4. Rästik on levinud kogu Euraasias
Inglismaast Sahhalini saareni. Eestis
esineb kõikjal. Eestis on tavaline, kuid
paiguti võib olla ka haruldane või
puududa hoopis. Rästikud on
ebaühtlaselt jaotunud - sobivates
kohtades moodustavad suuri
kogumeid, ning võivad puududa suurtel
aladel ümberringi.
5. Rästiku põhitoit on hiired, konnad
(rohukonnad), lindude pojad , sisalikud.
Noored rästikud söövad putukaid näiteks
tirtse, mardikalisi, liblikavastseid, sipelgaid
, nälkjaid ja vihmausse.
6. Rästiku põhitoit on hiired, konnad, linnu
pojad, sisalikke ja vasskusse. Noored
rästikud söövad putukaid näiteks
tirts, mardikas, liblikavast ja
sipelgaid.Mõned söövad ka vihmausse.
7. Rästikud paarituvad 2-3 nädalat kuni kuu
aega peale talveunest ärkamist - mai
keskpaigast juuni alguseni. Rästik ei
mune, vaid sünnitab elusaid poegi.
Pojad sünnivad augustis ning on alguses
16…18 cm pikkused.
8. Arvukust vähendab inimtegevusest
tingitud kultuurmaastiku pealetung, sest
sellega seoses väheneb rästikule
sobivate elupaikade pindala. Kuulub
kaitstavate liikide III kategooriasse.
