavad Komisjon ja Euroopa Kohus jälgivad rakendamist
  • Euroopa Parlament – inimeste hääl Teeb otsuseid ELi õigusaktide ja eelarve üle koostöös Ministrite Nõukoguga Demokraatlik järelevalve kogu ELi töö üle Igast riigist valitud liikmete arv Austria 18 Kreeka 24 Poola 54 Sloveenia 7 Belgia 24 Küpros 6 Portugal 24 Soome 14 Bulgaaria 18 Leedu 13 Prantsusmaa 78 Taani 14 Eesti 6 Luksemburg 6 Rootsi 19 Tšehhi Vabariik 24 Hispaania 54 Läti 9 Rumeenia 35 Ungari 24 Iirimaa 13 Madalmaad 27 Saksamaa 99 Ühendkuningriik 78 Itaalia 78 Malta 5 Slovakkia 14 Kokku 785
  • Euroopa poliitilised fraktsioonid Kohtade arv Euroopa Parlamendis fraktsiooni kohta (Märts 2008) Euroopa Demokraatide ja Fraktisoon Liberaalide Liidu fraktsioon Iseseisvus/Demokraatia 101 Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) 24 Rohelised / Euroopa ja Euroopa Demokraatide fraktsioon Vabaliidu fraktsioon 288 43 Fraktsioon Liit Rahvusriikide Euroopa Liidu Euroopa eest Sotsiaaldemokraatide 44 fraktsioon 215 Kokku: 785 Fraktsioonilise kuuluvuseta Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / parlamendiliikmed ja ajutiselt Põhjamaade Roheliste täitmata kohad Vasakpoolsete liitfraktsioon 29 41
  • Ministrite Nõukogu – liikmesriikide hääl Üks minister igast ELi liikmesriigist Eesistujariik: vahetub iga kuue kuu tagant Teeb otsuseid ELi õigusaktide ja eelarve kohta koostöös Euroopa Parlamendiga Teostab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat
  • Liikmesriikide häälte arv Ministrite Nõukogus Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik 29 Hispaania ja Poola 27 Rumeenia 14 Madalmaad 13 Belgia, Tšehhi Vabariik, Kreeka, Ungari ja Portugal 12 Austria, Bulgaaria ja Rootsi 10 Taani, Iirimaa, Leedu, Slovakkia ja Soome 7 Eesti, Küpros, Läti, Luksemburg ja Sloveenia 4 Malta 3 Kokku: 345 Paljude otsuste jaoks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust, s.o 255 häält ja enamik liikmesriike
  • Euroopa Ülemkogu tippkohtumine Kõigi ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine Peetakse vähemalt kolm korda aastas Seal pannakse paika üldine ELi poliitika
  • Euroopa Komisjon – ühiste huvide edendaja 27 sõltumatud volinikku, üks igast ELi liikmesriigist  Ettepanekud uute õigusaktide kohta  Täitevorgan  Asutamislepingute täitmise järelevalvaja  Esindab ELi rahvusvahelisel areenil
  • Euroopa Kohus – õigusjärelevalve teostaja 27 sõltumatut kohtunikku, üks igast liikmesriigist Teeb otsuseid ELi õigusaktide tõlgendamise kohta  Tagab, et ELi õigusakte rakendatakse ühesuguselt kõigis ELi liikmesriikides
  • Euroopa Kontrollikoda – raha otstarbekaspaigutamine 27 sõltumatut liiget  Kontrollib, et ELi vahendeid kasutatakse sihtotstarbeliselt Võib auditeerida ELi vahenditega tegelevat mis tahes isikut või organisatsiooni
  • Euroopa Keskpank – euro haldaja Tagab hindade stabiilsuse Kontrollib raha pakkumist ja teeb otsuseid intressimäärade kohta Töötab valitsustest sõltumatult Jean-Claude Trichet Keskpanga president
  • Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee:kodanikuühiskonna hääl 344 liiget Esindab ametiühinguid, tööandjaid, põllumajandusettevõtjaid, tarbijaid jne Annab nõu uute ELi õigusaktide ja poliitika kohta Edendab kodanikuühiskonna kaasamist ELi küsimustesse
  • Regioonide Komitee –kohalike omavalitsuste hääl 344 liiget Esindab linnu, piirkondi Annab nõu uute ELi õigusaktide ja poliitika kohta Edendab kohalike ametiasutuste kaasamist ELi küsimustesse
  • ELi heaks töötavad ametnikud Komisjon – ligikaudu 24 000 ametnikku Teised ELi institutsioonid – ligikaudu 10 000 töötajat Alalised ametnikud Valitakse avalike konkursside teel On pärit kõigist ELi liikmesriikidest Palgad on seadusega kindlaks määratud ELi haldamine maksab igale ELi kodanikule aastas 15 eurot