Autorikaitse 2012
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Autorikaitse 2012

on

  • 431 views

 

Statistics

Views

Total Views
431
Views on SlideShare
431
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Autorikaitse 2012 Autorikaitse 2012 Presentation Transcript

    • § Autorikaitse Sirje Jakobson aprill 2012
    • § "Kõik inimesed on autorid, ainult suurem osa neist ei tea seda." Professor Heiki Pisuke
    • § Intelektuaalne omandÕigus inimese loometöö tulemusele.•  kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega,•  esitajate poolt teoste ettekannetega,• raadio- ja televisioonisaadetega,• leiutistega kõigis inimtegevuse  valdkondades,• teaduslike avastistega,• tööstusdisainilahendustega,
    • § Intelektuaalne omand• kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja  kaubanduslike nimede ning tähistega,• kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu,• kõiki teisi õigusi, mis tulenevad  intellektuaalsest tegevusest tööstuse,  teaduse, kirjanduse ja kunsti  valdkondades
    • § Autor - teose autoriks saab olla füüsiline isik või füüsilised isikudTeos – autori loomingu tulemus (muusikapala, kirjutis, kunst, programm)Ka suuliselt esitatud teos (näiteks loeng, ettekanne, kõne) on autoriõigusega kaitstav teos, sest Eesti seadus tunnustab teose suulist vormi.
    • § Autori õigused• Teose loomise momendist tekib autoriõigus.• Mingisuguseid formaalsusi pole vaja täita, näiteks, teost registreerida.• Autori õigus kestab autori eluea ja 70 aastat peale tema surma.NB! Iga autor võiks kirjutada oma teose juurde enda nime ja töö nime.
    • § TEOSE KASUTAMINE AUTORI NÕUSOLEKUTA JA TASU MAKSMISETA• Hariduslikel, teaduslikel, informatsioonilistel, õigusmõistmise ja halduslikel eesmärkidelLoe lisaks: Riigiteatajasthttps://www.riigiteataja.ee/akt/918060
    • § Legaalne tarkvaraArvutiprogrammid – kaitstud samuti autoriõigustega, kuid lisaks on veel litsentsidLitsents - annab meile õigusel legaalselt programmi kasutada. Corel, Adobe, Microsoft – nende toodetega tuleb kindlasti kaasa arve ning kinnitav litsents. Ilma selleta kasutame programme illegaalselt. Loe lisaks http://www.bsa.org/country.aspx?sc_lang=et-EE
    • § Proovivara - Neid võime kasutada prooviperioodi aja (peale seda peame ostma litsentsi)Reklaamilikel eesmärkidel jagatud tarkvara - Need tooted ei võimalda teha küll kõike (osad käsud on lukus), kuid meil on õigus neid kasutada. Peame ainult veenduma, et kas õigus kasutada kehtib ainult õppimiseks või ka kasu saamiseks.Vaba tarkvara - on aga tarkvara mille eest keegi raha ei tohiks küsida. Neid programme võite sõpradega jagada jne. (Linux)
    • § Kuidas kasutada teiste tehtud töid? uudised – uudistes võib viidata teiste tehtud töödele, esitada neid piisavas mahus, et ka teised saaksid informatsiooni, mis maailmas toimubhariduslikul eesmärgil – võib kasutada tööd, kui see annab õpetusele midagi kaasa ning ei muutu teose ärakasutamiseks, sama kehtib õpilaste tööde esitamisse näidismaterjalina (õpilane või lapsevanem peaks aga loa andma).
    • § referaatides viidates (näiteks raamatut või artiklit tsiteerides tuleb anda teada allikad mida kasutate)Kui te võtate aga kellegi teise töö ja esitate selle enda töö pähe, siis seda nimetatakse plagiaadiks. Oleneb õppeasutusest milline karistus on ettenähtud, alates suurtest pahandustest kuni käskkirjani, ülikoolis võib sellise asja eest lausa välja visata.
    • § Mõtlemisainet?1. Kopeerin internetist pildi ja muudan seda. Kas ma käitun õigesti?Vastus.Internetist suvaliste piltide kopeerimine ja muutmine (kawww.google.com pildiotsingust) on väärtegu. Need pildid onkellegi omad ja seega rikun ma sellega teise inimese õigusi.Need õigused kehtivad ka siis kui veebilehel puudub mängecopiright või mõni muu märge.Lahendus: veebis on olemas mitmeid kohti kust saab agajagatud pilte (inimesed on nad teistele tasuta jaganud jaloobunud enda osadest õigustest) Näiteks:http://www.flickr.com/
    • § Mõtlemisainet?2. Referaadi/veebilehe tegemisel kasutan pilte, kuid ma ei viita nendele kasutatud kirjanduses/oma veebis.Vastus.Referaadis ja veebilehel kasutatud teiste loodud teksti, pilte, graafikuid tuleb alati viidata, kust te nad saite!!!
    • § Mõtlemisainet?3. Sõber annab plaadi, ütleb seal on üks hea programm, kas ma võin seda oma arvutisse installeerida, et teada saada kui hea ta on?Vastus.Enne installeerimist pakub programm lugeda litsentsilepingut. Seda tasub uurida. Kui seal on kirjas, et te võite seda tasuta kasutada siis võite installeerimist jätkata. Muidu võite sattuda pisi-arvutikirjategijate hulka. (Vahel võib leida litsentsilepingust huvitavaid asju: jagame ära esimesele sajale inimesele kes seda loevad 2000 dollarit; see programm võib teie andmeid kasutada reklaamis; selle programmi installeerimisel nõustute, et kingite oma arvuti 6 kuu pärast XX firmale. – nii et olge valvsad.. millele tee yes või accept vastate).
    • § Mõtlemisainet?4. Sõber teeb koolis olevast näitusest pilte. Kellelt peaksin luba küsima kui ma tahan neid pilte muuta?Vastus.2. Sõbra tehtud piltide loa peate küsima esiteks sõbralt, sest fotod on tema looming. Samas kui sõber ei pildista oma fotosid kunstipäraselt ning ainult jäädvustab seinal olevaid töid, siis nende tööde autor võib samamoodi keelduda, et tema töödest tehtud pilte töödeldakse või esitatakse – kehtib jagatud autorite õigus. Tegeliku maali autoril on õigus ka keelata oma tööde fotografeerimist ning filmimist. Kohe kindlasti peaks olema (veebis) kirjas esitatud tööde autor/töö nimi. Samas kui on tegemist ühisnäitusega, siis piisav klasside või kooli nimetamisest.
    • § Mõtlemisainet?5. Pildistan aktusel direktorit, kas ma peaks luba küsima, kas ma tohin ta pilti muuta või oma veebis esitada?Vastus.Direktori käest pildi tegemiseks ei pea luba küsima, sest tema on avaliku elu tegelane. Samas ei tohi direktorit kujutada ega pilti hiljem töödelda nii, et ta kaotaks seal inimväärikuse (lõikuda, joonistada habemeid jms. rumalusi). Oma veebilehel võid pildid üles panna, sest see on sinu enda looming.
    • §Selle esitluse koostamiseks on kasutatud:intelektuaalomandi infoväravat autor.eeRiigi Teatajat-https://www.riigiteataja.ee/